Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 27

Tuidikijayi dinanukila dia Yehowa

Tuidikijayi dinanukila dia Yehowa

“Nenulame mioyo yenu bua dinanukila dienu.”​—LUKA 21:19.

MUSAMBU WA 114 “Ikalayi ne lutulu”

KADIOSHA *

1-2. Mmunyi mudi mêyi a Yehowa adi mu Yeshaya 65:16, 17 atukankamija bua kutungunuka ne kunanukila?

“KULEKEDI NANSHA!” ntshiena-bualu tshia mpungilu wa rejon wa 2017. Tshivua tshikoke ntema bikole. Mpungilu eu uvua mutuleje mutudi mua kunanukila mu ntatu idi itukuata. Kukadi mpindieu bidimu binayi katshia tuamulonda, kadi too ne lelu tutshidi tunanukila mu nsombelu wa mu bulongolodi bubi ebu.

2 Nntatu kayi iudi mutuilangane nayi matuku mashale aa? Uvua mufuishe mulela webe anyi mulunda webe anyi? Udi ne disama didi dikutatshisha anyi? Malu adi enda akukolela bua bukulakaje anyi? Udi utata bua tshipupu tshivua tshinukuate anyi? Mbua malu a tshikisu avuabu bakuenzele anyi? Mbua mudibu bakukengesha anyi? Peshi udi utata bua tshipupu tshia disama bu mudi dia korona edi? Tudi bindile ne muoyo mujima dituku dikala malu onso aa ne bua kujimina, katuyi mua kuavuluka kabidi nansha!​—Bala Yeshaya 65:16, 17.

3. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza mpindieu? Bua tshinyi?

3 Nsombelu mmukole mu bulongolodi ebu, ne kumpala kutudi tuya eku netutuilangane kabidi ne ntatu mipite bukole. (Mat. 24:21) Kakuyi mpata, bidi bikengela tudisuike bua kunanukila bikole menemene. Bua tshinyi? Bualu Yezu uvua muambe ne: “Nenupete mioyo yenu bua dinanukila dienu.” (Luka 21:19) Tuetu tuela meji a mudi bana betu bakuabu bananukila pabu mu ntatu ya buena itudi nayi, nebituambuluishe bua kutungunuka ne kunanukila.

4. Bua tshinyi tudi tuamba ne: Yehowa udi tshilejilu tshimpe tshitambe tshia dinanukila?

4 Nnganyi udi tshilejilu tshimpe tshitambe tshia dinanukila? N’Yehowa Nzambi. Diandamuna edi didi dikukemesha anyi? Didi mua kukukemesha, kadi wewe muele meji bimpe neumone ne: bidi nanku. Bulongolodi ebu budi ku bukokeshi bua Diabolo ne mbuule tente ne ntatu. Yehowa udi ne bukole bua kujikija ntatu eyi anu mu mupodi wa dîsu, kadi mmuindile dituku didiye mulongolole bua kuyijikija. (Lomo 9:22) Bua mpindieu Nzambi wetu udi utungunuka ne kunanukila too ne pafika dine dituku adi. Yehowa mmuitabe bua kunanukila mu malu tshitema. Tuamonayi.

YEHOWA MMUITABE BUA KUNANUKILA MU MALU KAYI?

5. Mmunyi mudibu bapenda dîna dia Nzambi? Ntshinyi tshiudi umvua wewe bua bualu ebu?

5 Padibu bapenda dîna diende. Yehowa mmunange dîna diende ne mmusue bua muntu yonso adinemeke. (Yesh. 42:8) Kadi mbapende dîna diende edi kukadi bidimu binunu bisambombo. (Mis. 74:10, 18, 23) Bualu ebu buakatuadija mu budimi bua Edene pavua Diabolo (mmumue ne: “Mushiminyinyanganyi”) mubande Nzambi. Wakamba muvua Nzambi kayi mupeshe Adama ne Eva tshintu tshivuabu natshi dijinga bua bobu kushisha kupeta disanka. (Gen. 3:1-5) Katshia anu tshikondo atshi badi babanda Yehowa ne malu a dishima, bamba mudiye kayi musue kupesha bantu bidibu nabi dijinga menemene. Bivua bitonda Yezu bikole bua muvuabu bapenda dîna dia Tatuende. Ke bualu kayi wakalongesha bayidi bende bua kusambila ne: “Tatu wetu udi mu diulu, dîna diebe dijidibue.”​—Mat. 6:9.

