1. Millise eeskuju jättis Jeesus oma järelkäijatele ja kuidas nad seda järgisid? (Vaata kaanepilti.)

JEESUS suhtus oma maise teenistuse ajal kuulutustöösse alati positiivselt ja ta soovib, et ka tema järelkäijatel oleks samasugune hoiak. (Joh. 4:35, 36.) Kui Jeesus oli koos oma jüngritega, kuulutasid nad suure innuga. (Luuka 10:1, 5–11, 17.) Kui aga Jeesus kinni võeti ja hukati, kaotasid tema jüngrid soovi kuulutada. (Joh. 16:32.) Pärast ülesäratamist ergutas Jeesus neid jälle kuulutustööle keskenduma. Ja kui Jeesus oli taevasse läinud, kuulutasid ta jüngrid nii suure innuga, et nende vaenlased kaebasid: „Te olete täitnud Jeruusalemma oma õpetusega.” (Ap. t. 5:28.)

2. Kuidas on Jehoova kuulutustööd õnnistanud?

² Jeesus juhatas esimese sajandi kristlaste kuulutustööd ja Jehoova õnnistas seda. Näiteks 33. aasta nädalatepühal ristiti umbes 3000 uut jüngrit. (Ap. t. 2:41.) Ja jüngrite arv muudkui kasvas. (Ap. t. 6:7.) Jeesus aga ennustas, et viimseil päevil tehakse kuulutustööd veel võimsamalt. (Joh. 14:12; Ap. t. 1:8.)

3., 4. Miks on mõnes paigas kuulutustööd keeruline teha ja mida me selles artiklis arutame?

³ Me kõik püüame suhtuda kuulutustöösse positiivselt. Mõnel maal on see lihtsam, sest seal on inimesed niivõrd huvitatud piibli uurimisest, et paljud jäävad ootenimekirja. Teistes paikades on aga kuulutustöö  raskem. Inimesed on harva kodus ja need, kes on, ei tunne piibli vastu erilist huvi.

⁴ Kui elad sellises paigas, võib sellest artiklist sulle abi olla. Arutame, mida mõned on teinud, et kuulutustööl inimestega paremini kontakti saada. Uurime ka seda, kuidas jääda positiivseks sõltumata sellest, kas meie sõnumit võetakse kuulda või mitte.

5. Mis on paljudele kuulutajatele proovikiviks?

⁵ Paljudel kuulutajatel on üha raskem inimesi kodunt kätte saada. Mõnes piirkonnas on aiaga piiratud või tugeva turvasüsteemiga kortermajad. Seal võib olla valvur või turvamees, kes ei lase sisse kedagi, keda maja elanik pole kutsunud. Mõnda majja on sissepääs vaba, kuid vaid vähesed on kodus. Mõned kuulutavad aga sellistes maapiirkondades, kus asustus on hõre. Kuulutaja võib läbida pika vahemaa, et inimest kätte saada, kuid see ei pruugi üldse kodus olla. Kui meil on selliseid raskusi, ei tohiks me alla anda. Kuidas neid takistusi ületada ja rohkemate inimestega rääkida?

6. Mis mõttes võib kuulutajaid võrrelda kalameestega?

⁶ Jeesus võrdles kuulutustööd kalapüügiga. (Mark. 1:17.) Mõned kalamehed ei saa päevade viisi ühtegi kala, kuid nad ei anna alla. Nad proovivad kala püüda mõnel teisel ajal, teises paigas või teisel meetodil. Meie saame oma kuulutustöös teha samasuguseid muudatusi. Vaatame mõningaid soovitusi.

7. Millised võivad olla tulemused, kui kuulutame eri aegadel?

⁷ Kuuluta eri aegadel. Me saame rohkem inimesi kätte, kui kuulutame sel ajal, mil nad tõenäoliselt on kodus. Eks mingi aeg tule ju igaüks koju. Paljud kuulutajad on leidnud, et inimesi saab paremini kätte pärastlõunal või õhtupoolikul. Samuti võivad nad olla siis vestlusaltimad. Võib-olla on sulle abiks meetod, mida kasutab kogudusevanem David. Kui ta on mõnda aega territooriumil kuulutanud, läheb ta tunni või paari pärast tagasi sinna, kus kedagi polnud kodus. Ta sõnab: „Olen päris üllatunud, kui palju elanikke leiab kodust, kui minna nende juurde teist korda.” *

8. Kuidas rakendada kuulutustööl tekstis Koguja 11:6 olevat põhimõtet?

⁸ Me peaksime andma oma parima, et inimesi kodunt kätte saada. Selle artikli juhttekst aitab meil hoida õiget hoiakut. (Loe Koguja 11:6.) David sai ühe mehega kokku, kui ta oli korduvalt tema ukse taga käinud. See mees oli piiblist huvitatud ja ütles: „Olen elanud siin juba kaheksa aastat, kuid pole oma ukse taga näinud ühtegi Jehoova tunnistajat.” David ütleb: „Olen leidnud, et kui ma lõpuks inimese kodunt kätte saan, on ta sageli valmis meie sõnumit kuulama.”

