Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 14

‘Nyiɛmɔ Enanemaahei Lɛ Asɛɛ Kpaakpa’

‘Nyiɛmɔ Enanemaahei Lɛ Asɛɛ Kpaakpa’

“Kristo po na nɔ yɛ nyɛhewɔ, ni efee nɔkwɛmɔnɔ efɔ̃ shi ehã nyɛ koni nyɛnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa.”​—1 PET. 2:21.

LALA 13 Kristo Ji Wɔ-Nɔkwɛmɔnɔ

NƆ NI ABAASUSU HE *

Wɔnaa Yesu naji anaa, ni wɔ hu wɔbaanyɛ wɔnyiɛ sɛɛ kpaakpa (Kwɛmɔ kuku 1-2)

1-2. Gbaa nɔkwɛmɔnɔ ko ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔna nɔ ni Petro tsɔɔ be ni ekɛɛ wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa lɛ.

ŊƆƆ lɛ akɛ, ofata mɛi komɛi ahe ni nyɛnyiɛ he ko ni yɔɔ gbeyei waa. Mɔ ko ni le jɛmɛ jogbaŋŋ lɛ nyiɛ nyɛhiɛ ni eetsɔɔ nyɛ gbɛ. Be ni nyɛyaa lɛ, nyɛmiina mɔ ni nyiɛ nyɛhiɛ lɛ naji anaa yɛ shikpɔŋ. Be ni ashɛ he ko lɛ, nyɛnaaa mɔ ni nyiɛ nyɛhiɛ lɛ dɔŋŋ. Shi akɛni nyɛmiina enaji anaa lolo hewɔ lɛ, nyɛtsui efãaa. Nyɛnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa!

2 Akɛ anɔkwa Kristofoi lɛ, wɔ hu wɔnyiɛ he ko ni yɔɔ gbeyei waa, ni ji, jeŋ fɔŋ nɛɛ mli. Shi dromɔ naa lɛ, Yehowa ehã wɔ mɔ ko ni nɔ bɛ ni miitsɔɔ wɔ gbɛ ni wɔbaanyɛ wɔnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa, lɛ ji e-Bi Yesu Kristo. (1 Pet. 2:21) Biblia niiamlitaomɔ wolo ko wie akɛ, yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ, Petro kɛ Yesu miito mɔ ko ni miitsɔɔ mɛi gbɛ he. Tamɔ bɔ ni anyɛɔ anaa mɔ ko ni miitsɔɔ mɛi gbɛ lɛ naji anaa ni anyiɛɔ sɛɛ lɛ, nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔbaanyɛ wɔna Yesu naji anaa ni wɔnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ. Amrɔ nɛɛ wɔbaahã sanebimɔi etɛ komɛi ahetoo, nomɛi ji: Kɛ́ akɛɛ wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? Mɛni hewɔ esa akɛ wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ? Ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ?

KƐ́ AKƐƐ WƆNYIƐ YESU NANEMAAHEI LƐ ASƐƐ LƐ, TE ATSƆƆ TƐŊŊ?

3. Kɛ́ akɛɛ onyiɛ mɔ ko nanemaahei asɛɛ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

3 Kɛ́ akɛɛ onyiɛ mɔ ko nanemaahei lɛ asɛɛ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? Kɛ́ akɛ wiemɔ ni ji, “nyiɛ” loo ‘naji’ tsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ, bei komɛi lɛ, ekɔɔ bɔ ni mɔ ko feɔ enii ehãa yɛ shihilɛ mli lɛ he. (1 Mo. 6:9; Abɛi 4:26) No hewɔ lɛ, yɛ mfonirifeemɔŋ lɛ, bɔ ni mɔ ko hiɔ shi ehãa lɛ ji enanemaahei loo enaji anaa. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔnyiɛ mɔ ko nanemaahei asɛɛ lɛ, belɛ etsɔɔ akɛ wɔmiifee wɔnii tamɔ lɛ loo wɔmiikase lɛ.

4. Kɛ́ akɛɛ wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

4 No hewɔ lɛ, kɛ́ akɛɛ wɔnyiɛ Yesu nanemaahei asɛɛ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? Nɔ ni atsɔɔ lɛ nɔŋŋ ji, ni wɔkase lɛ loo wɔfee wɔnii tamɔ lɛ. Yɛ ŋmalɛ ni nikasemɔ lɛ damɔ nɔ lɛ mli lɛ, bɔfo Petro miiwo wɔ hewalɛ ni wɔkase bɔ ni Yesu fi shi yɛ amanehului amli lɛ. Shi nibii krokomɛi yɛ ni Yesu fee ni wɔbaanyɛ wɔkase. (1 Pet. 2:18-25) Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase nɔ fɛɛ nɔ ni Yesu fee kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ewie yɛ eshihilɛ mli lɛ.

