Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 17

Yehowa mmukunange be!

Yehowa mmukunange be!

“Yehowa udi usanka bua bantu bende.”​—MIS. 149:4.

MUSAMBU WA 108 Dinanga dia Nzambi dia lulamatu

KADIOSHA *

Tatu wetu wa mu diulu utu “usanka” bua yonso wa kutudi (Tangila tshikoso 1)

1. Ntshinyi tshitu Yehowa umona kudi bantu bende?

YEHOWA NZAMBI utu “usanka bua bantu bende.” (Mis. 149:4) Ebu bualu si budi butuenza disanka dia bungi be! Yehowa utu umona ngikadilu yetu mimpe; umona kabidi ne: tudi mua kulua bantu bimpe, ne utukoka kudiye. Tuetu bashale bamulamate, neashale netu pabuipi bua kashidi!​—Yone 6:44.

2. Bua tshinyi bitu bikolela bantu bakuabu bua kuitaba ne: Yehowa mmubanange?

2 Muntu mukuabu udi mua kuamba ne: ‘Ndi mumanye ne: Yehowa mmunange bantu bende mu tshibungi, kadi tshidi mua kunjadikila ne: mmunnange meme ntshinyi?’ Tshidi mua kueleshisha muntu lukonko elu ntshinyi? Muanetu Oksana * uvua mukenge bikole ku buana buende udi wamba ne: “Mvua ne disanka dia bungi pangakabatijibua ne kulua mpanda-njila. Kadi bidimu 15 pashishe, ngakabanga kuvuluka malu mabi avua mamfikile ku buana buanyi. Ngakatuadija kuela meji ne: Yehowa kavua unganyisha to, ne tshivua nkumbana bua yeye kunnanga to.” Muanetu Yua udi mpanda-njila uvua pende ne ntatu ya bungi ku buana buende. Udi wamba ne: “Mvua mudilambule kudi Yehowa bualu mvua musue kumusankisha. Kadi mvua mutuishibue ne: yeye kavua mua kunnanga to.”

3. Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi?

3 Anu bu bena Kristo ba lulamatu batudi batele aba, wewe pebe udi munange Yehowa bikole. Kadi udi mua kuikala umona bu ne: ki mmukunange to. Bua tshinyi bidi bikengela utuishibue ne: utu ukutabalela ne muoyo mujima? Ntshinyi tshiudi mua kuenza padi meji a ne: Yehowa ki mmukunange akuluila? Tuandamunayi nkonko eyi.

KUELA MEJI NE: YEHOWA KI MMUKUNANGE NKUDITEKA MU NJIWU

4. Bua tshinyi kuela meji ne: Yehowa ki mmutunange nkuditeka mu njiwu?

4 Dinanga ditu dipesha muntu bukole budi bumusaka bua kuenza bualu kampanda. Tuetu batuishibue ne: Yehowa mmutunange ne utu utukuatshisha, nebitusake bua kumuenzela mudimu ne muoyo wetu mujima nansha tuetu tutuilangana ne ntatu. Kadi tuetu tuela meji ne: Nzambi kena ututabalela, “bukole [buetu] nebukepe.” (Nsu. 24:10) Patudi tuteketa mu mikolo katutshiyi tuitaba ne: Nzambi mmutunange, tudi tushila Satana muaba wa kubuelela bua yeye kutuluisha.​—Ef. 6:16.

5. Ntshinyi tshidi tshienzekele bena Kristo badi bela meji ne: Nzambi ki mmubanange?

5 Kudi bena Kristo bakuabu badi batuadije kuela meji ne: Yehowa ki mmubanange to, bitekesha ne ditabuja diabu. Mukulu mukuabu diende James udi wamba ne: “Nansha mumvua ku Betele ne munange kuyisha ne tshisumbu tshia muakulu muenyi tshimvua, tshivua anu mutuishibue ne: Yehowa uvua usanka ne mudimu umvua muenzela au to. Umue musangu ngakafika too ne ku didiebeja ni uvua mene uteleja masambila anyi.” Muanetu Eva udi pende mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba udi wamba ne: “Ndi mufike ku dimona ne: kuela meji ne: Yehowa ki mmukunange kudi ne njiwu bualu kudi kukuteka pa kabue ka busenu. Kuakuikala kabidi ne nzala ya malu a mu nyuma to, ne nebikujimijile disanka dia kuenzela Yehowa mudimu.” Muanetu Michael udi mukulu ne mpanda-njila udi wamba ne: “Wewe kuyi witaba ne: Nzambi utu ukutabalela, neumbuke kudiye.”

6. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza padi meji a ne: Nzambi ki mmutunange atuluila?