9. Kuidas on mõned kuulutajad saanud kontakti inimestega, keda pole kerge kodunt leida?

⁹ Kuuluta eri paikades. Et saada kätte need, keda on raske kodust leida, on mõned kuulutajad proovinud  kuulutada eri paikades. Näiteks tänaval või stendiga kuulutades võib kohata inimesi, kes elavad kortermajades, kuhu ei pääse sisse. See annab võimaluse nendega näost näkku vestelda. Paljud kuulutajad on leidnud, et parkides, turul ja ärides on inimestega kergem jutule saada ja neile kirjandust pakkuda. Ringkonnaülevaataja Floiran Boliiviast sõnab: „Me kuulutame turgudel ja ärides kella ühe ja kolme vahel pärastlõunal, kui kliente on vähe. Tavaliselt on meil toredaid vestlusi ja alustame ka piibliuurimisi.”

10. Milliseid meetodeid kasutada, et inimestega kontakti saada?

¹⁰ Kuuluta eri meetoditel. Oletame, et sa oled püüdnud kedagi korduvalt kätte saada. Sa oled eri aegadel tema ukse taga käinud, kuid teda pole kunagi kodus. Kas on mingeid muid viise, kuidas temaga kontakti saada? Katarína sõnab: „Ma kirjutan kirju sellistele inimestele, keda ma kunagi kätte ei saa. Väljendan kirjas samu mõtteid, mida ütleksin neile silmast silma rääkides.” Mida me sellest õpime? Kasuta eri meetodeid, et jõuda oma territooriumil võimalikult paljudeni.

11. Miks on paljud meie sõnumi suhtes ükskõiksed?

¹¹ Paljud pole meie sõnumist huvitatud. Nad ei tunne vajadust Jumala ja piibli järele. Nad ei usu Jumalat, sest maailmas on nii palju kannatusi. Nad  pole piiblist huvitatud paljude vaimulike silmakirjalikkuse tõttu. Teised on hõivatud oma töö, pere ja isiklike probleemidega ja nad ei näe, kuidas piibel saaks neid aidata. Kuidas säilitada rõõmu, kui huvi meie sõnumi vastu on kesine?

12. Kuidas me saame kuulutustööl rakendada tekstis Filiplastele 2:4 olevat põhimõtet?

¹² Näita, et sa hoolid inimestest. Paljud, kes on olnud esialgu hea sõnumi suhtes ükskõiksed, on hiljem siiski olnud valmis meiega vestlema, kui nad on näinud, et kuulutaja tõesti hoolib neist. (Loe Filiplastele 2:4.) Varem mainitud David sõnab: „Kui keegi ütleb, et usuasjad teda ei huvita, siis panen piibli ja kirjanduse kõrvale ning lausun: „Kas ma tohiksin küsida, kas teil on alati selline seisukoht olnud?”” Inimesed tajuvad, kui me neist hoolime. Tavaliselt nad unustavad, mida me rääkisime, kuid nad mäletavad, millise tunde see neis tekitas. Isegi kui inimene ei lase meil rääkida, saame oma hoiaku ja näoilmega väljendada, et hoolime temast.

13. Kuidas me saame kohandada oma sõnumit vastavalt inimesele?

¹³ Me väljendame hoolivust, kui kohandame oma sõnumit vastavalt inimesele. Näiteks, kas on mingeid märke sellest, et peres on lapsi? Lapsevanematele võivad huvi pakkuda piibli nõuanded lastekasvatamise või õnneliku pereelu kohta. Kas näeme, et uksel on mitu lukku? Siis võime rääkida sellest, kuidas Jumala valitsus kuritegevuse lõplikult kaotab. Mis olukord ka poleks, püüa aidata kuulajal näha, kuidas piibli nõuanded teda aitavad. Katarína ütleb: „Hoian alati meeles, kuidas piibel on minu elu paremaks teinud.” Tänu sellele räägib Katarína alati veendumusega ja inimesed tajuvad seda.

14. Kuidas saavad kuulutustöökaaslased üksteist aidata? (Vt Õpet. 27:17.)

¹⁴ Õpi teistelt kuulutajatelt. Esimesel sajandil õpetas Paulus Timoteosele eri kuulutustöömeetodeid ja ergutas Timoteost seda õpetust ka teistele edasi andma. (1. Kor. 4:17.) Meiegi saame õppida kogenud kuulutajatelt. (Loe Õpetussõnad 27:17.) Näiteks vend Shawn kuulutas mõnda aega maapiirkonnas, kus enamik inimesi olid oma religiooniga rahul. Kuidas säilitas Shawn rõõmu? Ta ütleb: „Kui vähegi võimalik,  töötasin koos kaaslasega. Kasutasime sõiduaega selleks, et lihvida üksteise kuulutustööoskusi. Näiteks arutasime, kuidas meie eelmine vestlus läks. Seejärel rääkisime sellest, mida me võiksime järgmine kord samasuguses olukorras teistmoodi teha.”

