1. Kain joñak rot eo Jesus ear likũti ñan ri-kal̦oor ro an, im ewi wãween aer kar em̦m̦akũt? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

KE JESUS ear pãd ijin ioon lal̦, ear kate wõt e ñan kwal̦o̦k naan ñan armej ro kõnke ear kõjatdikdik bwe juon iien renaaj kõn̦aan roñjake, im ear bareinwõt kõn̦aan bwe ri-kal̦oor ro an ren bar bõk ejja l̦õmn̦ak rot in wõt. (Jon 4:35, 36) Ke Jesus ear pãd ippãn ri-kal̦oor ro an, rar lukkuun kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. (Luk 10:1, 5-11, 17) Bõtab ãlikin an kar kalbuuj im tokãlik mej, ium̦win jidik iien ear jako an ri-kal̦oor ro an kõn̦aan kwal̦o̦k naan. (Jon 16:32) Ãlikin an kar Jesus jerkakpeje, ear rõjañ er bwe ren poub wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Innem ãlikin an kar wanlõñl̦o̦k ñan lañ, ri-kal̦oor ro rar lukkuun kijejeto ilo aer kwal̦o̦k naan, joñan ri-kõjdat ro aer rar ellotaane er im ba: “Lale m̦õk, em̦õj ami koobrak aolepen Jerusalem kõn katak ko ami.”​—Jrb. 5:28.

2. Ewi wãween an kar Jeova kõjeraam̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan?

² Jesus ear loloodjake jerbalin kwal̦o̦k naan eo ilo tõre ko an rijjilõk ro, im Jeova ear kõjeraam̦m̦an er bwe en lõñl̦o̦k wõt uwaaer. Ñan waanjoñak, ilo Pentekost 33 C.E. eo, enañin 3,000 armej ro rar peptaij. (Jrb. 2:41) Im ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lõñl̦o̦k oran ri-kal̦oor ro. (Jrb. 6:7) Meñe ãindein, ak Jesus ear kanaan im ba bwe enaaj l̦apl̦o̦k tõprak ko ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ilo raan ko ãliktata.​—Jon 14:12; Jrb. 1:8.

3-4. Etke jerbalin kwal̦o̦k naan emaroñ pen ñan jet iaan ro jeid im jatid, im ta ko jenaaj etali ilo katak in?

³ Kõj aolep jekõn̦aan dãpij wõt ad m̦õn̦õn̦õ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Ilo jet aelõñ, epidodo an ro jeid im jatid kõm̦m̦ane men in. Etke? Kõnke joñan an lukkuun lõñ ro rekõn̦aan katak  Baibõl̦, jet iaaer remaroñ aikuj kõttar m̦ae iien juon jeid im jatid emaroñ katak ippãer! Bõtab ilo jikin ko jet, ri-kwal̦o̦k naan ro rej lo bwe ejaadin pen kõnke ejeja an armej ro pãd ilo m̦õko im̦weer, ijoke ñe rej tõpar er, remaroñ jab lukkuun itoklimo kõn Baibõl̦ eo.

⁴ El̦aññe kwõj jokwe ilo juon jikin me epen kwal̦o̦k naan ie, ewõr kõl ko ilo katak in me remaroñ lukkuun jipañ eok. Jenaaj etale ta ko ro jet rar kõm̦m̦ani bwe ren maroñ tõpar elõñl̦o̦k armej ro ilo aer kwal̦o̦k naan. Im jenaaj bareinwõt etale etke jemaroñ m̦õn̦õn̦õ wõt jekdo̦o̦n ñe armej ro rej roñjake kõj ak jaab.

5. Ta apañ ko elõñ iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova rej iiooni?

⁵ Elõñ Ri-Kõnnaan eo an Jeova rej lo bwe ebwe an pen ñan aer tõpar armej ro ilo m̦õko im̦weer. Ewõr jet ri-kwal̦o̦k naan ro rej jokwe ilo jikin ko me elõñ apartment ko ak m̦õko me ewõrwõre im epen del̦o̦ñe. Emaroñ wõr juon ri-waj me ejjab kõtl̦o̦k an jabdewõt del̦o̦ñ ak lol̦o̦k ro ilo m̦õkein el̦aññe kar jab kũr er. Ijoke ilo jet jikin ko, epidodo an ri-kwal̦o̦k naan ro etal im em̦ ñan em̦ bõtab ejeja aer ellolo armej. Bareinwõt ewõr jet ri-kwal̦o̦k naan ro rej kwal̦o̦k naan ilo jikin ko me ewõr jejjo wõt armej rej jokwe ie. Ri-kwal̦o̦k naan rein remaroñ ettõr ñan jikin ko rettol̦o̦k bwe ren kajjioñ tõpar juon wõt armej, ijoke rel̦ak etal emaroñ ejjel̦o̦k armej ilo m̦weo. El̦aññe jej iioon kain apañ rot kein, jejjab aikuj ebbweer. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani bwe jen maroñ anjo̦ ioon apañ rot kein im ñan lo tõprak ilo ad kwal̦o̦k naan?

