1. Mida Jehoova oma teenijate juures tähele paneb?

„JEHOOVAL on hea meel oma rahvast.” (Laul 149:4.) See on väga julgustav mõte. Jehoova paneb tähele meie häid omadusi. Ta näeb, milleks me oleme võimelised ja aitab meil temaga lähedaseks saada. Kui me jääme talle ustavaks, siis on ta meie sõber igavesti. (Joh. 6:44.)

2. Miks on mõnel raske uskuda, et Jehoova armastab teda?

² Mõni võib mõelda, et Jehoova armastab küll kogu oma rahvast, kuid et ta ei armasta teda isiklikult. Miks võivad sellised mõtted tekkida? Oksana, * kel oli raske lapsepõlv, ütleb: „Ma olin väga rõõmus, kui käisin ristimisel ja alustasin pioneerteenistust. Ent 15 aastat hiljem hakkasid mind painama valusad mälestused. Tundsin, et Jehooval pole minu üle hea meel ning et ma ei vääri tema armastust.” Pioneerina teeniv õde Yua, kelle lapsepõlv polnud samuti eriti roosiline, ütleb: „Pühendasin end Jehoovale, sest tahtsin teda rõõmustada. Ent ma olin kindel, et ta ei hakka mind kunagi armastama.”

3. Mida me selles artiklis arutame?

³ Nagu need kaks õde, võid sinagi kahelda, kas Jehoova ikka armastab sind. Miks on sul vaja olla veendunud, et ta tõesti hoolib sinust, ja mis aitab sul negatiivsed mõtted eemale tõrjuda? Arutame neid küsimusi.

4. Miks on ohtlik kahelda selles, kas Jehoova armastab meid?

⁴ Armastus on võimas tegudele ajendav jõud. Kui oleme veendunud, et Jehoova armastab ja toetab meid, siis ajendab see meid raskustest hoolimata teda kogu südamest teenima. Kui me aga kahtleme selles, kas Jumal hoolib meist, on meie jõud kasin. (Õpet. 24:10.) Ja kui oleme masendunud ning kaotanud usu Jumala armastusse, oleme Saatanale kerge saak. (Efesl. 6:16.)

5. Milline mõju on sellel, kui keegi kahtleb Jehoova armastuses?

⁵ Kahtlused on nii mõnegi ustava kristlase usku nõrgendanud. Kogudusevanem James ütleb: „Kuigi ma teenisin peetelis ja võõrkeelses koguduses, mõtlesin, kas Jehoova ikka peab minu ohvreid väärtuslikuks. Mingil ajal ma isegi kahtlesin, kas Jehoova kuulab minu palveid.” Peetelis teeniv Eva sõnab: „Mõistsin, et kahtlemine Jehoova armastuses on väga ohtlik. See on otsekui allakäiguspiraal. See vähendab isu vaimse toidu järele ja kahandab rõõmu Jehoova teenistuses.” Pioneeri ja kogudusevanemana teeniv Michael ütleb: „Kui sa ei usu, et Jumal hoolib sinust, siis triivid sa temast eemale.”

6. Mida teha, kui sul tekivad kahtlused, kas Jumal ikka armastab sind?

⁶ Need kogemused näitavad, kui ohtlik võib negatiivne mõtlemine olla. Mida aga teha, kui sul tekivad kahtlused, kas Jumal ikka armastab sind? Sa peaksid need kiiresti kõrvale tõrjuma. Palu Jehoova abi, et sinu muremõtted võiksid asenduda Jumala rahuga, mis kaitseb sinu südant ja mõtteid. (Laul 139:23; Filipl. 4:6, 7.) Ja pea meeles, et sa pole üksi. On teisigi vendi ja õdesid, kes maadlevad negatiivsete tunnetega. Ka piibliaegadel elanud Jehoova teenijatel oli samalaadseid katsumusi. Vaatame, mida me saame õppida apostel Pauluselt.

7. Milliseid probleeme oli Paulusel?

⁷ Kas sina tunned vahel, et sul on nii palju kohustusi, et ei suuda nende kõigiga toime tulla? Kui nii, siis võib sulle olla abiks mõtlemine Pauluse elukäigule. Teda rõhus mure mitte üksnes ühe, vaid kõigi koguduste pärast. (2. Kor. 11:23–28.) Kas sul on mõni krooniline terviseprobleem, mis röövib sinult rõõmu? Paulusel oli „ihu sisse pandud oga”, milleks võis olla mõni terviseprobleem ja millest ta soovis väga vabaneda. (2. Kor. 12:7–10.) Kas sind masendab sinu ebatäius? Nii oli see vahel Paulusega. Ta ütles, et ta on armetu inimene, sest ta pidi pidevalt oma ebatäiusega võitlema. (Rooml. 7:21–24.)

