1. Miks võib mõni Jehoova teenija tunda end vahel üksildasena?

ENAMIK meist tunneb end vahel üksildasena. Mõnikord mööduvad sellised tunded kiiresti, teinekord jälle püsivad pikka aega. Üksildus võib meid kimbutada isegi siis, kui meie ümber on palju inimesi. Näiteks võib kellelgi olla raske sulanduda uude kogudusse. Või siis tunneb keegi end üksildasena, sest on pidanud ära kolima oma pere juurest, kellega ta oli väga lähedane. Mõni võib tunda suurt puudust armastatud inimesest, kes on surnud. Ja need, kes on alles hiljuti piibli tõde tundma õppinud, võivad tunda end üksildasena, sest nende pereliikmed või endised sõbrad osutavad neile vastupanu või on nad koguni hüljanud.

2. Milliseid küsimusi me arutama hakkame?

² Jehoova teab meist kõike ja ta mõistab meid. Ta teab ka seda, kui me tunneme end üksildasena, ja ta soovib, et me neist tunnetest üle saaksime. Kuidas Jehoova meid aitab? Mida me ise enda heaks teha saame? Ja kuidas me saame aidata oma koguduses neid, kes tunnevad end üksildasena?

3. Kuidas näitas Jehoova oma hoolivust Eelija suhtes?

³ Jehoova on väga huvitatud kõigi oma teenijate heaolust. Ta on meie kõrval ja paneb tähele, kui me oleme kurvad või masendunud. (Laul 145:18, 19.) Mõtleme näiteks, kuidas Jehoova tegeles prohvet Eelijaga. See  ustav mees elas väga keerulisel ajal Iisraeli ajaloos. Jehoova vaenlased kiusasid tema teenijaid rängalt taga ja Eelija oli nende eriline sihtmärk. (1. Kun. 19:1, 2.) Eelijat võis masendada ka see, et enda arvates oli ta ainus järelejäänud Jehoova prohvet. (1. Kun. 19:10.) Jehoova asus kiiresti tegutsema, et Eelijat aidata. Ta saatis ingli Eelijale kinnitama, et too pole üksi ja et on veel palju teisigi Jumalale ustavaid iisraellasi. (1. Kun. 19:5, 18.)

4. Kuidas ilmneb tekstist Markuse 10:29, 30, et Jehoova hoolib oma teenijatest, kes on kaotanud lähedaste toetuse?

⁴ Jehoova teab, et mõnel meist on tulnud teda teenima hakates tuua päris suuri ohvreid. Näiteks ei pruugi meie sugulased või endised sõbrad enam meid toetada. Peetrus küsis kord Jeesuselt ilmselt murelikul toonil: „Meie oleme kõik maha jätnud ja sulle järgnenud. Mida me selle eest saame?” (Matt. 19:27.) Jeesus kinnitas oma jüngritele südamlikult, et nad saavad endale suure usupere. (Loe Markuse 10:29, 30.) Selle pere pea Jehoova on tõotanud, et ta toetab kõiki, kes tahavad teda teenida. (Laul 9:10.) Vaatame kõigepealt, mida me ise saame üksildusega võideldes teha, et Jehoovalt abi vastu võtta.

5. Mida head toob see, kui mõtleme, kuidas Jehoova on meid toetanud?

⁵ Mõtle sellele, kuidas Jehoova on sind toetanud. (Laul 55:22.) See aitab sul suhtuda oma olukorda tasakaalukalt. Vallaline õde Carol *, kelle pereliikmed pole Jehoova tunnistajad, ütleb: „Kui ma mõtlen sellele, kuidas Jehoova on mind raskustes toetanud, kinnitab see mulle, et ma pole üksi. Olen kindel, et Jehoova toetab mind ka tulevikus.”

6. Mis aitab neid, kes on üksildased? (Vt 1. Peetr. 5:9, 10.)

⁶ Pane tähele, kuidas aitab Jehoova  sinu usukaaslasi. (Loe 1. Peetruse 5:9, 10.) Aastaid Jehoovat teeninud vend Hiroshi, kelle pereliikmed pole Jehoova tunnistajad, ütleb: „Koguduses ringi vaadates võib näha, et kõigil on omad probleemid. Teadmine, et nad kõik teevad Jehoova teenistuses oma parima, julgustab väga neid, kelle lähedased pole Jehoova teenijad.”

7. Kuidas võib palve sind aidata?

⁷ Säilita head vaimsed harjumused. See hõlmab ka seda, et sa räägid Jehoovale avameelselt oma tunnetest. (1. Peetr. 5:7.) Noor õde Massiel tundis end üksildasena, sest ta oli oma peres ainuke, kes hakkas Jehoovat teenima. Ta sõnab: „Üks tähtsamaid asju, mis aitas mul üksildusega toime tulla, oli see, et ma palvetasin tungivalt Jehoova poole. Tundsin, et ta on tõesti mu isa, ja ma palvetasin iga päev palju kordi, et rääkida talle oma tunnetest.”

