Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 20

Mante un atitudi puzitivu na bu trabadju di pregason

Mante un atitudi puzitivu na bu trabadju di pregason

‘Símia bu simenti di palmanhan i ka bu diskansa bu mô’. — ECLESIASTES 11:6.

KÁNTIKU 70 Nhos djobe kes ki ta merese

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

Dipôs ki Jizus bai pa Séu, se disiplus prega ku zelu na Jiruzalen i na txeu otus lugar. (Odja parágrafu 1.)

1. Ki izénplu Jizus dexa pa se sigidoris i modi ki es reaji? (Odja dizenhu na kapa.)

DURÁNTI se trabadju di pregason li na Téra, Jizus mante un atitudi puzitivu i el krê pa se sigidoris ten kel mésmu atitudi. (João 4:35, 36 ) Óras ki es ta staba djuntu ku Jizus, se disiplus ta pregaba ku zelu. (Luc. 10:1, 5-11, 17) Má dipôs ki Jizus prendedu i el matadu, es perde vontadi di prega pa un ténpu. (João 16:32 ) Dipôs ki Jizus resusitadu, el insentiva-s pa es konsentra na trabadju di pregason. I kantu Jizus bai pa Séu, se disiplus kumesa ta prega ku tantu zelu ti ki ses inimigu kexa. Es fla: “Nhos odja módi ki dja nhos intxi Jiruzalen ku nhos dotrina!” — Atus 5:28, Bíblia Na Prugrésu Di Traduson Pa Lingua Kabuverdianu.

2. Modi ki Jeová abênsua trabadju di pregason di kes primeru kriston?

2 Jizus orienta kel trabadju di pregason ki kes primeru kriston faze i Jeová abensua-s. Pur isu, txeu algen seta kel mensaji ki es ta pregaba. Pur izénplu na Pentikósti di anu 33, uns 3 mil algen batiza. (Atos 2:41 ) I nunbru di disiplus kontinua ta bira kada bês más txeu. (Atos 6:7 ) Má Jizus dja flaba ma mutu más algen inda ta ben setaba notísias sábi na ténpu di fin. — João 14:12; Atos 1:8.

3-4. Pamodi ki é difísil prega na alguns lugar i kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

3 Nos tudu, nu ta tenta mante un atitudi puzitivu na nos trabadju di pregason. Na alguns lugar é fásil faze kel-li. Pamodi? Pamodi txeu algen krê studa Bíblia i alguns ti ta fika ta spéra pa un Tistimunha di Jeová studa Bíblia ku es. Má na otus lugar é difísil faze trabadju di pregason. Pesoas kuazi ka ta sta na kaza i óras ki es ta sta, es pode mostra poku interesi na Bíblia.

4 Si bu ta mora na un lugar ki é difísil di faze trabadju di pregason, kel studu li sta ben pâpia di alguns kuza ki bu pode faze pa djuda-u. Nu sta ben odja kuzê ki alguns irmons ta faze pa es konsigi pâpia ku más algen. Tanbê nu sta ben odja pamodi ki nu meste mante un atitudi puzitivu ka ta nporta si pesoas ta obi nos mensaji ô nau.

KONTINUA KU ATITUDI PUZITIVU SIKRÊ BU KA STA KONSIGI PÂPIA KU PESOAS

5. Ki dizafius txeu Tistimunha di Jeová ta pasa pa el na pregason?

5 Pa txeu Tistimunha di Jeová sta kada bês más difísil atxa pesoas na kaza ô konsigi pâpia ku es. Alguns publikador ta mora na kes lugar ki ten prédius ô kes grupu di kaza ku txeu suguransa. Si kes algen ki ta mora na kes prédiu ka da autorizason, talvês kel porteru ô suguransa ka ta dexa ningen entra pa ba pâpia ku es. Otus publikador ta konsigi prega di kaza en kaza sen prubléma, má kuazi es ka ta atxa ningen na kaza. Inda otus publikador ta prega na kes zóna di interior i na kes lugar izoladu undi ta vive poku algen. Es ta viaja pa lugar lonji pa ba djobe un algen ki talvês nen es ka ta atxa-l na kaza. Si bu sta pasa pa algun di kes dizafiu li, ka bu dizisti. Kuzê ki nu pode faze pa nu vense kes dizafiu li i ten bons rezultadu na nos trabadju di pregason?

6. Modi ki trabadju di pregason é sima trabadju di piska?

6 Jizus konpara trabadju di pregason ku trabadju di un piskador. (Mar. 1:17) Alguns piskador pode pasa alguns dia sen pega pexi. Má es ka ta dizisti. Es ta muda óra, lugar i ses manera di piska. Nu pode faze mésmu kuza na nos trabadju di pregason. Nu ben odja alguns kuza ki nu pode faze.

