Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-20

Yiba Nombono Omuhle Ngokutjhumayela

Yiba Nombono Omuhle Ngokutjhumayela

“Tjala imbewakho . . . izandla zakho zingaphumuli.”—UMTJ. 11:6.

INGOMA 70 Asizumeni Abantu Abathanda UZimu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

Ngemva kokobana uJesu akhuphukele ezulwini, abalandeli bakhe bebatjhumayela ngekuthalo eJerusalema nakezinye iindawo (Funda isigaba 1)

1. UJesu wababekela siphi isibonelo abalandeli bakhe begodu basabela njani? (Qala isithombe sangaphandle.)

UJESU bekanombono ofaneleko ngomsebenzi wokutjhumayela ngesikhathi asesephasina begodu ufuna nabalandeli bakhe bona babe nombono ofaneleko ngomsebenzi wokutjhumayela. (Jwa. 4:35, 36) Ngesikhathi uJesu anabalandeli bakhe ephasinapha, bebakuthanda ukutjhumayela. (Luk. 10:1, 5-11, 17) Ukubotjhwa nokuhlongakala kwakaJesu kwenza abalandeli bakhe baphelelwa yikareko yokutjhumayela. (Jwa. 16:32) Ngemva kokuvuswa kwakhe, uJesu wabakhuthaza bona badzimelele emsebenzini wokutjhumayela. Ngemva kokukhuphukela kwakhe ezulwini, batjhumayela ngekulu itjiseko emanabenabo kangangokuthi anghonghoyila athi: “Senizalise iJerusalema ngefundiso yenu.”—IzE. 5:28.

2. UJehova uwubusise njani umsebenzi wokutjhumayela?

2 UJesu nguye obekanqophisa umsebenzi wokutjhumayela obewenziwa maKrestu wekhulu lokuthoma begodu noJehova wababusisa ngokuwenza ukhule umsebenzi loyo. Ngokwesibonelo, ngePentekoste laka-33 C.E., kwabhajadiswa abantu abangaba ziin-3,000. (IzE. 2:41) Isibalo sabafundi saragela phambili nokukhula. (IzE. 6:7) Nanyana kunjalo, uJesu wabikezela ukuthi umsebenzi wokutjhumayela bewuzokuba nomphumela omuhle khulu emalangeni wokuphela.—Jwa. 14:12; IzE. 1:8.

3-4. Kubayini kubudisi kwabanye ukutjhumayela begodu khuyini esizokucoca ngayo esihlokwenesi?

3 Kubudisi kithi soke ukuba nombono omuhle ngomsebenzi wokutjhumayela. Kezinye iinarha, kulula ukukwenza lokho. Kubayini? Kungombana inengi labantu liyakuthabela ukufunda iBhayibheli kangangokuthi vane balindiswe kancani bekube khona uFakazi ozobafundela. Kuthi kwezinye iingcenye zephasi, abatjhumayeli bakufumana kubudisi ukusebenza ngombana kuba siqabo ukufumana abantu emzinabo, nalabo ababafumana emzinabo, abanandaba neBhayibheli.

4 Nangabe uhlala endaweni la umsebenzi wokutjhumayela usiqabo khona, iimphakamiso ezenziwa sihlokwesi, zizokusiza tle. Sizokucoca ngokuthi khuyini abanye abayenzileko bona bafumane abantu abanengi emsebenzini wokutjhumayela. Sizokubona nokuthi kubayini singahlala sinombono ofaneleko, kunganandaba ukuthi abantu bayasilalela namtjhana abasilaleli.

YIBA NOMBONO OFANELEKO NANYANA UNGABAFUMANI ABANTU

5. Ngiziphi iintjhijilo inengi laboFakazi eliqalana nazo?

5 Inengi labatjhumayeli lihlala eendaweni la kungangeneki lula khona ngebanga lokuthi iindawezo zigadwe khulu begodu namayege wakhona avalwe ngendlela yokuthi kungabi bulula ukungena. Kanengi imakhiwo le iba nabonogada abangamvumeli umuntu bona angene ngaphandle kwemvumo. Bese kuthi ngakelinye ihlangothi, abanye abatjhumayeli bangangena imizi nemizi ngaphandle kokuthikaziswa kodwana bangabatholi abantu. Abanye abatjhumayeli batjhumayela eendaweni zemakhaya namtjhana la kuhlala khona abantu abambalwa. Abatjhumayeli abanjalo, bangakhamba amabanga amade ukwenzela nje bona bafumane umuntu munye emzini abangamutjhumayeza, ngesinye isikhathi kungenzeka bangafumani muntu. Nasiqalana neentjhijilwezi, akukafuzi silahle itewu. Khuyini esingakwenza bona siqalane ngokuphumelelako neentjhijilwezi besikghone ukutjhumayeza abantu abanengi?