8. Kuidas võib sind aidata Jumala sõna lugemine ja loetu üle mõtisklemine?

⁸ Loe Jumala sõna korrapäraselt ja mõtiskle eriti selliste piiblisalmide üle, mis kinnitavad, et Jehoova armastab sind. Õde Bianca, kes pidi tulema toime oma pereliikmete kriitiliste märkustega, selgitab: „Mind aitab väga see, kui loen piiblijutustusi ja selliste Jehoova teenijate elulugusid, kes on olnud samasuguses olukorras nagu mina.” Mõni meie usukaaslane on jätnud meelde julgustavaid piiblitekste, nagu Laul 27:10 ja Jesaja 41:10. Teistel on aidanud üksildusega toime tulla see, kui nad koosolekuteks valmistades või piiblit lugedes on kuulanud audiosalvestisi.

9. Mida head toob sulle koosolekutel käimine?

⁹ Püüa korrapäraselt koosolekutel kohal olla. Need julgustavad sind ja annavad sulle võimaluse õppida oma vendi ja õdesid paremini tundma. (Heebr. 10:24, 25.) Massiel ütleb: „Kuigi ma olin väga uje, otsustasin igal koosolekul kohal olla ja vastata. See aitas mul tunda, et olen koguduse osa.”

10. Miks on oluline usukaaslastega sõbraks saada?

¹⁰ Saa usukaaslastega sõbraks. Sa võid oma koguduse vendadelt ja õdedelt nii mõndagi õppida, ka neilt, kelle vanus ja taust on sinu omast erinev. Piiblis öeldakse: „Eks ole elatanuil tarkus.” (Iiob 12:12.) Samas võivad eakamad ka noortelt midagi õppida. Taavet  oli Joonatanist palju noorem, kuid see ei olnud takistuseks nende sõprussuhtele. (1. Saam. 18:1.) Raskuste korral aitasid nad teineteisel Jehoovat edasi teenida. (1. Saam. 23:16–18.) Irina, kelle pereliikmed pole Jehoova tunnistajad, ütleb: „Minu usukaaslased on mulle otsekui pereliikmed. Jehoova võib neid kasutada, et meid toetada.”

11. Mida on vaja selleks, et luua sõprussuhteid?

¹¹ Sõprussuhete rajamine ei pruugi olla kerge, eriti kui sa oled uje. Ratna, vaikne õde, kes õppis piibli tõde tundma hoolimata teiste vastupanust, märgib: „Ma mõistsin, et vajan oma usupere abi ja toetust.” Kellelegi oma tunnetest rääkimine ei pruugi olla kerge, kuid just selline avatud suhtlemine on heade sõprussuhete aluseks. Sinu sõbrad tahavad sind julgustada ja toetada, ent on vaja, et sa neile räägiksid, kuidas nad saaksid seda teha.

12. Kuidas aitab kuulutustöö sul teistega sõbraks saada?

¹² Üks parimaid võimalusi, kuidas saada usukaaslastega sõbraks, on teha koos nendega kuulutustööd. Varem mainitud Carol ütleb: „Ma olen saanud palju häid sõpru, kui olen koos õdedega kuulutanud või teinud midagi muud Jehoova teenistuses. Jehoova on mind aastate jooksul nende sõprade kaudu toetanud.” Ustavate kristlastega sõprussuhete rajamine on kahtlemata väärt pingutusi. Sellised sõbrad aitavad sul võidelda negatiivsete tunnetega, nagu näiteks üksildusega. (Õpet. 17:17.)

13. Milline tähtis roll meil kõigil koguduses on?

¹³ Meil kõigil on tähtis roll, et kogudus oleks mõnus paik, kus mitte keegi ei tunneks end täiesti üksikuna. (Joh. 13:35.) Me saame oma sõnade ja tegudega selle heaks palju ära teha. Pane tähele, mida ütles üks õde: „Kui ma õppisin piibli tõde tundma, sai kogudusest minu perekond. Ilma nende abita poleks minust Jehoova tunnistajat saanud.” Mida sina saad teha, et need, kelle pereliikmed ei ole Jehoova tunnistajad, tunneksid end koguduses kodusemalt?