6. Ewi wãween an ri-kwal̦o̦k naan ro ãinwõt ri-eo̦ñõd ro?

⁶ Jesus ear keidi jerbalin kwal̦o̦k naan ñan jerbalin eo̦ñõd. (Mark 1:17) Jet ri-eo̦ñõd remaroñ etal im eo̦ñõd ium̦win elõñ raan, ak emaroñ ejjel̦o̦k kun̦aaer. Meñe ãindein ak rejjab ebbweer, ijoke rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦an ukoktak ko. Rej ukot awa eo, jikin eo, im wãween aer eo̦ñõd. Jemaroñ bar kõm̦m̦an oktak rot kein ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad. Jen etale jet iaan wãween ko.

7. Ta eo emaroñ wal̦o̦k ñe jenaaj kwal̦o̦k naan ilo awa ko jet?

⁷ Kajjioñ tõpar armej ro ilo awa ko jet. Jemaroñ tõpar elõñ armej ro ñe jej kwal̦o̦k naan ilo iien ko me ekkã aer naaj pãd ilo m̦õko im̦weer. Kab ke, aolep renaaj baj ro̦o̦l wõt ñan m̦õko im̦weer! Elõñ ro jeid im jatid rej lo bwe em̦m̦an ñan kwal̦o̦k naan ãlikin raelep ak ilo jota kõnke elõñl̦o̦k armej ro rej iioone er. Ejjab men in wõt, ak ri-m̦weo emaroñ jab lukkuun poub im em̦õn̦õn̦õ in bwebwenato ilo awa kein. Ak bõlen kwõmaroñ lo tõprak ñe kwõnaaj l̦oore juon kõl me David, juon em̦m̦aan ej lale eklejia ej kõm̦m̦ane. Ej ba bwe l̦o̦kun juon ak ruo awa ãlikin aerro eo m̦õttan jerbale juon teretore, erro ej bar ro̦o̦l ñan m̦õko me ekar ejjel̦o̦k armej ie. Ej ba, “Ij bwilõñ kõn joñan an lõñ armej ro rej pãd ilo m̦õko im̦weer ilo iien eo jej bar ro̦o̦ll̦o̦k.” *

8. Ewi wãween ad maroñ jerbale Ekklisiastis 11:6 ilo jerbalin kwal̦o̦k naan?

⁸ Jen jab ebbweer. Unin tõl eo an katak in ej kakeememej kõj kõn kain eñjake rot eo jej aikuj in bõke. (Riit Ekklisiastis 11:6.) David, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ear jab ebbweer. Ear maroñ iioone juon armej ilo m̦weo im̦õn ãlikin an kar kajjioñ tõpare armej eo elõñ alen. Em̦m̦aan eo m̦weo ear itoklimo in bwebwenato kõn Baibõl̦ eo im ear ba,  “Enañin ralitõk iiõ in aõ jokwe m̦wiin, ak ij kab tõn iioone juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova ilo kõjãm in aõ.” David ej ba, “Ij lo bwe jel̦ak tõpar armej ro ilo m̦õko im̦weer, ekkã aer kõn̦aan roñjake ennaan eo ad.”

9. Ewi wãween an jet iaan ro jeid im jatid iioon armej ro me epen tõpar er?

⁹ Kajjioñ kwal̦o̦k naan ilo jikin ko jet. Jet ri-kwal̦o̦k naan ro rar ukot jikin ko rej kwal̦o̦k naan ie bwe ren maroñ tõpar armej ro me epen tõpar er ilo m̦õko im̦weer. Ñan waanjoñak, rar maroñ tõpar ro me rej jokwe ilo apartment ko me emo̦ ad em̦ ñan em̦ ie, ikijjeen aer kwal̦o̦k naan kõn wabwilbwil ko im ilo tõrerein ial̦ ko. Men kein rar kõmaroñ er ñan kõnnaan ippãn armej rein me reban kar iioone er. Bareinwõt, elõñ ri-kwal̦o̦k naan ro rej lo bwe ekkã an armej ro kõn̦aan bwebwenato ak bõk bok ko ad ñe jej pãd ilo̦bwilej, ãinwõt ilo park ko, jikin kaikujkuj ko, im jikin peejnej ko. Floiran, juon em̦m̦aan ej lol̦o̦k eklejia ilo Bolivia, ej ba: “Kõmij etal ñan jikin kaikujkuj ko im jikin peejnej ko ilo iien ko me ri-jerbal ro rejjab lukkuun poub, ikõtaan 1:00 awa im 3:00 awa ãlikin raelep. Ekkã an em̦m̦an ad bwebwenato ippãer, joñan jej maroñ jino katak Baibõl̦ ippãer.”