6. Sifana njani nabathiyi beemfesi?

6 UJesu wafanisa umsebenzi wokutjhumayela nomsebenzi wabathiyi beemfesi. (Mar. 1:17) Kungadlula amalanga ambalwa abathiyi beemfesi bangakabambi litho. Nanyana kunjalo, abalahli itewu, bazivumelanisa nobujamo. Batjhugulula isikhathi, indawo nendlela yokuthiya. Nathi singenza amatjhuguluko afanako emsebenzini wokutjhumayela. Akhe sicabangele nazi iimphakamiso.

Lokha nawutjhumayela endaweni enabantu abangafumanekiko emakhaya, linga ukuya ngeenkhathi ezihlukahlukeneko, eendaweni ezihlukahlukileko namkha ulinge iindlela ezinye zokutjhumayela (Funda iingaba 7-10) *

7. Ungaba yini umphumela nasitjhumayela ngeenkhathi ezingafaniko?

7 Linga ukuya ebantwini ngeenkhathi ezingafaniko. Nasitjhumayeza abantu abanengi ngeenkhathi ezingafaniko emzinabo, sizobafumana. Kazi woke umuntu nakakhambileko la ahlala khona kuzokufuze abuyele. Inengi labafowethu nabodadwethu likufumana kuphumelela ukutjhumayela ngeenkhathi zantambana namtjhana ngamadina ngombana lifumana abantu abanengi. Ngaphezu kwalokho, abaninimuzi, ngesikhatheso vane bazigedlile begodu bakulungele nokucoca. Mhlamunye kungakusiza ukusebenzisa iimphakamiso zomdala ibizo lakhe lingu-David. Uthi ngemva kokutjhumayela isikhatjhana esimini, yena nalabo akhamba nabo benza amabuyelo kilabo abangazange babafumane emzinabo nabatjhumayela kokuthoma. Uthi, “Iyarara indlela esifumana ngayo abantu abanengi esingakhange sibathole lokha nasitjhumayela kokuthoma.” *

Lokha nawutjhumayela endaweni enabantu abangafumanekiko emakhaya, linga ukuya ngeenkhathi ezihlukahlukeneko (Funda iingaba 7-8)

8. Singawusebenzisa njani umtlolo kaMtjhumayeli 11:6 lokha nasitjhumayelako?

8 Akukafuzi silahle itewu. Umtlolo isihlokwesi esithethwe kiwo usikhumbuza umbono ekufuze sibe nawo. (Funda UMtjhumayeli 11:6) U-David, ekhe kwakhulunywa ngaye phambilini, khenge alahle itewu. Komunye umuzi wafumana umuntu ebesele kuziinkhathi ezinengana afika kodwana angamfumani. Indoda le beyinekareko yokucoca ngeBhayibheli begodu yathi, “Ngihleli la iminyaka ebunane yoke begodu akhenge khengivakatjhelwe boFakazi bakaJehova.” U-David uthi, “Ngithole ukuthi lokha nawufumana abantu emzinabo, bayakuthabela ukulalela umlayezo obaphathele wona.”

Lokha nawutjhumayela endaweni enabantu abangafumanekiko emakhaya, linga ukuya eendaweni ezihlukahlukeneko (Funda isigaba 9)

9. Inengi laboFakazi licoce njani nabantu abangafumaneki bulula?

9 Tjhumayela eendaweni ezihlukahlukeneko. Bona bafumane abantu, abanye aboFakazi balinge ukutjhumayela endaweni la bangabafumana kizo. Ngokwesibonelo, ukutjhumayela endleleni nokusebenzisa iinkarana kuyindlela ephumelelako yokufumana abantu abahlala eendaweni ekungangeneki bulula kizo njengemakhiwo emikhulu. Lokhu kunikela aboFakazaba ithuba lokukhuluma nabantu ubuso nobuso njengombana bangafumaneki emzinabo. Okhunye, inengi labatjhumayeli lifumane ukuthi kubulula ukucoca nabantu nokuthi bamukele iincwadi lokha nabaseendaweni zomphakathi njengeentolo neendaweni zamabhizinisi. U-Floiran, omjikelezi we-Bolivia, uthi: “Siya eentolo neendaweni zamabhizinisi hlangana kwaka-1 no-3 emini la sazi khona ukuthi abantu abathengisako abasimajadu khulu. Kanengi sicoca nabo kamnandi begodu sithome nokubafundela iBhayibheli.”

