Skip to content

Skip to table of contents

MWAHA ONTHOKORORIWA 7

Nlamulo noohoolela mmulokoni

Nlamulo noohoolela mmulokoni

‘Kristu tho oraiye muru wa muloko ani yooweene nvuluxa a erutthu.’—AEF. 5:23.

ETXIPO 137 Athiyana Oowaamini, Arokora Makristau

ELE NINKELA AHU OXUTTERA *

1. Etthu heeni eneeriha emusi ya Yehova okhala yoowiirana?

HIYO ONNANSIVELA opakela empari emusi ya Yehova. Mwaha wa heeni emusi ya Yehova eraaya yoowiraana ni ya murettele? Etthu emoha ti yooweera oothenaahu ninniilipihera ottittimiha nlamulo noohoolela nivahiwaahu ni Yehova. Mweekhaikhai wakhala weera nnimwiiwexexa miruku iyo ninvahiwaahu, nnookhala oowiiraana.

2. Makoho heeni ankela waakhuliwa yoosomeene yeela?

2 Mwa yoosomeene yeela ninkela woona mwaha wa ohoolela mmulokoni ni ninkela woona waakhuliwa wa makoho ala: Tuuvi ori muritti wa asirokora mmulokoni? Munna ori poothe neereke muru wa asirokora a mmulokoni? Neereke asitokweene a mmulokoni ohoolela waya onoolikana ni ole onhoolela etthoko? Yoopatxera, ninkela woona moota nneeraahu niwooneleke asirokora.

NIWOONELEKE HAYI ASIROKORA?

3. Eheeni eneera enikhavihere waathokorora nneene asirokora mwaha wa muteko anvaraaya?

3 Hiyo ninnaahela mwiitti asirokora aniilipihera othokorora imusi saya, olaleya ni ovara miteko sa mmulokoni. Yoosoma ela ninkela woona moota Yehova ni Yesu anaathokororaaya asirokora ni ele murummwa Paulo alempaawe voohima sa asirokora. Eyo enoonikhavihera moota nneeraahu nathokororeke asirokorihu.

4. Ntakihero heeni na mBiblyani nnoonihera weera Yehova onnaahela mwiitti alopwana ni athiyaneene?

4 Biblya onnoonihera weera Yehova onnaahela mwiitti alopwana ni athiyana. Muupuwele ele yaakhumelenle ehuhu ya arummwa. Alopwana ni athiyaneene yaahakhela munepa wootteela wa Yehova weera evareke miteko sootikiniha ntoko wuuluma muulumo oovirikana. (Mit. 2:1-4, 15-18) Alopwana ni athiyaneene aathanliwa weera yalamuleleke ni Yesu wiirimu. (Agal. 3:26-29) Igrupu soopiili sinimwaakhela mareeliho ookhalano ekumi yoohimala elapo ya vathi. (Apok. 7:9, 10, 13-15) Alopwana ni athiyaneene aavahiwa muritti woolaleya mitthenka sooreera sa Omwene wa Muluku. (Math. 28:19, 20) Mwa ntakihero, ebuukhu ya miteko ennuuluma sa muteko yoowo waavarinwe ni murokora Prisila. Owo naiyawe Akila yaamukhavihera Apolo, oosuwela vantxipale, weera aiwexexe ekhaikhai.—Miteko 18:24-26.

5. Moovarihana ni Luka 10: 38, 39, 42, Yesu awoonela hayi athiyana?

5 Yesu annaathokorora athiyana ni nttittimiho. Yesu aavirikana ni aFarisi yaakhala ehuhu awe. Alopwana awo yaawoonela ohikhala mwiitti athiyana awo. Naari khiyaatthuna otthekulano woowaattiwavo naari khayaatthuna otthekulano yuulumaka soolempwa. Mene Yesu annathokorora soolempwa ohiya naalopwanaru ni-tho naathiyaneene. * (Mmusome Luka 10:38, 39, 42.) Owo annaakhulela-tho weera athiyana emuholeke mapuro aalaleyaawe. (Lu. 8:1-3) Ni Yesu tho ahaavaha eparakha athiyana weera yaaleele arummwa weera owo aavinyererihiwa.—Yoh. 20:16-18.

