1. Millest ilmneb, et paljudel pereliikmetel pole üksteise vastu loomupärast kiindumust?

PIIBEL on ennustanud, et viimseil päevil pole paljudel loomupärast kiindumust oma pereliikmete vastu. (2. Tim. 3:1, 3, allmärkus.) Me näeme, et see ennustus on praegu täitumas. Näiteks on miljonid abielud lõhki läinud, endised abikaasad on teineteise peale vihased ja nende lapsed tunnevad, et neid ei armastata. Isegi need pereliikmed, kes elavad koos, võivad üksteisele võõraks jääda. Üks perenõustaja ütleb, et emad-isad ja lapsed tunnevad oma nutiseadmeid paremini kui oma pereliikmeid ning et kuigi nad elavad sama katuse all, tunnevad nad üksteist vaevu.

2., 3. a) Kelle vastu meil peaksid olema soojad tunded? (Vt Rooml. 12:10.) b) Mida me selles artiklis arutame?

² Me ei taha, et praegune maailm meid vormiks. (Rooml. 12:2.) Me tahame hoopis kasvatada usukaaslaste vastu samasugust armastust, nagu on väga lähedaste pereliikmete vahel. (Loe Roomlastele 12:10.) Sellise armastusega kaasnevad soojad ja hellad tunded. Kui me oma usukaaslasi sel viisil armastame, aitab see meil säilitada ühtsust, mis on Jumalat teenides väga oluline. (Miika 2:12.)

³ Et sellist armastust arendada, vaadelgem Jehoova ja tema teenijate eeskuju.

4. Kuidas aitab tekst Jaakobuse 5:11 meil mõista Jehoova armastuse sügavust meie vastu?

⁴ Piiblist saame teada, kui kaunid omadused on Jehooval. Näiteks öeldakse seal, et Jumal on armastus. (1. Joh. 4:8.) See teadmine tõmbab meid tema ligi. Samuti ütleb piibel, et Jehoova on väga hell ja halastav. (Loe Jaakobuse 5:11.) See ilmestab seda, kui sügavad tunded on Jehooval meie vastu.

5. Millest ilmneb Jehoova halastus ja kuidas me saame teda jäljendada?

⁵ Tekstist Jaakobuse 5:11 ilmneb veel üks Jehoova omadus, mis tõmbab meid tema ligi. Selleks on halastus. (2. Moos. 34:6.) Üks viis, kuidas Jehoova meie vastu halastust osutab, on see, et ta andestab meile meie vead. (Laul 51:1.) Piibli järgi on halastus midagi palju enamat kui pelgalt andestamine. Sellega on seotud sügavad tunded, mis ajendavad kedagi hädasolijat aitama. Jehoova on lasknud piiblisse kirja panna, et tema soov meid aidata on suurem, kui ema soov hoolitseda oma lapse eest. (Jes. 49:15.) Seega, kui me oleme hädas, ajendab halastus Jehoovat meid aitama (Laul 37:39; 1. Kor. 10:13.) Meie saame osutada halastust oma vendade ja õdede vastu nii, et andestame neile ning ei pea nende vastu vimma, kui nad on meile pettumust valmistanud. (Efesl. 4:32.) Halastust saame osutada ka sel viisil, et toetame oma usukaaslasi nende raskustes. Kui me oleme armastuse ajel halastavad, siis jäljendame Jehoovat. (Efesl. 5:1.)

6. Millised sõbrad olid Joonatan ja Taavet?

⁶ Piiblis on näiteid väga lähedastest sõprussuhetest. Mõelgem näiteks  Joonatanile ja Taavetile. On teada, et Joonatan ja Taavet said headeks sõpradeks ning et Joonatan armastas Taavetit nagu omaenese hinge. (1. Saam. 18:1.) Jehoova oli otsustanud, et pärast Sauli saab kuningaks Taavet. Saul sai Taaveti peale kadedaks ja püüdis teda tappa. Ent Sauli poeg Joonatan ei läinud oma isa mõrvarlike plaanidega kaasa. Joonatan ja Taavet tõotasid jääda sõpradeks ja alati teineteist toetada. (1. Saam. 20:42.)