Óras ki bu ta prega na kes lugar ki é difísil atxa kes algen na kaza, tenta bai na óra diferenti, na kes lugar diferenti ô uza manera diferenti di prega. (Odja parágrafus 7 ti 10.) *

7. Si nu prega na óra diferenti kal ki pode ser rezultadu?

7 Tenta prega na óra diferenti. Nu ta konsigi pâpia ku más algen si nu ta prega na óra diferenti ki é más faxi atxa-s na kaza. Afinal, ten un óra ki tudu algen ten ki volta pa kaza. Txeu publikador ta konsigi atxa algen na kaza óras ki es ta prega di tardi ô na bóka noti. Alén di kel-li, na kes óra la pesoas ta sta más trankilu i más dispostu na pâpia. Tanbê bu pode tenta faze kuzê ki un ansion ki txoma Davidi ta faze. El fla ma dipôs di prega pa un ténpu na un tiritóriu, el ku se kunpanheru es ta torna bai na kes kaza ki es ka atxa ningen. El konta: “N ta fika dimiradu di atxa txeu algen na kes kaza ki nu bai pa sugundu bês.” *

Óras ki bu ta prega na kes lugar ki é difísil atxa kes algen na kaza, tenta bai na óra diferenti. (Odja parágrafus 7 i 8.)

8. Modi ki nu pode aplika na nos pregason kuzê ki Eclesiastes 11:6 ta fla?

8 Nu ka debe dizisti. É kel-li ki testu ki tradu téma di kel studu li ta insentiva-nu pa nu faze. (Lé Eclesiastes 11:6.) Davidi, ki dja nu papiaba di el antis, ka dizisti. Dipôs di tenta txeu bês el atxa kel algen di kel kaza. Kel ómi staba interesadu na pâpia sobri Bíblia. El fla: “Dja N ten 8 anu ta mora li i nunka ninhun Tistimunha di Jeová ka vizita-m.” Davidi konta: “N diskubri ma óras ki nu ta atxa un algen na kaza, kuazi sénpri el ta sta interesadu na obi nos mensaji.”

Óras ki bu ta prega na kes lugar ki é difísil atxa kes algen na kaza, tenta bai na kes lugar diferenti. (Odja parágrafu 9.)

9. Kuzê ki alguns publikador ta faze óras ki é difísil atxa algen na kaza?

9 Tenta na un otu lugar. Óras ki alguns publikador ka sta konsigi atxa pesoas na kaza, es ta tenta prega na otus lugar. Pur izénplu, es sta ta ten bons rezultadu óras ki es ta da tistimunhu na rua ô óras ki es ta uza karinhus di publikason. Asi es sta ta konsigi pâpia kara-kara ku kes algen ki ta mora na kes prédiu grandi ki ka ta dexadu faze tistimunhu di kaza en kaza. Tanbê txeu publikador da kónta ma pesoas ta sta más dispostu na pâpia i na seta publikasons na prasas i na kes lugar di komérsiu. Un enkaregadu di grupu di kongregason na Bulívia ki txoma Floiran, fla: “Nu ta ba prega na kes lugar di komérsiu entri 1 i 3 óra di tardi. Na kes óra la, kes algen ki ta bende ta sta ménus okupadu. Sénpri nu ta ten bons konbérsu i ti dja nu konsigi kumesa studus di Bíblia.”

Óras ki bu ta prega na kes lugar ki é difísil atxa kes algen na kaza, tenta uza manera diferenti di prega. (Odja parágrafu 10.)

10. Ki manera di prega bu pode uza pa pâpia ku pesoas?

10 Tenta prega di un manera diferenti. Imajina ma dja bu tenta pâpia ku un algen txeu bês. Dja bu bai se kaza na óra diferenti, má bu ka atxa-l. Ten otu manera di pâpia ku kel algen? Un irman ki txoma Katarina fla: “N ta kustuma skrebe kartas pa kes algen ki N ka ta atxa na kaza. N ta skrebe kel ki N ta gostaba di flaba es si N staba djuntu ku es.” Kuzê ki nu ta prende ku kel izénplu li? Tenta pâpia ku tudu algen na bu tiritóriu. Si bu ka konsigi pâpia ku es di un manera, tenta un otu manera.

KONTINUA KU ATITUDI PUZITIVU ÓRAS KI PESOAS KA MOSTRA INTERESI

11. Pamodi ki alguns algen ka ta mostra interesi na nos mensaji?

11 Alguns algen ka ta mostra interesi na nos mensaji. Es ka ta ntende pamodi ki nu meste prende sobri Deus i Bíblia. Dja ki es ta odja txeu sufrimentu na mundu es ka ta kridita na Deus. Es ka sta interesadu na Bíblia pamodi es ta odja kes xéfi di relijion, ki ta fla ma es ta sigi Bíblia, ta faze kuzas mariadu. Otus sta preokupadu ku ses trabadju, ses família ô ses prubléma i es ta atxa ma Bíblia ka ta pode djuda-s. Kuzê ki nu meste faze pa nu ka perde nos alegria óras ki pesoas ka mostra ninhun interesi na nos mensaji?

