Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 16

Ikala uleja dianyisha bua tshia kupikulangana natshi

Ikala uleja dianyisha bua tshia kupikulangana natshi

‘Muana wa muntu uvua mulue bua . . . kufila muoyo wende bu tshia kupikulangana natshi pa muaba wa bantu ba bungi.’​—MÂKO 10:45.

MUSAMBU WA 18 Dianyisha bua tshia kutupikula natshi

KADIOSHA *

1-2. Tshia kupikulangana natshi ntshinyi? Bua tshinyi bivua bikengela bua Yezu atshifute?

PAVUA Adama muntu mupuangane muenze mpekatu, uvua mudijimijile diakalenga dia kuikala ne muoyo wa tshiendelele, ne mudijimijile kabidi bana bakaluaye kulela. Kakuvua tshivua mua kubingisha Adama bua bualu buvuaye muenze abu to. Uvua muenze mpekatu ku bukole. Kadi tuambe tshinyi bua bana bende? Bobu kabavua ne tshivuabu benze mu mpekatu wa Adama to. (Lomo 5:12, 14) Bu mukavuabu bakosele Adama tshibawu tshia lufu tshivua tshimukumbanyine, kuvuaku tshia kuenza bua kubapikula ku tshibawu atshi anyi? Eyowa! Adama mumane kuenza mpekatu, Yehowa wakamanyisha ku kakese ku kakese tshivuaye mulongolole bua kupikula ndelanganyi yende bungi kabuyi kubala ku mpekatu ne lufu. (Gen. 3:15) Pavua tshikondo tshikumbana, uvua ne bua kutuma Muanende umbukila mu diulu bua “kufila muoyo wende bu tshia kupikulangana natshi pa muaba wa bantu ba bungi.”​—Mâko 10:45; Yone 6:51.

2 Tshia kupikulangana natshi ntshinyi? Padibu batshitela mu Mifundu ya tshiena Greke, tshidi tshileja mushinga uvua Yezu mufute bua kukuula tshivua Adama mujimije. (1 Kol. 15:22) Bua tshinyi bivua bikengela bua enze nanku? Bualu mu Mikenji ya Mose, mikenji ya buakane ya Yehowa ivua ilomba bua bafile muoyo ku muoyo. (Ekes. 21:23, 24) Adama uvua mujimije muoyo wende wa muntu mupuangane. Bua kulonda buakane bua Nzambi, Yezu wakafila muoyo wende mupuangane. (Lomo 5:17) Nanku wakalua “Tatu wa Tshiendelele” wa bonso badi baleja ditabuja mu tshia kupikulangana natshi.​—Yesh. 9:6; Lomo 3:23, 24.

3. Bilondeshile Yone 14:31 ne 15:13, bua tshinyi Yezu uvua muanyishe bua kulambula muoyo wende mupuangane?

3 Yezu uvua muanyishe bua kulambula muoyo wende bualu uvua munange Tatuende wa mu diulu bikole, mutunange ne tuetu. (Bala Yone 14:31; 15:13.) Bua dinanga adi, uvua mudisuike bua kushala mulamate Tatuende too ne ku ndekelu, ne kuenza anu disua diende. Ke bualu kayi wakashala ne lulamatu too ne ku lufu. Bua bualu ebu, Yehowa neakumbaje malu avuaye mulongoluele bantu ne buloba katshia ku tshibangidilu. Mu tshiena-bualu etshi, netumone bua tshinyi Nzambi uvua mulekele bua Yezu akenge bikole kumpala kua kufuaye. Netuakule kabidi kakese bua tshilejilu tshia mufundi wa Bible kampanda uvua muleje dianyisha dia bungi bua tshia kupikulangana natshi. Ndekelu wa bionso netumone tshitudi mua kuenza bua kuleja mutudi petu ne dianyisha bua tshia kupikulangana natshi ne mutudi mua kuvudija dianyisha dietu bua mulambu uvua Yehowa ne Yezu bafile bua bualu buetu eu.

BUA TSHINYI BIVUA BIKENGELA BUA YEZU AKENGE?