6. Bua tshinyi Yehowa mmulekele bua tshikondo tshile tshipite bua kushishaye kukosa tshilumbu tshia bumfumu buende?

6 Padibu baluisha bumfumu buende. Anu Yehowa nkayende ke udi ne bukenji bua kukokesha mu diulu ne pa buloba, ne mushindu wende wa kukokesha mmuimpe mutambe. (Buak. 4:11) Kadi Diabolo mmutete bua kupambuisha banjelu ne bantu, ubafikisha ku diela meji ne: Nzambi kena ne bukenji abu to. Bivua ne bua kuangata tshikondo tshile bua bantu kujadika ne: Yehowa ke udi ne bukenji bua kukokesha ne anu yeye ke mukokeshi muimpe mutambe. Bu mudi Nzambi ne meji, mmulekeele bantu tshikondo tshile bua kujingululabu ne: padibu badikokesha nkayabu kabayi balonda Mufuki wabu, kabakuenza bualu bua nsongo nansha bumue to. (Yel. 10:23) Bu mudi Nzambi ne lutulu, nebiambuluishe bua akose tshilumbu etshi musangu umue bua kashidi. Neabingishibue palejaye ne: anu Bukalenge buende ke budi mua kuenza bua kuikale ditalala dilelela ne bukubi pa buloba.

7. Mbanganyi badi batombokele Yehowa? Ntshinyi tshiabenzelaye?

7 Padi bamue ba ku bana bende bamutombokela. Yehowa mmufuke bana bende ba mu diulu ne ba pa buloba bapuangane kabayi kalema. Pashishe Satana (mmumue ne: “Muluishi”) muanjelu uvua mulue kutomboka, wakasaka Adama ne Eva bavua bantu bapuangane bua kutombokelabu Yehowa. Banjelu bakuabu ne bantu kabidi bakalonda pabu dikasa dibi adi. (Yuda 6) Panyima pa bidimu, too ne bena mu tshisamba tshia Isalele, tshisamba tshivua Nzambi musungule, bakamubenga kudituabu mu ditendelela nzambi ya dishima. (Yesh. 63:8, 10) Yehowa wakadimona muedibue mâyi ku makasa. Kadi wakananukila mu bionso ebi, ne neatungunuke ne kunanukila too ne pafika tshikondo tshiabutulaye bantomboji bonso. Tshikondo atshi bena lulamatu bonso badi bananukila ne Yehowa mu bulongolodi bua malu mabi ebu nebapete disulakana dia dikema!

8-9. Mmalu kayi adibu bashiminyine Yehowa? Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua malu au?

8 Padi Diabolo umushiminyina malu. Satana wakabanda Yobo ne batendeledi bakuabu bonso ba Yehowa ba lulamatu wamba ne: badi bamutendelela anu bualu udi ubabenesha. (Yobo 1:8-11; 2:3-5) Diabolo mmusumishe bualu buende abu too ne lelu. (Buak. 12:10) Tuetu bananukile mu ntatu ne bashale balamate anu Yehowa bualu tudi bamunange netuenze wetu mudimu bua kujadika mudi Satana muena dishima. Yehowa neatubeneshe bua dinanukila dietu bu muvuaye muenzele Yobo.​—Yak. 5:11.

9 Satana udi ukuata mudimu ne bamfumu ba bitendelelu bia dishima bua kulongesha bantu ne: Yehowa udi ne tshikisu ne yeye ke udi ukebela bantu makenga. Bakuabu batu mene balongesha bantu ne: patu bana batekete bafua, Nzambi ke utu ubangata bualu udi dijinga ne banjelu bakuabu mu diulu. Etshi si nkupotela Nzambi bibi be! Kadi tuetu tudi bamanye tshidi bulelela. Padi disama dikole ditukuata anyi patudi tufuisha, katutu tuela Nzambi tshilumbu pambidi nansha. Kadi tudi batuishibue ne: dituku nedilue diakajaye malu onso. Mbimpe tuambile muntu yonso udi musue kututeleja ne: Yehowa nNzambi wa dinanga. Dîba adi Yehowa udi mua kuandamuna udi umuyobola.​—Nsu. 27:11.

10. Ntshinyi tshidi Misambu 22:23, 24 wamba bua Yehowa?

10 Padi batendeledi bende badiye munange bakenga. Yehowa nNzambi utu uditeka pa muaba wa bakuabu. Bitu bimusama ku muoyo padiye utumona tudila pamuapa bua mudibu batukengesha, patudi tusama, peshi bua bilema bietu. (Bala Misambu 22:23, 24.) Mmumanye makenga atudi nawu; mmusue kuajikija ne neaajikije. (Fuanyikija ne Ekesode 3:7, 8; Yeshaya 63:9.) Dituku nedilue ‘diakupulaye tshinsonji tshionso ku mêsu kuetu, ne lufu kaluakuikalaku kabidi, nansha madilu, nansha mbila ya miadi, nansha bintu bidi bisama kabiakuikalaku kabidi.’​—Buak. 21:4.

