Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-27

Lingisa Ukukghodlhelela KwakaJehova

Lingisa Ukukghodlhelela KwakaJehova

“Ngokukghodlhelela kwenu nizokusindisa ukuphila kwenu.”—LUK. 21:19.

INGOMA 114 Bekezelani

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1-2. Amezwi kaJehova aku-Isaya 65:16, 17 asikhuthaza njani ukuthi singalahli ithemba?

“UNGALAHLI ITHEMBA!” lesi bekusihloko somhlangano wesiFunda ka-2017. Ihlelwelo lasitjengisa ukuthi singakghodlhelela njani nasiqalana neentjhijilo. Sekudlule iminyaka emine yoke kodwana sisaragela phambili sikghodlhelelela ubujamo obubudisi bephaseli.

2 Ngibuphi ubudisi oqalene nabo mva nje? Kuhlongakalelwa lilunga lomndeni namkha mngani otjhidelene naye? Kghani uqalene nokugula okusongela ukuphila kwakho? Ukuluphala? Yihlekelele yemvelo, yinturhu namkha ukuhlunguphazwa? Namtjhana uqalene nomthelela wesindabelaphi i-COVID-19? Soke siqale phambili lapha zoke iintjhijilwezi zizabe zingasekho, sizikhohliwe, zingekhe zisenzeka.—Funda u-Isaya 65:16, 17.

3. Khuyini ekufuze siyenze nje begodu kubayini?

3 Ubujamo bephasi esiphila kilo bubudisi khulu begodu kungenzeka sisazokuhlangana nezinto ezibudisi khulu esikhathini esizako. (Mat. 24:21) Kusepepeneni ukuthi kuzotlhogeka amandla wokukghodlhelela. Kubayini? Ngombana uJesu wathi, “Ngokukghodlhelela kwenu nizokusindisa ukuphila kwenu.” (Luk. 21:19) Sizokukghona ukukghodlhelela lokha nasicabanga ngokuthi abanye baphumelele njani ukuthi bakghodlhelelele iintjhijilo ezifana nezethu.

4. Kubayini singathi uJehova usibonelo esiphuma phambili sokukghodlhelela?

4 Ngisiphi isibonelo esiphuma phambili sokukghodlhelela? Sibonelo sakaJehova. Kghani iyakurara ipendulo le? Ingakurara bekube kulapho ucabangisisa ngayo kuhle. Iphaseli lilawulwa nguDeveli, libhodwe miraro eminengi. UJehova unamandla wokuthi angaliqeda kodwana usalinde ilanga elithileko ukuthi akwenze lokho. (Rom. 9:22) Okwanje, uZimethu usaragela phambili akghodlhelela bekufike isikhathi esifaneleko. Akhesicoce ngezinto ezilithoba uJehova akhethe ukuzikghodlhelelela namhlanjesi.

KHUYINI UJEHOVA AKHETHE UKUYIKGHODLHELELA

5. Igama lakaZimu lihlaziswe njani begodu lokho kukwenza uzizwe njani?

5 Ihlazo elilethwe egameni lakhe. UJehova uyalithanda igama lakhe begodu ufuna woke umuntu alihloniphe. (Isa. 42:8) Sekudlule iinkulungwana ezisithandathu zeminyaka, solo igama lakhe lingahlonitjhwa, lihlanjalazwa. (Rhu. 74:10, 18, 23) Lokho kwathoma esimini ye-Edeni, lokha uSathana (‘Usomalakazi’) asola uZimu ngokudima u-Adamu no-Eva into ethileko ebeyingabenza bathabe. (Gen. 3:1-5) Kusukela mhlokho, uJehova bekaleyelwa amala kuthiwa, udima abantu izinto ezizobathabisa. UJesu yamtshwenya khulu indaba le. Ngombana lelo bekulihlazo elilethwa egameni lakaBabakhe. Ngebanga lalokho wafundisa abalandeli bakhe ukuthi bathandaze bathi, “Babethu osezulwini, ibizo lakho alicwengiswe.”—Mat. 6:9.