5. Ani adesai ni yeee emuu tamɔ wɔ lɛ baanyɛ anyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ? Tsɔɔmɔ mli.

5 Ani adesai ni yeee emuu tamɔ wɔ lɛ baanyɛ afee amɛnii tamɔ Yesu? Hɛɛ. Eyɛ mli akɛ wɔnyɛŋ wɔnyiɛ Yesu sɛɛ ni wɔtɔ̃ɔɔ moŋ, shi tamɔ bɔ ni Petro wie lɛ, wɔbaanyɛ ‘wɔnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa.’ Kɛ́ wɔnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ jogbaŋŋ, ni wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ kɛkase lɛ yɛ emuu ni wɔyeee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, belɛ wɔmiiye nɔ ni bɔfo Yohane wie akɛ ‘wɔya nɔ wɔnyiɛ tamɔ bɔ ni Yesu nyiɛ lɛ nɔŋŋ’ lɛ nɔ.​—1 Yoh. 2:6.

MƐNI HEWƆ ESA AKƐ WƆNYIƐ YESU NANEMAAHEI LƐ ASƐƐ?

6-7. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ kɛ́ wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ lɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli baawa?

6 Kɛ́ wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ lɛ, ebaahã wɔbɛŋkɛ Yehowa. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Klɛŋklɛŋ lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni Yesu fee yɛ shihilɛ mli lɛ sa Yehowa hiɛ. (Yoh. 8:29) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ lɛ, wɔbaafee nibii ni sa Yehowa hiɛ. Ni wɔheɔ wɔyeɔ waa akɛ wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ baabɛŋkɛ mɛi fɛɛ ni bɔɔ mɔdɛŋ waa akɛ amɛbaatsɔmɔ enanemɛi lɛ.​—Yak. 4:8.

7 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Yesu fee enii tamɔ e-Tsɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. No hewɔ ni Yesu wie akɛ, “Mɔ fɛɛ mɔ ni ena mi lɛ ena Tsɛ lɛ hu” lɛ. (Yoh. 14:9) Kɛ́ wɔkase Yesu sui lɛ kɛ bɔ ni ekɛ mɛi ye ehã, tamɔ bɔ ni emusuŋ tsɔ lɛ yɛ kpitiyelɔ ko he, bɔ ni enu he ehã yoo ko ni miiye hela ko ni naa wa, kɛ bɔ ni emusuŋ tsɔ lɛ yɛ mɛi ni agboi yɛ amɛnɔ lɛ ahe lɛ, belɛ wɔmiikase Yehowa. (Mar. 1:40, 41; 5:25-34; Yoh. 11:33-35) Kɛ́ wɔtee nɔ wɔkase Yehowa lɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ lɛ teŋ lɛ hu mli baawa.

8. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ kɛ́ wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔye je lɛ nɔ kunim lɛ?

8 Kɛ́ wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli ni nɔ ko gbalaaa wɔjwɛŋmɔ. Gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ abaagbe Yesu lɛ, ewie akɛ: “Miye je lɛ nɔ kunim.” (Yoh. 16:33) Nɔ ni ewie nɛɛ tsɔɔ akɛ, ehãaa bɔ ni mɛi susuɔ nii ahe amɛhãa yɛ je lɛ mli, otii ni mɛi kɛmamɔɔ amɛhiɛ yɛ je lɛ mli, loo bɔ ni mɛi feɔ amɛnii amɛhãa lɛ aná enɔ hewalɛ ni efee enii tamɔ amɛ. Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ koni ebatse Yehowa gbɛ́i lɛ he, ni ehãaa nɔ ko nɔ ko agbala ejwɛŋmɔ kɛje nakai oti lɛ he. Ni wɔ hu? Nibii babaoo yɛ je nɛɛ mli ni baanyɛ agbala wɔjwɛŋmɔ ni wɔkasɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ. Shi kɛ́ wɔfee wɔnii tamɔ Yesu ni wɔhãaa nɔ ko nɔ ko agbala wɔjwɛŋmɔ kɛje Yehowa suɔmɔnaa nii ni wɔbaafee lɛ he lɛ, wɔ hu ‘wɔbaaye je lɛ nɔ kunim.’​—1 Yoh. 5:5.

9. Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔhi gbɛ ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli lɛ nɔ?

9 Kɛ́ wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ lɛ, wɔbaaná naanɔ wala. Be ko be ni oblanyo niiatsɛ ko bi Yesu nɔ ni esa akɛ efee koni ená naanɔ wala lɛ, Yesu kɛɛ lɛ akɛ ‘eba ni ebatsɔ esɛɛnyiɛlɔ.’ (Mat. 19:16-21) Yesu kɛɛ Yudafoi komɛi ni heee amɛyeee akɛ lɛ ji Kristo lɛ akɛ: ‘Migwantɛŋi lɛ nyiɛɔ misɛɛ. Mihãa amɛ naanɔ wala.’ (Yoh. 10:24-29) Be ko be ni Nikodemo, ni ji Sanhedrin lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ kome ba Yesu ŋɔɔ koni etsɔɔ lɛ nibii ni etsɔɔ mɛi lɛ, Yesu kɛɛ lɛ akɛ ‘mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ eyeɔ lɛ baaná naanɔ wala.’ (Yoh. 3:16) Kɛ́ wɔkɛ nibii ni Yesu tsɔɔ lɛ tsu nii, ni wɔkase bɔ ni ehi shi ehã lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔheɔ enɔ wɔyeɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaahi gbɛ ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli lɛ nɔ.​—Mat. 7:14.

TE WƆBAAFEE TƐŊŊ WƆNYIƐ YESU NANEMAAHEI LƐ ASƐƐ KPAAKPA LƐ?

10. Kɛ́ wɔmiitao wɔle Yesu jogbaŋŋ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? (Yohane 17:3)

10 Ja wɔle Yesu dani wɔbaanyɛ wɔnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa. (Kanemɔ Yohane 17:3.) Wɔnyɛŋ wɔkɛ gbi kome ‘ale’ Yesu jogbaŋŋ. Ja wɔtee nɔ wɔkase esui, bɔ ni esusuɔ nii ahe ehãa, kɛ bɔ ni ehi shi ehã lɛ dani wɔbaale lɛ jogbaŋŋ. Wɔtsɛ yɛ anɔkwale lɛ mli jio, wɔtsɛko yɛ mli jio lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔkase Yehowa kɛ e-Bi lɛ he nii koni wɔle amɛ jogbaŋŋ.

11. Mɛɛ sane yɔɔ Mateo, Marko, Luka, kɛ Yohane woji lɛ amli?

11 Yehowa hã akɛ Mateo wolo lɛ, Marko wolo lɛ, Luka wolo lɛ, kɛ Yohane wolo lɛ fata Biblia lɛ mli woji lɛ ahe koni no aye abua wɔ ni wɔle e-Bi lɛ jogbaŋŋ. Woji ejwɛ nɛɛ wieɔ Yesu shihilɛ kɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he. Amɛhãa wɔleɔ nibii ni ewie, nibii ni efee, kɛ bɔ ni enu he ehã yɛ saji ahe. Woji ejwɛ nɛɛ yeɔ amɛbuaa wɔ ni wɔsusuɔ bɔ ni Yesu hi shi ehã lɛ he waa. (Heb. 12:3) Kɛ́ wɔbaawie lɛ, wɔnaa Yesu naji anaa yɛ woji nɛɛ amli. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkase woji nɛɛ, wɔbaale Yesu jogbaŋŋ diɛŋtsɛ, ni no baaye abua wɔ ni wɔnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa.

12. Kɛ́ wɔmiitao wɔná woji ejwɛ nɛɛ ahe sɛɛ jogbaŋŋ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

12 Kɛ́ wɔmiitao wɔná woji ejwɛ nɛɛ ahe sɛɛ jogbaŋŋ lɛ, belɛ jeee kanemɔ pɛ kɛkɛ esa akɛ wɔkane. Esa akɛ wɔhe be wɔkase amɛ jogbaŋŋ ni wɔjwɛŋ amɛmli saji lɛ anɔ. (Okɛto Yoshua 1:8 lɛ he.) Nyɛhãa wɔsusua gbɛi enyɔ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔjwɛŋ saji ni wɔkaneɔ yɛ woji nɛɛ amli lɛ anɔ jogbaŋŋ ni wɔkɛtsu nii lɛ ahe.