Elabi meji bua makenga onso avua Yezu mukenge bua kufuta tshia kutupikula natshi! (Tangila tshikoso 4)

4. Umvuija mushindu uvua Yezu mufue.

4 Elabi meji bua tshivua tshienzekele Yezu dituku diende dia ndekelu pa buloba. Uvua ne mushindu wa kulomba bisumbu bia banjelu bua bamukube; nansha nanku udi udilekelela mu bianza bia basalayi ba bena Lomo, badi bamuela mfimbu kakuyi luse. (Mat. 26:52-54; Yone 18:3; 19:1) Badi bamuela mfimbu wa umujula mibundabunda ne umutapa mputa pambidi. Pashishe bamuambuisha mukamba wa bujitu pa makaya masunsula ne mputa. Yezu udi utuadija kupulumuna mukamba au mutangile nawu muaba wayabu kumushipela; kadi katantshi aka badi bakuata mupitshi wa njila mukuabu bua amuambuilawu. (Mat. 27:32) Padi Yezu ufika muaba au, basalayi badi bamupopela bianza ne makasa ku mutshi au. Bu mudibu bamupopele ku mutshi, bujitu buende budi bumupanda mputa miaba idi misonso ayi. Balunda bende badi ne kanyinganyinga kakole, mamuende eku mu muadi, kadi bakokeshi bena Yuda bobu benda bamuseka. (Luka 23:32-38; Yone 19:25) Mêba adi enda apita Yezu mu dikenga dia kanyawu. Muoyo wa munda ne bisulusulu biende mbishikile, ukadi utata bua kupuyakana. Kumpala kua Yezu kukulaye muoyo, udi wenza disambila dia ndekelu dia katshimu. Pashishe udi winyika mutu ukula muoyo. (Mâko 15:37; Luka 23:46; Yone 10:17, 18; 19:30) Bushuwa Yezu mmufue lufu lua luenda luya nende bitekete bitekete, wenda usuba ne mupuekeshibue milongo!

5. Bua Yezu yeye, tshivua tshitambe kumutonda kupita bivuabu bamuenzele kumpala kua kufuaye ntshinyi?

5 Bua Yezu yeye, tshivua tshitambe kumutonda ki nkasuba kavuabu bamumueneshe kumpala kua kumushipabu to; kadi mbualu buvuabu bamushipele. Bavua bamufunde ne malu a dishima bamba ne: uvua mupende Nzambi; mmumue ne: kayi unemeka ni nNzambi ni ndîna diende. (Mat. 26:64-66) Pavua Yezu uvuluka anu bualu abu bivua bimubungamija bikole menemene, ujinga nansha bua Tatuende amuepule ku difuishibua bundu adi. (Mat. 26:38, 39, 42) Bua tshinyi Yehowa wakanyisha bua Muanende munanga akenge afue? Tumonayi malu asatu a bualu ebu.

6. Bua tshinyi bivua bikengela bua bapopele Yezu ku mutshi wa makenga?

6 Bualu bua kumpala, bivua bikengela bapopele Yezu ku mutshi bua kupikulaye bena Yuda ku mulawu uvuabu bedibue. (Gal. 3:10, 13) Bavua bitabe bua kutumikila Mikenji ya Nzambi kadi kabatshiyi bayitumikila to. Bua nanku, mulawu uvuabu bedibue uvua mulue kuditenteka pa mpekatu wa Adama uvuabu bapiane. (Lomo 5:12) Mikenji ya Nzambi ivuabu belele bena Isalele ivua yamba ne: muntu yeye muenze mpekatu udi mukumbanyine lufu bavua ne bua kumushipa. Pashishe, bavua mua kukudika tshitalu tshiende ku mutshi. * (Dut. 21:22, 23; 27:26) Nunku bu muvuabu bakudike Yezu ku mutshi, bivua bienze bua tshisamba tshivua tshimubenge atshi tshipikudibue bua mulambu wende au.

