Hla mus rau

Mus rau cov ntsiab lus

Rau Siab Ua Koj Tes Haujlwm

Rau Siab Ua Koj Tes Haujlwm

KOJ xav li cas xwb thaum ib tug phoojywg sau ntawv tuaj txhawb koj zog? Timautes txais tau ib tsab ntawv uas tus tubtxib Paulus sau tuaj txhawb nws zog. Tsab ntawv ntawd yog phau 2 Timautes. Tej zaum Timautes yuav mus nrhiav ib qho chaw ntsiag to los nyeem seb nws tus phoojywg sau li cas tuaj rau nws. Tej zaum nws kuj xav tias: ‘Paulus puas noj qab nyob zoo? Nws tsab ntawv puas yuav pab tau kuv mus tshaj tawm, pab kom kuv txawj qhia, thiab txawj pab lwm tus ntxiv?’ Tsab ntawv no yeej pab Timautes kawg li. Cia peb mus tham txog ob peb yam uas tsab ntawv no yuav pab tau peb.

‘KUV UA SIAB NTEV NYIAJ IB PUAS TSAV YAM’

Thaum Timautes nyeem Paulus tsab ntawv, nws paub hais tias Paulus hlub tshua nws heev. Paulus sau rau nws tias: “Timautes, tus tub uas kuv hlub.” (2 Timautes 1:2) Timautes txais tsab ntawv no kwv lam li xyoo 65. Thaum ntawd, Timautes twb muaj li 30 xyoo thiab nws ua ib tug txwj laus lawm. Tiamsis ua ntej ntawd, Timautes twb ua haujlwm nrog Paulus tau 10 tawm lub xyoo thiab kawm ntau yam los ntawm Paulus.

Thaum Paulus sau tsab ntawv no nws tseem raug kaw hauv Loos thiab twb yuav txog caij luag muab nws tua. (2 Timautes 1:15, 16; 4:6-8) Paulus sau rau Timautes tias: “Kuv thiaj ua siab ntev nyiaj ib puas tsav yam kev txomnyem.” (2 Timautes 2:8-13) Thaum Timautes paub li no txhawb nws zog kawg. Qhov uas Paulus ua siab ntev nyiaj nws tej kev txom nyem kuj txhawb tau peb zog thiab.

KUB SIAB LUG UA KOJ TES HAUJLWM

Paulus hais rau Timautes tias nws yuav tsum saib tes haujlwm uas Vajtswv muab rau nws kom muaj nqis thiab nws yuav tsum muab ‘yam uas Vajtswv pub rau nws ua kom cig hlob tuaj.’ (2 Timautes 1:6, TT ) ‘Yam uas Vajtswv pub’ yog muab los ntawm lo lus Kilis khalixamas (khaʹri·sma) uas txhais hais tias yam Vajtswv pub rau peb tsis yog ib yam uas peb khwv tau lossis tsim nyog tau. Qhov uas Vajtswv muab rau Timautes yog ua haujlwm pab lub koom txoos.​—1 Timautes 4:14.

Paulus txhawb kom Timautes siv yam uas Vajtswv pub rau nws li cas? Thaum Timautes nyeem Paulus cov lus kom nws muab ‘yam uas Vajtswv pub rau nws ua kom cig hlob tuaj’ tej zaum nws yuav xav txog lub cub tawg uas tshuav cov ncaig ciaj lawm xwb. Nws yuav tsum tsij taws ntxiv thiab tshuab lub cub tawg kom cig hlob tuaj. Muaj ib phau ntawv tshawb fawb hais tias lo lus Kilis uas Paulus siv txhais tias “tshuab kom rov ciaj” lossis “rov kub siab lug ua haujlwm.” Ces twb yog Paulus xav kom Timautes kub siab lug ua tes haujlwm uas Vajtswv muab rau nws. Niaj hnub no los peb yuav tsum ua ib yam li ntawd. Peb yuav tsum kub siab lug ua peb tes haujlwm rau Vajtswv.