12. Modi ki aplika kel konsedju di Filipenses 2:4 ta djuda-nu na pregason?

12 Mostra ma bu ta preokupa ku otus. Txeu algen ki na komésu ka krê obiba notísias sábi, muda di atitudi kantu ki es odja ma nu ta preokupa ku es di verdadi. (Lé Filipenses 2:4.) Pur izénplu Davidi, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Óras ki algen ta fla ma el ka sta interesadu, nu ta guarda nos Bíblia i nos publikason i nu ta fla: ‘N ta gostaba di ntende pamodi ki bu ta pensa si.’” Pesoas ta da kónta óras ki un algen ta preokupa ku es. Es pode ti skese di kuzê ki nu fla-s má talvês es ta lenbra di modi ki nu trata-s. Mésmu óras ki un algen ka ta dexa-nu pâpia ku el di notísias sábi, nu pode mostra na nos konportamentu i na jéstu di nos róstu ma nu ta preokupa ku el.

13. Modi ki nu pode muda nos mensaji di akordu ku nisisidadi di kada algen?

13 Un manera di nu mostra ma nu ta preokupa ku pesoas é óras ki nu ta muda nos mensaji di akordu ku ses nisisidadi i interesi. Pur izénplu, ten algun kuza na kaza di kel algen ki ta mostra ma el ten fidjus? Ken ki é pai ô mai, talvês ta mostra interesi na kes konsedju di Bíblia sobri modi ki ta kriadu fidjus i modi ki nu pode ten un família filís. Si nu odja txeu gradi ô kadiadu na pórta, talvês é bon pâpia di kes txeu krimi ki ta kontise i di modi ki es ta dexa algen ku medu. Talvês kel algen pode fika kontenti di sabe ma un dia kes prubléma li ta dexa di izisti. Sénpri ki bu atxa un algen ku interesi, tenta mostra-l modi ki konsedjus di Bíblia pode djuda-l. Katarina, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “N ta tenta lenbra modi ki verdadi midjora nha vida.” Pur isu, Katarina ta pâpia ku sertéza i kes algen ki el ta pâpia ku es, ta odja ma el ta kridita na kuzê ki el ta fla.

14. Sima sta na Provérbios 27:17, modi ki nu pode djuda kunpanheru na pregason?

14 Prende ku otus. Apóstlu Polu inxina Timótiu kes manera di prega i inxina. Tanbê el insentiva-l pa el djuda otus irmon di mésmu manera. (1 Cor. 4:17) Sima Timótiu, nos tanbê nu pode prende txeu kuza ku kes irmon di nos kongregason ki ten más spiriénsa. (Lé Provérbios 27:17.) Odja izénplu di un irmon ki txoma Shawn. El éra pioneru na un zóna di interior undi maioria di algen staba kontenti ku ses relijion. Modi ki el konsigi mante se alegria na trabadju di pregason? El fla: “Sénpri ki ta daba, N ta trabadjaba na pregason djuntu ku otu algen. Timenti nu staba ta bai pa otu kaza, nu ta djudaba kunpanheru midjora nos manera di inxina. Pur izénplu, nu ta papiaba di kuzê ki algun algen fla i di modi ki nu responde. Dipôs nu ta papiaba modi ki nu pode respondeba diferenti na un otu situason.”

15. Pamodi ki orason é txeu inportanti na nos trabadju di pregason?

15 Pidi ajuda di Jeová na orason. Sénpri ki bu sai na pregason, pidi Jeová pa djuda-u. Ninhun di nos ka ta konsigi faze nada na pregason sen ajuda di spritu santu di Deus. (Sal. 127:1; Luc. 11:13) Óras ki bu ta faze orason, fla Jeová kuzê ki bu krê. Pidi Jeová pa djuda-u atxa algen ki krê obi se mensaji i prende sobri El. Dipôs faze bu párti i sforsa pa bu pâpia ku tudu algen ki bu atxa.

16. Pamodi ki faze studu pesoal ta djuda-nu na pregason?

16 Tra ténpu pa faze studu pesoal. Palavra di Deus ta fla ma kristons debe ‘prova ses kabésa kal ki é kel vontadi di Deus, ki é dretu, ki é perfetu i ki el ta seta.’ (Rom. 12:2) Óras ki nu ta studa Bíblia nu ta konxe Jeová kada bês más midjór. Asi, óras ki nu ta pâpia di el na pregason, pesoas ta konsigi ntende ma nu ta kridita di verdadi na kel ki nu sta inxina. Katarina, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Ka dura li, N da kónta ma N meste biraba nha fé na kes ensinu prinsipal di Bíblia más fórti. Nton, N studa dretu pa N ntende kes próva ki ta mostra ma ta izisti un Kriador, ma Bíblia é Palavra di Deus i ma oji Deus ten un organizason ki ta reprizenta-l.” Katarina fla ma faze se studu pesoal bira se fé más fórti i djuda-l ten más alegria na pregason.