7. Mbualu kayi buibidi buvua buenze bua Nzambi alekele Muanende ukenga?

7 Mona bualu buibidi buvua buenze bua Nzambi alekele Muanende ukenga. Uvua musue bua Yezu alonge mua kulua Muakuidi Munene. Yezu wakamona mudibi bikole bua muntu kutumikilaye Nzambi padiye mu diteta dikole. Uvua mu diteta dikole, yeye kusambila “ne mbila mikole ne binsonji.” Bushuwa, bu muvua Yezu nkayende mudiumvuile lutatu alu mutulu lukole, udi utumvuila ne ‘mmukumbane bua kutuambuluisha padibu batuteta.’ Tudi ne dianyisha dia dikema bua mudi Yehowa mututekele Muakuidi Munene muena luse, udi mua “kutumvuila mu matekete etu”!​—Eb. 2:17, 18; 4:14-16; 5:7-10.

8. Mbualu kayi buisatu buvua buenze bua Nzambi alekele bua Yezu atetshibue bibi nanku?

8 Bualu buisatu, Yehowa uvua mulekele bua Yezu akenge bikole bua lukonko lunene elu lupete diandamuna: Bantu badi mua kushala anu balamate Yehowa nansha mu diteta dikole anyi? Satana udi wandamuna yeye ne: tòo! Udi wamba ne: bantu badi benzela Nzambi mudimu bualu udi ubapesha bintu. Wamba kabidi ne: mbafuane nkambua wabu Adama, ki mbanange Yehowa to. (Yobo 1:9-11; 2:4, 5) Bu muvua Yehowa mujadike ne: Muanende Yezu neashale anu mumulamate, wakamulekela bua atetshibue too ne muaba udi dinanukila dia muntu mua kushikila. Yezu wakashala mulamate Nzambi, kulejaye mudi Satana muena dishima.

MUFUNDI WA BIBLE UVUA WANYISHA TSHIA KUPIKULANGANA NATSHI BIKOLE

9. Ntshilejilu kayi tshivua mupostolo Yone mutushile?

9 Bena Kristo ba bungi mbakoleshe ditabuja diabu padibu balonge bualu bua tshia kupikulangana natshi. Mbatungunuke ne kuyisha nansha babaluisha ne mbananukile mu ntatu ya mishindu ne mishindu mu nsombelu wabu mujima. Tuangate tshilejilu tshia mupostolo Yone. Uvua muyishe bantu bulelela bua Kristo ne bua tshia kupikulangana natshi ne lulamatu luonso munkatshi mua bidimu bipite pa 60. Pakavuaye ne bidimu bitue ku 100, bena mu bukalenge bua Lomo bakavua bamumona bu uvua ubaluisha, ke bobu kumuela mu buloko mu tshidiila tshia Patemo. Mbubi kayi buvuaye muenze? “Kuakula bua bualu bua Nzambi ne kufila bumanyishi bua bualu bua Yezu.” (Buak. 1:9) Yone uvua tshilejilu tshimpe tshitambe tshia ditabuja ne dinanukila!

10. Mmunyi mudi mikanda idi Yone mufunde ileja muvuaye ne dianyisha bua tshia kupikulangana natshi?

10 Mu mikanda ya mu Bible idi Yone mufunde udi uleja mudiye munange Yezu bikole ne mudiye ne dianyisha bua tshia kupikulangana natshi. Mmuakulamu misangu mipite pa lukama bua tshia kupikulangana natshi peshi bua malu mimpe aditshi tshipetesha bantu. Tshilejilu, mmufunde ne: “Muntu yeye muenze mpekatu, tudi ne muambuluishi kudi Tatu, Yezu Kristo, muntu muakane.” (1 Yone 2:1, 2) Mmuleje kabidi mudibi ne mushinga bua kufila “bumanyishi bua bualu bua Yezu.” (Buak. 19:10) Mbimueneke patoke ne: Yone uvua wanyisha tshia kupikulangana natshi utshianyishilamu. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi petu ne mmuenenu wa buena wende?

