Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 24

Udi mua kupanduka ku mateyi a Satana!

Udi mua kupanduka ku mateyi a Satana!

‘Panduka ku buteyi bua Diabolo.’​—2 TIM. 2:26.

MUSAMBU WA 36 Tudi tulama mioyo yetu

KADIOSHA *

1. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: Satana mmuenze anu bu tshilembi?

TSHILEMBI tshitu ne tshipatshila anu tshimue, tshia kukuata nyama uditshi tshikeba anyi kumushipa. Tshidi mua kuenza mudimu ne mateyi anyi masoka mashilashilangane, anu muvua umue wa ku basambi ba Yobo bavua bamutatshisha muleje. (Yobo 18:8-10) Mmunyi mudi tshilembi mua kufikisha nyama ku dikuluka mu buteyi? Tshitu tshianji kulonga nyama au. Tshidi tshimanya miaba ituye uya, bintu bituye munange, ne tshikeba tshintu tshidi mua kumubakula musangu umue. Satana utu anu bu tshilembi atshi. Utu utulonga, umanya miaba itutu tuya ne bintu bitutu banange. Pashishe udi wela mateyi adiye mumanye ne: neatukuate katuyi bamanye. Nansha nanku, Bible udi utujadikila ne: tuetu bakuatshike mu buteyi, tudi mua kupandukamu. Udi utulongesha kabidi tshitudi mua kuenza bua kubenga kukuluka mu mateyi mine au.

Lutambishi ne lukuka mmateyi abidi akadi Satana mukuate nawu bantu bikole (Tangila tshikoso 2) *

2. Mmateyi kayi abidi atu Satana utamba kukuatangana nawu?

2 Mateyi abidi atu Satana utamba kukuatangana nawu ndutambishi ne lukuka. * Satana mmukululangane mu mateyi ne ngikadilu mibi eyi kukadi bidimu binunu ne binunu. Mmuenze anu bu tshilembi tshia nyunyi tshitu tshilobesha nyunyi bua ikuatshike mu masoka anyi mu bukondo. (Mis. 91:3) Kadi katuena anu ne bualu bua kukuatshibua mu mateyi a Satana to. Bua tshinyi? Bualu Yehowa mmutuleje mayele atu Satana ukuatangana nawu.​—2 Kol. 2:11.

Bilejilu bidi bitudimuija bidi mua kutuambuluisha bua kupanduka mu mateyi a Diabolo (Tangila tshikoso 3) *

3. Bua tshinyi Yehowa mmufundishe bimue bilejilu mu Bible?

3 Umue mushindu utu Yehowa utudimuija bua lutambishi ne lukuka mpadiye utukankamija bua tulonge malu akadi mafikile bamue bantu. Mu bilejilu bituakonkonona neumone muvua Satana mukuate too ne batendeledi ba Yehowa bakavua bamuenzele mudimu bidimu bia bungi mu buteyi. Bidi bileja ne: netukuatshike petu anu mu buteyi nansha babanda nansha bapueke anyi? Tòo. Yehowa mmufundishe bilejilu ebi mu Bible bua “kutudimuija.” (1 Kol. 10:11) Mmumanye ne: bilejilu ebi bidi mua kutuambuluisha bua kubenga kukuluka mu mateyi a Diabolo.

LUTAMBISHI MBUTEYI

Tangila tshikoso 4

4. Lutambishi ludi mua kufikisha ku tshinyi?

4 Satana mmusue bua tuikale ne lutambishi. Mmumanye ne: patudi nalu tudi tumufuana ne tupangila muoyo wa tshiendelele. (Nsu. 16:18) Ke bualu kayi mupostolo Paulo wakamba ne: muntu udi mua “kudiuwuja ne lutambishi ne kupona mu dilumbuluisha didi Diabolo mupete.” (1 Tim. 3:6, 7) Bualu ebu budi mua kuenzekela muntu yonso wa kutudi nansha tuetu tutshibuelelaku mu bulongolodi anyi tukadi benzele Yehowa mudimu kukadi bidimu bia bungi.

5. Bilondeshile Muambi 7:16, 20, mmunyi mudi muntu mua kuleja ne: udi ne lutambishi?

5 Bantu bena lutambishi batu badinange anu bobu. Satana mmusue kutusaka bua tudinange tuetu kupita mutudi banange Yehowa, nangananga patudi tupeta ntatu. Tshilejilu, bakadiku bakushiminyine bualu anyi? Bakadiku bakuenzele bualu bubi anyi? Bidi mua kusankisha Satana yeye mumone ne: udi wela Yehowa anyi bena Kristo nebe tshilumbu pambidi. Diabolo mmusue kabidi bua wele meji ne: mushindu muimpe wa kujikija ntatu nkuenza malu muudi wewe musue pamutu pa kulonda buludiki budi Yehowa ukupesha mu Dîyi diende.​—Bala Muambi 7:16, 20.

6. Bualu buvua bufikile muanetu wa mu Pays-Bas budi bukulongesha tshinyi?

6 Tumone tshilejilu tshia muanetu kampanda wa mu Pays-Bas. Uvua ufiikila bakuabu munda bua bilema bivuabu benza. Wakangata dipangadika dia kubenga kusomba nabu. Udi wamba ne: “Ngakabuela mu bunkaya bua dikema, tshivua musue kubabuikidila to. Ngakambila bayanyi bua tumbuke mu tshisumbu atshi.” Pashishe wakamona ndongamu wa ku TV wetu wa JW wa ngondo 3/2016. Ndongamu au uvua ufila ngenyi ya mua kupita ne bilema bia bakuabu. Muanetu au udi wamba ne: “Ngakamona ne: bivua bikengela meme kudipuekesha ne kuela meji bua bilema bianyi meme muine pamutu pa kukeba bua kushintulula bena Kristo nanyi ba mu tshisumbu. Ndongamu au wakangambuluisha bua kushala mutume meji kudi Yehowa ne ku bumfumu buende.” Udi mumone dilongesha didi muaba eu anyi? Paudi upeta lutatu, ushale mutume meji kudi Yehowa. Mulombe bua akuambuluishe bua umone bakuabu mudiye ubamona. Tatuebe wa mu diulu utu umona bilema biabu; nansha nanku mmusue kubabuikidila. Mmusue bua umufuane.​—1 Yone 4:20.

Tangila tshikoso 7

7. Ntshinyi tshivua tshifikile mukalenge Uziya?

7 Lutambishi luakafikisha Uziya mukalenge wa Yuda bua kubenga mibelu ne kuenza malu ne dikamakama. Uziya uvua kalume ka mukaba. Uvua mutshimune mvita ya bungi, muibake bimenga bia bungi ne uvua ne madimi ne bimuna bia bungi. “Nzambi mulelela wakamutantshisha.” (2 Kul. 26:3-7, 10) Bible udi wamba ne: “Kadi diakamue pakaluaye ne bukole, muoyo wende wakadibandisha kumufikishabi ku dibutuka.” Yehowa ukavua mutume dîyi ne: anu bakuidi ke bavua ne bua kuosha musenga wa manananshi mu ntempelo. Kadi Mukalenge Uziya wakapeta dikamakama, kubuelaye mu ntempelo bua kuosha musenga wa manananshi. Yehowa kavua musanke to, kumutuaye nsudi bua lutambishi luende alu. Wakashala muena nsudi too ne pakafuaye.​—2 Kul. 26:16-21.

8. Mmunyi mudi 1 Kolinto 4:6, 7 mua kutuambuluisha bua kuepuka lutambishi?

8 Lutambishi ludi mua kutubueja mu buteyi muvuabi bienzekele Uziya anyi? Tuangate tshilejilu tshia muanetu José. Uvua ngenda mushinga munene ne uvua mukulu uvuabu banemeka mu tshisumbu. Uvua wenza miyuki mu mpuilu ne mu mpungilu, batangidi ba bijengu bavua bamulomba mibelu. Udi wamba ne: “Mvua ndieyemena bua dimanya dimvua nadi ne dimonamona dia malu, tshivua ngeyemena Yehowa to. Mvua ngela meji ne: mvua ne bukole, nanku tshivua nteleja mibelu ivua Yehowa ufila bua kutudimuija to.” José wakenza mpekatu munene ne kuipatshibuaye mu tshisumbu. Pakapita bidimu ndambu, wakapingana mu tshisumbu. Mpindieu udi wamba ne: “Yehowa mmundongeshe ne: tshidi ne mushinga ntshidiye utulomba bua kuenza, ki nkuikala ne muanzu to.” Tuikale bamanye ne: Yehowa ke udi utupesha mamanya onso atudi nawu ne mudimu wonso utudi nawu mu tshisumbu. (Bala 1 Kolinto 4:6, 7.) Tuetu ne lutambishi Yehowa kakuenza netu mudimu to.

LUKUKA MBUTEYI

Tangila tshikoso 9

9. Lukuka luakasaka Satana ne Eva bua kuenza tshinyi?

9 Patudi tuakula bua lukuka, Satana Diabolo ke utu utuluila mu meji. Patshivuaye muanjelu wa Yehowa, uvua ne bua kuikala ne midimu mimpe ya bungi. Kadi wakajinga bua kupeta bia bungi. Wakajinga bua bantu bikale bamutendelela, pende anu Yehowa ke udibu ne bua kutendelela. Satana mmusue bua tumufuane, ke bualu kayi utu wenza bua tupange kusanka ne bitudi nabi. Wakatuadija kampanye kende aku pavuaye muyukile ne Eva. Dinanga divua disake Yehowa bua kupesha Eva ne bayende biakudia bia bungi bivua bibasankisha bia ku “mitshi yonso [ivua] mu budimi,” kumbusha anu umue. (Gen. 2:16) Nansha nanku, Satana wakafikisha Eva ku diela meji ne: bivua bikengela adie bimuma bia ku mutshi uvuabu bakandike au. Eva wakapangila mua kusanka ne bivuaye nabi; kukebaye bia bungi. Tudi bamanye tshiakalua kuenzeka bua bualu abu. Eva wakakuluka mu mpekatu, kuluaye kufua.​—Gen. 3:6, 19.

Tangila tshikoso 10

10. Mmunyi muvua lukuka lulue buteyi kudi Mukalenge Davidi?

10 Yehowa uvua mupeshe mukalenge Davidi bintu bia bungi, mumupeshe kabidi bubanji, lumu, ne umuambuluisha bua kutshimuna baluishi misangu ne misangu. Kadi lutambishi luakamufikisha ku dipua bionso abi muoyo. Davidi wakaleja dianyisha kuambaye muvua bintu bivua Yehowa mumupeshe bikale “bungi tshianana [buvuaye kayi] mua kulondelangana!” (Mis. 40:5) Kadi musangu kampanda, Davidi wakapua bivua Yehowa mumupeshe muoyo. Katshivua kabidi usanka ne bivuaye nabi to; wakajinga bia bungi. Nansha muvuaye ne bakaji ba bungi, wakalekela dijinga dibi dibuela mu muoyo wende bua kualakana mukaji wa bende. Dia mukaji au divua Beta-sheba, ne dia bayende divua Uliya muena Hiti. Davidi wakenda masandi ne Beta-sheba anu bua kudisankisha, Beta-sheba kuimita. Wakenza bua bashipe Uliya, bienze anu bu ne: masandi avuaye muende au kaavua makumbane to! (2 Sam. 11:2-15) Davidi uvua wela meji kayi? Uvuaku wela meji ne: Yehowa kavua mua kumona anyi? Nansha muvuaye muenzele Yehowa mudimu bidimu ne bidimu, lukuka luakamukuata kumukebelalu kavuambu. Diakalenga, wakalua kuitaba tshilema tshiende, kunyingalalaye. Wakaleja Yehowa dianyisha bua muvuaye mumufuile luse.​—2 Sam. 12:7-13.

11. Bilondeshile Efeso 5:3, 4, ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuluisha lukuka?

11 Tshilejilu tshia Davidi tshidi tshitulongesha tshinyi? Tshidi tshitulongesha ne: bua tuetu kuluisha lukuka anu tuetu tuleja dianyisha bua bionso bidi Yehowa mutupeshe. (Bala Efeso 5:3, 4.) Mbimpe tuikale tusanka ne bitudi nabi. Tutu tukankamija balongi ba Bible batutu tupeta bua kuela meji a bualu kampanda busunguluke budi Yehowa mubenzele bua kumuela tuasakidila. Muntu yeye wenza nanku dituku dionso mu lumingu, mmumue ne: mmusambile bua malu muanda mutekete mashilashilangane. (1 Tes. 5:18) Utuku pebe ukeba bualu bua kuelela Yehowa tuasakidila anyi? Wewe welangana meji a bionso bidi Yehowa mukuenzele, nebikuambuluishe bua kumuleja dianyisha. Wewe umuleja dianyisha, neusanke ne biudi nabi. Wewe usanka ne biudi nabi, lukuka kaluakushala lukufiekele to.

Tangila tshikoso 12

12. Lukuka luakafikisha Yudasa Isakaliote ku dienza tshinyi?

12 Lukuka luakafikisha Yudasa Isakaliote ku ditungila Yezu bibi bitambe. Kumpala kavua ne lukuka to. (Luka 6:13, 16) Yezu uvua mumusungule bua ikale mupostolo. Bidi bimueneka bimpe ne: Yudasa uvua mupostolo mukumbane ne wa kueyemena bualu bavua bamuteke bua ikale ulama kashete ka makuta. Yezu ne bapostolo bende bavua batula makuta au bua kusumba bivuabu nabi dijinga pavuabu bayisha. Makuta au avua menze anu bu mapa atutu tufila lelu bua mudimu wetu wa pa buloba bujima. Kadi tshikondo kampanda Yudasa wakatuadija kuiba, nansha mukavuaye muteleje mibelu ivua Yezu mufile bua lukuka misangu ne misangu. (Mâko 7:22, 23; Luka 11:39; 12:15) Yudasa wakabenga bua kutumikila mibelu ayi.

13. Ndîba kayi diakalua kumueneka lukuka lua Yudasa?

13 Lukuka lua Yudasa luakamueneka dîba divua bualu kampanda buenzeke kumpala kua kushipabu Yezu. Yezu ne bapostolo bende ne Mariya ne muanabu Mâta bavua baye kuendela Simona muena nsudi buenyi. Pavuabu benda badia, Mariya wakajuka kuelaye Yezu mafuta a mupuya muimpe mu mutu. Mafuta au avua mushinga mukole. Biakatonda Yudasa ne bapostolo bakuabu bikole. Bapostolo bakuabu bavua mua kuikala bela meji ne: makuta a mafuta au avua mua kubambuluisha bimpe mu mudimu wa kuyisha. Yudasa yeye uvua ne tubidi tua ndumbi. Uvua “muivi” ne musue kuiba makuta a mu kashete. Lukuka luakalua kumusaka bua kutungila Yezu ku makuta a mushinga wa mupika.​—Yone 12:2-6; Mat. 26:6-16; Luka 22:3-6.

14. Mmunyi muvua mulume kampanda ne mukajende batumikile dilongesha didi mu Luka 16:13?

14 Yezu wakavuluija bayidi bende bualu bua mushinga ebu: “Kanuena mua kuikala bapika ba Nzambi ne ba Biuma to.” (Bala Luka 16:13.) Ke mudibi kabidi ne lelu. Tumonayi muvua mulume kampanda ne mukajende ba mu Roumanie batumikile mêyi a Yezu aa. Bavua bapete mudimu wa matuku makese mu ditunga kampanda dia bubanji bua bungi. Badi bamba ne: “Tuvua ne dibanza dinene dia ku banke, ke tuetu kuanji kumona ne: mudimu au uvua dibenesha dia kudi Yehowa.” Kadi mudimu au uvua buteyi. Uvua mua kulua kubapangisha bua kuenzela Yehowa mudimu. Pakabalabu tshiena-bualu tshia ne: “Tulamate Nzambi ne muoyo umue” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/8/2008, bakangata dipangadika. Badi bamba ne: “Bu tuetu baye mu ditunga adi bua kupeta makuta a bungi, malanda etu ne Yehowa avua alua pa muaba muibidi. Tuvua bamanye bimpe ne: nsombelu wetu wa mu nyuma uvua mua kutata.” Ke bobu kubenga mudimu au. Tshiakenzeka ntshinyi? Mulume wakapeta mudimu mu ditunga diabu uvua ubakumbajila majinga abu. Mukaji udi wamba ne: “Tshianza tshia Yehowa katshitu tshîpi to.” Badi ne disanka bua muvuabu bavuije Yehowa Mfumuabu pamutu pa makuta.