10. Wãween rot ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan tõpar armej ro?

¹⁰ Kajjioñ kwal̦o̦k naan ilo bar juon wãween. Jen ba bwe elõñ alen am̦ kajjioñ tõpare juon armej, im em̦õj am̦ etal ñan m̦weo im̦õn ilo awa ko reoktak jãn doon, bõtab kwõjjañin de tõpare. Ewõr ke bar wãween ko jet kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñan tõpar armej in? Katarína ej ba, “Ij jeje lõta ñan ro me ijjañin tõpar er ilo  m̦õko im̦weer; ij je men ko me in kar ba ñan er ñe in kar iioone er.” Innem, ta eo jemaroñ katak jãn men in? Ñe kwõj kwal̦o̦k naan, kajjioñ tõpar aolep ro ilo teretore eo am̦ ilo jabdewõt kain wãween ko.

11. Etke ewõr jet armej rejjab kõn̦aan roñjake ennaan eo ad?

¹¹ Jet armej rejjab kõn̦aan roñjake ennaan eo ad. Rej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k unin aer aikuj jel̦ã kõn Anij im Baibõl̦ eo. Rejjab tõmak ilo Anij kõn aer lo an lukkuun lõñ men ko renana rej wal̦o̦k ilo lal̦ in. Rej kõjekdo̦o̦ne Baibõl̦ eo kõnke rej lo an ri-tõlin kabuñ ro, ro im rej ba rej mour ekkar ñan Baibõl̦, lukkuun etao. Im ñan ro jet, kõn an l̦ap aer poub kõn jerbal ko aer, baam̦le ko aer, im apañ ko aer make, rej likjab in lo wãween an Baibõl̦ eo maroñ jipañ er. Ewi wãween ad maroñ dãpij wõt ad m̦õn̦õn̦õ ñe armej ro jej kwal̦o̦k naan ñan er rejjab lo aorõkin ennaan eo ad?

12. Ewi wãween an naan ko ilo Pilippai 2:4 maroñ jipañ kõj ilo jerbalin kwal̦o̦k naan?

¹² Kwal̦o̦k am̦ itoklimo kõn er. Elõñ ro me rar jab kõn̦aan roñjake ilo kar jinoin, bõtab tokãlik rar roñjake ennaan eo ad kõn wõt an kar juon ri-kwal̦o̦k naan lukkuun kwal̦o̦k an itoklimo kõn e. (Riit Pilippai 2:4.) Ñan waanjoñak, David, eo kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej ba: “Ñe juon armej ej ba bwe ejjab kõn̦aan roñjake, kõmij kakon̦e Baibõl̦ eo ak bok ko ad im ba: ‘Im̦õn̦õn̦õ in jel̦ã etke ãindein wãween am̦ eñjake.’” Armej ro remaroñ kile el̦aññe juon ej kea kake er. Remaroñ jab keememej aolep naan ko kwaar ba, ijoke renaaj keememej wãween am̦ kar kõm̦m̦an ñan er. Meñe ri-m̦weo emaroñ jab kõtl̦o̦k ad kõnono, bõtab jemaroñ kwal̦o̦k ad kea kake er ikijjeen kõm̦m̦an ko ad im turin mejãd.

13. Ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦an ukoktak ekkar ñan aikuj ko an ri-m̦weo?