6. Moota heeni murummwa Paulo aattittimihaawe athiyana?

6 Murummwa Paulo aamuupuxera Timotheyo weera waatthuneya waattittimiha Athiyana. Owo aamuleela Timotheyo weera, waatthuneya waathokorora “athiyana oowuuluvala ntoko amayawe” ni “asimwali ntoko asirokorawe.” (1 Tim. 5:1, 2) Paulo amukhavihera vantxipale Timotheyo okhala mukristu olipa moomunepani ni owo tho aasuwela weera Timotheyo aaxuttihiwe ni amayawe ni annaawe “soolempwa sootteela.” (2 Tim. 1:5; 3:14, 15) Wa ekarattaawe wa Aroma, Paulo awuulumiha asirokora ahimaka masina. Owo khaawehexenxe paahi itthu yaapankaaya mene annahela mwiitti-tho itthu yaapankaaya.—Arom. 16:1-4, 6, 12; Afil. 4:3.

7. Ninkela wiiwa waakhuliwa wa makoho heeni?

7 Iparagrafo sa muttuli sooniiwanyeiha weera Biblya khanaakhulela weera athiyana khaakhanleno mwiitti waapwaha alopwana. Asirokorihu ta nsivelo ni toovaha, ni yoovaha yeekhaikhai ya Muluku. Asitokweene annaaroromela weera awo anookhaliha murettele ni wiiraana emusi ya Muluku. Nto vano ninkela wiiwa waakhuliwa wa makoho ala: Mwa ntakihero, heeni Yehova oneeraawe weera asirokora etthukeke muru ehuhu ekineene? Neereke mwaha woothanliwa Asitokweene ni Arumeyi Ookhavihera, munna ori poothe muru wa asirokora mmulokoni?

NEEREKE MUNNA ORI POOTHE MURU WA ASIROKORA MMULOKONI?

8. Moovarihana ni Aefeso 5:23, neereke munna ori poothe muru wa asirokora mmulokoni? Muthalihe.

8 Waakhula mookwasa ti wooweera hoye. Yesu paahi tori muru waasirokora ootheene a mmulokoni. (Mmusome Aefeso 5:23.) Vatthokoni mulopwana onnaalamulela amwaariye. Mwaana mulopwana oBatisiwe khahiyo toneera aalamuleke naari okhala muru waamannye. (Aef. 6:1, 2) Asitokweene a mmulokoni waalamula waya asirokora ni asinna wookhalano mwiilaano. (1 Ates. 5:12; Aheb. 13:17) Murokora mmoha ohinkhala naasitithawe ontthuneya ovirelela wattittimiha asitithawe ni asitokweene a mmulokoni. Ntoko asinna ootheene a mmulokoni, muru awe Yesu Kristu.

Murokora mmoha ohinkhala naasitithawe muru awe Yesu Kristu. (Nwehe eparagrafo 8)

9. Mwaha wa heeni ehuhu ekina asirokora antthuneyaaya otthuka muru?

9 Naamwi vareene hiiho, Yehova ohaathanla alopwana weera ekhale asitokweene a mmulokoni. Owo khavanhe ohoolela iwo athiyana. (1 Tim. 2:12) Mwaha wa heeni? Mwa yootthuna emoharu omuthanlalaawe Yesu okhala muru wa mulopwana—weera itthu seetteke ni malamulo mmulokoni. Ehuhu ekina murokora pooti ovara etthu yaatthuneya ovara munna. Mwa yeeyo, Yehova onnahima weera atthukeke muru. * (1 Akor. 11:4-7) Yehova onnahima eyo aheerelaka weera athiyana khaakhanleno mwiitti, weera yoonihereke nlamulo na ohoolela. Nuupuwelaka eyo, ninkela waakhula nikoho nna: ohoolela heeni araayano asitokweene ni ale anhoolela itthoko?