13. Mɛni baaye abua bo ni ofee ohe mfoniri akɛ oyɛ jɛmɛ ni sane ni okaneɔ lɛ tee nɔ?

13 Klɛŋklɛŋ lɛ, feemɔ ohe mfoniri akɛ oyɛ jɛmɛ ni nɔ ni okaneɔ lɛ tee nɔ. Feemɔ ohe mfoniri akɛ oona nɔ ni yaa nɔ lɛ, oonu gbɛɛmɔi lɛ, ni oonu he tamɔ bɔ ni mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ nu he amɛhã lɛ. Nɔ kome ni baaye abua bo ni onyɛ ofee enɛ ji, ni obaatao nii amli yɛ asafo lɛ woji lɛ amli. Agbɛnɛ hu, susumɔ nibii ni tee nɔ dani sane ni okaneɔ lɛ ba kɛ nibii ni tee nɔ yɛ no sɛɛ lɛ ahe. Taomɔ mɛi ni atsĩ amɛtã yɛ sane nɛɛ mli kɛ hei ni atsĩtsĩi tã lɛ ahe saji babaoo. Kɛ́ ekolɛ ookane sane lɛ yɛ Mateo wolo lɛ mli, ni ejieɔ kpo yɛ Marko, Luka, loo Yohane wolo lɛ hu mli lɛ, kanemɔ no hu. Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, bei komɛi lɛ kɛ́ oyakane wolo kroko lɛ, onáa oleɔ sane ni okaneɔ lɛ he nɔ ko ni onaaa yɛ klɛŋklɛŋ wolo ni okane lɛ mli.

14-15. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkɛ nɔ ko ni wɔkase yɛ Yesu he yɛ woji ejwɛ nɛɛ amli lɛ atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli?

14 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, okɛ nɔ ni okase lɛ atsu nii. (Yoh. 13:17) Kɛ́ okase sane ko yɛ woji ejwɛ nɛɛ ateŋ eko mli ogbe naa lɛ, bi ohe akɛ: ‘Mɛni mikase yɛ sane nɛɛ mli ni manyɛ mikɛtsu nii yɛ mishihilɛ mli? Mɛɛ gbɛ nɔ manyɛ mikɛ sane nɛɛ aye abua mɔ ko?’ Halamɔ mɔ ko pɔtɛɛ yɛ ojwɛŋmɔ mli koni kɛ́ hegbɛ lɛ ba lɛ ojɛ suɔmɔ kɛ hiɛshikamɔ mli okɛ lɛ asusu nɔ ni okase lɛ he.

15 Hã wɔkɔ sane ko ni abɔ he amaniɛ yɛ woji ejwɛ nɛɛ amli ni wɔtsɔ gbɛi enyɔ ni wɔsusu he lɛ anɔ wɔkwɛ akɛ mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ mli. Wɔbaasusu yoo okulafo ohiafo lɛ ni Yesu na lɛ yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ he.

YOO OKULAFO OHIAFO LƐ NI YESU NA LƐ YƐ SƆLEMƆ SHĨA LƐ

16. Gbaa nɔ ni yaa nɔ ni awie he yɛ Marko 12:41 lɛ.

16 Feemɔ ohe mfoniri akɛ oyɛ jɛmɛ be ni sane lɛ tee nɔ lɛ. (Kanemɔ Marko 12:41.) Feemɔ shihilɛ lɛ he mfoniri. Naa Yesu ta shi yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ yɛ Nisan 11, 33 Ŋ.B. Eshwɛ gbii etɛ ni abaagbe lɛ. Etsɔɔ nii gbi muu lɛ fɛɛ yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ. Jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ esu etsui waa. Nakai leebi lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi bi lɛ akɛ, namɔ hã lɛ hegbɛ akɛ efee nibii lɛ ni efeɔ lɛ. Sɛɛ mli lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi hu babibii lɛ saji komɛi ni amɛsusuɔ akɛ enyɛŋ ehã hetoo. (Mar. 11:27-33; 12:13-34) Bianɛ lɛ Yesu yɛ sɔlemɔ shĩa lɛ afã kroko. He ni eta lɛ eena onia adekai lɛ, no hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ jɛmɛ ji he ni atsɛɔ lɛ Yei Akpo lɛ nɔ lɛ. Eta shi eekwɛ mɛi ni miitsu onia lɛ. Ena niiatsɛmɛi pii ni amɛkɛ kapɛji pii miiwo onia adekai lɛ amli. Eeenyɛ efee akɛ, he ni eta lɛ hewɔ lɛ, enuɔ kapɛji lɛ agbɛɛmɔi kɛ́ amɛkɛmiiwo onia adekai lɛ amli.