¹³ Jej kwal̦o̦k ad itoklimo kõn ri-m̦weo ikijjeen ad kõm̦m̦an ukoktak ilo ennaan eo jej kwal̦o̦ke ekkar ñan aikuj ko an ak men ko ej itoklimo kaki. Ñan waanjoñak, jej ke lo bwe ewõr ajri ilo m̦weo? Ro jemãn im jinen remaroñ itoklimo in jel̦ã kõn naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ kõn wãween aer katakin ro nejier im wãween an baam̦le eo aer maroñ lo m̦õn̦õn̦õ. Jej ke lo an lõñ lock ko ilo kõjãm eo aer? Jemaroñ kõnono ippãn ri-m̦weo kõn kowadoñ im wãween ko renana ilo lal̦ in, kõnke emaroñ kõn̦aan jel̦ã ewi wãween an nãj apañ kein jako. Jekdo̦o̦n ta wãween eo, ak jekõn̦aan jipañ ri-m̦weo ñan lo naanin kakapilõk ko jãn Baibõl̦ me remaroñ jipañ e. Katarína, eo kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej ba:  “Ikõn kakeememej eõ make kõn wãween an kar m̦ool eo jipañ eõ kakõm̦anm̦anl̦o̦k mour e aõ.” Ilo an Katarína kõm̦m̦ane men in, ñe ej kõnono ippãn armej ro elukkuun alikkar an tõmaki men ko ej kwal̦o̦k kaki, im armej ro remaroñ kile men in.

14. Ekkar ñan Jabõn Kõnnaan 27:17, ewi wãween an ri-kwal̦o̦k naan ro maroñ jipañ doon?

¹⁴ Bõk jipañ jãn ro jet. Ilo tõre ko an rijjilõk ro, Paul ear katakin Timote kilen kwal̦o̦k naan im katakin, im ear rõjañ Timote ñan bareinwõt katakin ro jet ilo ejja wãween in wõt. (1 Kor. 4:17) Ãinwõt Timote, jemaroñ katak jãn ro el̦ap imminene ko ippãer ilo eklejia eo. (Riit Jabõn Kõnnaan 27:17.) L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Shawn. Ium̦win juon iien eaetok, ear bainier ilo juon bukwõn me enañin aolep armej ro ie em̦m̦an wõt ippãer kabuñ ko aer make. Ijoke, ta eo ear jipañe bwe en dãpij wõt an lañlõñ? Ej ba: “Ñe imaroñ, ekkã aõ jerbal ippãn juon. Im ñe kõm̦ro ej jibadek m̦õko ilo teretore eo, kõm̦ro ej kõjerbal iien kein im bwebwenato kõn wãween ad maroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween ad katakin. Ñan waanjoñak, kõm̦ro ej kõnono kõn ta eo ri-m̦weo ear ba im wãween am̦ro kar uwaake. Innem, jej lale ewi wãween am̦ro naaj uwaak tokãlik ñe ebar wal̦o̦k kain wãween rot in.”

15. Etke jar ej juon men me el̦ap an aorõk ñan jipañ jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad?

¹⁵ Jar im kajjitõk ippãn Jeova ñan jipañ eok. Jabdewõt iien kwõj kwal̦o̦k naan, reilo̦k ñan Jeova bwe en tõl eok. El̦aññe jejjab bõk jipañ jãn jetõb kwõjarjar eo an, ejjel̦o̦k juon iaad emaroñ katõprak jabdewõt men. (Sam 127:1; Luk 11:13) En lukkuun alikkar ta eo kwõj jar im kajjitõk bwe Jeova en jipañ eok kake. Ñan waanjoñak, kajjitõk ippãn bwe en jipañ eok tõpar jabdewõt eo em̦ool bũruon im epojak in roñjake. Innem, em̦m̦akũt ñan men eo kwaar jar kake ikijjeen am̦ kwal̦o̦k naan ñan jabdewõt eo kwõj iioone.

16. Etke katak ippãd make el̦ap an aorõk ñan jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad?

¹⁶ Kõm̦m̦an iien ñan katak ippam̦ make. Naanin Anij ej ba: “Kom̦win kam̦ool ñan kom̦ make kõn ta ankilaan Anij, eo em̦m̦an im ekkar im eweeppãn.” (Rom 12:2) El̦ak l̦apl̦o̦k ad tõmak bwe jejel̦ã m̦ool eo kõn Anij, ekõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ad jab pere ñe jej kõnono ippãn armej ro ilo kwal̦o̦k naan. Katarína, eo kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej ba: “Jejjo allõñ ko remootl̦o̦k, iar kile bwe ij aikuj in kõkajoore tõmak e aõ kõn jet iaan katak ko jãn Baibõl̦. Innem, iar lukkuun etale kein kam̦ool ko me rej kwal̦o̦k bwe ewõr juon ri-Kõm̦anm̦an, bwe Baibõl̦ eo ej lukkuun Naanin Anij, im bwe ewõr juon an Anij doulul me ej jutak kõn e ilo raan kein.” Katarína ej ba bwe an kar katak ippãn make, men in ear jipañ kõkajoore tõmak eo an im kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an lañlõñ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan.