MURITTI WA ALE ANHOOLELA ITTHOKO NI ASITOKWEENE A MMULOKONI

10. Etthu heeni eneera emukhavihere mutokweene a mmulokoni ovaha malamulo weera athokorore?

10 Asitokweene annamusivela Kristu ni “iputtiputthi” Yehova ni Yesu yaahiyenraaya. (Yoh. 21:15-17) Mwaha wootthuna waathokorora asinna, mutokweene pooti wuupuwelaka weera tiithi a muloko. Owo pooti wuupuwelaka weera ntoko hiihaale tiithi onvahaawe mulamulo weera athokorore emusi awe, mutokweene pooti opaka etthu emoharu weera athokorore muloko. Asinna akina a mmulokoni ehisuwelaka annaaleela asitokweene a mmulokoni weera epakeke eyo. Awo yaatthunaka opaka yoothanla annaavekela asitokweene a mmulokoni weera yaapakele yoothanla. Vano neereke asitokweene a mmulokoni olamula araayano onoolikana ni ale anhoolela itthoko?

Asitokweene a mmulokoni annakasoopa asinna a mmulokoni ni waahakalaliha. Yehova ohaavaha muritti wootteliha muloko. (Nwehe eparagrafo 11-12)

11. Olikana heeni okhanle eriyari ya mutokweene a mmulokoni ni ole onhoolela etthoko?

11 Murummwa Paulo ahiiwanyeiha weera wookhala olikana okhanle eriyari ya mutokweene a mmulokoni ni ole onhoolela etthoko. (1 Tim. 3:4, 5) Mwa ntakihero, Yehova ontthuna weera anamwane emwiiweleleke ole onhoolela etthoko. (Akol. 3:20) Ni Yehova tho ontthuna weera asinna ewiiweleleke asitokweene a mmulokoni. Yehova ontthuna weera asitokweene a mmulokoni ni ale anhoolela itthoko ekosoopeke ekumi, yaakhavihereke moomunepani ni weerutthuni ale anaalamulelaaya. Ntoko hiihaale namahoolela ooreera murima ompakaawe, asitokweene annaakhavihera asinna yaavirihaka maxupo naari etthu ekina. (Yak. 2:15-17) Ohiya eyo, Yehova tho onweherera weera asitokweene a mmulokoni ni ale anahoolela itthoko yaakhavihereke ale anaalamulelaaya wiiwelela malamulo. Emaara emoharu-tho, annaaleela weera yaapakaka eyo “ehivirikanyiheke soolempwa” sa mBiblyani.—1 Akor. 4:6.

Ahooleli a itthoko avahiwa eparakha yoopaka soothanla sa etthoko aya. Ahinaaye ovaha malamulo muhooleli oosivela, onnavaanela naamwaraawe toko (Nwehe eparagrafo 13)

12-13. Moovarihana ni Aroma 7:2, ovirikana heeni okhanle eriyari ya mutokweene a mmulokoni ni muhooleli a etthoko?

12 Wookhala ovirikana vantxipale okhanle eriyari ya mutokweene a mmulokoni ni muhooleli a etthoko. Mwa ntakihero, Yehova ohaavaha asitokweene a mmulokoni eparakha yoothoriha ntoko aphuki nave awo pooti omukumiha mmulokoni namattheka ohinttharuwa.—1 Akor. 5:11-13.

13 Mwa empari ekina, Yehova ohaavaha olamula ahooleli a itthoko, ohaavanhaawe asitokweene a mmulokoni. Mwa ntakihero, owo ohaavaha owera woovaha malamulo atthu a etthoko awe ni ohima weera malamulo awo yiiweleliweke. (Mmusome Aroma 7:2.) Weera ntakihere, asitiithi pooti othanla ewoora anawanaaya eneeraaya ephiyeke vaate. Wakhala weera anamwanaaya khaniiwelela malamulo awo, akhalano owera woowattaruxa. (Aef. 6:1) Vanooneya weera ehinaaye ovaha malamulo muhooleli oosivela, ontthuneya ovaanela naamwarawe toko; mwaha wooweera ari “erutthu emoha.” *Math. 19:6.

MMUTTITTIMIHE KRISTU YOOWO ORI MURU WA MULOKO

Yehova onnamulamula Yesu weera avaheke miruku miloko (Nwehe eparagrafo 14)

14. (a) Moovarihana ni Marko. 10:45, Heeni Yesu oraawe oophwanelela Yehova omuthanla owo weera akhale muru wa muloko? (b) Mwiritti heeni ekhalannaaya asinna a Mukuttula Woolamulela? (Nwehe equadru “ Mwiritti wa Mukuttula Woolamulela.”)