7. Milline asjaolu oleks võinud Joonatani ja Taaveti sõprusele takistuseks saada?

⁷ Joonatani ja Taaveti sõpruse tegid veelgi erilisemaks asjaolud, mis oleksid võinud nende sõprusele takistuseks saada. Näiteks oli Joonatan Taavetist umbes 30 aastat vanem. Joonatan oleks võinud mõelda, et tal ei ole midagi ühist selle noore ja kogenematu mehega. Kuid ta ei pidanud end Taavetist tähtsamaks.

8. Miks oli Joonatan Taavetile nii hea sõber?

⁸ Joonatanil oleks olnud põhjust Taaveti peale kade olla. Kuningas Sauli pojana oleks ta võinud nõuda, et temast peab saama järgmine kuningas. (1. Saam. 20:31.) Joonatan aga oli alandlik ja Jehoovale ustav. Seepärast toetas ta Jehoova valikut seada tulevaseks kuningaks Taavet. Samuti oli Joonatan ustav Taavetile, kuigi sellega tõmbas ta enda peale oma isa viha. (1. Saam. 20:32–34.)

9. Kas Joonatan pidas Taavetit oma rivaaliks? Selgita.

⁹ Kuna Joonatan oli Taavetisse kiindunud, ei suhtunud ta temasse kui oma rivaali. Joonatan oli oskuslik vibulaskja ja julge sõjamees. Tema ja ta isa Sauli kohta on öeldud, et nad olid kotkaist kiiremad, lõvidest vägevamad. (2. Saam. 1:22, 23.) Joonatanil oleks olnud põhjust oma kangelastegudega kiidelda. Ent ta polnud võistlushimuline ega Taaveti peale kade. Ta hoopis imetles Taaveti julgust ja seda, kui kindlalt Taavet toetus Jehoovale. Pärast seda, kui Taavet oli tapnud Koljati, kiindus Joonatan Taavetisse.

10. Mida on vaja selleks, et armastada üksteist kogu südamest?

¹⁰ Piiblis öeldakse, et me peaksime armastama üksteist kogu südamest. (1. Peetr. 1:22.) Jehoova on meile selles heaks eeskujuks. Tema armastus meie vastu on nii tugev, et kui me jääme talle ustavaks, ei murra seda miski (Rooml. 8:38, 39.) Ent selleks, et me saaksime oma usukaaslasi nii tugevalt armastada, on meil vaja selle nimel vaeva näha. Kui mõni vend või õde meid ärritab, on meil tarvis järgida üleskutset „Sallige üksteist armastuses, tehke kõik, mis võimalik, et säilitada ühtsust püha vaimu abil, ja teid ühendagu rahuside”. (Efesl. 4:1–3.) Selleks et rahusidet hoida, on meil vaja vaadata vendade-õdede vigadele läbi sõrmede. Me peaksime tegema oma parima, et suhtuda neisse nii nagu Jehoova. (1. Saam. 16:7; Laul 130:3.)

11. Miks võib vahel olla raske armastust väljendada?

¹¹ Pole alati kerge oma vendade-õdede suhtes armastust väljendada, eriti  kui näeme nende vigu. Ilmselt oli see nii ka esimesel sajandil. Näiteks Euodial ja Süntühhel polnud raske koos Paulusega külg külje kõrval head sõnumit kuulutada. Ent mingil põhjusel oli neil omavahel lahkhelisid. Seepärast õhutas Paulus neid olema üksmeelsed. (Filipl. 4:2, 3.)

12. Mida me saame teha selleks, et kasvatada armastust usukaaslaste vastu?

¹² Mida me saame teha selleks, et meie armastus vendade ja õdede vastu kasvaks? Kui õpime oma usukaaslasi lähemalt tundma, siis mõistame neid paremini ja kiindume neisse. Seejuures ei peaks olema takistuseks kellegi vanus ega taust. Näiteks Joonatan oli Taavetist umbes 30 aastat vanem, kuid ta sai temaga heaks sõbraks. Kas sina võiksid luua sõprussuhted kellegagi, kes on sinust vanem või noorem? Seda tehes näitad, et armastad kogu vennaskonda. (1. Peetr. 2:17.)