LEJA MUUDI WANYISHA TSHIA KUPIKULANGANA NATSHI

Tuetu bikale ne dianyisha dia tshia kupikulangana natshi bulelela, netukandamene mateta adi asaka ku mpekatu (Tangila tshikoso 11) *

11. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kukandamena mateta?

11 Kandamena mateta adi asaka ku mpekatu. Tuetu tuanyisha tshia kupikulangana natshi mu bulelela, katuakudiambila ne: ‘Kabiena bikengela nduangane bua kunyema mpekatu pandi mu diteta to. Ndi anu mua kudilekelelamu, nendue kulomba luse.’ Pamutu pa kuela meji nanku, mbimpe kuamba ne: ‘Tòo! Bua tshinyi kuenza bualu bua mushindu eu padi Yehowa ne Yezu bangenzele malu bungiwu?’ Nanku mbimpe kulomba Yehowa bua akupeshe bukole, umutendekena ne: ‘Kundekedi mpona mu ditetshibua to.’​—Mat. 6:13.

12. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tutumikila mubelu udi mu 1 Yone 3:16-18?

12 Nanga bena Kristo nebe. Patudi tubananga, bidi bileja ne: tudi ne dianyisha bua tshia kupikulangana natshi. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu Yezu ki mmufile muoyo wende anu buebe nkayebe to, mmuwufile kabidi bua bena Kristo nebe. Bu muvuaye muanyishe bua kubafuila, mmumue ne: badi ne mushinga wa bungi ku mêsu kuende. (Bala 1 Yone 3:16-18.) Tudi tuleja mutudi babanange mu mushindu utudi tubenzela malu. (Ef. 4:29, 31–5:2) Tshilejilu, tudi tubambuluisha padibu basama anyi padibu mu lutatu lukole, anyi kabidi padi bipupu bibakuata. Kadi tshia kuenza ntshinyi padi muinebe ukuamba anyi ukuenzela bualu budi bukunyingalaja?

13. Bua tshinyi mbimpe tuikale tubuikidilangana?

13 Utu ne tshibidilu tshia kulaminangana munda anyi? (Lew. 19:18) Pikalabi nanku, londa mubelu eu: “Nutungunuke ne kulejangana lutulu ne kufuilangana luse ne muoyo mujima nansha muntu yeye tshilumbu ne mukuabu. Anu bu muvua Yehowa munufuile luse ne muoyo mujima, nuenu penu nudi ne bua kuenza nanku.” (Kolos. 3:13) Musangu wonso utudi tubuikidila bena Kristo netu, tudi tuleja Tatu wetu wa mu diulu ne: tudi tuanyisha tshia kupikulangana natshi mu bulelela. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kutungunuka ne kuvudija dianyisha ditudi nadi bua dipa dia kudi Nzambi edi?

MUA KUVUDIJA DIANYISHA DIEBE DIA TSHIA KUPIKULANGANA NATSHI

14. Ngumue mushindu kayi utudi mua kuvudija dianyisha ditudi nadi bua tshia kupikulangana natshi?

14 Ela Yehowa tuasakidila bua tshia kupikulangana natshi. Muanetu wa bakaji wa bidimu 83 udi musombele mu Inde diende Joanna udi wamba ne: “Ndi ngela meji ne: bidi ne mushinga bua ngikale ntela tshia kupikulangana natshi mu masambila anyi dituku dionso bua kuela Yehowa tuasakidila bua bualu buatshi.” Paudi usambila Yehowa pa nkayebe, vuluka bilema bisunguluke biudi muenze munkatshi mua dituku pashishe umulombe bua akubuikidile. Kadi wewe muenze mpekatu munene, bidi bikengela umonangane ne bakulu. Nebakuteleje ne nebakupeshe mibelu mimpe ya mu Dîyi dia Nzambi. Nebasambile nebe, balomba Yehowa bua akubuikidile ne mulambu wa Yezu ‘bua wondopibue’ mu nyuma.​—Yak. 5:14-16.

15. Bua tshinyi bidi bikengela tudilamine dîba dia kubala malu adi atangila tshia kupikulangana natshi ne kuelangana meji a bualu buatshi?