6 Bilejilu ebi bidi bileja ne: tuetu tuela meji ne: Yehowa ki mmutunange bidi mua kutekesha ditabuja dietu. Mpindieu ntshinyi tshitudi mua kuenza padi meji a nunku atuluila? Tudi ne bua kuumbusha mu lungenyi diakamue! Lomba Yehowa akuambuluishe bua umbushe ‘meji adi alubakaja’ au ne upete ‘ditalala dia Nzambi dialama muoyo webe ne bieledi biebe bia meji.’ (Mis. 139:23; dim.; Filip. 4:6, 7) Vuluka kabidi ne: kuena nkayebe to, meji au atu aluila kabidi bena Kristo bakuabu. Nansha batendeledi ba Yehowa ba kale meji au avua abatatshisha mu lungenyi. Tumonayi tshidi tshilejilu tshia mupostolo Paulo tshitulongesha.

TSHIDI TSHILEJILU TSHIA PAULO TSHITULONGESHA

7. Nntatu kayi ivua nayi Paulo?

7 Kutu misangu iutu umvua midimu iudi nayi ikupita makanda, udiumvua kutshiyi ukumbana bua kuyenza yonso anyi? Biobi nanku, udi mua kumvua Paulo. Pavuaye usamisha mutu bua bena Kristo nende, kavua uwusamisha anu bua tshisumbu tshimue to, kadi bua “bisumbu bionso.” (2 Kol. 11:23-28) Udi ne disama dia munanunanu didi dikujimijila disanka anyi? Paulo uvua ne “dieba mu mubidi” divua dimutondesha nsombelu. Divua mua kuikala disama kampanda divuaye nadi, ne kavua ne tshia kuenza bua diodi kujika to. (2 Kol. 12:7-10) Bilema biutu wenza bitu bikutekesha mu maboko anyi? Nansha Paulo pende bivua bimutekesha imue misangu. Yeye nkayende wakadibikila ne: “muena dikenga” bua bungi bua mvita ivuaye uluangana bua kuenza tshidi tshimpe.​—Lomo 7:21-24.

8. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Paulo bua kunanukila mu ntatu ivuaye nayi?

8 Nansha muvua Paulo utuilangana ne mateta a mishindu ne mishindu ne nsombelu ivua imutekesha mu maboko, wakatungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu. Tshivua tshimupeshe bukole bua kuenza nanku ntshinyi? Nansha muvuaye mumanye bimpe ne: uvua wenza bilema, uvua ne ditabuja dikole mu tshia kupikulangana natshi. Uvua mumanye kabidi bualu buvua Yezu mulaye bua ne: ‘muntu yonso udi uleja ditabuja kudi Yezu udi upeta muoyo wa tshiendelele.’ (Yone 3:16; Lomo 6:23) Kakuyi mpata, Paulo uvua pende mu bantu bavua baleja ditabuja mu tshia kupikulangana natshi. Uvua mutuishibue ne: Yehowa mmudiakaje bua kubuikidila nansha bantu badi benze mpekatu minene bobu banyingalale.​—Mis. 86:5.

9. Mêyi a Paulo adi mu Galatiya 2:20 adi akulongesha tshinyi?

9 Paulo uvua ne ditabuja dia ne: Nzambi uvua mumunange bikole bualu uvua mumanye ne: uvua mutume Yezu bua kumufuila. (Bala Galatiya 2:20.) Udi mumone mêyi adi akolesha ku muoyo adi ku ndekelu kua mvese au anyi? Paulo udi wamba ne: “Muana wa Nzambi uvua munnange ne mudifile bua bualu buanyi.” Paulo kavua wela meji ne: Nzambi kavua mua kumunanga bualu uvua muntu mubi, muenze bu uvua wamba ne: ‘Ndi mmona bua tshinyi Yehowa udi mua kunanga bakuabu kayi mua kunnanga meme to.’ Wakavuluija bena Lomo ne: “Patutshivua benji ba mpekatu, Kristo wakatufuila.” (Lomo 5:8) Bulelela, dinanga dia Nzambi kaditu ne mikalu to!

10. Mêyi adi mu Lomo 8:38, 39 adi atulongesha tshinyi?

10 Bala Lomo 8:38, 39. Paulo uvua mutuishibue bikole menemene bua bukole budi nabu dinanga dia Nzambi. Wakafunda ne: kakuena tshintu tshidi mua “kutupandulula ku dinanga dia Nzambi” nansha. Paulo uvua mumanye bungi bua lutulu luvua Yehowa muleje tshisamba tshia Isalele. Uvua mumanye kabidi bungi bua luse luvua Yehowa mumufuile. Tudi mua kubungakaja ngelelu wa meji wa Paulo mushindu eu: ‘Bu muvua Yehowa mutume Muanende bua kumfuila, kudi kabidi bualu budi mua kungambishisha ne: ki mmunnange anyi?’​—Lomo 8:32.