14. Mida sa võiksid teha, et saada sõbraks nendega, kes on koguduses uued?

¹⁴ Näita üles initsiatiivi, et luua sõprussuhteid. Me võiksime alustada sellest, et tervitame sõbralikult neid, kes on koguduses uued. (Rooml. 15:7.) Samas ei peaks me muidugi piirduma pelgalt tervitamisega. Me tahame aja jooksul saada nendega sõbraks. Võta siis aega, et uutega tuttavamaks saada. Kuigi me ei taha kellegi ellu sekkuda, on hea püüda mõista, milliseid raskusi neil on. Mõnel ei pruugi olla kerge oma tunnetest rääkida. Seepärast peaksime olema ettevaatlikud, et me neid küsimustega ei pommitaks. Selle asemel oleks hea nendega lahkelt vestelda ja neid hoolega kuulata. Näiteks võiksid sa küsida, kuidas nad piibli tõde kuulsid.

15. Kuidas saavad küpsed kristlased teisi koguduses aidata?

¹⁵ Kui küpsed kristlased, eriti kogudusevanemad, oma usukaaslaste vastu huvi üles näitavad, saab kogudus  vaimselt tugevamaks. Melissa, kellele õpetas piibli tõde tema ema, ütleb: „Ma ei suuda sõnades väljendada, kui tänulik ma olen neile vendadele, kes on mulle aastaid otsekui isa eest olnud. Alati, kui mul on olnud vaja kellegagi rääkida, on nad minu jaoks olemas olnud.” Noor vend Mauricio tundis end hüljatuna, kui tema piibliõpetaja Jehoova teenimise lõpetas. Ta sõnab: „Kogudusevanemate siiras huvi aitas mind tohutult. Nad vestlesid minuga sageli, kutsusid kuulutama, jagasid piibli mõtteid ja isegi veetsid koos minuga aega.” Praegu teenivad nii Melissa kui ka Mauricio Jehoovat täisajaliselt.

16., 17. Mida konkreetset me saame teiste heaks teha?

¹⁶ Tee teiste heaks midagi konkreetset. (Gal. 6:10.) Leo, kes teenib misjonärina kaugel oma sugulastest, ütleb: „Lahke tegu õigel ajal on tihti just see, mida sa parasjagu vajad. Mäletan üht päeva, kui mul juhtus autoavarii. Kui ma lõpuks koju jõudsin, olin üsna läbi. Üks abielupaar aga kutsus mind enda juurde einestama. Ma ei mäleta, mida me sõime, kuid ma mäletan seda, kui osavõtlikult nad mind kuulasid. Pärast seda tundsin end palju paremini.”

¹⁷ Me tunneme rõõmu kokkutulekutest ja seda eriti seetõttu, et me saame veeta koos teistega aega ja omavahel kuuldud mõtetest rääkida. Kuid Carol, kellest varem juttu oli, sõnab: „Kokkutulekutel tunnen end üsna kehvasti. Kuigi minu ümber on sajad vennad ja õed, on nad kõik enamasti koos oma peredega. Neid vaadates tunnen end üksikuna.” Mõnel on kokkutulekul raske olla siis, kui ta on seal esimest korda pärast abikaasa kaotust. Kas sina tead kedagi, kel on selliseid katsumusi? Miks mitte kutsuda teda järgmine kord enda kõrvale istuma.

18. Kuidas me saame rakendada nõuannet tekstis 2. Korintlastele 6:11–13?

 ¹⁸ Veeda teistega koos aega. Püüa erinevate vendade ja õdedega koos aega veeta, eriti nendega, kes võivad tunda end üksildasena. Meil tuleb järgida Pauluse nõuannet „avardage oma süda”. (Loe 2. Korintlastele 6:11–13.) Melissa meenutab: „See oli nii tore, kui sõbrad kutsusid meid endale külla või kuhugi väljasõidule.” Kas sinu koguduses on kedagi, kellele sa saaksid külalislahkust osutada?

19. Millal eriti võivad usukaaslased meie tuge vajada?

¹⁹ Teatud aegadel võivad usukaaslased meie seltsi eriti hinnata. Mõnel võib olla eriti raske aeg siis, kui tema ilmalikud sugulased peavad mingeid pühi. Teised võivad vajada tuge näiteks lähedase surma-aastapäeval. Kui oleme sellistel aegadel oma usukaaslastele toeks ja veedame koos nendega aega, siis näitame sellega, et me tõesti hoolime neist. (Filipl. 2:20.)

20. Kuidas aitab meid tekst Matteuse 12:48–50, kui me tunneme end üksildasena?

²⁰ On palju põhjuseid, miks keegi võib tunda end vahel üksildasena, kuid me ei tohiks kunagi unustada seda, et Jehoova on sellistest tunnetest täiesti teadlik. Ta annab meile sellist tuge, mida me vajame, ja seda tihti just meie usukaaslaste kaudu. (Loe Matteuse 12:48–50.) Meie omakorda saame väljendada talle oma tänu, kui teeme oma parima, et usukaaslasi aidata. Ükskõik, kuidas me end vahel ka ei tunneks, pole me kunagi üksi, sest meiega on Jehoova.