PAMODI KI NU MESTE TEN UN ATITUDI PUZITIVU

17. Pamodi ki Jizus mante un atitudi puzitivu na se trabadju di pregason?

17 Alguns algen ka ta krê obiba mensaji ki Jizus ta pregaba, má simé el mante un atitudi puzitivu na se pregason. Pamodi? Pamodi el sabia ma pesoas meste prendeba verdadi i el krê djudaba tudu kes ki el ta podeba pa seta mensaji di Reinu. Má tanbê el sabia ma alguns ki na komésu ka ta krê obiba, dipôs es pode mudaba di atitudi. Odja kuzê ki kontise na própi família di Jizus. El prega duránti três anu i meiu má ninhun di se irmons ka bira se disiplu. (João 7:5 ) Má dipôs ki Jizus resusitadu, es bira kriston. — Atos 1:14.

18. Pamodi ki nu ta kontinua ta prega?

18 Nu ka ta pode sabe ken ki ta bira un sérvu di Jeová. Alguns algen ta leba más ténpu di ki otus pa prende verdadi. I mésmu kes ki na komésu ka ta krê obi-nu, es pode bira ‘ta da Deus glória’ pamodi nos bon konportamentu i atitudi puzitivu. — 1 Ped. 2:12.

19. Sima sta na 1 Coríntios 3:6, 7, kuzê ki nu debe rekonhese?

19 Nu ta planta i nu ta rega, má nu meste rekonhese ma é Jeová ki ta faze kel párti más inportanti na nos pregason. (Lé 1 Coríntios 3:6, 7.) Un irmon ki ta sirbi na Itiópia, fla: “Pa más di 20 anu, ami éra úniku Tistimunha di Jeová na un tiritóriu ki ta trabadjadu poku. Má gósi nos é 14 publikador. Nos tudu é batizadu. Kel-li ta inklui nha mudjer i nos três fidju. I uns 32 algen ta sisti nos runion.” Kel irmon sta kontenti pamodi el spéra ku paxénxa pa Jeová djuda otus algen faze párti di se organizason. — João 6:44.

20. Pamodi ki nu pode fla ma nos é sima un ekipa di salva vida?

20 Pa Jeová tudu algen ten txeu valor. El da-nu priviléjiu di trabadja djuntu ku se Fidju na djunta pesoas di tudu nason antis di fin di kel sistéma li. (Ageu 2:7 ) Nos trabadju di pregason é sima trabadju di un ekipa ki ta ba salva vida di pesoas na un barku ki sta funda. Alvês kel ekipa ka ta konsigi salva tudu algen na kel barku. Má simé, trabadju di tudu es é inportanti. Nu pode fla mésmu kuza di nos trabadju di pregason. Nu ka sabe kantu algen ki pode salva di mundu di Satanás, má nu sabe ma Jeová pode uza kalker un di nos pa djuda-s. Andreas, ki ta vive na Bulívia fla: “Pa mi, óras ki un algen ta faze prugrésu i batiza, é pamodi txeu algen trabadja sima un ekipa pa djuda-l.” É si tanbê ki nu debe pensa di nos trabadju di pregason. Si nu faze kel-li, Jeová ta abensua-nu i nu ta ten txeu alegria na nos trabadju.

KÁNTIKU 66 Nu prega notísia sábi

^ par. 5 Modi ki nu pode mante un atitudi puzitivu na pregason mésmu óras ki txeu algen ka ta sta na kaza ô ka ta krê obi nos mensaji? Kel studu li sta ben pâpia di alguns kuza ki nu pode faze pa nu ka perde alegria na pregason.

^ par. 7 Óras ki publikadoris ta sigi kes sujiston sobri pregason ki es artigu ta pâpia di el, es debe obidese kes lei di ses país ki ta proteje informasons di otus algen.

^ par. 60 SPLIKASON DI FOTUS: (di riba pa baxu): Un irmon ku se mudjer sta ta prega na un tiritóriu ki é difísil atxa pesoas na kaza. Kel primeru algen sta na trabadju, kel sugundu sta na ospital i kel tirseru sta ta faze kónpra. Kel kazal di publikador konsigi atxa kel primeru algen kantu es trabadja na pregason di noti. Es konsigi pâpia ku kel sugundu algen na tistimunhu pa públiku pértu di ospital i es pâpia ku kel tirseru algen na da tistimunhu pa tilifóni.