Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

XOOK 24

Púutsʼen tiʼ u léech le Kʼaasilbaʼaloʼ

Púutsʼen tiʼ u léech le Kʼaasilbaʼaloʼ

«Púutsʼeneʼex tiʼ u léech le Kʼaasilbaʼaloʼ» (2 TIM. 2:26).

KʼAAY 36 Unaj k-kanáantik k-puksiʼikʼal

TIʼ BAʼAX KUN TʼAAN *

1. ¿Baʼaxten ku keʼetel Satanás yéetel juntúul máak taak u chukik juntúul baʼalcheʼ?

SATANÁSEʼ bey jeʼex juntúul máak ku chʼúuktik juntúul baʼalcheʼ utiaʼal u chukik wa utiaʼal u kíimskeʼ. Jeʼex u yaʼalik u libroil Jobeʼ tiʼ letiʼeʼ ku meyajtiʼ jejeláas léechoʼob wa trampaʼob (Job 18:8-10). ¿Baʼax ku beetik juntúul máak utiaʼal u lúubul juntúul baʼalcheʼ tu trampa? Yáaxeʼ ku jach ilik tuʼux suuk u máan, baʼax uts tu tʼaan yéetel baʼax trampail jeʼel u meyajtiʼeʼ. Satanás xaneʼ ku jach ilik tuʼux k-máan yéetel baʼax jatsʼuts ilik. Kéen tsʼoʼokkeʼ ku tsʼáaiktoʼon junpʼéel trampa utiaʼal u beetik k-lúubul. Chéen baʼaleʼ le Bibliaoʼ ku yaʼaliktoʼon baʼax jeʼel u páajtal k-beetik utiaʼal maʼ k-lúubul tu kʼabeʼ. Tsʼoʼoleʼ wa tsʼoʼok k-lúubul tu trampaeʼ le Bibliaoʼ ku yaʼaliktoʼon baʼax jeʼel k-beetik utiaʼal k-púutsʼuleʼ.

Kaʼapʼéel trampaʼob jach ku meyaj tiʼ Satanáseʼ letiʼe kaʼanal ichiloʼ yéetel u tsʼíiboltik máak uláakʼ baʼaloʼob (Ilawil párrafo 2) *

2. ¿Máakalmáak le trampaʼob úuch joʼopʼok u meyaj tiʼ Satanásoʼ?

2 Kaʼapʼéel tiʼ le baʼaxoʼob úuch joʼopʼok u meyaj tiʼ Satanás utiaʼal u beetik k-lúubul tu kʼaboʼ letiʼe kaʼanal ichiloʼ yéetel le u tsʼíiboltik máak u yantal u maasil baʼaloʼob tiʼoʼ. * Yéetel lelaʼ tsʼoʼok u náachkuntik yaʼab máakoʼob tiʼ Dios. Jeʼex u beetik juntúul chuk chʼíichʼeʼ letiʼeʼ ku yilik xan k-lúubul tu trampaʼob (Sal. 91:3). Chéen baʼaleʼ Jéeobaeʼ tsʼoʼok u yeʼesiktoʼon baʼax trampailoʼob ku meyajtiʼ. Beyoʼ jeʼel u páajtal k-kanáantikbaeʼ (2 Cor. 2:11).

Teʼ Bibliaoʼ yaan ejemploʼob jeʼel u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ u trampaʼob Satanáseʼ bey xan utiaʼal k-púutsʼuliʼ (Ilawil párrafo 3) *

3. ¿Baʼaxten ku yaʼaliktoʼon Jéeoba baʼax úuch tiʼ jujuntúul máaxoʼob meyajtik?

