Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

IREN ONOP 8

Ia Duwen Atail en Ahnekihte Peren ni Atail Kin Dadaur Pahn Kahpwal kan

Ia Duwen Atail en Ahnekihte Peren ni Atail Kin Dadaur Pahn Kahpwal kan

“Riei ko, kumwail perenda ni amwail kin lelohng soangsoangen songosong kan.”​—SEIMS 1:2.

KOUL 111 Kahrepen At Peren

AUDEPEN ONOP *

1-2. Nin duwen me Madiu 5:11 mahsanih, ia duwen atail pahn kilangwohng kahpwal kan?

SISES ketin inoukihong sapwellime tohnpadahk kan me re pahn kin ahneki peren mehlel. E pil ketin katamankihong irail me kin poakohng ih me re pahn lelohng kahpwal kan. (Mad. 10:22, 23; Luk 6:20-23) Kitail kin perenki atail wia sapwellimen Krais tohnpadahk kan. Ahpw ia atail pepehm ma atail peneinei kin uhwong atail papah Siohwa, ma koperment kaloke kitail, de iengatail tohndoadoahk oh tohnsukuhl kan kin kasonge kitail en wia me suwed? Ni atail kin medewe soahng pwukat, ele kitail pahn pwunodkihda.

2 Pali moron en aramas akan sohte kin medewe me kalokolok wia kahrepe ehu kitail en peren. Ahpw ih met me Paipel padahkihong kitail en medewe. Karasepe, tohnpadahk Seims ntingihedi me kitail en dehr pehm me sohla atail koapworopwor ni atail lelohng kahpwal kan, ahpw kitail en peren. (Seims 1:2, 12) Oh Sises mahsanih me kitail en kin peren pil ni ahnsoun kalokolok. (Wadek Madiu 5:11.) Ia duwen atail kak kolokol atail peren mendahki kahpwal kan? Mie soahng tohto me kitail kak sukuhlki sang ekei kaweid kan me Seims ntingihong tepin Kristian ko. Keieu, kitail pahn koasoiapene kahpwal kan me Kristian ko ahneki.

KAHPWAL DAH KAN ME TEPIN KRISTIAN KO AHNEKI?

3. Dahme wiawi mwurinte Seims eh wiahla emen sapwellimen Sises tohnpadahk?

3 Mwurinte rien Sises ohlo Seims eh wiahla tohnpadahk men, Kristian kan nan Serusalem lelohng kalokolok. (Wiewia 1:14; 5:17, 18) Oh ahnsou me tohnpadahko Stipen kamakamala, Kristian tohto tangasang nan kahnimwo oh “tangpeseng wasa koaros nan sapwen Sudia oh Sameria,” pil lella Saiprus oh Andiok me inenen doh. (Wiewia 7:58–8:1; 11:19) Tohnpadahk ko lelohng kahpwal tohto. Ahpw re ngoangkihte kalohki rongamwahwo sohte lipilipil wasa me re lella ie, oh pil sewese wiahda mwomwohdiso kan wasa tohto nan wasa pwukat. (1 Pit. 1:1) Mwurin mwo, re pil ahnekihda kahpwal tohto teikan.

4. Kahpwal dah teikan me tepin Kristian ko anahne dadaur pah?

4 Tepin Kristian ko anahne dadaur pahn soangsoangen kahpwal kan. Karasepe, mpen pahr 50, Kaun en Rom, Klaudius, koasoanehdi me mehn Suhs kan koaros en kohkohsang Rom. Eri mehn Suhs kan me wialahr Kristian kei anahne kohkohlahsang imwarail kan oh keseula wasa teikan. (Wiewia 18:1-3) Mpen pahr 61, wahnpoaron Pohl ntingihedi me aramas akan kin kauwe ienge Kristian kan, kesehiong irail nan imweteng, oh kulihasang arail kepwe kan. (Ipru 10:32-34) Oh pil duwehte aramas teikan, ekei Kristian ko semwehmwe oh pil soumwahu.​—Rom 15:26; Pil. 2:25-27.