11. Ntshinyi tshitu Yehowa umvua bua batendeledi bende ba lulamatu bakadi bafue?

11 Padi balunda bende bafua. Ntshinyi tshitu Yehowa umvua bua balume ne bakaji ba lulamatu bakadi bafue? Udi ne dijinga dikole dia kubamona kabidi! (Yobo 14:15) Anji elabi meji mudi Yehowa ujinga menemene bua kumona kabidi mulunda wende Abalahama! (Yak. 2:23) Anyi bua kumona kabidi Mose uvuaye uyukila nende “mpala ne mpala.” (Ekes. 33:11) Udi kabidi ujinga ne muoyo mujima bua kumvua mudi Davidi ne bimbi ba misambu bakuabu bimba misambu milenga ya kumutumbisha nayi. (Mis. 104:33) Nansha mukadi balunda ba Yehowa aba bafue, ki mmubapue muoyo to. (Yesh. 49:15) Mmuvuluke kalu ne kalu konso ka muvua batendeledi bende aba. Bible udi wamba ne: “Buende yeye, buonso buabu badi ne muoyo.” (Luka 20:38, dim.) Dimue dituku neabajule ku lufu, ne neatuadije kabidi kuteleja masambila abu menza ne muoyo mujima ne kuitaba padibu bamutendelela. Wewe mufuishe muntu, malu aa adi mua kukusamba.

12. Mmalu kayi atu atamba kutonda Yehowa mu matuku mabi a ku nshikidilu aa?

12 Padi bantu babi bakengesha bakuabu. Pavua buntomboji bujuke mu Edene Yehowa uvua mumanye ne: malu avua ne bua kunyanguka bibi bitambe kumpala kua kuluawu kulengela. Yehowa mmukine malu mabi, ne dienzelangana malu adi kaayi makane ne tshikisu bidi mu bantu lelu. Utu nangananga utabalela bantu badi bakenga bikole bua malu aa, tshilejilu bantu badi kabayi ne bukokeshi ne badi kabayi ne wabu wa kubakuila bu mudi bana ba nshiya ne bakaji bakamba. (Zek. 7:9, 10) Bitu bitonda Yehowa bikole patuye umona bakengesha batendeledi bende ba lulamatu ne babela mu maloko. Ikalayi batuishibue ne: Yehowa mmunange yonso wa kunudi udi unanukila nende mu ntatu.

13. Nnsombelu kayi wa bundu udi Nzambi umona mu bantu? Ntshinyi tshienzaye bua bualu abu?

13 Tshiendenda tshidi tshivule bikole mu bantu. Satana mmunange kunyanga lungenyi lua bantu, pabu bafukibue ku tshimfuanyi tshia Nzambi. Pavua Yehowa Nzambi ‘mumone ne: bubi bua muntu buvua buvule pa buloba’ mu matuku a Noa, “wakanyingalala bua muvuaye muenze bantu pa buloba, ne muoyo wende wakamusama.” (Gen. 6:5, 6, dim., 11) Nsombelu ukadiku mulengele katshia ku tshikondo atshi anyi? Tòo! Diabolo udi usanka bikole padiye umona bantu baditua mu tshiendenda tshia masandi mu mishindu yatshi yonso, bu mudi disangila dia bantu badi kabayi baselengane ne dia bantu ba mubidi umue. (Ef. 4:18, 19) Satana utu usanka kabidi bikole patuye ufikisha batendeledi balelela ku dienza mpekatu. Pashikila lutulu lua Yehowa nealeje mudiye mukine tshiendenda pabutulaye bonso badi badituamu kabayi basue kushintuluka.

14. Ntshinyi tshidi bantu benzela bintu bidi Yehowa mufuke?

14 Padi bantu banyanga bintu bidiye mufuke. Muntu udi ‘ukokesha muntu mukuabu bua kumukengesha’ ne unyanga kabidi buloba ne nyama idi Yehowa mulombe bantu bua kutabalela. (Muam. 8:9; Gen. 1:28) Bamue bamanyi badi baleja ne: malu adi bantu benza adi mua kufikisha ku dijimina dia mishindu mivule ya nyama ne ya bikunyibue kumpala kutudi tuya eku. Kabiena bitukemesha patudi tumona bantu bapampakana bua buloba buetu ebu to. Diakalenga didi ne: Yehowa mmulaye bua “kubutula badi babutula buloba” ne neabuvuije mparadizu.​—Buak. 11:18, dim.; Yesh. 35:1.

MALU ADI DINANUKILA DIA YEHOWA DITULONGESHA

15-16. Ntshinyi tshidi ne bua kutuambuluisha bua kunanukila anu bu Yehowa? Fila tshilejilu.