3 ¿Bix u yáantkoʼon Jéeoba utiaʼal maʼ u kaʼantal k-ich yéetel maʼ k-tsʼíiboltik u yantal u maasil baʼaloʼob toʼon? Utiaʼal u yáantkoʼoneʼ letiʼeʼ ku yaʼaliktoʼon baʼax tsʼoʼok u yúuchul tiʼ jujuntúul máaxoʼob meyajtik. Teʼ xookaʼ yaan k-ilik bix úuchik u lúubul tu kʼab Satanás jujuntúul máaxoʼob meyajt Dios. Chéen baʼaleʼ leloʼ, ¿u kʼáat wa túun u yaʼal deporsi maʼ tu páajtal k-púutsʼul tiʼ Satanás? Maʼatech. Tuláakal le baʼaloʼob úuch tiʼ le máaxoʼob meyajt Diosoʼ «tsʼíibtaʼaboʼob utiaʼal ka k-kanáant maʼ u yúuchultoʼon beyoʼ» (1 Cor. 10:11). Jeʼex k-ilkoʼ Jéeobaeʼ u kʼáat u yáantoʼon utiaʼal maʼ k-lúubul tiʼ u trampaʼob u Kʼaasilbaʼal, yéetel wa tsʼoʼok k-lúubuleʼ ku yáantkoʼon utiaʼal k-púutsʼul.

LE KAʼANAL ICHILOʼ

Ilawil párrafo 4

4. ¿Baʼax jeʼel u yúuchultoʼon wa ku kaʼantal k-icheʼ?

4 Satanáseʼ u kʼáat ka kaʼanchajak k-ich wa ka k-taasba nojbaʼalil tumen u yojleʼ wa ku káajal k-uʼuyikba beyaʼ yaan k-beetik jeʼex letiʼeʼ yéetel maʼ ten k-kʼam le kuxtal minaʼan u xuuloʼ (Pro. 16:18). Le apóstol Pablooʼ tu yaʼaleʼ wa yaan máax ku taaskuba nojbaʼalileʼ yaan u náajaltik xan «le castigo aʼalaʼan u tsʼaʼabal tiʼ le Kʼaasilbaʼaloʼ» (1 Tim. 3:6, 7). Kex wa úuch joʼopʼok k-meyajtik Dios bey xan wa maʼeʼ unaj k-kanáantik maʼ u yúuchultoʼon lelaʼ.

5. Jeʼex u yaʼalik Eclesiastés 7:16, 20, ¿bix juntúul máak kaʼanal u yich?

5 Le máax kaʼanal u yichoʼ chéen ku tuukul tu yoʼolal. Kéen k-aktáant wa baʼax problemaileʼ Satanáseʼ u kʼáat ka k-kaxt chéen k-utsil. Jeʼex kéen beetaʼaktoʼon wa baʼax injusticiaileʼ letiʼeʼ u kʼáat ka k-tukleʼ u culpa Jéeoba wa u culpa le sukuʼunoʼoboʼ. Tsʼoʼoleʼ maʼ u kʼáat ka k-utskíint le problema jeʼex u yaʼalik Jéeobaoʼ baʼaxeʼ u kʼáat ka k-beet chéen le baʼax k-tuklik maʼaloboʼ (xok Eclesiastés 7:16, 20).

6. ¿Baʼax k-kanik tiʼ juntúul kiik kajaʼan Países Bajos?

6 Koʼox ilik baʼax úuch tiʼ juntúul kiik kajaʼan Países Bajos. Letiʼeʼ jach u pʼeek kaʼach u yilik baʼax ku beetik le sukuʼunoʼoboʼ, le oʼolal hasta pʼáat maʼ u kʼáat u yiloʼobiʼ. Letiʼeʼ ku yaʼalik: «Jach kin wuʼuyikinba kaʼach chéen tin juunal yéetel bey maʼ tu páajtal in kʼexik bix in wilik le sukuʼunoʼoboʼ. Le oʼolal tin waʼalaj tiʼ in wíicham ka xiʼikoʼon tiʼ yaanal múuchʼulil». Le kiikaʼ tu yilaj JW Broadcasting® tiʼ marzo tiʼ 2016, teʼeloʼ tsoʼol baʼaxten maʼ unaj u chʼíikil máak u yil le baʼaxoʼob maʼ maʼalob ku beetik u maasiloʼ. Ka tsʼoʼokeʼ le kiikoʼ tu yaʼalaj: «Tin tsʼáaj cuentaeʼ tu lugar in páaʼtik u kʼexik u modos le sukuʼunoʼoboʼ yáax teen unaj in weʼesik kabal óolal yéetel in reconocertik tak teen beetik baʼax maʼ maʼalobiʼ. Le baʼax tin chaʼantoʼ tu yáanten utiaʼal maʼ in kaxtik chéen in wutsil baʼaxeʼ ka in wil baʼax u kʼáat Jéeoba ka in beete». Kéen yanaktoʼon junpʼéel problemaeʼ unaj k-kʼáatik tiʼ Jéeoba ka u yáantoʼon k-il le sukuʼunoʼob jeʼex u yilik letiʼoʼ. Letiʼeʼ mantatsʼ ku yilik le baʼaxoʼob maʼ maʼalobtak k-beetkoʼ kex beyoʼ ku perdonarkoʼon. Le oʼolaleʼ letiʼeʼ u kʼáat ka k-beet xan beyoʼ (1 Juan 4:20).

Ilawil párrafo 7

7. ¿Baʼax úuch tiʼ le rey Uzíasoʼ?

7 Úuchjeakileʼ Uzías, u reyil Judáeʼ, jach yaan u naʼat, yéetel jach yaʼab baʼaloʼob maʼalobtak tu beetaj: tu ganartaj u enemigoʼob, tu líiʼsaj kaajoʼob, torreʼob yéetel uts tu yich u meyajtik kaʼach le luʼumoʼ. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ teʼ kʼiinoʼoboʼ «beetaʼab u bin utsil tiʼ tumen le u jaajil Diosoʼ» (2 Cró. 26:3-7, 10). Chéen baʼaleʼ «le ka yanchaj u páajtalil Uzíaseʼ joʼopʼ u creerkuba, yoʼolal lelaʼ tu taasaj kʼaas tu yóokʼol». Jéeobaeʼ u yaʼalmaj kaʼacheʼ chéen le sacerdoteʼob unaj u tóokikoʼob incienso teʼ templooʼ, chéen baʼaleʼ tumen Uzías tu nojbaʼalkúuntubaeʼ tu yóotaj u tóok le inciensooʼ. Yoʼolal leloʼ Jéeobaeʼ tu beetaj u tsaʼayal lepra tiʼ. Bey pʼáatik tak tu tsʼook u kʼiiniloʼob u kuxtaloʼ (2 Cró. 26:16-21).

8. ¿Bix u yáantkoʼon 1 Corintios 4:6, 7 utiaʼal maʼ u kaʼantal k-ich?

8 ¿Jeʼel wa u yúuchultoʼon le baʼax úuch tiʼ Uzíasoʼ? Koʼox ilik baʼax úuch tiʼ José. Letiʼeʼ jach maʼalob u bintiʼ kaʼach tu meyaj bey xan teʼ múuchʼuliloʼ. Yaʼab u máansik kaʼach discursoʼob teʼ asambleaʼoboʼ yéetel jach ku kʼáatal u yáantaj tumen le superintendenteʼob tiʼ circuitooʼ. Letiʼeʼ ku yaʼalik: «Jach kin confiar tiʼ baʼax in wojel kaʼachi yéetel tin tsʼáaj juntséelil Jéeoba. Kin tuklik kaʼacheʼ muʼukʼaʼan in fe le oʼolal maʼ tin beetaj u cuentail u tsolnuʼukoʼob Jéeobaiʼ». Joséeʼ lúub tiʼ junpʼéel kʼebaneʼ ka yanchaj u expulsartaʼal. Ka máan kʼiineʼ kaʼa ook ichil u kaajal Jéeoba, letiʼeʼ ku yaʼalik: «Jéeobaeʼ tsʼoʼok u kaʼansikteneʼ le baʼax maas kʼaʼanaʼanoʼ letiʼe k-uʼuyik u tʼaanoʼ». Maʼ unaj u tuʼubultoʼoneʼ Jéeoba tsʼáaiktoʼon tuláakal le meyaj k-beetik ichil u kaajaloʼ yéetel letiʼ kaʼansmiltoʼon tuláakal le baʼax k-ojloʼ (xok 1 Corintios 4:6, 7). Wa ku kaʼantal k-icheʼ yaan u xuʼulul k-chʼaʼabal en cuenta tumen Jéeoba.

U TSʼÍIBOLTIK MÁAK ULÁAKʼ BAʼALOʼOB

Ilawil párrafo 9

9. ¿Baʼax tu beetaj Satanás yéetel Eva úuchik u tsʼíiboltkoʼob u maasil baʼaloʼob?

9 Satanáseʼ le táan kaʼach u beetik u ángelil teʼ kaʼanoʼ yaʼab privilegioʼob yaantiʼ, chéen baʼaleʼ tu tsʼíiboltaj u adorartaʼal jeʼex Jéeobaeʼ. Letiʼeʼ u kʼáat xan ka k-tsʼíibolt baʼax maʼ k-tiaʼaliʼ yéetel maʼ u kiʼimaktal k-óol yéetel baʼax yaantoʼon, bey tu beetil yéetel Evaoʼ. Jéeobaeʼ tu yaʼalaj tiʼ Adán yéetel Evaeʼ tiʼ tuláakal le cheʼob yaan teʼ jardínoʼ chéen junkúul maʼ unaj u jaantikoʼob u yichiʼ (Gén. 2:16). Chéen baʼaleʼ Satanáseʼ tu tusaj Evaeʼ ka tu tuklaj maʼalob ka u jaant u yich le cheʼoʼ. Evaeʼ tu tsʼíiboltaj baʼax maʼ u tiaʼaleʼ ka kʼebanchaji, le oʼolal ka máan kʼiineʼ kíimi (Gén. 3:6, 19).

Ilawil párrafo 10

10. ¿Baʼax úuch tiʼ David úuchik u tsʼíiboltik baʼax maʼ u tiaʼaliʼ?

10 Beoraaʼ koʼox ilik baʼax úuch tiʼ le rey Davidoʼ. Jéeobaeʼ tu tsʼáaj yaʼab baʼaloʼob tiʼ David, tu beetaj u kʼaj óoltaʼal yéetel tu yáantaj utiaʼal u ganartik u enemigoʼob. Davideʼ kiʼimak kaʼach u yóol, hasta tu yaʼaleʼ jach táaj yaʼab le baʼaxoʼob tsʼaʼabtiʼ tumen Jéeobaoʼ (Sal. 40:5). Chéen baʼaleʼ ka máan kʼiineʼ joʼopʼ u tsʼíiboltik baʼax maʼ u tiaʼaleʼ ka tuʼubtiʼ baʼax tsʼaʼantiʼ tumen Jéeoba. Kex yaʼab u yatanoʼob yaan kaʼacheʼ tu tsʼíiboltaj u yatan yaanal máak. Tu tsʼíiboltaj Bat-seba u yatan Urías le ititaoʼ. Davideʼ yanchaj baʼax u yil yéetel Bat-sebaeʼ ka pʼáat embarazadail, tsʼoʼoleʼ tu beetaj u kíimsaʼal Urías (2 Sam. 11:2-15). ¿Baʼaxten tu beetaj David lelaʼ? Maʼ xaaneʼ tuʼubtiʼ wa táan u yilaʼal tumen Jéeoba. Kex úuch joʼopʼok u meyajtik Jéeobaeʼ tu beetaj baʼax maʼ unajiʼ ka yanchaj xan u muʼyaj tu yoʼolal. Chéen baʼaleʼ ka máan kʼiineʼ arrepentirnaji, le oʼolal perdonartaʼab tumen Jéeoba. ¡Jach kiʼimakchaj wal u yóoleʼ! (2 Sam. 12:7-13).

11. Jeʼex u yeʼesik Efesios 5:3, 4, ¿baʼax jeʼel u yáantkoʼon utiaʼal maʼ k-tsʼíiboltik u maasil baʼaloʼobeʼ?

11 ¿Baʼax k-kanik tiʼ le baʼax úuch tiʼ Davidoʼ? K-kanikeʼ mantatsʼ unaj u kiʼimaktal k-óol yéetel le baʼaxoʼob tsʼoʼok u tsʼáaiktoʼon Jéeobaoʼ. Beyoʼ maʼ ken k-tsʼíibolt u maasil baʼaloʼob (xok Efesios 5:3, 4). Kéen k-tsʼáa xook tiʼ wa máaxeʼ maʼalob ka k-áant tuukul tiʼ baʼaxoʼob tsʼaʼantiʼ tumen Jéeoba yéetel ka orarnak utiaʼal u tsʼáaik u graciasil tiʼ. Wa sáamsamal ku beetik lelaʼ kéen máanak junpʼéel semanaeʼ tsʼoʼok u orar tu yoʼolal siete u pʼéelal baʼaloʼob ku tsʼaʼabaltiʼ tumen Jéeoba (1 Tes. 5:18). ¿Máasaʼ maʼalob ka k-beet toʼon xan beyoʼ? Wa k-tuukul tiʼ baʼax u tsʼaamajtoʼon Jéeobaeʼ yaan u kiʼimaktal k-óol yéetel baʼax yaantoʼon yéetel yaan k-tsʼáaik u graciasil tiʼ, tsʼoʼoleʼ maʼ ken k-tsʼíibolt u maasil baʼaloʼob.

Ilawil párrafo 12

12. ¿Baʼax tu beetaj Judas úuchik u tsʼíiboltik baʼax maʼ u tiaʼaliʼ?

12 Beoraaʼ koʼox ilik baʼax úuch tiʼ Judas Iscariote, le máax traicionart Jesúsoʼ. Tu káajbaleʼ letiʼeʼ juntúul máak uts (Luc. 6:13, 16). Yéeyaʼab tumen Jesús utiaʼal u beetik u apóstolil, tsʼoʼoleʼ jach ku confiar tiʼ letiʼ tumen tu tsʼáaj u kanáant le caja tuʼux ku tsʼaʼabal le taakʼin ku siʼibil utiaʼal u kʼaʼaytajoʼob kaʼachoʼ. Lelaʼ bey jeʼex le donaciónoʼob ku tsʼaʼabal teʼ kʼiinoʼobaʼ. Jesúseʼ yaʼab u téenel tu yaʼalaj tiʼ le apóstoloʼob ka u kanáantubaʼob utiaʼal maʼ u tsʼíiboltkoʼob u maasil baʼaloʼoboʼ (Mar. 7:22, 23; Luc. 11:39; 12:15). Chéen baʼaleʼ Judaseʼ maʼ tu beetaj u cuentail le baʼax aʼalaʼabtiʼoboʼ ka joʼopʼ u yoklik le taakʼinoʼ.

13. ¿Bix tu yeʼesil Judas tsʼoʼok u kʼastal kaʼach u tuukul?

13 Le maʼ yaʼab u bin u kíimsaʼal Jesúsoʼ, Judaseʼ tu yeʼesaj jach tsʼoʼok u kʼastal u tuukul. Juntéenjeakeʼ Simóneʼ tu invitartaj Jesús yéetel le discípuloʼob janal tu yotochoʼ, ichiloʼobeʼ tiaʼan kaʼach María yéetel Martaiʼ. Le táan u janaloʼoboʼ Maríaeʼ líikʼeʼ ka tu yalaj koʼokoj aceite tu pool Jesús. Judas yéetel u maasil discípuloʼoboʼ maʼ maʼalob tu yililoʼob le baʼax tu beetoʼ. Maʼ xaaneʼ letiʼobeʼ tu tukloʼobeʼ u taakʼinil le aceiteoʼ jeʼel u meyaj kaʼach utiaʼal le kʼaʼaytajoʼ. Chéen baʼaleʼ Judaseʼ maʼ tsʼíikilnaj yoʼolal lelaʼ baʼaxeʼ tumen taak u yoklik kaʼach le taakʼinoʼ. Letiʼeʼ jach ku tsʼíiboltik kaʼach u maasil baʼaloʼob le oʼolal ka máan kʼiineʼ tu traicionartaj Jesús chéen yoʼolal junpʼíit taakʼin (Juan 12:2-6; Mat. 26:6-16; Luc. 22:3-6).

14. ¿Bix úuchik u tsʼáaik ichil u kuxtal juntúul sukuʼun yéetel u yatan le baʼax ku yaʼalik Lucas 16:13?

14 Jesúseʼ tu yaʼalaj tiʼ u discípuloʼob: «Maʼ tu páajtal a meyajtikeʼex Dios wa táan a meyajtikeʼex le Ayikʼaliloʼ» (xok Lucas 16:13). Koʼox ilik baʼax úuch tiʼ juntúul sukuʼun yéetel u yatan kajaʼanoʼob Rumania. Tiʼ letiʼobeʼ aʼalaʼabtiʼob yaan u tsʼaʼabal junpʼéel maʼalob meyaj táanxel luʼumil. Letiʼobeʼ ku yaʼalikoʼob: «Tu káajbaleʼ t-tuklaj junpʼéel u bendición Jéeoba tumen jach kʼaʼabéet kaʼach k-sutik junpʼéel taakʼin k-majáantmaj teʼ bancooʼ». Chéen baʼaleʼ le meyaj kun tsʼaabil kaʼach tiʼoboʼ maʼ ken u chaʼa u meyajtikoʼob Jéeoba jeʼex kaʼacheʼ. Letiʼobeʼ tu xokoʼob le revista U Pʼíich Tulumil Kanan 15 tiʼ agosto tiʼ 2008 teʼ jaats ku kʼaabaʼtik «Unaj k-eʼesik chúukaʼan óolal yéetel tuláakal k-puksiʼikʼal», tsʼoʼoleʼ tu chʼaʼtukloʼob baʼax ken u beetoʼob. Letiʼobeʼ tu yaʼaloʼob: «Wa táan k-bin kaʼach táanxel luʼum chéen utiaʼal k-náajaltik taakʼineʼ u kʼáat u yaʼaleʼ maʼ táan k-tsʼáaik Jéeoba yáax táaniliʼ. Toʼoneʼ t-tsʼáaj cuentaeʼ wa k-beetik leloʼ maʼ tun bintoʼon utsil». Letiʼob túuneʼ maʼ tu kʼamoʼob le meyajaʼ. Le ka tsʼoʼokeʼ le sukuʼunoʼ tu kaxtaj junpʼéel meyaj teʼ tuʼux kajaʼanoʼ. Le kiikoʼ ku yaʼalik: «Jéeobaeʼ mantatsʼ ku tsʼáaik tiʼ máak baʼax kʼaʼabéet». Le sukuʼunoʼobaʼ jach kiʼimak u yóoloʼob ikil u meyajtikoʼob Jéeoba.

KANÁANTABA TIʼ U TRAMPAʼOB LE KʼAASILBAʼALOʼ

15. ¿Baʼaxten k-aʼalik jeʼel u páajtal k-púutsʼul tiʼ u léechoʼob le Kʼaasilbaʼaloʼ?

15 ¿Baʼax jeʼel u páajtal k-beetik wa k-tsʼáaik cuenta táan u káajal u kaʼantal k-ich yéetel k-tsʼíiboltik u maasil baʼaloʼobeʼ? Le apóstol Pablooʼ tu yaʼaleʼ jeʼel u páajtal k-púutsʼul tiʼ u léechoʼob le Kʼaasilbaʼaloʼ (2 Tim. 2:26). Davideʼ le ka aʼalaʼabtiʼ tumen Natán maʼ maʼalob baʼax tu beeteʼ arrepentirnaji yéetel tu kaʼa natsʼuba yiknal Jéeoba. Maʼ unaj u tuʼubultoʼoneʼ Jéeobaeʼ maas yaan u poder tiʼ Kʼaasilbaʼal, le oʼolaleʼ wa k-chaʼik u yáantkoʼoneʼ jeʼel u páajtal k-púutsʼul tiʼ u trampaʼobeʼ.

16. ¿Baʼax ken u yáantoʼon utiaʼal maʼ k-lúubul tu trampaʼob Satanás?

16 U jaajileʼ maas maʼalob ka k-il maʼ k-lúubul tiʼ u trampaʼob le Kʼaasilbaʼaloʼ. Lelaʼ jeʼel u páajtal k-beetik yéetel u yáantaj Jéeobaeʼ, chéen baʼaleʼ maʼ unaj k-confiartikbaiʼ, tumen yaan tiʼ le sukuʼunoʼoboʼ kex úuch joʼopʼok u meyajtikoʼob Jéeobaeʼ tsʼoʼok u lúubloʼob tu kʼab Satanás. Le oʼolaleʼ maʼalob ka k-kʼáat tiʼ Jéeoba ka u yáantoʼon k-il wa tsʼoʼok u káajal u kaʼantal k-ich yéetel k-tsʼíiboltik u maasil baʼaloʼob (Sal. 139:23, 24). Wa k-beetik leloʼ maʼ ken k-lúubul tu trampaʼob Satanás.

17. Maʼ tun xáantaleʼ, ¿baʼax kun úuchul tiʼ Satanás?

17 Satanáseʼ úuch joʼopʼok u yilik u lúubul yaʼab máakoʼob tu trampaʼob, chéen baʼaleʼ maʼ tun xáantaleʼ yaan u kʼaʼaxal yéetel yaan u xuʼulsaʼal (Apo. 20:1-3, 10). ¡Toʼoneʼ k-jach tsʼíiboltik le kʼiinaʼ! Chéen baʼaleʼ mientraseʼ kʼaʼabéet k-kanáantikba utiaʼal maʼ u kaʼantal k-ich yéetel maʼ k-tsʼíiboltik uláakʼ baʼaloʼob. Jach kʼaʼabéet k-beetik le baʼax ku yaʼalik le Bibliaaʼ: «Tsʼáabaʼex tu contra le Kʼaasilbaʼaloʼ, letiʼ túuneʼ bíin áalkabnak tiʼ teʼex» (Sant. 4:7).

KʼAAY 127 Le kuxtal unaj in biskoʼ

^ xóot’ol 5 Kex jeʼel bukaʼaj tiempo joʼopʼok k-meyajtik Jéeobaeʼ u Kʼaasilbaʼaleʼ mantatsʼ táan u tsʼáaik trampaʼob t-beel utiaʼal k-lúubul tiʼ baʼax kʼaas. Teʼ xookaʼ yaan k-ilik bix u meyajtiʼ le kaʼanal ichil yéetel u tsʼíiboltik máak uláakʼ baʼaloʼoboʼ. Tsʼoʼoleʼ yaan xan k-ilik u ejemplo jujuntúul máakoʼob lúuboʼob tiʼ u léechoʼob le Kʼaasilbaʼaloʼ yéetel baʼax jeʼel u yáantkoʼon utiaʼal maʼ u yúuchultoʼon jeʼex letiʼoboʼ.

^ xóot’ol 2 BAʼAX KU TSOʼOLOL: Teʼ xookaʼ yaan k-tʼaan tiʼ le kaʼanal ichiloʼ wa le u tuklik máak maas maʼalob tiʼ u maasiloʼ, tsʼoʼoleʼ yaan xan k-tʼaan tiʼ u tsʼíiboltik máak u yantal u maasil baʼaloʼob tiʼ jeʼex le taakʼinoʼ, le autoridadoʼ yéetel uláakʼ baʼaloʼob.

^ xóot’ol 53 FOTOʼOB: Juntúul sukuʼun kaʼanchajaʼan u yicheʼ maʼ u kʼáat u kʼam le tsolnuʼuk ku tsʼaʼabaltiʼoʼ. Juntúul kiikeʼ kex yaʼab baʼaloʼob yaantiʼeʼ u kʼáat u maasil.

^ xóot’ol 55 FOTOʼOB: Kaʼatúul máaxoʼob kaʼanchaj u yichoʼob: juntúul u ángel Dios yéetel le rey Uzíasoʼ. Evaeʼ tu tsʼíiboltaj u yich le cheʼoʼ ka tu jaantaj, Davideʼ tu tsʼíiboltaj u yatan yaanal máakeʼ ka kʼebanchaj yéetel Bat-Seba, Judaseʼ tu tsʼíiboltaj taakʼineʼ ka ookolnaji.