5. Peidek dah kan me kitail pahn sapengala?

5 Ni ahnsou me Seims ntingihedi nah kisinlikowo mwohn pahr 62, e uhdahn ese duwen kahpwal kan me rie Kristian ko ahneki. Siohwa ketin doadoahngki Seims en ntingwohng Kristian ko oh kihong irail kaweid me pahn sewese irail en ahnekihte peren mendahki kahpwal kan. Kitail pahn tehkpene nein Seims kisinlikowo oh sapengala peidek pwukat: Soangen peren dahieu me Seims koasoia duwe? Dahme kak kahrehiong Kristian men en sohla peren? Oh ia duwen erpit, pwoson, oh eimah ar kak sewese kitail en ahnekihte peren sohte lipilipil soangen kahpwal dah me kitail lelohng?

DAHME KIN KAHREHDA KRISTIAN MEN EN PEREN?

Duwehte mpwul en kisiniei nan lamp ehu, peren me Siohwa ketikihda kin kehlailte nan mohngiongitail (Menlau kilang parakrap 6)

6. Nin duwen me Luk 6:22, 23 mahsanih, dahme kahrehda Kristian men kak ahneki peren ni eh lelohng kahpwal kan?

6 Aramas ele kin medewe me re kak ahneki peren ihte ma re sohte kin soumwahu, re naineki mwohni tohto, oh ahneki mouren peneinei nsenamwahu. Ahpw Seims kin koasoakoasoia duwen soangen peren me sapwellimen Koht manaman kin kahrehda, oh kitail kak ahneki peren sohte lipilipil dahme kin wiawi nan atail mour. (Kal. 5:22) Kristian men kak ahneki peren, de kak uhdahn nsenamwahu, ma e ese me e kin kaperenda Siohwa oh idawehn mehn kahlemeng en Sises. (Wadek Luk 6:22, 23; Kol. 1:10, 11) Atail peren kak duwehte mpwul en kisiniei me mi nan lamp ehu. Pwehki e perperda mwahu, kisinieng de keteu sohte kak kakunla, oh mpwulo kak wie mpwumwpwul. Duwehte met, kitail pil kak usehlahte pereperen sohte lipilipil dahme kin wiawi nan atail mour. Kitail pahn ahnekihte peren mehnda ma kitail soumwahuda de neitail mwohni tikitikla. Kitail pil pahn peren mendahki aramas akan kin kauwe kitail de atail peneinei de meteikan kin uhwong kitail. Atail peren kak kehlailla ni ehuehu ahnsou me aramas akan kin song en kihsang atail peren. Kahpwal kan me kitail lelohng pwehki atail pwoson kin kadehdehda me kitail sapwellimen Krais tohnpadahk mehlel kei. (Mad. 10:22; 24:9; Sohn 15:20) Ihme kahrehda Seims kak ntingihedi: “Riei ko, kumwail perenda ni amwail kin lelohng soangsoangen songosong kan.”​—Seims 1:2.

Dahme kahrehda kahpwal kan kak duwehte kisiniei me kin inimada mete pwehn wiahkihda naip? (Menlau kilang parakrap 7) *

7-8. Dahme kahrehda atail pwoson kin kehlailla ni atail lelohng kahpwal kan?

7 Seims kasalehda pil ehu kahrepe me Kristian kan kin pilada en dadaurete pahn kahpwal laud kan. E nda: “Amwail pwoson eh lelohngehr songosong ni ahl wet pahn kapwarehda amwail dadaur.” (Seims 1:3) Kahpwal kan kak karasaraskihong kisiniei me kin inimada mete pwehn wiahkihda naip. Ni meteo eh karakarada oh loula, e kin kehlailla. Duwehte met, ni atail kin dadaur pahn kahpwal kan, atail pwoson kin kehlailla. Ihme kahrehda Seims ntingihedi: “Mweidohng amwail dadaur en kanekehla eh doadoahk, pwe kumwail en unsekla oh sohte karaunpamwail ni mehkoaros.” (Seims 1:4) Ni atail kilang me atail kahpwal kan kin kahrehiong atail pwoson en kehlailla, kitail kak dadaurete ni peren.

