Skip to content

Skip to table of contents

SUTUDI-ARTIKEL 20

Tan du a peleikiwooko anga piisii

Tan du a peleikiwooko anga piisii

‘Paandi i sii a mamanten. Yu ana á mu boo.’​—PELEIK. 11:6.

SINGI 70 Suku den sama di wani

SAN WI O LELI *

Baka di Yesesi go a hemel, den bakaman fi en peleiki fayafaya aini Yelusalem anga omen taa peesi (Luku paragraaf 1)

1. San Yesesi leli den bakaman fi en? Fa den soi taki den fusutan a sani di a leli den? (Luku a fowtow a fesise fu A Wakititolen.)

DI YESESI be de a goontapu, a be e peleiki gi ala sama, winsi fa son sama á be e wani aliki en. A be gi den bakaman fi en taanga-sikin fu tan du aseefi sani tu (Yoh. 4:35, 36). Di Yesesi be de makandaa anga den disipel fi en, den be e peleiki fayafaya (Luk. 10:1, 5-11, 17). Ma di sama kii Yesesi, den disipel be fika a wooko di a be gi den (Yoh. 16:32). Di Yesesi weki baka, a soi den taki den mu tan poti ala den pakisei na a peleikiwooko. A leisi ya den be du san a taki. Bika di Yesesi go a hemel, den tan peleiki fayafaya. Den peleiki te neen den feyanti fu den be e kuutu taki: ‘U paati a leli fu wi a hii Yelusalem.’​—Toli 5:28.

2. Fa Yehofa belesi a peleikiwooko?

2 Yesesi be e holibaka gi den fosi Kelesten te den be e du a peleikiwooko, neen meke Yehofa belesi a wooko fu den. Na a Pinksterfesa fu a yali 33, a wan sani fu 3000 sama dopu (Toli 2:41). Baka dati, a wooko tan go a fesi, bika a omen sama be e toon Yesesi bakaman (Toli 6:7). Toku Yesesi be taki aini den lasiti dei, a peleikiwooko be o moo go a fesi.​—Yoh. 14:12; Toli 1:8.

3-4. Saide a á makiliki fu peleiki a son peesi? San wi o luku aini a artikel ya?

3 Ala wi e meke moiti fu du a peleikiwooko anga piisii. Aini son kondee a sani ya á taanga tumisi, bika a omen sama e wani sutudeli Beibel. Son leisi den sama di wani sutudeli e ipi te, da den peleikiman nai man sutudeli anga ala den na a wan yuu. Ma aini son kondee ai moo taanga gi den peleikiman, bika a wanwan leisi namo den e miti sama a osu. Gaanse leisi den sama di den e pinapina miti a osu seefi, nai wani aliki.

4 Wi o luku wantu sani aini a artikel ya di o yeepi i fu du i peleikiwooko moo bun efi yu e tan a wan peesi pe a taanga fu fende sama di wani aliki. Wi o luku tu san son peleikiman du fu fende moo sama aini a peleikiwooko, anga saide u sa piisii winsi sama nai wani aliki u.

YU Á MU LASI-ATI TE I NAI MITI SAMA A OSU

5. San e meke a taanga gi omen peleikiman aini a ten ya fu du den wooko?

5 Aini a ten ya ai taanga gi son peleikiman fu fende sama a osu. Son wan fu den e peleiki a peesi pe soso guduman e tan. Ai taanga fu doo a den sama ya doomofu bika gaanse fu den abi wakitiman. Taa peleikiman e doo a den sama osu, ma gaanse fu den sama nai de a osu. Son peleikiman e peleiki a peesi pe sama nai tan koosube fu denseefi. A bunbun moiti den mu e meke fu doo wan osu. Boiti dati, a ná ala yuu den sama ya e de a osu. San i sa du fu miti moo sama efi yu e peleiki a den sowtu peesi ya?

6. Saide u sa taki a wooko fu wan peleikiman de enke a wooko fu wan fisiman?

6 Yesesi be taki a peleikiwooko de enke a wooko fu wan fisiman (Malik. 1:17). A ná ala yuu ai makiliki gi son fisiman fu fende fisi. Son leisi a omen dei den e go a onti, sondee fu kisi wan sani. Toku den nai gi abaa. Den e suku fu du sani taa fasi. Son leisi den e go a wan taa yuu, efuso den e go suku fisi a taa peesi. Leti enke wan fisiman, useefi sa meke moiti fu du sani taa fasi. Wi o luku wantu sani di i sa du.

Suku taa fasi fu peleiki gi den sama di nai de a osu. Kande i sa go a den wan taa yuu, suku fu miti den a taa peesi, i sa telefon efuso sikiifi biifi gi den (Luku paragraaf 7-10) *

7. Sowtu wini wi o fende te u kengi a yuu di u be gwenti go a den sama?

7 Kengi a yuu di i be gwenti go a den sama. Efi i be gwenti go a wan yuu neen i nai fende sama na a yuu de, suku fu go a wan yuu di i si enke sama o de a osu. Omen baala anga sisa si taki te den e go peleiki bakadina efuso neti, den e moo fende sama a osu. Den sama e moo abi ten fu taki anga den tu. Wan owluman den e kai David taki te den kaba wooko a pisi pe den be mu wooko, da den e daai go a den osu di den á be fende sama. A taki gaanse leisi te den go du fu tu leisi, den e fende sama a den osu ya. *

Suku taa fasi fu peleiki gi den sama di nai de a osu. Kande i sa go a den wan taa yuu (Luku paragraaf 7-8)

8. Fa i sa wooko anga a sani di sikiifi a Peleikiman 11:6 te yu e du a peleikiwooko?

8 U mu e tan meke moiti fu miti den sama a osu. A tekisi di e holibaka gi a artikel ya e gi u taanga-sikin fu peleiki ala yuu. (Leisi Peleikiman 11:6.) Na a sani ya David, di u be taki fi en kaba meke moiti fu du. A tan go a wan osu pe den á be miti a sama noiti. Di den pinapina miti a man a osu, a be wani sabi moo fu Beibel. A taigi den taki: ‘A wan sani fu aitin yali kaba mi e tan ya. Noiti wan dei mi si Yehofa Kotoigi a mi baka doo.’ David taki: ‘Mi si taki te u meke moiti miti den sama a osu, gaanse leisi den e wani aliki.’

Suku taa fasi fu peleiki gi den sama di nai de a osu. Kande i sa suku fu miti den a taa peesi (Luku paragraaf 9)

9. San son peleikiman du fu miti moo sama aini a peleikiwooko?

9 Peleiki a taa peesi pe i si enke yu o miti sama. Son peleikiman suku taa fasi fu peleiki gi den sama di den nai miti a osu. Son leisi den e go taampu a peesi pe tyaipi sama e pasa, efuso den e go peleiki anga a pikin wagi. Den e go peleiki a wowoyo efuso taa peesi pe tyaipi sama e de. A so den e miti den sama di den nai miti a osu. Omen peleikiman si taki te den e peleiki a den fasi ya, sama e moo aliki moo enke te den go a den a osu. Floiran, wan kelen-owluman di e tan a Bolifiya taki: ‘Wi e go peleiki a wowoyo efuso taa peesi pe sama e seli sani. Wi e go den pisiten fu wan yuu go miti dii yuu bakadina, bika sama nai kon bai sani ipi a den yuu ya. Gaanse leisi den sama e aliki. Wi e fende Beibelsutudi tu.’

Suku taa fasi fu peleiki gi den sama di nai de a osu. Kande i sa telefon efuso sikiifi biifi gi den (Luku paragraaaf 10

10. San i sa du efu yu á poi miti wan sama a osu?

10 Suku taa fasi fu peleiki. Kande na ala fasi i meke moiti fu miti wan sama a osu. Fa i sa peleiki gi den sama di yu á poi miti a osu? Wan sisa den e kai Katarína taki: ‘Mi e sikiifi biifi gi den sama di mi á poi miti a osu. A so mi e peleiki gi den.’ Fa u sa waka na a sisa ya baka? Meke moiti fu peleiki gi ala sama. Efu yu á poi miti den a osu, suku wan taa fasi fu taki anga den.

YU Á MU LASI-ATI TE SAMA Á WANI ALIKI

11. Saide son sama nai wani aliki u?

11 Son sama nai wani aliki a bosikopu di wi e paati bika den e si enke den ná abi Gadu efuso Beibel fanowdu. Den somen ogii di e pasa a goontapu e meke den sama ya nai biibi taki wan Gadu de. Den nai wani yee sani fu Beibel fu di den e fende taki den keliki fesiman di e taki den e wooko anga Beibel, e suku fu ogii moo den sama di nai go a keliki. Taa sama e booko den ede anga den wooko, den famii, anga den polobelema fu den. Den nai si enke Beibel o poi yeepi den anga den sani ya. San o yeepi u fu tan du a peleikiwooko anga piisii te den sama di wi e peleiki gi nai wani aliki u?

12. Fa u sa du a sani di sikiifi a Filipisama 2:4 te u de aini a peleikiwooko?

12 Soi den sama taki yu e booko yu ede anga den. A omen sama di á be wani aliki u fosi, daai kon aliki di den si taki wi e booko wi ede anga den. (Leisi Filipisama 2:4.) David, di u be taki fi en kaba taki: ‘Te wan sama taigi u taki den á wani yee sani fu Beibel, wi e tapu a Beibel poti a wan se, da wi akisi en saide a á wani yee sani fu Beibel. Wi e soi en taki u wani fusutan fa ai denki.’ Sama poi si te wi e booko wi ede anga den tuutuu. Kande den o feegete san u taki, ma den ná o feegete a fasi fa u soi taki wi e booko wi ede anga den. Winsi a sama á gi yu a okasi fu taki, toku a fasi fa yu o du, efuso a fasi fa yu o poti i fesi mu soi taki yu e booko yu anga a sama.

13. San u sa du fu hali a pakisei fu den sama di wi e miti a osu?

13 Wi e soi taki wi e booko wi ede anga den sama te wi e taki fu sani di o hali den pakisei. Efi i go a wan osu neen i si sani di e soi taki den sama abi pikin, taki fu wan toli di o hali den pakisei. Efi i taki fu den leli fu Beibel di e soi fa fu kiya i pikin fu den komoto sama, kande den o wani aliki. I sa taki fu a osulibi tu, anga san Beibel e taki u mu du efu u wani sani waka bun aini a osufamii. Efuso kande i go a wan osu pe i si taki den sama poti omen sowtu sooto na a doo fu den. I sa taki fu den somen ogii di e pasa a goontapu nownow, anga san Beibel e paamisi u gi a ten di e kon. Winsi sama i miti a osu, meke moiti fu yeepi en fu si fa Beibel sa yeepi en fi en libi waka moo bun. Katarína di u be taki fi en kaba taki: ‘Te mi e peleiki gi sama, mi e holi a pakisei sowtu wini mi fende di mi kon sabi a tuu.’ Te a sisa ya e peleiki gi sama, den e si taki ai biibi den sani di ai taki. A sani ya e meke den wani aliki en.

14. Enke fa Odo 27:17 e soi, da sowtu wini wi e fende te wi e wooko makandaa anga taawan?

14 I mu e wooko makandaa anga taawan. Apostel Pawlesi be leli Timotiyesi fa a sa toon wan bun leliman. A be taigi Timotiyesi taki a mu leli taawan fu du a wooko ya tu (1 Kor. 4:17). Leti enke Timotiyesi, useefi sa fende wini te wi e wooko anga taa baala anga sisa aini a kemeente. (Leisi Odo 27:17.) Luku a toli fu wan baala den e kai Shawn. Wan pisiten, a be e du a pioniliwooko a wan peesi pe gaanse sama be e go a keliki kaba. San be yeepi en fu tan du a peleikiwooko anga piisii? A taki: ‘Mi be lobi wooko makandaa anga taa sama. Te u be e waka go a wan osu, u be e taki anga useefi fu luku fa u sa du u wooko moo bun. Efu u be taki anga wan sama di á be wani aliki, da wi e luku san u sa taki wan taa leisi fu a sama sa aliki u.’

15. Saide begi pelensipali?

15 Begi Yehofa. I mu akisi Yehofa fu yeepi yu ala leisi te yu e go peleiki. Wi abi a santa yeye fu Yehofa fanowdu aini ala san wi e du (Ps. 127:1; Luk. 11:13). Te yu e begi Yehofa, taigi en kiin anga san i wani a yeepi i. I sa akisi en fu yeepi i fu fende sama di wani yee a bun nyunsu. Ma te i begi en kaba, iseefi mu meke moiti fu peleiki gi ala sama di yu e miti.

16. Saide u mu e sutudeli anga useefi efu u wani du a peleikiwooko fu u bun?

16 I mu e sutudeli anga iseefi. Beibel taki u mu meke moiti fu ‘sabi san na a pasi fu Gadu di bun, di e meke a piisii, anga di ná abi nawan fowtu’ (Rom. 12:2). Te wi e sutudeli anga useefi, wi e kon sabi Gadu moo bun. Te u sabi Gadu bun, den sama di wi e peleiki gi o si taki wi e biibi den sani di wi e leli den. Katarína taki: ‘Wan pisiten mi be kon si taki mi á be sabi moo saide mi be e biibi son wan fu den pelensipali leli fu Beibel. Neen meke mi go ondoosuku sani moo fini fu si saide u sa biibi taki a Gadu meke ala sani, saide u sa biibi taki Beibel na a Wowtu fu Gadu, anga saide u sa biibi taki Gadu abi wan olikanisâsi a goontapu.’ A sani ya meke a biibi fu Katarína moo taanga. A yeepi en tu fu moo piisii aini a peleikiwooko.

DU I WOOKO FAYAFAYA WINSI SAMA NAI ALIKI

17. Saide Yesesi be e peleiki fayafaya winsi son sama á be e aliki?

17 Winsi sama á be e aliki, toku Yesesi be e du a peleikiwooko fayafaya. San be e yeepi en fu du a sani ya? A be sabi taki a bosikopu di a be e paati pelensipali. Neen meke a be wani ala sama fende a okasi fu yee a bosikopu ya. A be sabi tu taki son sama di á be wani aliki en na a bigin be o kengi bakaten. Na aseefi sani ya be pasa aini en famii. Aini den dii anga afu yali di Yesesi du a wooko fi en a goontapu ya, nawan fu den baala fi en á be toon en bakaman (Yoh. 7:5) Ma di Yesesi weki baka, den baala fi en toon Kelesten.​—Toli 1:14.

18. Saide wi e tan peleiki?

18 Te wi e peleiki, wi á sabi sama o aliki u. A ná ala sama na aseefi. Son sama e go a fesi gawgaw, ma taawan abi moo ten fanowdu. Ma winsi wan sama á wani aliki u, toku a fasi fa wi e tyai useefi sa meke a gafa Gadu bakaten.​—1 Peit. 2:12.

19. Enke fa 1 Korentesama 3:6, 7 e soi, da san wi á mu feegete?

19 A wi e paandi, a wi e gi wataa, ma wi á mu feegete taki a Yehofa na a Sama di e meke sani goo. (Leisi 1 Korentesama 3:6, 7.) Getahun, wan baala di e tan a Etiyopiya taki: ‘A moo enke 20 yali mi wawan be de enke Kotoigi na a pisi pe mi e tan. Ma nownow a tinafo peleikiman de na a pisi ya. Tinadii fu den a dopu Kotoigi. Mi uman anga den dii pikin fu mi teke a waaleiti tu. A wan sani fu 32 sama e kon a den komakandaa ala wiki.’ A baala ya e piisii taki a tan peleiki a pisiten di sama á be e aliki, bika Yehofa belesi a wooko fi en.​—Yoh. 6:44.

20. Fa a wooko di wi e du de enke a puu di sama e go puu taawan a wataa?

20 A libi fu ala sama pelensipali gi Yehofa. Neen meke a gi wi a gaandi fu wooko makandaa anga en Manpikin fu yeepi ala sama di wani aliki fu kon dini en fosi a poli a goontapu ya (Hak. 2:7). Te wi e peleiki, a leti enke wi e go puu sama a wataa. Winsi a wantu sama namo u fende puu a wataa, toku wi e poolo. A so a de anga a peleikiwooko di wi e du tu. Wi á sabi omen sama o aliki a bosikopu fu u, toku wi e meke moiti fu yeepi ala sama di u poi fu komoto aini a goontapu fu Saatan ya. A ibiiwan fu u Yehofa sa koboloiki fu yeepi wan sama fu kon dini en. Andreas di e tan a Bolifiya taki: ‘A omen sama e wooko makandaa fu yeepi wan sama di e sutudeli fu go a fesi te enke a dopu.’ Meke moiti ala yuu fu du i peleikiwooko anga piisii winsi san e pasa, da yu o si fa Yehofa o belesi i.

SINGI 66 Paati a bun nyunsu

^ paragraaf 5 San o yeepi u fu tan du a peleikiwooko anga piisii winsi u nai miti sama a osu, efuso te den sama di wi e miti nai wani aliki u? A artikel ya o yeepi u fu du u peleikiwooko moo bun. A o yeepi u tu fu piisii, winsi sama nai aliki u.

^ paragraaf 7 Wi o si aini a artikel ya taki a omen fasi den baala anga sisa sa du a peleikiwooko, ma den mu wooko anga den weiti fu lanti te den e du a sani ya.

^ paragraaf 60 SAN WI E SI A DEN FOWTOW: (fu tapu go a ondoo): Wan man anga en uman e peleiki a wan peesi pe a taanga fu fende sama a osu. A sama di e tan na a fosi osu de a wooko, a taawan de a dataa, a lasitiwan go a wenkii. Den miti a fosi sama di den kon luku en a wan bakadina yuu. Den miti a taawan di den e peleiki anga a pikin wagi koosube fu a dataa osu. Den telefon a sama di e tan na a lasiti osu.