6. Kubayini uJehova adlulise isikhathi eside kangaka ngaphambi kokuthi alungise indaba yokubusa kwakhe?

6 Ukuphikiswa kobukhosi bakhe. UJehova nguye yedwa onelungelo lokubusa ephasini nezulwini begodu indlelakhe yokubusa, iphuma phambili ukuzidlula zoke. (IsAm. 4:11) UDeveli ulingile ukudurhisa iingilozi nabantu ekucabangeni ukuthi uZimu akanalo ilungelo lokubusa. Indaba kaJehova yokubusa bengekhe yalungiswa ngesikhathi esincani. Ngokuhlakanipha, uJehova wavumela isikhathi esaneleko sokuthi abantu bazibonele ngewabo ukuthi nabazibusako angeze baphumelela. (Jor. 10:23) Ngebanga lokubekezela kwakaZimu, indaba le izokulungiswa ingasikade. UJehova uzokucwengiswa njengombana kubonakala ukuthi mBuswakhe kwaphela ozokuletha ukuthula nokuvikeleka ephasini.

7. Bobani abahlanukela uJehova begodu khuyini azoyenza ngabo?

7 Ukuhlubuka kwabanye babantwana bakhe. UJehova wadala iingilozi nabantu abapheleleko abanganasono. Kwaba nengilozi yinye eyahlubukako, uSathana (“Umphikisi”) owatjhugulula abantu ebebanganasono, u-Adamu no-Eva ukuthi bahlanukele uJehova. Ezinye iingilozi nabanye abantu bahlanganyela ekuhlanukeleni uJehova. (Jud. 6) Ekukhambeni kwesikhathi, ngitjho namanye amalunga wesitjhaba sakwa-Israyeli, ebekubabantu abakhethwe nguZimu, ahlanganyela ekuhlubukenokhu ahlanukela uJehova bewalotjha abozimu bamala. (Isa. 63:8, 10) UJehova wazizwa ajikelwe. Nanyana kunjalo wakghodlhelela begodu usaragela phambili akghodlhelela bekube kulapho aphelisa khona boke abantu abamhlanukelako. Lokho kuzoletha isibusiso esikhulu ebantwini abathembekileko kuye, abakghodlhelela ubumbi bephaseli!

8-9. Ngimaphi amala akhulunywa ngoJehova begodu thina sithini ngamala lawo?

8 Amala kaDeveli angapheliko. USathana wasola isikhonzi esithembekileko uJobho, kuhlanganise nezinye iinkhonzi zakaJehova ngokuthi zilotjha uZimu ngebanga lokuba marhamaru. (Job. 1:8-11; 2:3-5) UDeveli usaragela phambili ngamalakhe la nanamhlanjesi. (IsAm. 12:10) Singadlala indimethu ngokutjengisa ukuthi amala kaSathana la akasiliqiniso, ngokuhlala sithembekile kuJehova ngebanga lethando esinalo ngaye nasiqalana neentjhijilo. Njengombana kwenzeka kuJobho, nathi sizokubusiswa ngebanga lokukghodlhelela kwethu.—Jak. 5:11.

9 USathana usebenzisa abadosi phambili bekolo yamala ukuthi bathi, uJehova unehliziyo embi begodu nguye obangela ukutlhaga nezinto ezimbi ezisephasini. Abanye lokha nakuhlongakala umntwana omncani bathi uthethwe nguZimu ngombana utlhoga iingilozi ezulwini. Qala ukuthi mamala ahlaza kangangani la! Thina siyalazi iqiniso. Lokha nasihlaselwa kugula okumaphorodlha namkha sihlongakalelwa mumuntu esimthandako, asithomi sikhombe uJehova ngomuno. Ngokuhlukileko, sinethemba lokuthi ngelinye ilanga uJehova uzokulungisa izinto. Sitjela woke umuntu osilalelako ukuthi uZimu uJehova unethando elingangani ngathi. Lokho kunikela uJehova ithuba elihle lokuthi aphendule loyo omnyazako.—IzA. 27:11.

10. IRhubo 22:23, 24 lisivezela ini ngoJehova?

10 Ukuhlunguphazwa kweenkhonzi zakhe azithandako. UJehova nguZimu onethando. Ukuhloyile ukusizwa silila ngebanga lokukghodlhelelela ukutlhaga, ukuhlunguphazwa, ukugula namkha ukuba nesono. (Funda IRhubo 22:23, 24.) UJehova uzwa ubuhlungu lokha nasizwa ubuhlungu, uyafuna ukukuqeda begodu uzokwenza lokho. (Madanisa u-Eksodusi 3:7, 8 no Isaya 63:9) Sizokufika isikhathi la ‘azokusula zoke iinyembezi emehlwenethu, ukufa angekhe kusaba khona, namkha isizi namkha ukulila namkha ubuhlungu angekhe kusaba khona.’—IsAm. 21:4.