Lokha nawutjhumayela endaweni enabantu abangafumanekiko emakhaya, linga iindlela ezinye zokutjhumayela (Funda isigaba 10)

10. Ngiziphi iindlela ezihlukahlukeneko ongazisebenzisa bona ufumane abantu?

10 Linga indlela ehlukileko yokutjhumayela. Akhe sithi ulinge kanengi ukuvakatjhela umuntu othileko. Ukhe walinga nokumdosela umtato ngeenkhathi ezihlukahlukeneko kodwana soloko awumtholi. Inga-kghani zikhona iindlela ezithileko ongazisebenzisa bona ufumane umuntu loyo? U-Katarína uthi, “Ngitlolela abantu engingakabafumani iincwadi, ngibatjele ukuthi bengingakuthabela ukucoca nabo emzinabo ngathana bebafumaneka.” Sifundani? Njengombana utjhumayela esimini okiyo, linga ukutjhumayeza woke umuntu ngokusebenzisa iindlela ezihlukahlukeneko.

YIBA NOMBONO OMUHLE NANYANA ABANTU BANGALALELI

11. Kubayini abanye abantu bangawulaleli umlayezwethu?

11 Abantu abanengi abawamukeli umlayezo esiwuphetheko. Abasiboni isidingo sokulotjha uZimu namkha sokufunda iBhayibheli. Abakholelwa kuZimu ngebanga lezinto ezimbi ezibhode iphaseli. Abalifuni iBhayibheli ngombana babona ubuzenzisi babadosiphambili bamasondo abathi baphila ngalo. Abanye bamajadu ngemisebenzi, imindeni namkha imiraro abaqalene nayo begodu babhalelwa kubona ukuthi iBhayibheli lingabasiza njani. Singahlala njani sithabile nasitjhumayeza abantu abanganandaba nomlayezwethu?

12. Ukusebenzisa amezwi asemtlolweni webeFilipi 2:4, kungasisiza njani esimini?

12 YIba nendaba nabantu. Inengi labantu ebelingawamukeli umlayezwethu, ekukhambeni kwesikhathi lizizwa ngendlela ehlukileko nababona ukuthi sinendaba nabo. (Funda yebeFilipi 2:4) Ngokwesibonelo, u-David esikhulume ngaye ekuthomeni, uthi, “Nangabe umuntu akanakareko, ngithatha iBhayibheli lami ngilibekele eqadi namkha iincwadi bese ngithi: ‘Kubayini uzizwa ngendlela leyo.’” Abantu abanengi bayakghona ukubona nasinendaba nabo. Bangakulibala lokho esakutjhoko kodwana angeze bayilibala indlela esabaphatha ngayo. Nanyana umninimuzi angasivumeli bona sikhulume naye, singatjengisa ngezenzo zethu nendlela esiqaleka ngayo ebusweni ukuthi sinendaba naye.

13. Singawenza njani umlayezwethu uvumelane neendingo zomninimuzi?

13 Sitjengisa ukuthi sinekareko ngokuthi sivumelanise umlayezwethu nalokho umninimuzi akudingako nalokho okuzomkara. Ngokwesibonelo, inga-kghani kukhona okutjengisa ukuthi kunabantwana emzini loyo? Ababelethi bangaba nekareko yokuthi iBhayibheli lithini malungana nokukhulisa abantwana nokuthi lingabasiza njani bona babe nomndeni othabako. Kghani ubona iinlodlhelo ezinengi emnyango? Ungaqunta ukuthi ukhulume ngobulelesi nokusaba okukhona ephasini mhlamunye umninimuzi angakuthabela ukuzwa ukuthi siyini isisombululo sobulelesi obuzele iphaseli. Akunandaba bona nikhetha ukukhuluma ngani, linga ukusiza umninimuzi abone ukuthi iseluleko seBhayibheli singamsiza njani. U-Katarína, ekukhulunywe ngaye ngaphambilini, uthi, “Vane ngizikhumbuze ukuthi iqiniso lakwenza njani ukuphila kwami kwaba ncono.” Ngebanga lalokho, u-Katarína uyakukholelwa lokho akutjhoko begodu abantu bayakghona ukukubona lokho.

