Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udi mumanye anyi?

Udi mumanye anyi?

Bantu ba bikondo bia kale bavua benza matu ne papirise anyi?

Bikolakola bia papirise

BANTU ba bungi mbamanye bimpe ne: mu Ejipitu wa kale, bavua batamba kufundila malu mu papirise anyi nyandu. Bena Greke ne bena Lomo bavua pabu bafundila malu mu papirise. * Kadi bantu ba bungi ki mbamanye ne: papirise ayi bavua kabidi benza nayi matu to.

Matu a papirise abidi mapeta mu lukita kampanda lua mu Ejipitu

Kukadi bidimu bipite pa 2 500, muprofete Yeshaya wakafunda ne: bantu ba “mu tshitupa tshia buloba tshia misulu ya Etshiopi” bavua batume “batumibue dia mbuu, pa mâyi mu matu a papirise.” Pashishe, muprofete Yelemiya wakamanyisha ne: pavuabu bakuata tshimenga tshia Babilona kudi bena Madayi ne bena Pelasa, bavua ne bua kuosha “matu a nyandu” a bena Babilona bua kabanyemi to.​—Yesh. 18:1, 2; Yel. 51:32.

Bible mmufundisha kudi Nzambi ku bukole bua nyuma wende, nunku kabiena bikemesha balongi ba Bible bua mudi bintu bia kale bidibu bapete bileja ne: mu bikondo bia kale bantu bavua benza matu ne papirise to. (2 Tim. 3:16) Ntshinyi tshidibu bapete? Bakebuludi ba bintu bia kale mbapete bijadiki bia bungi bidi bileja ne: mu Ejipitu bavua benza matu a papirise.

MMUSHINDU KAYI UVUABU BENZA MATU A PAPIRISE?

Mu nkita ya mu Ejipitu bavua basanganamu bimfuanyi bizola ku bimanu biayi ne bikuabu biondolaku bileja bantu bakosa papirise benza nayi matu. Bavua bakosa bikolakola bia papirise, babisuika mu bisumbu, pashishe balua kulamakaja bisumbu abi. Bikolakola bia papirise bitu ne matumba asatu ne nseke isatu. Nanku padibu babilamakaja kaba kamue babisuika bikole menemene, bidi bienza tshisumbu. Tshisumbu tshiabi tshidi tshilua tshiumakane, tshikole bikole. Mukanda kampanda wa mianda ya kale ya mu Ejipitu udi wamba ne: matu menza ne papirise avua mua kufika bule bua metre mapite pa 17, mikale ne miaba ya kutekela nkaya anyi bipu 10 anyi 12 ku luseke luonso. (A Companion to Ancient Egypt)

Bimfuanyi bia mu Ejipitu biondola ku tshimanu bileja bantu benza buatu bua papirise

BUA TSHINYI BENJI BA MATU BAVUA BAENZA NE PAPIRISE?

Papirise ke bintu bivua mua kupeteka bipepele mu tshibandabanda tshia musulu wa Nile. Kabidi matu a papirise avua mapepele bua kuenza. Nansha pakabanga bantu kuenza matu manene ne mabaya a mitshi, bidi bimueneka ne: balobi ne babilembi bavua bobu batungunuke ne dienza midimu yabu anu ne matu a makese a papirise.

Bantu mbenze mudimu ne matu a papirise munkatshi mua bidimu bia bungi. Mufundi kampanda wa bena Greke diende Plutarch (uvua ne muoyo mu bikondo bia bapostolo) uvua muambe ne: matu a papirise atshivua mamanyike kudi babadi ba mu tshikondo tshiende atshi.

^ tshik. 3 Papirise itu itolokela mu bisense ne mu misulu ya mâyi apueka bitekete bitekete. Papirise umue udi mua kulepa kufika ku metre matue ku 5 mu bule bua muulu, muikale ne bunene bua sentimetre mitue ku 15 lua ku ntaku.