Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Teka muoyo ku mudimu webe!

Teka muoyo ku mudimu webe!

UTU umvua bishi pautu upeta mukanda muimpe wa kudi mulunda wa pa muoyo? Muyidi Timote wakapeta mukanda wa mushindu eu mumutumina kudi mupostolo Paulo. Wowu au ke mukanda wa mu Bible utudi tubikila lelu ne: Timote muibidi. Kakuyi mpata, muoyo uvua uzuka timote bua kukeba muaba mutalale wa yeye kubadila mukanda au bua kumvua tshivua muena diende au mumufundile. Pamuapa Timote uvua udiebeja ne: ‘Paulo udi bishi matuku aa? Udi ne mubelu udiye umpesha bua kungambuluisha mu midimu indi ngenza anyi? Mukanda eu udi mua kungambuluisha bua kuyisha ne kulongesha bimpe ne kuambuluisha bakuabu anyi?’ Anu mutuamona, Timote wakapeta mandamuna a nkonko eyi ne a mikuabu ya bungi mu mukanda wa mushinga eu. Kadi bua mpindieu, tuanji kuimanyina pa mibelu kampanda idi mu mukanda eu idi mua kutuambuluisha.

“NDI NTUNGUNUKA NE KUNANUKILA MU MALU ONSO”

Patshivua anu Timote ku ntuadijilu kua mukanda, uvua mua kuikala mumvue diakamue ne: Paulo uvua umutabalela ne muoyo umue. Paulo wakamubikila ne disanka dionso ne: “muana munangibue.” (2 Tim. 1:2) Nansha muvua Timote mua kuikala ne bidimu 30 ne bia mu njila pavuaye mupete mukanda eu bu mu 65 P.Y., ukavua mukulu uvua ne dimonamona dia malu. Ukavua mutuadije kuenza mudimu ne Paulo bidimu bipite pa dikumi ne mulonge malu a bungi.

Bivua ne bua kuikala bikankamije Timote bikole pavuaye mumvue ne: Paulo uvua unanukila mu makenga ne lulamatu luonso. Paulo uvua mu buloko mu Lomo, lufu lumununkila. (2 Tim. 1:15, 16; 4:6-8) Timote uvua mua kuikala umona muvua Paulo ne dikima bualu Paulo muine wakamba ne: “Ndi ntungunuka ne kunanukila mu malu onso.” (2 Tim. 2:8-13) Tshilejilu tshimpe tshia Paulo tshia dinanukila tshidi mua kutukolesha anu muvuatshi tshikoleshe Timote.

‘KUSONSOLA TSHIPEDI ANU BU KAPIA’

Paulo wakalomba Timote bua kuangata mudimu uvuaye wenzela Nzambi ne mushinga wa bungi. Paulo wakalomba Timote bua “kusonsola anu bu kapia tshipedi tshia Nzambi” tshivua munda muende. (2 Tim. 1:6) Paul uvua mutele muaku wa tshiena Greke kharisma udibu bakudimune ne: “tshipedi.” Muaku eu udi utamba kuleja dipa difila tshianana ne kadiyi diakanyine muntu udibu badipeshe, didi muntu kayi mukuatshile mudimu. Timote uvua mupete dipa edi pavuabu bamusungule bua kuenzela tshisumbu mudimu mu mushindu wa pa buawu.​—1 Tim. 4:14.

Timote uvua ne bua kuenza tshinyi ne tshipedi etshi? Pavuaye wenda ubala tshiambilu tshia ne: “kusonsola anu bu kapia,” uvua mua kuikala muvuluke kapia katubu batemesha kumbelu katu pamuapa kashala anu makala adi akenka. Bitu bikengela kusonsola makala au bua mudilu ulakuke anyi uteme bikole. Diksionere dikuabu didi diamba ne: muaku wa pa muanda wa tshiena Greke (wa anazopyreo) uvua Paulo mutele udi umvuija “kutemeshilula, kusekenkeja, kupudija bua mudilu ulakuke.” Nunku mu ngumvuilu wa mu tshimfuanyi udi umvuija “kusaka muntu bua atuadije mudimu mupiamupia.” Nanku Paulo uvua ubela Timote wamba ne: ‘Teka muoyo ku mudimu webe!’ Lelu bidi bikengela tuenze petu bia muomumue, mbuena kuamba ne: kudifila bikole mu mudimu utudi tuenzela Nzambi.