‘SAIB TEJ UAS VAJTSWV MUAB RAU KOJ KOM ZOO ZOO’

Muaj ib yam ntxiv hauv Paulus tsab ntawv uas pab Timautes txawj ua nws tes haujlwm ntxiv. Paulus sau tias: “Koj yuav tsum saib tej uas Vajtswv muab tso rau koj lawm zoo zoo, tsis txhob pub ploj li.” (2 Timautes 1:14) Vajtswv tau muab dabtsi tso rau Timautes saib xyuas? Paulus hais ntawm nqis 13 tias qhov ntawd yog ‘tej lus tseeb’ uas yog Vajtswv Txojlus. (2 Timautes 1:13) Timautes yog Khetos ib tug thwjtim, nws yuav tsum coj qhov tseeb mus qhia rau cov kwvtij nkauj muam hauv lub koom txoos thiab cov neeg ntawm nws thaj tsam. (2 Timautes 4:1-5) Timautes kuj yog ib tug txwj laus saib xyuas Vajtswv cov neeg. (1 Petus 5:2) Yog hais tias nws cia Yehauvas lub hwj huam dawb huv thiab Vajtswv Txojlus pab nws ces nws yuav saib qhov tseeb uas Vajtswv muab rau nws kom zoo zoo.​—2 Timautes 3:14-17.

Nimno los Yehauvas kuj kom peb mus qhia qhov tseeb rau lwm tus thiab. (Mathais 28:19, 20) Qhov tseeb uas peb coj mus qhia rau lwm tus muaj nqis heev. Yog li ntawd, peb yuav tsum nco ntsoov thov Vajtswv thiab rau siab ntso kawm Vajtswv Txojlus. (Loos 12:11, 12; 1 Timautes 4:13, 15, 16) Peb tes haujlwm tsis yog tas li ntawd xwb, peb ib txhia tseem ua txwj laus lossis ua haujlwm puv ntoob rau Vajtswv thiab. Yog li ntawd, peb yuav tsum txo hwjchim thiab thov Yehauvas pab kom peb ua tau peb tes haujlwm kom zoo.

VAJTSWV MUAB RAU COV NWS CIA SIAB TAU

Timautes yuav tau qhia kom lwm tus paub haujlwm li nws thiab. Paulus thiaj hais rau Timautes tias: “Koj yuav tsum muab tej lus uas koj . . . hnov kuv qhia lawm qhia rau cov neeg uas koj cia siab tau hais tias lawv yuav txawj qhia tej ntawd rau lwm tus.” (2 Timautes 2:2) Paulus hais kom Timautes qhia txhua yam uas nws paub rau cov kwvtij. Niaj hnub no los yeej tseem ceeb rau cov uas saib xyuas lub koom txoos Khixatia ua li ntawd thiab. Tus kwvtij saib xyuas lub koom txoos yuav tsum tsis txhob khaws tej nws paub cia rau nws xwb tiamsis nws yuav tsum qhia rau lwm tus kom lawv paub li nws thiab. Nws yuav tsis ntshai tsam lawv paub tshaj nws lossis txawj ua haujlwm dua nws. Yog li ntawd, nws txawj li cas los nws yuav qhia rau lwm tus kom lawv ua tau ib tug Khixatia uas paub tab thiab pab tau lub koom txoos.

Paulus tsab ntawv ua rau Timautes zoo siab heev. Tej zaum Timautes yuav niaj hnub muab coj los nyeem seb nws yuav ua li cas nws thiaj ua tau li Paulus hais thiab ua tau nws tes haujlwm zoo.

Peb yeej xav ua li Paulus hais thiab. Tiamsis yuav ua li cas peb thiaj ua tau? Peb yuav tsum kub siab lug ua Yehauvas tes haujlwm kom zoo thiab qhia tej peb txawj rau lwm tus. Yog peb ua li no ces peb ua ib yam li Paulus sau rau Timautes tias peb ‘muab siab rau ua txhua yam haujlwm uas Vajtswv muab rau peb ua lawm kom tiav.’​—2 Timautes 4:5.