14 Moorweela mwa yoowoopola, Yehova oothuma erutthu ya mutthu ti mutthu ori mmulokoni ni ootheene ontthuna okhala mutthareli a kristu. (Mmusome Marko 10:45; Miteko 20:28; 1 Akor. 15:21, 22) Mwaha wooweera Yesu ovaha okumi awe ntoko yoowoopola, eyo yohoonihera ophwanelela Yehova omuthanla Yesu weera akhale muru wa muloko. Ntoko muru ahu, Yesu ookhalano owera woovaha malamulo a mutthu ti mutthu vatthokoni naari mmulokoni ontthuneyaaya opaka. Ni owo ookhalano owera woonipakiha wiiwelela malamulo awo. (Agal. 6:2) Yesu khoiyono paahi ompaka malamulo. Owo onnaatxiha moomunepani ni onthokorora ni nsivelo ootheene ahu.—Aef. 5:29.

15-16. Nyuwo muxuttenre eheeni ni ntakihero na murokora aneeriwa Marley ni munna oneeriwa Benjamin?

15 Yesu aathanlale alopwana weera yaakasoopeke asirokora. Mwa yeeyo asirokora yaattharaka miruku anvahiwaaya ni alopwana, annoonihera weera annamuttittimiha Kristu. Marley murokora onkhala wEstados Unidos, onnahima mookwasa moonelo wa asirokora antxipale makristu. Owo enre: “Muritti aka wookhala muthiyana ni murokora a mmulokoni kinnahela mwiitti. Miyo kinnavirelela wiilipihera ottitiimiha nlamulo na muhooleli mooreerela. Okhuma aiyaka ni asinna a mmulokoni, annakithokorora mwa nttitimiho ni weera asantte itthu sootheene kimpakaaka. Eyo ennakikhweihera okhala oowiiwelela.”

16 Asinna yaathokororaka asirokora ni nttittimiho annoonihera weera aniiwexexa nlamulo na ohoolela. Benjamin munna onkhala wInglaterra, enre: “Miyo kinnaxuttera vantxipale ni ikomentariyu asirokora ampakaaya mmithukumanoni. Awo annahima sa moota woosoma ni okhala namalaleera ookhumela nneene. Itthu sootheene awo ampakaaya mmulokoni kinnahela mwiitti.”

17. Mwaha wa heeni hiyo ontthuneyaaya ottittimiha nlamulo na ohoolela?

17 Atthu ootheene a mmulokoni—alopwana, athiyana, ale anhoolela itthoko ni asitokweene a mmulokoni—yaiwexexaka ni ottittimiha nlamulo na ohoolela, muloko onkhala woowiiraana. Ni etthu yootthuneya, tiyooweera hiyo ninnavuwiha tiithi ahu oosivela Yehova.—Nsal. 150:6.

ETXIPO 123 Nimwiiweleleke Yehova ni Mutthenkeso Awe

^ eparag. 5 Tuuvi ori muritti wa asirokora mmulokoni? Munna ori poothe Neereke muru wa asirokora a mmulokoni? Neereke asitokweene a mmulokoni ohoolela waya onoolikana ni ale anhoolela itthoko? Mwa yoosomeene yeela ninkela woona moota Biblya onnikhaviheraawe waakhula makoho ala.

^ eparag. 5 Moone eparagrafo 6 ya mwaha onithokororiwa “Mwakhavihere asirokora a muloko anyu”, a Owehaweha a Setembro a 2020.

^ eparag. 13 Weera niiwe itthu sintxipale voohima sa ale arinono olamula, yoothanla muloko heeni emusi awe eneeraya ethukumaneke, nwehe eparagrafo 17-19 ya yoosoma “Muttittimiheke miritti araayano akina mmulokoni mwa Yehova”, va Owehaweha a Agosto a 2020.

^ eparag. 59 Mwaatthunaka osuwela vantxipale voohima sa mwaheene yoola, munwehe buukhu Nvikanihe Omphenta Muluku”, epax. 209-212.

^ eparag. 64 Mwaatthunaka osuwela vantxipale voohima sa miritti sa Mukuttula Woolamulela: mmoone, Owehaweha 15 a Julho a 2013, epaxina 20-25