EPUKA MATEYI A SATANA

15. Bua tshinyi tudi batuishibue ne: kudi mushindu wa kupanduka ku mateyi a Satana?

15 Tudi mua kuenza tshinyi tuetu bamone ne: tukadi ne lutambishi anyi ne lukuka? Kudi mushindu wa kushintuluka! Paulo wakamba ne: bavua “bakuatshibue [kudi Diabolo] ne muoyo” badi mua kupanduka mu buteyi abu. (2 Tim. 2:26) Ke tshivua tshienzekele Davidi, wakateleja mibelu mikole ivua Natana mumupeshe, yeye kulekela lukuka kuakajaye malanda ende ne Yehowa. Ufunde ulame, Yehowa udi ne bukole bupite bua Satana. Nanku tuetu tuitaba diambuluisha didi Yehowa utupesha, tudi mua kupanduka ku buteyi anyi disoka dionso didi Diabolo wela.

16. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuepuka mateyi a Satana?

16 Pamutu pa kuikala anu kupanduka mu mateyi anyi masoka a Satana misangu yonso, mbimpe tuepuke anu onso. Tudi mua kuenza nanku anu Nzambi yeye mutuambuluishe. Kadi katuambi ne: tuetu katuena mua kulua bena lutambishi anyi bena lukuka to! Nansha bantu bakadi benzele Yehowa mudimu bidimu bia bungi bakadi bapete lutambishi anyi lukuka. Nanku ikala ulomba Yehowa dituku dionso bua akuambuluishe bua umone bikala bikadilu bibi ebi ni bikadi bibange kunyanga meji ebe ne bienzedi biebe. (Mis. 139:23, 24) Kubilekedi bikukuata mu buteyi to!

17. Ntshinyi tshikadi pa kuenzekela muena lukuna wetu Diabolo?

17 Satana mmulembe bantu munkatshi mua bidimu binunu ne binunu. Kadi bakadi pa kumusuika ne kulua kumubutula. (Buak. 20:1-3, 10) Tudi bindile dituku adi ne muoyo mujima. Kutuadijila ku mpindieu, tushale badimuke bua kuepuka mateyi a Satana. Enza muebe muonso mua kuenza bua kulu muena lutambishi anyi muena lukuka to. Ikala mudisuike bua ‘kukandamena Diabolo, ne yeye neakunyeme.’​—Yak. 4:7.

MUSAMBU WA 127 Mushindu undi ne bua kuikala

^ tshik. 5 Satana utu anu bu tshilembi tshipiluke. Udi uteta kutukuata mu mateyi nansha tuetu ne bidimu bia bungi anyi bikese mu dienzela Yehowa mudimu. Mu tshiena-bualu etshi netumone mutu Satana ujinga kukuata mudimu ne lutambishi ne lukuka bua kutunyangila malanda etu ne Nzambi. Netumone kabidi tshidi bilejilu bia bantu bavua bakuatshike mu buteyi bua lukuka ne bua lutambishi mua kutulongesha, ne mutudi mua kubenga kukuluka mu mateyi au.

^ tshik. 2 DIUMVUIJA: Tshiena-bualu etshi ntshimanyine pa lutambishi lutu lusaka muntu bua kudimona mupite bakuabu, ne pa lukuka anyi dijinga dinekesha dia kupeta makuta a bungi, bukokeshi bua bungi, dia kuenda masandi, anyi kuenza malu makuabu a buena au.

^ tshik. 53 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu ubenga mibelu ya meji bua lutambishi ludiye nalu. Muanetu wa bakaji ne bintu bia bungi kadi ukeba anu bikuabu.

^ tshik. 55 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanjelu kampanda wa Nzambi ne mukalenge Uziya bakapeta lutambishi. Lukuka luvua lusake Eva bua kudia tshimuma tshivuabu bakandike bua kudia, lusake Davidi bua kuenda masandi ne Beta-sheba, ne lusake Yudasa bua kuibaye makuta.