17. Mɛni yoo okulafo ohiafo ni awie ehe yɛ Marko 12:42 lɛ fee?

17 Kanemɔ Marko 12:42. Yesu ta jɛmɛ ni ena yoo ko. Yoo lɛ okulafo ji lɛ, ni ohiafo hu ji lɛ. Enáaa shihilɛ mlɛo kwraa, ni etɔɔ lɛ dani enáa niyenii kɛ nibii krokomɛi ni he hiaa lɛ. Shi enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, yoo nɛɛ tee adekai lɛ ekome he ni ekɛ kapɛji bibii enyɔ yawo mli. Eeenyɛ efee akɛ, anuuu kapɛji lɛ agbɛɛmɔ po. Shi Yesu na shika abɔ ni ekɛwo mli lɛ. Ena akɛ ekɛ leptoi enyɔ, ni ji shika ni ayeɔ yɛ nakai beiaŋ lɛ ateŋ nɔ ni ji bibioo fe fɛɛ lɛ ni wo mli. Enɛ tsɔɔ akɛ, shika ni ekɛwo mli lɛ nyɛɛɛ ahé afilimata kome po. Afilimata ji loofɔji ni jara waaa ni ayeɔ yɛ nakai beiaŋ lɛ ateŋ ekome.

18. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Marko 12:43, 44 lɛ, mɛni Yesu wie yɛ onia ni yoo okulafo ohiafo lɛ tsu lɛ he?

18 Kanemɔ Marko 12:43, 44. Nɔ ni yoo okulafo nɛɛ fee lɛ ta Yesu tsuiŋ waa. No hewɔ lɛ, etsɛ ekaselɔi lɛ ni ekɛ enine tsɔɔ yoo okulafo lɛ ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Yoo okulafo ohiafo nɛɛ kɛ babaoo ewo mli fe mɛi fɛɛ ni kɛ shika bawo onia adekai lɛ amli lɛ.” Kɛkɛ ni etsɔɔ amɛ nɔ hewɔ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Amɛ fɛɛ [titri lɛ, niiatsɛmɛi lɛ] amɛkɛ nɔ ni amɛná ni eteke nɔ lɛ eko bawo mli, shi lɛ lɛ, ejɛ ehia mli ekɛ nii fɛɛ ni eyɔɔ, nɔ ni ekɛlɛɔ ehe lɛ fɛɛ, bawo mli.” Nɔ ni yoo okulafo anɔkwafo nɛɛ fee lɛ tsɔɔ akɛ, ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ akɛ, esuɔmɔ ni tsakeee lɛ hewɔ lɛ, ebaakwɛ lɛ.​—Lala 26:3.

Jiemɔ mɛi ni miifee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛbaanyɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ ayi tamɔ Yesu fee lɛ (Kwɛmɔ kuku 19-20) *

19. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔ ni Yesu wie yɛ yoo okulafo ohiafo lɛ he lɛ mli?

19 Okɛ nɔ ni okaseɔ yɛ mli lɛ atsu nii yɛ oshihilɛ mli. Bi ohe akɛ, ‘Mɛni mikaseɔ yɛ nɔ ni Yesu wie yɛ yoo okulafo lɛ he lɛ mli?’ Susumɔ nakai yoo okulafo lɛ he okwɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, ená kulɛ ebaahã Yehowa babaoo fe bɔ ni ehã lɛ lɛ. Shi efee nɔ ni ebaanyɛ; ekɛ nɔ fɛɛ nɔ ni eyɔɔ lɛ hã Yehowa. Ni Yesu le akɛ Yehowa hiɛ sɔ onia ni yoo okulafo nɛɛ tsu lɛ waa. Mɛni wɔkaseɔ yɛ enɛ mli? No ji akɛ, kɛ́ wɔjɛ wɔtsui muu fɛɛ mli kɛ wɔsusuma muu fɛɛ mli wɔsɔmɔ Yehowa lɛ, enáa he miishɛɛ waa. (Mat. 22:37; Kol. 3:23) Kɛ́ Yehowa na akɛ wɔmiifee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ lɛ, emii shɛɔ ehe waa! Enɛ kɔɔ wɔhewalɛ kɛ bei abɔ ni wɔkɛtsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, wɔkɛyaa asafoŋ kpeei, ni wɔkɛfeɔ nibii krokomɛi yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ he.

20. Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okɛ nɔ ni okase yɛ Yesu he yɛ yoo okulafo lɛ he sane lɛ mli lɛ atsu nii? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

20 Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okɛ nɔ ni okase yɛ Yesu he yɛ yoo okulafo lɛ sane lɛ mli lɛ atsu nii? Kwɛmɔ akɛ namɛi obaanyɛ okai amɛ akɛ Yehowa yɛ nɔ ni amɛnyɛɔ amɛtsuɔ yɛ esɔɔmɔ lɛ mli lɛ he miishɛɛ ni okɛwo amɛ hewalɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani ole nyɛmi yoo ko ni eda yɛ afii amli ni ehenilee buɔ lɛ fɔ loo enuɔ he akɛ ehe bɛ sɛɛnamɔ akɛni enyɛɛɛ etsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ hewɔ? Aloo ani ole nyɛmi ko ni miiye hela ko ni tsamɔ wa ni nijiaŋ eje wui akɛni no hãaa enyɛ eba asafoŋ kpeei daa lɛ hewɔ? Wiemɔ wiemɔi “ni hi ni tswaa mɔ emaa shi” ni okɛye obua mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ. (Efe. 4:29) Obaanyɛ okɛ amɛ asusu yoo okulafo ohiafo lɛ sane lɛ he koni no awo amɛ hewalɛ. Owiemɔi lɛ baanyɛ awo amɛ hewalɛ ni ehã amɛna akɛ Yehowa yɛ amɛnyɛmɔ fɛɛ ni amɛkɛsɔmɔɔ lɛ lɛ he miishɛɛ. (Abɛi 15:23; 1 Tes. 5:11) Kɛ́ ojie mɛi ayi ni ohã amɛle akɛ Yehowa yɛ amɛnyɛmɔ fɛɛ ni amɛkɛsɔmɔɔ lɛ lɛ he miishɛɛ ekɔɔɔ he eko fioo ni amɛnyɛɔ amɛtsuɔ lɛ, belɛ oonyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa.

21. Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee?

21 Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ Mateo wolo lɛ, Marko wolo lɛ, Luka wolo lɛ, kɛ Yohane wolo lɛ hãa wɔleɔ Yesu he saji babaoo. Enɛ baaye abua wɔ ni wɔkase lɛ ni wɔnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa. Mɛni hewɔ otooo gbɛjianɔ koni kɛ́ oofee aŋkro nikasemɔ lɛ, okase woji ejwɛ nɛɛ amli saji lɛ fiofio, loo kɛ́ oyɛ weku lɛ, nyɛkɛfee Weku Jamɔ? Kaimɔ akɛ, kɛ́ obaaná saji nɛɛ ahe sɛɛ jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ ofee ohe mfoniri akɛ oyɛ jɛmɛ be ni sane lɛ ni okaneɔ lɛ tee nɔ lɛ, ni okɛ nɔ ni okaseɔ yɛ mli lɛ atsu nii yɛ oshihilɛ mli. Jeee nɔ ni Yesu fee lɛ pɛ esa akɛ wɔkase. Esa akɛ wɔbo nibii ni ewie lɛ hu toi. Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ naagbee wiemɔi ni Yesu wie be ni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ amli.

LALA 15 Jiemɔ Yehowa Kromɔbi Lɛ Yi!

^ kk. 5 Akɛ anɔkwa Kristofoi lɛ, esa akɛ ‘wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa.’ Kɛ́ akɛɛ wɔnyiɛ Yesu “nanemaahei” lɛ asɛɛ kpaakpa lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? Nikasemɔ nɛɛ baahã nakai sanebimɔ lɛ hetoo. Agbɛnɛ hu, ebaahã wɔna nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔfee nakai.

^ kk. 60 NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi yoo ko jwɛŋ nɔ ni Yesu wie yɛ yoo okulafo ohiafo lɛ he lɛ nɔ. No sɛɛ lɛ, eyajie nyɛmi yoo ko ni eda yɛ afii amli lɛ yi yɛ esusuma muu fɛɛ mli ni ejɛɔ esɔmɔɔ Yehowa lɛ hewɔ.