14. Ngokwalokho okusemtlolweni wezAga 27:17, bangasisiza njani abanye abantu?

14 Bawa isizo kwabanye. Ekhulwini lokuthoma, uPowula wabelana noThimothi ilwazi analo malungana nokutjhumayela nokufundisa, wabe wamkhuthaza bona asebenzise iindlelezi ukuthi asize abanye. (1 Kor. 4:17) NjengoThimothi, nathi singazuza kilabo esele banelemuko ebandleni. (Funda IzAga 27:17) Cabanga ngesibonelo somfowethu u-Shawn. Kwesikhatjhana, waphayona endaweni yemakhaya la abantu abanengi ebebawathanda khulu amasondwabo. Wahlala njani athabile? Uthi, “Nakukghonekako, besisebenza sibabili. Besithi nasikhamba khamba hlangana nemizi sisizane bona singawathuthukisa njani amakghonwethu wokufundisa. Ngokwesibonelo, besibuyekeza indlela esicoce ngayo nomuntu esibuya kuye. Bese sikhulume ngokuthi singathuthukisa kuphi esikhathini esilandelako.”

15. Kubayini uqakathekile umthandazo ekonzwenethu?

15 Thandaza ubawe uJehova akusize. Bawa uJehova akunqophise lokha nawuya ekonzweni yesimini. Ngaphandle kommoyakhe ocwengileko, angeze sakghona ukuthi sifeze litho. (Rhu. 127:1; Luk. 11:13) Bawa uJehova ngokunqophileko lokho ofuna akwenzele khona. Ngokwesibonelo, mbawe bona ufumane umuntu onehliziyo elungileko nozokuhlala akulungele ukukulalela. Bese wenza ngokuvumelana nomthandazwakho, ngokuthi utjhumayeze nanyana ngubani ohlangana naye.

16. Kubayini ukwenza isikhathi sokufunda iBhayibheli kuqakathekile ekonzwenethu?

16 YIba nesikhathi sokufunda iBhayibheli. IliZwi lakaZimu lithi: “Nizibonele ngokwenu okuhle nokwamukelekako nokuyintando kaZimu epheleleko.” (Rom. 12:2) Lokha nasiqiniseka ngokuthi siwazi kuhle amaqiniso ngoZimu, lokho kuzokwenza ukuthi kube lula ukuqinisekisa abanye ngawo lokha nasikhuluma nabantu ekonzwenethu. U-Katarína, ekhesakhuluma ngaye uthi: “Ekukhambeni kwesikhathi, ngatjheja ukuthi ngitlhoga ukuqinisa ukukholwa kwami malungana neemfundiso zeBhayibheli ezisisekelo. Ngathoma ukufunda ngokungeneleleko malungana nobufakazi bokuthi kunoMdali, ukuthi mbala iBhayibheli liliZwi lakaZimu nokuthi uZimu unehlanganwakhe emjameleko namhlanjesi.” U-Katarína uthi ukufunda iBhayibheli kuqinise ukukholwa kwakhe bekwamandisela nethabo ekonzwenakhe.

IBANGA ELISENZA SIHLALE SINOMBONO OMUHLE EKONZWENETHU

17. Kubayini uJesu ahlala anombono omuhle ekonzwenakhe?

17 UJesu bekahlala anombono omuhle begodu aragela phambili atjhumayela nanyana abanye bebangamlaleli. Kubayini? Bekazi ukuthi abantu batlhoga ukwazi iqiniso begodu bekasebenzisa nanyana ngiliphi ithuba ukusiza abantu bamukele umlayezo womBuso. Bekazi nokuthi abantu abangakhenge basabele kuhle ekuthomeni, ekukhambeni kwesikhathi bazokusabela kuhle. Cabanga ngalokhu okwenzeka emndenini wekhabo. Hlangana neminyaka emithathu nesiquntu yekonzo kaJesu, akekho namunye kibafowabo bakaJesu owaba mlandelakhe. (Jwa. 7:5) Nanyana kunjalo, ngemva kokuvuswa kwakhe babamaKrestu.—IzE. 1:14.