13. Miks ei ole me kõigi oma usukaaslastega sama lähedased?

¹³ Kas see, et me armastame kõiki usukaaslasi, tähendab, et meil on nende kõigiga sama lähedased suhted? Ei, see pole realistlik. On loomulik, et meil on lähedasemad suhted näiteks nendega, kellega meil on samasugused huvid. Jeesus pidas kõiki oma apostleid sõpradeks, kuid eriliselt kiindunud oli ta Johannesesse. (Joh. 13:23; 15:15; 20:2.) Samas ei seadnud ta teda kuidagi teistest ettepoole. Näiteks kui Johannes ja tema vend Jaakobus palusid Jeesuselt silmapaistvat positsiooni taevases valitsuses, ütles Jeesus neile: „Seda, kes istuvad mu paremal või vasakul käel, ei otsusta mina.” (Mark. 10:35–40.) Jeesuse eeskujul ei peaks ka meie oma lähedasi sõpru kohatult soosima. (Jaak. 2:3, 4.) See tekitaks lõhesid, millel pole kohta kristlikus koguduses. (Juuda 17–19.)

14. Mis aitab meil teksti Filiplastele 2:3 järgi hoiduda võistlusvaimust?

 ¹⁴ Kui koguduses valitseb armastav õhkkond, ei lase see tekkida võistlusvaimul. Joonatan ei püüdnud Taavetiga trooni pärast võistelda ega pidanud teda rivaaliks. Meil kõigil tasub tema eeskuju järgida. Me ei peaks suhtuma oma usukaaslastesse kui rivaalidesse, vaid pidama alandlikult teisi endast ülemaks. (Loe Filiplastele 2:3.) On hea meeles pidada, et igaühel on midagi koguduse heaks anda. Alandlikkus aitab meil näha teistes head ja võtta nende ustavust endale eeskujuks. (1. Kor. 12:21–25.)

15. Mida me võime õppida Tanya ja tema perega juhtunust?

¹⁵ Kui meid tabab mõni ootamatu katsumus, siis lohutab ja aitab Jehoova meid usukaaslaste kaudu. Mõtle, mis juhtus ühe perega, kes oli 2019. aastal USA-s rahvusvahelisel kokkutulekul. Pärast laupäevast programmi olid nad autoga teel oma hotelli poole. Selle pere kolme lapse ema Tanya jutustab: „Sõitsime oma hotelli poole, kui äkki kaldus üks auto meie sõidurajale ja põrkas meiega kokku. Õnneks ei saanud keegi meist viga. Tulime autost välja ja seisime šokeeritult tee ääres. Meie juures peatus üks mees ja kutsus meid oma autosse. See oli meie vend, kes tuli samuti kokkutulekult. Ja ta polnud ainus, kes peatus. Viis delegaati Rootsist pidasid samuti kinni. Meie õed kallistasid mind ja mu tütart ning see oli just see,  mida me vajasime. Kinnitasin neile, et meiega on kõik korras, kuid nad ei kiirustanud lahkuma. Nad jäid meie juurde isegi siis, kui saabusid parameedikud. Nad tahtsid veenduda, et meil on olemas kõik, mida me vajame. Kõige selle kaudu tundsime Jehoova armastust. See kogemus tugevdas meie armastust vendade-õdede ja Jehoova vastu.” Kas sulle meenub mõni raske olukord, mil oled tundnud oma usukaaslaste armastust?

16. Mida head toob see, kui me armastame oma usukaaslasi?

¹⁶ Mida head toob see, kui me armastame oma usukaaslasi? Me saame oma vendi-õdesid häda ajal lohutada ja Jumala rahva ühtsust tugevdada. Samuti tõendame nii, et oleme Jeesuse jüngrid ja see võib tekitada siirastes inimestes huvi piibli tõe vastu. Ja mis kõige tähtsam, nii me austame Jehoovat, „hella halastuse isa, kes julgustab meid igas olukorras”. (2. Kor. 1:3.) Kasvatagem siis jätkuvalt armastust usukaaslaste vastu!