8 Nan nah kisinlikowo, Seims pil kasalehda soahng kei me kak kahrehiong kitail en sohla peren. Soahng dah kei me, oh ia duwen atail kak powehdi?

POWEHDI KAHPWAL KAN ME KAK KIHSANG ATAIL PEREN

9. Dahme kahrehda kitail anahnehki erpit?

9 Kahpwalo: Ni atail sehse dahme kitail pahn wia. Ni atail kin lelohng kahpwal kan, kitail kin men peki Siohwa en ketin sewese kitail wiahda pilipil kan me kin kaperenda ih, sewese riatail Kristian kan, oh sewese kitail en lelepekohngete Siohwa. (Ser. 10:23) Kitail anahne erpit pwehn ese dahme kitail pahn wia, oh dahme kitail en ndaiong irail kan me kin uhwong kitail. Ma kitail sehse dahme kitail pahn wia, ele kitail pahn mworusala oh kak mwadangete sohla ahneki peren.

10. Pwehn ahneki erpit, dahme Seims 1:5 padahkihong kitail en wia?

10 Dahme kitail kak wia: Peki erpit sang rehn Siohwa. Pwe kitail en kak ahneki peren mendahki kahpwal kan, kitail anahne peki mahs rehn Siohwa ni kapakap en ketikihong kitail erpit me anahn pwehn wiahda pilipil mwahu kan. (Wadek Seims 1:5.) Dahme kitail pahn wia ma kitail pehm me Siohwa sohte ketin sapengala atail pekipek ni ahnsou mwadang? Seims nda me kitail anahne “usehlahte pekipeki” rehn Koht. Siohwa sohte kin ketin engiengda pahtail ma kitail kin pwurupwurehng peki erpit sang reh. Samatailo nanleng kin ketin “sapankihong” kitail erpit pwe kitail en kak powehdi kahpwal kan. (Mel. 25:12, 13) E ketin mwahngih duwen atail kahpwal kan, kupwurtoutoukihla atail kin lokolok, oh ketin kupwurki sewese kitail. Met kahrehiong kitail en uhdahn peren! Ahpw ia duwen Siohwa eh kin ketikihong kitail erpit?

11. Dahme kitail pil anahne wia pwehn ale erpit?

11 Siohwa kin ketikihong kitail erpit sang sapwellime Mahsen. (Lep. Pad. 2:6) Pwehn alehdi erpit, kitail anahne onopki Mahsen en Koht oh sawasepen Paipel kan. Ahpw kitail anahne wia laudsang en ihte onop. Kitail anahne wia dahme Koht ketin mahsanihong kitail en wia. Seims ntingihedi: “Kumwail en peikiong mahseno ahnsou koaros, ahpw dehr kin rongorongete.” (Seims 1:22) Ni atail kin doadoahngki sapwellimen Koht kaweid, atail popohl, toupahrek, oh kadek kalahngan kin laudla. (Seims 3:17) Irair pwukat kin sewese kitail en dadaur pahn kahpwal sohte lipilipil oh ahnekihte peren.

12. Dahme kahrehda e kesempwal kitail en esehla mwahu Paipel?

12 Mahsen en Koht kin rasehng kilahs en irongen. E kin sewese kitail en kilang dahme kitail anahne kamwahwihala rehtail oh ia duwen atail kak wia met. (Seims 1:23-25) Karasepe, mwurin atail onopki Mahsen en Koht, ele kitail esehda me kitail anahne powehdi atail kin keh lingeringer. Sang sapwellimen Siohwa sawas, kitail sukuhlki ia duwen atail en kasalehda mpahi ni kahpwal kan de aramas akan ar kalingeringerihkitailda. Pwehki kitail kin mpahi, atail mwekid kin mwahula ni atail lelohng kahpwal kan. Kitail kak medewe kanahieng soahng kan oh wiahda pilipil mwahu. (Seims 3:13) Ia uwen eh kesempwal en esehla mwahu Paipel!