17. Etke Jesus ear maroñ dãpij wõt an m̦õn̦õn̦õ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan?

¹⁷ Jesus ear dãpij wõt an m̦õn̦õn̦õ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane jerbal in meñe ewõr jet rar jab kõn̦aan roñjake ennaan eo an. Etke? Kõnke ear jel̦ã ewi joñan an armej ro aikuj in jel̦ã kõn m̦ool eo, im ear kõn̦aan bwe en wõr an aolep maroñ ñan eo̦roñ ennaan eo kõn Aelõñ eo. Ear bar jel̦ã bwe ro im rar jab kõn̦aan roñjake ilo jinoin remaroñ tokãlik oktak im roñjake. L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan baam̦le eo an. Ilo aolepen jilu jimattan iiõ ko in an kar Jesus kwal̦o̦k naan, ejjel̦o̦k juon iaan l̦õm̦aro jatin rar erom ri-kal̦ooran. (Jon 7:5) Bõtab  ãlikin an kar Jesus jerkakpeje, rar erom Kũrjin.​—Jrb. 1:14.

18. Etke jej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan?

¹⁸ Jejjab jel̦ã wõn ro renaaj erom ri-karejar ro an Jeova. Jet armej ebõk iien aer katak kõn m̦ool eo jãn ro jet. Ejjab men in wõt, ak ro me rejjab kõn̦aan roñjake kõj rej loe kõm̦m̦an ko ad rem̦m̦an im ad m̦õn̦õn̦õ wõt, innem men in emaroñ kõm̦m̦an bwe ren tokãlik jino “nõbar Anij.”​—1 Pit. 2:12.

19. Ekkar ñan 1 Korint 3:6, 7, ta eo jej aikuj in kile?

¹⁹ Meñe jej kallib im utdikdik, ak jej aikuj in keememej bwe eo ej kõm̦m̦an bwe en eddekl̦o̦k, ej Anij. (Riit 1 Korint 3:6, 7.) Getahun, juon jeid im jatid em̦m̦aan me ej jokwe ilo Ethiopia, ej ba: “Ium̦win elõñl̦o̦k jãn 20 iiõ ko, kar ña wõt Ri-Kõnnaan ro an Jeova ilo ijo iar jokwe ie. Bõtab kiiõ ewõr 14 ri-kwal̦o̦k naan ro. Joñoul jilu iaaer em̦õj aer peptaij, rein ekitibuj lio pãleõ im ajri ro jilu nejũm̦ro. Bareinwõt, ewõr enañin 32 armej ro rej pãd ilo iien kweilo̦k ko ammim.” Getahun elukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan ilo iien eo ear kijenmej im kõttar an Jeova karuwaaktok ro em̦ool bũrueer ñan doulul eo An!​—Jon 6:44.

20. Ilo wãween et jej ãinwõt ri-lo̦mo̦o̦r ro?

²⁰ Jeova ej kaorõk mour ko an aolep armej. Ej letok ñan kõj jeraam̦m̦an eo ñan jerbal ippãn Nejin ñan aintok armej ro jãn aolep aelõñ ko m̦okta jãn an itok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in. (Hag. 2:7) Jemaroñ keidi jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad ñan jerbalin lo̦mo̦o̦r. Jej ãinwõt ro rej uwaan juon kumi in lo̦mo̦o̦r me rej itõn lo̦mo̦o̦ren jet ri-jerbal me rej pãd ilo juon ro̦ñin tol̦ im rejjab maroñ diwõj. Meñe jet wõt ri-jerbal rar maroñ bõk lo̦mo̦o̦r, ak el̦ap tokjãn jerbal ko an ri-lo̦mo̦o̦r ro. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt ippãn jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad. Jejjab jel̦ã enaaj ewi joñan armej ro renaaj bõk lo̦mo̦o̦r jãn jukjukun pãd in an Setan. Bõtab Jeova emaroñ kõjerbal jabdewõt iaad ñan jipañ er. Andreas, eo me ej jokwe ilo Bolivia ej ba, “Ñe juon armej ej katak Baibõl̦ im tokãlik peptaij, men in ej itok jãn an kar aolep bõk kun̦aaer im jipañ armej in.” Jen kate kõj ñan bõk ejja l̦õmn̦ak rot in wõt kõn jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad. Ñe jenaaj kõm̦m̦ane men in, Jeova enaaj kõjeraam̦m̦an kõj, im jenaaj lo lañlõñ eo em̦ool ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad.