Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

¿Ambakiti kʼuiripu máeni uaa eskajtsï sési irekaaka sánderu orhepani?

¿Ambakiti kʼuiripu máeni uaa eskajtsï sési irekaaka sánderu orhepani?

Desde iónisïa, uánikua kʼuiripuechaksï eratsesïndi eska engaksï ambakiti kʼuiripu máeuaka, uaakaksï sési irekani. Pori ejemplu, Confucio enga jorhentpiri máepka ka filosofu enga irekapka uéxurhinisï 551 ka 479 ante de Jesúsi, uandaspti: “Asï imani ambe úkua máteruechani ambe engari no uéjka eskari úminhaaka”. a Uánikua Asia anapuechaksï uandasïndi eskaksï i uandakuecha ísïiska.

AMBE ENGAKSÏ UÁNIKUECHA ÚJKA

Ístuksï uánikua kʼuiripuecha jakajkusïndi eska paraksï ambakiti irekua ma jatsini, jatsiskaksï para sési jámani. Jimboksïsï jánguarhintajti janhanharpini, kumplirinksï ambe engaksï jatsika para úni ka ambakiti konsiensiaksï ma jatsini. Linh, uarhiiti ma enga Vietnam irekaka, uandasïndi: “Méntkisï eratsespka eska engani jurhimbitku jámapiringa ka mintsika jingoni úni ambe ma, sésirini nichepiringa”.

Máruksï ambakiti ambe úsïndi jimbokaksï indeni ambe jorhendanhasïnga imeecheri relijioni jimbo. Achamasï ma enga Taiwán irekaka, aiangusïndijtsïni: “Jorhendanhaspka eska enga kʼuiripu ma na uarhijkia uaaka sési nitamakuarhini para méntkisï o nómbe seguni ambe enga úpka jiáni enga irekani japka”.

¿MARHUASÏNI I AMBE?

Ísïisti eska engachi ambakiti ambe úska máteruecha jimbo sésijtsïni nichesïndi. Joperu, uánikua kʼuiripuecha engaksï jarhuataka máteruechani, kuentaksï íntskukuarhesti eska no méntkisï ísï uérasïnga ambe ma eska imeecha na erokuarhienga. Shiu Ping uarhiiti ma enga Hong Kong irekaka, uandasïndi: “Imeecha engaksï ambakiti ambe újka máteruecha jimbo, nóksï méntkisï sési kánhasïndi, jimbokani ji mismu ísï nitamakuarhiska. Ji kánikua jánguarhintaspka kuidarini juchiiti familiani ka ambakiti ambe úni, joperuni no úspka sési irekani juchiiti acheeti jingoni, imarini jurajkuspti jíndeni ka ístu juchiiti sapini”.

Uánikuechaksï kuenta íntskukuarhestia eskaksï no iáminduecha engaksï relijioni ma jatsika, ambakiti kʼuiripueska. Uarhiiti ma enga Japón irekaka, jiókuarhisïndi: “Relijionirhu ma jarhaspka ka ueenaspka mámaru ambe úni para tumbiicha. Ískuni pakaraspka engani exepka eskaksï imeecha engaksï ini relijionirhu japka nóksï sési jámasïreenga, andaperasïrendiksï para juramukua jatsini ka nóksï sési úrasïreendi iglesiarhu anapu sentabuni”.

“Ji kánikua jánguarhintaspka kuidarini juchiiti familiani ka ambakiti ambe úni, joperuni no úspka sési irekani juchiiti acheeti jingoni, imarini jurajkuspti jíndeni ka ístu juchiiti sapini” (SHIU PING, HONG KONG)

Máru kʼuiripuecha engaksï kánikua jakajkujka relijioniri ambe, kánikuaksï no sési pʼikuarherasïndi engaksï exejka eska iámindu ima ambe engaksï úka, no ma ambe marhuaska. Ísïsï pʼikuarherapti Van, Vietnam anapu ma uarhiiti. Ima uandaspti: “Pauani pauani kéjtsïtakuasïreenga fruta, tsïsïki ka tʼirekua ambe juchiiti parientichani engaksï uarhikia erokuarhiparini eskajtsïni sánderu orhepani újchakurapiringa. Nájkirukani uánikua uéxurhini ambakiti ambe úpka ka ístu relijionirhu anapu ambe, juchiiti acheeti niáraspti uinhamu pʼamenchani. Ka tátsekua juchiiti nanaka enga máteru paisi jimbo nípka estudiarini, uarhispti enga 20 jatiripka”.

Ísïisti, no solu uétarhisïndi ambakiti kʼuiripueni parachi úni sési irekani sánderu orhepani. Jiájkani, ¿ambejtsïni jarhuataa? Parachi míteni uétarhisïndi eskachi jirinhantaaka informasioni enga mintsinharhikueka parachi úni mókuantani juchaari kurhamarhikuechani ka engajtsïni arhiaka nénachi uaa sési irekani sánderu orhepani. ¿Nanichi uaa exentani ini informasionini?

a Engajtsï uéjka sánderu ambe míteni ambe enga jorhentpienga Confucio, arhinta je párrafu 31 a 35 kapitulu 7 jimbo librueri El hombre en busca de Dios, engaksï Jeobaeri testiguecha úka ka jarhasti pájinarhu www.pr418.com.