13. Dahme kahrehda kitail en sukuhlki mehn kahlemeng en irail kan nan Paipel?

13 Ekei pak kitail kin diarada dahme kitail en dehr wia ihte mwurin atail wiahda sapwung ehu. Ahpw e apwal en sukuhlki mehkot ni ahl wet. Ehu ahl mwahu en alehdi erpit iei en sukuhlki sang sapwung en meteikan oh pil arail kin pweida. Ihme kahrehda Seims kangoange kitail en tehk mehn kahlemeng kan nan Paipel me duwehte ahn Eipraam, Reap, Sohp oh Elaisa. (Seims 2:21-26; 5:10, 11, 17, 18) Sapwellimen Siohwa ladu loalopwoat pwukat kak dadaur pahn kahpwal kan me kakete kihsang arail peren. Arail mehn kahlemeng en dadaurete kin kasalehda me kitail pil kak wia duwehte sang ni sapwellimen Siohwa sawas.

14-15. Dahme kahrehda kitail en dehr pohnsehsehla atail kin peikasalki mehkot?

14 Kahpwalo: Ni atail kin peikasalki dahme kitail kamehlele. Ekei pak, ele kitail kin apwalki wehwehki mehkot nan Paipel. De ele Siohwa sohte ketin sapeng atail kapakap kan ni ahl me kitail kasik. Met kak kahrehda kitail en peikasal. Ma kitail pohnsehsehla met, atail peikasal pahn kaluwetehla atail pwoson oh kauwehla atail nanpwungmwahu rehn Siohwa. (Seims 1:7, 8) Oh met pil kak kihsang atail koapworopwor ong ahnsou kohkohdo.

15 Wahnpoaron Pohl kin karasahiong atail koapworopwor ong ahnsou kohkohdo duwehte angke ehu. (Ipru 6:19) Angke ehu kin katengehdi sohp ehu erein melimel oh kauhdi en dehr peila oh sarada pohn takai kan. Ahpw e kin katapan ihte ma selmete me katengehdiong ni sohpo sohte ohla. Duwehte mer eh kin kaluwetehla selmete en angke ehu, ih pil duwen peikasal eh kin kaluwetehla atail pwoson. Ni atail lelohng uhwong, kitail kak sohla pwoson me Siohwa pahn ketin kapwaiada sapwellime inou kan. Ma kitail sohla ahneki pwoson, kitail pil sohla ahneki koapworopwor. Duwehte me Seims nda, irail kan me kin peikasal “kin rasehng ilok en nansed me kin pwungupwungudengkiseli kisinieng.” (Seims 1:6) Emen me mi nan soangen irair wet pahn kakete sohla peren.

16. Dahme kitail anahne wia ma kitail kin peikasal?

16 Dahme ke kak wia: Kihsang pepehm en peikasal; kalaudehla omw pwoson. Dehr pwapwand. Ni mwehin soukohpo Elaisa, sapwellimen Siohwa aramas akan tepida peikasalki dahme re kin kamehlele. Elaisa ndaiong irail: “Iahd me kumwail pahn kainenehla amwail lamalam? Ma KAUN-O me Koht, a kumwail kaudokiong, ahpw ma Paal me Koht, a kumwail kaudokiong!” (1 Nan. 18:21) Rahnwet, kitail en pil dehr pwand en mwekid. Kitail anahne wia roporop pwehn kadehdehiong pein kitail me Siohwa iei Koht, Paipel iei sapwellime Mahsen, oh Sounkadehdehn Siohwa kan iei sapwellime aramas akan. (1 Des. 5:21) Atail wia soahng pwukat koaros pahn kihsang atail peikasal oh kalaudehla atail pwoson. Ma kitail anahne sawas pwehn powehdi atail peikasal, peki rehn elder kan. Kitail en dehr pwand en mwekid ma kitail men ahnekihte peren ni atail papah Siohwa!