18. Kubayini siragela phambili sitjhumayela?

18 Asazi bona ngubani ozokwamukela amaqiniso weBhayibheli esiwafundisako. Abanye abantu bangathatha isikhathi ukwamukela umlayezwethu. Ngitjho nalaba abakhetha ukungasilaleli bayabona indlela ehle esiziphatha ngayo nangombono omuhle esinawo, ekukhambeni kwesikhathi nabo ‘bazokuphazimulisa uZimu.’—1 Pit. 2:12.

19. Ngokomtlolo woku-1 webeKorinte 3:6, 7 khuyini ekufuze siyitjheje?

19 Njengombana sitjala besithelelele, kufuze sitjheje indima edlalwa nguZimu. (Funda yoku-1 yebeKorinte 3:6, 7.) U-Getahun, umfowethu okhonza e-Ethiopia, uthi: “Sele kuminyaka engaphezu kwama-20, kungimi ngedwa uFakazi esimini engatjhunyayelwa khulu. Nje, sele kunabatjhumayeli abali-14. Abalitjhumi nantathu babo babhajadisiwe, kuhlanganise umkami nabantwabami abathathu. Kunesibalo sabantu abama-32 ababakhona emihlanganwenethu.” U-Getahun uthabe khulu ukuthi waragela phambili atjhumayela bewabekezela alinde uJehova bona adose abaneenhliziyo ezilungileko, abadosela eHlanganwenakhe.—Jwa. 6:44.

20. Sifana njani nabantu abasindisa amaphilo?

20 UJehova uqala ukuphila kwabantu boke njengokuqakathekileko. Usinikele ilungelo elihle khulu lokusebenza neNdodanakhe ekubutheleleni abantu bazo zoke iintjhaba, ngaphambi kokobana ukuphela kwephasi elimbeli kufike. (Hag. 2:7) Umsebenzethu wokutjhumayela ungafaniswa nomsebenzi wokusindisa ukuphila. Sifana namalunga wesiqhema sokuhlangula abathunyelwe bona bayokusiza abantu abavaleleke emgodini wemayini. Nanyana kungaba sibalo esincani sabantu abafunyanwa basaphila, umsebenzi owenziwe bahlangulaba uqakathekile. Kuyafana nangomsebenzethu esiwenza ekonzweni yesimini. Asazi ukuthi kuzokusinda abantu abangangani nakupheliswa iphasi lakaSathana elimbeli. UJehova angasebenzisa nanyana ngubani kithi ukuthi sibasize. U-Andreas, ohlala e-Bolivia, uthi, “Ngiqala woke umuntu ofunda amaqiniso aseBhayibhelini bekabhajadiswe njengomphumela owenziwe siqhema.” Kwanga soke singaba nombono omuhle lo ngekozwethu. Nasenza njalo, uJehova uzosibusisa begodu nekonzwethu izosithabisa khulu.

INGOMA 66 Tjhumayelani Iindaba Ezimnandi

^ isig. 5 Singaba njani nombono ofaneleko ngokutjhumayela nasingabafumani abantu emzinabo nalokha bangawamukeli umlayezo esiwuphetheko? Isihlokwesi sizosinikela iindlela esingazisebenzisa bona sibe nombono ofaneleko.

^ isig. 7 Abatjhumayeli kufuze basebenzise iindlela ezihlukahlukeneko zokutjhumayela esicoce ngazo esihlokwenesi ngendlela evumelana nemithetho yokuvikela imininingwana.

^ isig. 60 IHLATHULULO YEENTHOMBE: (ukusukela phezulu ukuya phasi): Indoda nomamakwakhe batjhumayela la kubudisi khona ukufumana abantu emizinabo. Umninimuzi wokuthoma usemsebenzini, wesibili usemtholapilo kuthi wesithathu useentolo. Bafumana umninimuzi wokuthoma ngokumvakatjhela ntambana. Wesibili bamfumana nabatjhumayela tjhatjhalazi eduze nomtholapilo. Wesithathu umninimuzi bamfumana ngokuthi bamdosele umrhala.