15. Miks on palve oluline?

¹⁵ Palu Jehoovalt abi. Otsi Jehoovalt juhatust iga kord, kui lähed kuulutama. Ilma tema püha vaimu abita ei suuda me midagi. (Laul 127:1; Luuka 11:13.) Kui palud palves Jehoovalt abi, ole konkreetne. Näiteks palu, et ta juhataks sind nende juurde, kes on valmis sõnumit kuulama. Seejärel tegutse kooskõlas oma palvega ja kuuluta neile, keda sa kohtad.

16. Miks on iseseisev uurimine nii oluline?

¹⁶ Võta aega iseseisvaks uurimiseks. Jumala sõna ütleb, et meil tuleb teha endale selgeks, „mis on Jumala hea, meeldiv ja täiuslik tahe”. (Rooml. 12:2.) Mida tugevam on meie usk piibli tõdedesse, seda veendunumalt me räägime inimestega kuulutustööl. Katarína ütleb: „Mõne aja eest mõistsin, et mul tuleb tugevdada oma usku mõningatesse piibli põhitõdedesse. Uurisin põhjalikult tõendeid selle kohta, et on olemas looja, et piibel on Jumala sõna ja et Jumalal on tänapäeval olemas organisatsioon.” Katarína sõnab, et iseseisev uurimine on kasvatanud tema usku ja suurendanud rõõmu kuulutustööl.

17. Miks suhtus Jeesus kuulutustöösse positiivselt?

¹⁷ Jeesus jäi positiivseks ja jätkas kuulutamist ka siis, kui teda ei tahetud kuulata. Ta teadis, kui tähtis on see, et inimesed tunneksid tõde, ja ta soovis võimalikult paljudele selleks võimaluse anda. Ta teadis ka, et mõned, kes on esialgu ükskõiksed, võtavad hiljem tõde kuulda. Mõtle näiteks Jeesuse enda perele. Tema kolme ja poole aasta pikkuse teenistuse ajal ei saanud mitte üks tema vendadest tema jüngriks. (Joh. 7:5.) Ent pärast tema ülesäratamist said neist kristlased. (Ap. t. 1:14.)

18. Miks me jätkame kuulutamist?

¹⁸ Me ei tea, kes nendest, kellele me kuulutame, saavad lõpuks Jehoova teenijateks. Mõnel võtab see rohkem aega kui teisel. Ka need, kes esialgu meid kuulata ei taha, võivad meie head käitumist ja positiivset hoiakut nähes viimaks Jumalat teenima hakata. (1. Peetr. 2:12.)

19. Mida meil tuleb meeles hoida? (Vt 1. Kor. 3:6, 7.)

¹⁹ Kuigi meie istutame ja kastame, tuleb meil meeles hoida, et Jumal on see, kes annab kasvu. (Loe 1. Korintlastele 3:6, 7.) Getahun, kes teenib Etioopias, ütleb: „Rohkem kui 20 aastat olin ma oma elupaigas ainus Jehoova tunnistaja, kuid nüüd on siin 14 kuulutajat. 13 neist on ristitud, sealhulgas minu naine ja kolm last. Meil käib koosolekul keskmiselt 32 inimest.” Getahun on rõõmus, et ta jätkas kuulutamist ja ootas, et Jehoova tõmbaks ausameelseid inimesi oma kogudusse. (Joh. 6:44.)

20. Mis mõttes me oleme nagu päästjad?

²⁰ Jehoovale on iga inimese elu kallis.  Ta on andnud meile võimaluse töötada koos tema pojaga ja koguda inimesi rahvaste hulgast, enne kui tuleb selle vana maailma lõpp. (Haggai 2:7.) Meie kuulutustööd võib võrrelda päästemissiooniga. Me oleme nagu päästemeeskonna liikmed, kes on saadetud appi kaevandusse lõksu jäänud inimestele. Kuigi võib-olla vaid mõned kaevurid leitakse elusana, on kõigi päästjate töö oluline. Sama käib ka meie kuulutustöö kohta. Me ei tea, kui palju inimesi praegusest Saatana maailmast päästetakse, kuid Jehoova saab meist igaüht selles töös kasutada. Andreas, kes elab Boliivias, ütleb: „Ma tean, et kui keegi õpib tõde ja läheb ristimisele, on see tiimitöö tulemus.” Olgu meil sama positiivne hoiak! Siis Jehoova õnnistab meid ja kuulutustöö pakub meile tõelist rõõmu.