17. Dahme pahn wiawi ma sohla atail eimah?

17 Kahpwalo: Ni atail kin mworusala. Paipel mahsanih: “Ma ke me luwet ni ahnsou apwal, ke me uhdahn lamalam luwet.” (Lep. Pad. 24:10) Lepin lokaiahn Ipru me kawehwehdiong “luwet” kin kak wehwehki “en sohla eimah.” Ma ke sohla eimah, ke pil pahn mwadang sohla peren.

18. Ia wehwehn en dadaurete?

18 Dahme kitail kak wia: Likih Siohwa en ketikihong kitail eimah pwe kitail en dadaurete. Kitail anahne eimah ma kitail pahn dadaurete pahn kahpwal kan. (Seims 5:11) Lepin lokaiao me Seims doadoahngki ong “dadaur” kin kadoadoahk ong emen me kin tengedihongete nan eh irairo. Kitail kin medewehla sounpei eimah men me kin kesihnenda teng oh sohte tangasang imwintihti men me mahweniong ih.

19. Dahme kitail kak sukuhlki sang ahn wahnpoaron Pohl mehn kahlemeng?

19 Wahnpoaron Pohl wia mehn kahlemeng mwahu en eimah oh dadaur. Ekei pak, e pehm luwet. Ahpw e kak dadaurete pwehki e kin likih Siohwa en ketikihong ih kehl me e anahne. (2 Kor. 12:8-10; Pil. 4:13) Kitail kak ahneki soangen kehl oh eimah wet ma kitail kin ni karakarahk pohnese me kitail anahne sapwellimen Siohwa sawas.​—Seims 4:10.

KARANIHALA KOHT OH AHNEKIHTE PEREN

20-21. Dahme kitail kak kamehlele?

20 Kitail kak kamehlele me kahpwal kan me kitail lelohng kaidehn kalokolok kei sang rehn Siohwa. Seims kamehlelehiong kitail: “Ni ahnsou me emen kin lelohng songosong, e dehr kin nda: ‘Koht ketin kasongosonge ie.’ Pwe sohte me suwed kot me kak kasongosonge Koht, oh e pil sohte kin ketin kasongosonge emen.” (Seims 1:13) Ni atail kin kamehlele ire wet, kitail kin karanihala Samatail limpoako nanleng.​—Seims 4:8.

21 Siohwa “sohte kin ketin wekila.” (Seims 1:17) E ketin sewese tepin Kristian ko nan arail apwal akan, oh e pil pahn ketin sewese emenemen kitail rahnwet. Nantihong peki Siohwa pwehn ketin seweseiuk ken ahneki erpit, pwoson oh eimah. E pahn ketin sapengala omw kapakap kan. Eri ke kak kamehlele me e pahn ketin seweseiuk ken ahnekihte peren ni omw kin dadaur pahn kahpwal kan!

KOUL 128 Dadaurete Lel ni Imwi

^ par. 5 Mie kaweid mwahu tohto nan pwuhken Seims ong dahme kitail en wia ni atail ahneki kahpwal kan. Iren onop wet pahn koasoia ekei kaweid pwukat me Seims kihda. Kaweid pwukat kak sewese kitail en dadaur pahn kahpwal kan oh ahnekihte peren ni atail papah Siohwa.

^ par. 59 WEHWEHN KILEL: Polis kan koledi brother men ni imweo. Eh pwoudo oh nah serepeino kilikilang ni arail wahsang ih. Ni brothero eh mi nan imweteng, ienge Kristian kan kin iang eh pwoudo oh neira serepeino nan kaudok en peneinei. Sistero oh nah serepeino kin kalapw peki kehl sang rehn Siohwa pwe ira en dadaur pahn ara kahpwalo. Siohwa ketikihong ira popohl oh eimah. Pwehki met, ara pwoson kin lalaudla oh ira kak dadaurete ni peren.