15 Elangana meji a tshia kupikulangana natshi. Muanetu wa bakaji wa bidimu 73 diende Rajamani udi wamba ne: “Pantu mbala malu a dikenga divua Yezu mumone, binsonji bitu bimpueka.” Wewe pebe bidi mua kukuenza bibi wewe muele meji a muvua Muana wa Nzambi mukenge. Kadi paudi utamba kuelangana meji a mulambu uvua Yezu mufile, dinanga diudi mumunange yeye ne Tatuende didi dikola kabidi bikole. Kuenaku mua kudifundila tshipatshila tshia kulonga bualu bua tshia kupikulangana natshi bua upete mushindu wa kuelangana meji a bualu buatshi anyi?

Yezu uvua muleje bayidi bende mua kuikala kuvuluka mulambu wende ne tshiakudia tshikese patupu. (Tangila tshikoso 16)

16. Kulongesha bakuabu bua tshia kupikulangana natshi kudi kutuambuluisha ku tshinyi? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

16 Longesha bakuabu bualu bua tshia kupikulangana natshi. Musangu wonso utudi tuambila bakuabu bualu bua tshia kupikulangana natshi, dianyisha dietu bua bualu buatshi didi divula. Tudi ne bia mudimu bimpe bitambe bia kubalongesha nabi bua bamanye bua tshinyi bivua bikengela bua Yezu atufuile. Tshilejilu, tudi mua kuangata dilongesha 4 dia mu broshire wa Lumu luimpe lua kudi Nzambi. Didi ne tshiena-bualu etshi: “Yezu Kristo nnganyi?” Peshi tudi mua kuya mu nshapita 5 wa mukanda wa Mmalu kayi adi Bible utulongesha? Tshiena-bualu tshia nshapita au tshidi ne: “Tshia kupikulangana natshi ndipa ditambe bunene dia Nzambi.” Tshidimu tshionso tudi tuvudija dianyisha dietu dia tshia kupikulangana natshi patudi tubuela mu Tshivulukilu tshia lufu lua Yezu ne tubikila bakuabu ne tshisumi tshionso bua balue kubuelamu pabu. Yehowa mmutupeshe diakalenga dia dikema dia kulongesha bakuabu malu a Muanende!

17. Bua tshinyi tshia kupikulangana natshi ndipa ditambe bunene didi Nzambi mupeshe bantu?

17 Bushuwa, kudi malu a bungi adi atusaka bua kuleja dianyisha dia bungi bua tshia kupikulangana natshi ne kudilama. Nansha mutudi bapange bupuangane, tudi mua kudia bulunda bukole ne Yehowa anu bua tshia kupikulangana natshi. Midimu ya Diabolo neyibutuke butubutu anu bua tshia kupikulangana natshi. (1 Yone 3:8) Dijinga dia Yehowa dia ku tshibangidilu bua buloba nedikumbane anu bua tshia kupikulangana natshi. Buloba bujima nebulue mparadizu. Muntu yonso uwamona neikale munange Yehowa ne umutumikila. Nunku, dituku dionso, tukebayi mishindu ya kuleja dianyisha ditudi nadi bua tshia kupikulangana natshi, dipa ditambe bunene didi Nzambi mupeshe bantu!

MUSAMBU WA 20 Wakafila Muanebe wa mushinga mukole

^ tshik. 5 Bua tshinyi Yezu wakakengeshibua bibi kumpala kua kumushipabu? Tshiena-bualu etshi netshiandamune lukonko alu. Netshituambuluishe kabidi bua kuvudija dianyisha ditudi nadi dia tshia kupikulangana natshi.

^ tshik. 6 Bena Lomo bavua ne tshibidilu tshia kupopela bantu bavuabu bakosela tshibawu tshia lufu ku mutshi anyi kubakudikaku batshikale ne muoyo, nanku Yehowa wakalekela bua bashipe Muanende mu mushindu au.

^ tshik. 55 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa balume yonso ukandamena diteta dia kutangila bimfuanyi bibi, dia kunua makanya, anyi dia kuitaba nkosa mishiku.