Paulus kirjutas: „Seaduse abil sain ma seadusest vabaks [sõna-sõnalt „surin ma seadusele”], et ma elaksin Jumalale.” (Gal. 2:19.)

Need Pauluse sõnad on seotud Galaatia kogudustele saadetud kirja peateemaga. Mõned sealsed kristlased olid mõjutatud valeõpetajatest. Need õpetasid, et pääste saamiseks tuleb järgida Moosese seadust ja et eriti oluline on ümberlõikamine. Paulus aga teadis, et Jumal ei nõua enam kristlastelt ümberlõikamist. Oma arutluskäiguga kummutas ta valeõpetused ja tugevdas vendade usku Jeesuse lunastusohvrisse. (Gal. 2:4; 5:2.)

Piibel ütleb selgelt, et kui inimene sureb, pole ta teadlik mitte millestki ja miski ei saa teda mõjutada. (Kog. 9:5.) Kui Paulus ütles, et ta suri seadusele, mõtles ta seda, et ta pole enam Moosese seaduse all. Paulus oli hoopis kindel, et tänu usule lunastusohvrisse elab ta nüüd Jumalale.

Pauluse olukord muutus „seaduse abil”. Miks võib nii öelda? Ta oli just selgitanud, et „inimest ei mõisteta õigeks mitte siis, kui ta järgib seadust, vaid üksnes siis, kui ta usub Jeesus Kristusesse”. (Gal. 2:16.) Muidugi oli Moosese seadusel olnud oluline roll. Paulus selgitas galaatlastele: „See lisati selleks, et üleastumised saaksid ilmsiks, kuni saabub järeltulija, kelle kohta oli antud tõotus.” (Gal. 3:19.) Moosese seadus näitas selgelt, et ebatäiuslikud inimesed ei suuda seda seadust täielikult järgida ja et nad vajavad täiuslikku ohvrit. Moosese seadus juhtis inimesed tõotatud järeltulija ehk Kristuseni. Just usu alusel Jeesus Kristusesse mõistab Jumal inimese õigeks. (Gal. 3:24.) Paulus tuli sellele järeldusele, sest Moosese seaduse abil oli ta jõudnud usuni Jeesusesse. Seepärast võib öelda, et Paulus suri seadusele ja sai elavaks Jumalale. Enam polnud tema üle võim mitte Moosese seadusel, vaid Jumalal.

Oma kirjas roomlastele väljendas Paulus samasugust mõtet. Ta ütles: „Mu vennad, te olite seotud Moosese seadusega, kuid te saite seadusest vabaks [sõna-sõnalt „teid surmati seadusele”] Kristuse ohvri kaudu ... Nüüd, kus me oleme surnud, oleme saanud vabaks seadusest, mis meid enda haardes hoidis.” (Rooml. 7:4, 6.) Nendest salmidest ja tekstist Galaatlastele 2:19 ilmneb, et Paulus ei rääkinud sellest, et seaduse järgi peab patustaja surema. Pigem rõhutas ta vabanemist. Moosese seadus ei hoidnud enam enda haardes ei teda ega teisi, kes olid saanud vabaks tänu usule Kristuse lunastusohvrisse.