Tshidi Nzambi natshi bualu ntshitudi tuenza mpindieu ne tshituenza matuku atshilualua, kadi ki mbilema bituvua benze kale nansha (Tangila tshikoso 11) *

11. Nansha muvua Paulo muenze mpekatu ya buena idi mu 1 Timote 1:12-15, bua tshinyi uvua mutuishibue ne: Nzambi uvua mumunange?

11 Bala 1 Timote 1:12-15. Kuvua ne bua kuikala misangu ivua Paulo umvua bimutonda pavuaye uvuluka bivuaye muenze kale. Yeye nkayende wakadiamba ne: uvua muenji wa mpekatu “wa kumpala.” Diamba diende dia nanku kadiena ditukemesha to! Kumpala kua kumanyaye bulelela, uvua wenda ukebangana ne bena Kristo mu tshimenga ne mu tshimenga, welesha bamue mu maloko ne wanyisha pende bua bashipe bakuabu. (Bien. 26:10, 11) Anji tetabi kudifuanyikijila mu lungenyi muvua Paulo mua kuikala mumvue pavuaye utuilangana ne nsonga muena Kristo muena tatuende uvuabu bashipe ne dianyisha diende! Bilema bivua Paulo muenze bivua bimutonda, kadi uvua mumanye ne: kavua mua kubishintulula kabidi to. Uvua muitabuje ne: Kristo uvua mumufuile, kufundaye ne dishindika dionso ne: “Ndi tshindi etshi bua ngasa wa Nzambi.” (1 Kol. 15:3, 10) Bidi bitulongesha tshinyi? Itaba ne: Kristo mmukufuile ne mmukulongoluele njila bua wewe kudia bulunda bushême bua nsungansunga ne Yehowa. (Bien. 3:19) Tshidi Nzambi natshi bualu ntshitudi tuenza mpindieu ne tshituenza matuku atshilualua, ki mpekatu ituvua benze kale, nansha bituikale tukavua Bantemu tshikondo atshi anyi katuyi banji kulua Bantemu to.​—Yesh. 1:18.

12. Mmunyi mudi 1 Yone 3:19, 20 mua kutuambuluisha tuetu tudimona katuyi ne mushinga anyi tumona ne: Nzambi kena mua kutunanga?

12 Paudi wela meji bua mudi Yezu mufue bua mpekatu yebe ibuikidibue, udi mua kuamba ne: ‘Meme tshiena nkumbana bua yeye kumfuila to.’ Tshidi mua kukuambishisha nanku ntshinyi? Muoyo wetu wa bantu bapange bupuangane udi mua kutushima, tubanga kuela meji ne: katuena ne mushinga ne kabena mua kutunanga to. (Bala 1 Yone 3:19, 20.) Dîba dia nunku, bidi bikengela tuvuluka ne: “Nzambi mmunene kupita mioyo yetu.” Dinanga didi nadi Tatu wetu wa mu diulu ne luse ludiye utufuila mbinene kupita meji mabi adi mua kutuluila a ne: ki mmutunange ne kena mua kutubuikidila mpekatu to. Bidi bikengela tulonga bua kuitaba ne: Yehowa mmutunange. Bua kuenza nanku, anu tuetu ne tshibidilu tshia kulonga Dîyi diende, tshia kusambila, ne tshia kuikala kudisangisha ne bantu badi bamutendelela. Bua tshinyi kuenza nanku kudi ne mushinga?

MUDI DIBALA DIA BIBLE, DISAMBILA, NE BALUNDA BA LULAMATU MUA KUTUAMBULUISHA

13. Leja mudi kulonga Dîyi dia Nzambi mua kutuambuluisha. (Tangila kazubu ka “ Mutu Dîyi dia Nzambi dibambuluisha.”)

13 Ikala ulonga Dîyi dia Nzambi dituku dionso bua wikale wenda ujingulula bimpe menemene mudi Yehowa ne ngikadilu mimpe ya bungi. Neufike ku dimona mudiye mukunange. Wewe welangana meji a biudi ubala mu Dîyi dia Nzambi dituku dionso, udi mua kufika ku dimona malu mu mushindu muimpe, ubanga “kululamija malu” mu lungenyi luebe ne mu muoyo webe. (2 Tim. 3:16) Muanetu kampanda udi mukulu diende Kevin uvua udimona kayi ne mushinga to. Udi wamba ne: “Pamvua mubale Misambu 103 ne muelangane meji a malu adimu, mbingambuluishe bua kupingaja meji ne kujingulula bimpe menemene mudi Yehowa ummona.” Muanetu Eva utukadi batele udi wamba ne: “Dilolo dionso ntu ngelangana meji a mutu Yehowa umona malu. Kuenza nunku kutu kumpetesha ditalala dia mu muoyo ne kukolesha ditabuja dianyi.”