15 Anji elabi meji: kukadi bidimu binunu ne binunu bidi malu mapite bungi anyingalaja Tatu wetu wa mu diulu, kadi yeye anu unanukila. (Tangila kazubu ka ne “ Yehowa udi unanukila mu malu aa”) Yehowa udi mua kubutula bulongolodi bubi ebu dîba dionso didiye musue. Kadi tudi ba diakalenga bua mudiye ne lutulu. Tuangatabi tshilejilu etshi: badi bambila muntu kampanda muena mukaji udi ne difu ne: muana udi munda udi ne disama dikole, neatate bikole paledibuaye ne kakulala matuku a bungi to. Nansha nanku baledi aba badi basankidila muana au padiye uledibua nansha mudibu bamanye ne: nebatate bikole bua kumukolesha. Bu mudibu banange muana au bikole badi banyisha bua kunanukila mu ntatu yonso idibu bapeta padibu badienzeja bua muana au ikale bimpe.

16 Bia muomumue, bantu bonso ba mu ndelenganyi ya Adama ne Eva badi baledibua bapange bupuangane. Kadi Yehowa udi anu mubanange ne ubatabalela. (1 Yone 4:19) Yehowa mmushilangane ne baledi batudi batele kuulu eku, bualu yeye udi mua kujikija ntatu ya bana bende. Mmulongolole dituku diumbushaye ntatu yonso idi nayi bantu. (Mat. 24:36) Mbimpe dinanga didi Yehowa mutunange ditusake bua kutungunuka ne kunanukila nende mu ntatu, nansha biobi mua kuangata tshikondo tshile.

17. Bua tshinyi malu adibu bambe bua Yezu mu Ebelu 12:2, 3 adi mua kutupesha bukole bua kunanukila?

17 Yehowa udi tshilejilu tshimpe tshia mua kunanukila. Yezu wakananukila pende anu bu Tatuende. Pavuaye pa buloba, wakananukila pavuabu bamuamba mêyi mabi, bamufuisha bundu, ne pavuabu bamupopele ku mutshi bua bualu buetu. (Bala Ebelu 12:2, 3.) Bushuwa tshilejilu tshia Yehowa tshia dinanukila tshiakapesha Yezu bukole bua kunanukila. Tshidi mua kutupesha petu bukole abu.

18. Mmunyi mudi 2 Petelo 3:9 utuambuluisha bua kumanya tshidi tshienzeke bua mudi Yehowa ne lutulu?

18 Bala 2 Petelo 3:9. Yehowa mmumanye tshikondo tshidi tshiakanyine menemene bua kubutula bulongolodi bubi ebu. Bu mudiye ne lutulu mbiambuluishe bua bantu ba bungi bafike ku dimumanya, ne mpindieu musumba munene wa bantu miliyo ne miliyo badi bamutendelela ne bamutumbisha. Buonso buabu badi ne disanka bua mudi Yehowa munanukile tshikondo tshile too padibu baledibue, balonge mua kumunanga ne badilambule kudiye. Nebimueneke patoke ne: Yehowa uvua muangate dipangadika dimpe bua kunanukila pikalaye mua kufuta bantu bonso miliyo ne miliyo bikale bananukile too ne ku ndekelu.

19. Ntshinyi tshitudi ne bua kudisuika bua kuenza? Mmabenesha kayi atuapeta?

19 Tshilejilu tshia Yehowa tshidi tshitulongesha mua kunanukila ne disanka. Yehowa udi anu “Nzambi wa disanka” nansha mudi Satana mukebeshe malu adi abungamija ne makenga. (1 Tim. 1:11) Tuetu petu tudi mua kulama disanka dietu eku bindile ne lutulu bua Yehowa avuije dîna diende dia tshijila, abingishe bumfumu buende ne atumbushile ntatu yonso itudi nayi. Tuikale badisuike bua kunanukila, bakoleshe muoyo bamanye ne: Tatu wetu wa mu diulu udi pende unanukila. Tuetu benze nanku mêyi aa neatukumbanyine: “Muntu udi utungunuka ne kunanukila mu diteta ngua diakalenga, bualu padiye ulua muntu muanyishibue, neapete tshifulu tshia butumbi tshia muoyo tshivua Yehowa mulaye bantu badi batungunuka ne kumunanga Yeye.”​—Yak. 1:12.

MUSAMBU WA 139 Fuanyikijabi palua bintu bionso bipiabipia!

^ tshik. 5 Tuetu bonso tutu tutuilangana ne ntatu ya mishindu ne mishindu. Kakuena tshia kuenza bua ya bungi ya kudiyi to, tshitudi ne bua kuenza nkunanukila. Kadi katuena nkayetu to. Nansha Yehowa pende udi unanukila mu malu a bungi. Mu tshiena-bualu etshi netuakule bua malu tshitema a kudiwu. Netuakule kabidi bua malu mimpe a bungi adi menzeke anu bualu Yehowa mmunanukile mu malu kampanda ne mudi tshilejilu tshiende mua kutuambuluisha.