8. Mis aitas Paulusel raskustega toime tulla?

⁸ Hoolimata raskustest ja keerulistest olukordadest teenis Paulus Jehoovat ustavalt. Mis andis talle selleks jõudu? Kuigi ta tajus teravalt oma ebatäiust, oli tal vankumatu usk lunastusse. Ta teadis hästi Jeesuse tõotust, et igaüks, kes temasse usub, saab igavese elu. (Joh. 3:16; Rooml. 6:23.) Paulus kahtlemata uskus lunastusse. Ta oli veendunud, et Jehoova on valmis andestama ka neile, kes teevad ränga patu, kuid siis tehtut kahetsevad. (Laul 86:5.)

9. Mida me õpime Pauluse sõnadest tekstis Galaatlastele 2:20?

⁹ Paulus uskus, et Jumal armastab teda väga, sest ta teadis, et Jumal oli lasknud Jeesusel tema eest surra. (Loe Galaatlastele 2:20.) Paulus ütles: „Ma [elan] usus Jumala pojasse, kes armastusest minu vastu andis end minu eest.” Paulus ei seadnud Jumala armastusele mingeid piire ega mõelnud, et Jumal armastab küll tema vendi, kuid vaevalt teda ennast. Ta kirjutas roomlastele: „Kristus suri meie eest, kui me olime veel patustajad.” (Rooml. 5:8.) Tõepoolest, Jumala armastusel pole mingeid piire.

10. Mida me õpime Pauluse sõnadest tekstis Roomlastele 8:38, 39?

¹⁰ Loe Roomlastele 8:38, 39. Paulus mõistis, et Jehoova armastus on väga tugev. Ta kirjutas, et mitte miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest. Paulus teadis, kui kannatlikult oli Jehoova tegelenud Iisraeli rahvaga. Samuti mäletas ta, kui halastav oli Jehoova olnud tema enda vastu. Paulus võis mõelda, et kuna Jehoova saatis omaenda poja tema eest surema, siis pole tal  mingit alust kahelda Jehoova armastuses tema vastu. (Rooml. 8:32.)

11. Miks oli Paulus kindel, et Jumal armastab teda, kuigi ta oli teinud ränki patte? (Vt 1. Tim. 1:12–15.)

¹¹ Loe 1. Timoteosele 1:12–15. Ilmselt piinas Paulust vahel see, mida ta minevikus oli teinud. Ta nimetas ennast suurimaks patustajaks ja pole ka ime. Enne kui ta hakkas Kristust järgima, oli ta kristlasi taga kiusanud ühes linnas teise järel. Ta oli palju kristlasi vangi pannud ja andnud oma hääle nende hukkamisotsusele. (Ap. t. 26:10, 11.) Kujuta ette, mida ta võis tunda, kui kohtas mõnd noort kristlast, kelle vanemad ta oli lasknud hukata. Paulus kahetses oma vigu, kuid ta teadis, et ei saa oma minevikku muuta. Ta uskus, et Kristus oli tema eest surnud, ja kirjutas veendunult: „Jumala armu tõttu olen ma see, kes ma olen.” (1. Kor. 15:3, 10.) Mida me sellest õpime? Sul on vaja jõuda veendumusele, et Kristus suri sinu eest ja rajas tee selleks, et sa võiksid luua Jehoovaga lähedased suhted. (Ap. t. 3:19.) Jumalale on tähtis see, mida me teeme praegu ja tulevikus. Ta ei keskendu vigadele, mida me tegime minevikus, ükskõik, kas me olime siis Jehoova teenijad või mitte. (Jes. 1:18.)

12. Kuidas aitab meid tekst 1. Johannese 3:19, 20, kui tunneme end väärtusetuna?

¹² Kui mõtled sellele, et Jeesus suri sinu pattude eest, võid tunda, et sa pole seda väärt. Miks võivad sellised tunded tekkida? Meie ebatäiuslik süda võib meid petta, et me ei vääri Jumala armastust. (Loe 1. Johannese 3:19, 20 ja allmärkus.) Sellisel juhul on meil vaja hoida meeles, et Jumal tunneb  meie südant paremini kui me ise. Kuigi meid võivad vaevata negatiivsed tunded, armastab meie taevane isa meid väga ja on valmis meile andestama. Meil on vaja selles veenduda. Selleks on meil tarvis uurida korrapäraselt Jumala sõna, palvetada ning seltsida ustavate Jehoova teenijatega. Miks on see nii tähtis?