“LAMA TSHINTU TSHIA MUSHINGA MUKOLE TSHIDI TSHITEKESHA KUUDI”

Pavua Timote wenda ubala mukanda wa kudi muena diende au, wakabala tshiambilu tshikuabu tshivua ne bua kuikala tshimuambuluishe bua kuenza mudimu wende bimpe. Paulo wakafunda ne: “Lama tshintu tshia mushinga mukole tshidi tshitekesha kuudi etshi ku diambuluisha dia nyuma muimpe.” (2 Tim. 1:14) Ntshintu kayi tshivuabu batekeshe kudi Timote? Mu mvese wa 13 Paulo mmuakule bua “mêyi adi akolesha,” mmumue ne: bulelela bua mu Mifundu misantu. (2 Tim. 1:13) Bu muvua Timote muena mudimu wa Nzambi, uvua ne bua kuyisha bulelela abu mu tshisumbu ne kudi bantu bakuabu. (2 Tim. 4:1-5) Bavua bateke kabidi Timote mukulu bua kulama mikoko ya Nzambi. (1 Pet. 5:2) Bivua bikengela bua Timote eyemene nyuma wa Yehowa ne Dîyi diende bua amone mua kulama tshintu tshivuabu batekeshe kudiye, mmumue ne: bulelela buvuaye ne bua kulongesha.​—2 Tim. 3:14-17.

Lelu, mbatupeshe petu bulelela butudi tuyisha bantu bakuabu. (Mat. 28:19, 20) Katupu muoyo ne: bulelela butudi tuyisha budi ne mushinga wa bungi to; nanku bidi bikengela tutungunuke ne kusambila ne tuikale ne tshibidilu tshia kulonga Dîyi dia Nzambi. (Lomo 12:11, 12; 1 Tim. 4:13, 15, 16) Tudi kabidi mua kuikala bakulu anyi kuikala mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Mudimu wa mushindu eu udibu batupeshe udi ne bua kutuvuija bena budipuekeshi, utuambuluisha bua kumona ne: bidi bikengela tuikale tueyemena Nzambi. Nanku tudi mua kulama tshidibu batekeshe kutudi anyi kutshikuba patudi tutshiangata ne mushinga ne tueyemena Yehowa bua atuambuluishe bua kutshilama bimpe.

“MALU AA UAMBILE BALUME BA LULAMATU”

Midimu ivua Timote mupete kayivua imutangila anu yeye nkayende to. Ivua itangila kabidi bakuabu. Ke bualu kayi Paulo wakalomba Timote ne: “Malu auvua mumvuile kundi . . . uambile balume ba lulamatu balua kuikala pabu bakumbane bimpe bua kulongesha bakuabu.” (2 Tim. 2:2) Bushuwa, Paulo uvua muvuluije Timote bua kulongesha bena Kristo nende bakuabu malu onso avuaye mulonge. Lelu bidi ne mushinga bua mutangidi yonso wa mu tshisumbu tshia bena Kristo kuditatshisha bua kuenzaye pende bia muomumue. Mutangidi muimpe katu ulekela mukawu umusaka bua kusokoka bakuabu dimanya didiye nadi bua mudimu kampanda udibu bamupeshe to. Kadi udi ulongesha bakuabu bua bakumbane pabu bua kuenza mudimu au. Katu utshina ne: badi mua kulua kumupita to. Nanku kena ubumvuija anu mu tshikoso mua kuenza mudimu kampanda to. Mmusue kuambuluisha badiye ulongesha bua bikale ne dijingulula dia malu ne busunguluji. Mmumue ne: bua balue bena Kristo bashindame. Mu mushindu au, “balume ba lulamatu” bavuaye mulongeshe bavua balua kuambuluisha tshisumbu bikole.

Kakuyi mpata, Timote uvua muanyishe mukanda uvua mumukankamije uvuabu bamutumine kudi Paulo au. Mbipepele bua tuetu kumumona mu lungenyi muvuaye ubala mibelu ya mushinga ayi uyibalulula ne welangana meji a mua kuyitumikila mu midimu yende bimpe menemene.

Tutumikilayiku petu mibelu eyi. Mushindu kayi? Mbimpe tuditatshishe bua kusonsola tshipedi tshitudi natshi anu mutubu basonsola kapia, bua kulama tshidibu batekeshe kutudi, ne kulongesha bakuabu malu onso atudi bamanye. Tuetu tuenza nanku, anu muvua Paulo muambile Timote, tudi mua ‘kukumbaja mudimu wetu wonso menemene.’​—2 Tim. 4:5.