14. Mmunyi mudi disambila mua kutuambuluisha?

14 Ikala usambila misangu yonso. (1 Tes. 5:17) Wewe mudie bulunda ne muntu, bua bobu kukola anu nuenu nuyukila misangu yonso nuambilangana yenu ya munda. Ke mudibi kabidi bua bulunda butudi badie ne Yehowa. Patudi tumusambila tumuambila yetu yonso ya munda, tudi tuleja mutudi tumueyemena ne bamanye ne: mmutunange. (Mis. 94:17-19; 1 Yone 5:14, 15) Muanetu Yua utukadi batele udi wamba ne: “Pantu nsambila, ntu ngenza bua tshikadi ngambila Yehowa anu mudi dituku dipitakane to. Ntu mmuambila yanyi ya munda. Ndi mufike ku dimona Yehowa bu Tatu udi munange bana bende menemene, kayi bu shefu udi ulombola tshiapu kampanda to.”​—Tangila kazubu ka “ Ukadi muwubale anyi?

15. Mmunyi mudi Yehowa uleja mudiye ututabalela?

15 Ikala usomba ne balunda ba kueyemena; balunda abu ndipa dia kudi Yehowa. (Yak. 1:17) Tatu wetu wa mu diulu mmutupeshe dîku dia mu nyuma dia bena Kristo netu batu batuleja “dinanga mu bikondo bionso.” Bu mudiye muenze nanku mmuleje mudiye ututabalela. (Nsu. 17:17) Mu mukanda uvua Paulo mufundile bena Kolosayi, wakatelamu bena Kristo bavua bamuambuluishe, wamba ne: bavua ‘bamusamba bikole.’ (Kolos. 4:10, 11) Nansha Yezu Kristo uvua dijinga ne diambuluisha divuaye mupete kudi bantu ne banjelu bavua balunda bende, ne uvua uleja dianyisha.​—Luka 22:28, 43.

16. Mmunyi mudi balunda ba kueyemena mua kutuambuluisha bua kusemena pabuipi ne Yehowa?

16 Utu ukeba diambuluisha kudi balunda bebe ba mu tshisumbu ne uditaba anyi? Kuambila mulunda wetu udi mushindame mu ditabuja malu adi matutonde kakuena kuleja ne: tudi ne ditabuja ditekete to; kadi kudi mua kutukuba. Tuangate tshilejilu tshia James utukadi batele. Udi wamba ne: “Bulunda buimpe bundi mudie ne bena Kristo badi bashindame mu ditabuja nkungambuluishe bikole. Patu meji mabi atamba kunduila, bena dianyi abu batu banteleja ne lutulu ne bamvuluija mudibu bannange. Ndi mmona mudi Yehowa munnange ne untabalela kupitshila kudibu.” Kuenaku umona pebe ne: bidi ne mushinga wa bungi bua kudia bulunda bua pa muoyo ne bena Kristo netu ne kubulama anyi?

SHALA MU DINANGA DIA YEHOWA

17-18. Nnganyi utudi ne bua kuteleja? Bua tshinyi?

17 Satana mmusue bua tulekele mvita itudi tuluangana bua kuenza tshidi tshimpe. Mmusue bua tuitabe ne: Yehowa ki mmutunange to, ne tuetu bine katuena tukumbana bua kusungidibua to. Kadi anu mutukadi bamone, udi ushima, ki mmuomu to!

18 Yehowa mmukunange. Wewe udi ne mushinga wa bungi ku mêsu kuende. Wewe umutumikila, ‘neushale mu dinanga diende’ bua kashidi anu muvua Yezu muenze. (Yone 15:10) Kuteleji Satana anyi muoyo webe udi ukupisha to. Wewe ikale uteleja Yehowa utu umona ngikadilu mimpe itu nayi yonso wa kutudi. Ikala mutuishibue ne: utu “usanka bua bantu bende,” nansha buebe wewe kabidi!

MUSAMBU WA 141 Muoyo ntshishima

^ tshik. 5 Bitu bikolela bena Kristo bakuabu bua kuitaba ne: Yehowa mmubanange. Mu tshiena-bualu etshi, netumone bua tshinyi tudi batuishibue ne: Yehowa mmunange yonso wa kutudi. Netumone kabidi tshitudi mua kuenza patudi tubanga kuelakana bua dinanga didi Yehowa mutunange.

^ tshik. 2 Tudi bashintulule amue mêna.

^ tshik. 67 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Kale, Paulo uvua mueleshe bena Kristo ba bungi mu buloko. Pakitabaye tshivua Yezu mumuenzele, wakashintuluka, kubangaye kukankamija bena Kristo nende. Bamue ba kudibu bavua mua kuikala balela ba bavuaye mukengeshe abu.