13. Kuidas piibli uurimine meid aitab? (Vaata ka kasti „ Kuidas Jumala sõna neid aitab”.)

¹³ Loe Jumala sõna iga päev ja mõtiskle selle üle. Nii õpid järjest paremini tundma Jehoova suurepäraseid omadusi. Samuti mõistad, kui väga ta sind armastab. Igapäevane piibli mõtete üle mõtisklemine aitab sul näha asju õiges valguses, seada oma mõistuses ja südames asjad korda. (2. Tim. 3:16.) Kogudusevanem Kevin, kes maadles madala enesehinnanguga, sõnab: „Laulu 103 lugemine ja selle üle mõtisklemine aitas mul oma mõtlemist korrigeerida ja mõista, mida Jehoova minust tegelikult arvab.” Varem mainitud Eva ütleb: „Mõtisklen iga päeva lõpus Jehoova mõtete üle. See annab mulle südamerahu ja tugevdab minu usku.”

14. Kuidas palvetamine meid aitab?

¹⁴ Palveta sageli. (1. Tess. 5:17.) Hea sõprussuhte aluseks on tihe ja avatud suhtlemine. Sama peab paika sõpruse puhul Jehoovaga. Kui räägime talle oma tunnetest, mõtetest ja muredest, siis näitame sellega, et usaldame teda ja usume, et ta armastab meid. (Laul 94:17–19; 1. Joh. 5:14, 15.) Yua, kellest varem juttu oli, ütleb: „Kui ma palvetan, siis püüan teha midagi enamat, kui vaid anda ülevaate oma päevatoimetustest. Ma avan Jehoovale oma südame ja räägin talle oma sisimatest tunnetest. Ajapikku olen mõistnud, et Jehoova ei ole nagu mingi suure ettevõtte ülemus, vaid nagu isa, kes armastab oma lapsi. (Vaata kasti „ Kas sa oled seda lugenud?”.)

15. Kuidas on Jehoova väljendanud oma hoolivust meie vastu?

¹⁵ Käi läbi ustavate Jehoova teenijatega. Nad on kingitus Jehoovalt. (Jaak. 1:17.) Meie taevane isa väljendab oma hoolivust meie vastu sellega, et on andnud meile usukaaslased, kes armastavad meid igal ajal. (Õpet. 17:17.) Kirjas koloslastele mainis Paulus mõningaid kristlasi, kes olid teda toetanud, ja ütles, et nad on talle suureks toeks ja abiks. (Kol. 4:10, 11.) Ka Jeesus Kristus vajas tuge, mida ta sai nii inglitelt kui ka  inimestelt, ja ta oli selle eest väga tänulik. (Luuka 22:28, 43.)

16. Kuidas aitavad tublid usukaaslased sul Jehoovaga lähedasemaks saada?

¹⁶ Kas sa otsid abi küpsetelt usukaaslastelt? Oma murede jagamine nendega pole märk nõrkusest. See võib sind kaitsta. Varem tsiteeritud James ütleb: „Sõprus küpsete kristlastega on mulle kui päästenöör. Kui negatiivsed mõtted kipuvad minu üle võimust võtma, kuulavad sõbrad mind kannatlikult ja väljendavad minu vastu oma armastust. Tänu nendele ma tunnen, et Jehoova armastab mind ja hoolib minust.” On väga tähtis, et meil oleks koguduses häid sõpru.

17., 18. Keda me peaksime kuulama ja miks?

¹⁷ Saatan soovib, et me annaksime alla võitluses teha seda, mis on õige. Ta tahab, et me usuksime, et Jehoova ei armasta meid ja et me pole piisavalt head, et meid päästa. Ent nagu me oleme näinud, on see kaugel tõest.

¹⁸ Jehoova armastab sind. Sa oled talle kallis. Ja kui sa talle kuuletud, armastab ta sind igavesti, nagu ta armastab ka Jeesust. (Joh. 15:10.) Nii et ära kuula Saatanat ega oma südant, mis sind hukka mõistab. Kuula parem Jehoovat, kes näeb meis igaühes head. Ole kindel, et tal on hea meel oma rahvast ja ka sinust.