11. Khuyini uJehova ayikhumbulako ngeenkhonzi zakhe ezithembekileko ezahlongakalako?

11 Ukuhlukana nabangani bakhe abahlongakalako. UJehova uzizwa njani ngamadoda nabafazi abathembekileko abahlongakalako? Ufuna kwambala ukubabona godu! (Job. 14:15) Ungacabanga ukuthi uJehova umhlulukela kangangani umnganakhe u-Abrahamu? (Jak. 2:23) Namkha uMosi, lo akhuluma naye “njengomuntu nacoca nomnganakhe”? (Eks. 33:11) Ukululukela kwamambala ukuzwa uDavida nabanye abarhubi bambhinela kamnandi iingoma zokumdumisa! (Rhu. 104:33) Nanyana abangani bakaZimaba balele ekufeni, akakabalibali. (Isa. 49:15) Ukhumbula yoke into ngabo. Ngamanye amezwi “boke bayaphila kuye.” (Luk. 20:38) Ngelinye ilanga, uzobavusa boke ekufeni begodu uzobezwa lokha nabathandaza kuye bebamlotjhe. Nangabe ulahlekelwe mumuntu omthandako ngebanga lokufa, kwanga indaba le ingakududuza.

12. Khuyini egandelela uJehova emihleni yokuphela le?

12 Ukugandelwa babantu abakhohlakeleko. Lokha ukuhlubuka nakuthoma e-Edeni, uJehova bekazi ukuthi kusazoba kumbi khulu ngaphambi kokuthi kube ngcono. UJehova ukuhloye kumbi khulu ukukhohlakala, ukungabi nabulungiswa nenturhu okuzele ephasineli namhlanjesi. Bekasolo abazwela labo abasibaga, ababogabogako nabangakghoni ukuzijamela, iintandani nabafelokazi. (Zak. 7:9, 10) UJehova ugandeleleka khulu nakabona iinkhonzi zakhe ziphathwa kabuhlungu, zihlunguphazwa bezibotjhwe. Qiniseka ngalokhu, uJehova ubathanda khulu laba abakghodlhelela kunye naye.

13. Umndeni kaJehova wehliswe njani isithunzi begodu khuyini azoyenza ngalokho?

13 Ukwehliswa isithunzi komndeni wabantu. USathana ukuthanda khulu ukwehlisa isithunzi sabantu abenziwe ngomfanekiso kaZimu. “Lokha uSomnini nakabona bonyana ubukhohlakali bomuntu bukhulu esikhathini sakaNowa ephasini wazisola bewanyama bona umenzeleni umuntu ephasini.” (Gen. 6:5, 6, 11) Kghani ubujamo butjhugulukile kusukela ngesikhatheso? Awa, akusinjalo. Kumthabisa khulu uSathana ukubona abantu baziphatha kumbi ngokwamambhayi hlangana kwabantu bobulili obungafaniko nobufanako. (Efe. 4:18, 19) Uthaba khulu nalokha labo abasemaqinisweni benza isono. Umusa kaJehova nawuphelako, uzokutjengisa ukuthi ukuhloye kangangani ukuziphatha okunjalo.

14. Khuyini abantu abayenzako endalweni kaZimu?

14 Ukonakaliswa kwendalwakhe. Lokha ‘umuntu aba negunya khona phezu komunye,’ wonakalisa iphasi neenlwana okuyindalo uJehova ayiphathise abantu ukuthi bayitlhogomele. (UMtj. 8:9; Gen. 1:28) Ezinye izazi zalemukisa ngokuthi izenzo zabantu zingenza iinlwana ezingaba mamiliyoni zingasaba khona eminyakeni ezako. Kungebangelo zithi indalo isengozini! Kuyathabisa ukuthi uJehova uthembisa ‘ukutjhabalalisa labo abatjhabalalisa iphasi,’ nakaqedako enze iplanethi yoke ibe yipharadesi.—IsAm. 11:18; Isa. 35:1.

LOKHO ESIKUFUNDAKO EKUKGHODLHELELENI KWAKAJEHOVA

15-16. Yini ekufuze isenze sikghodlhelele noJehova? Fanekisa.

15 Akhucabange ngayo yoke imiraro egandelelako uBabethu wezulwini ayikghodlhelele iminyaka eziinkulungwane yoke. (Qala ibhoksi elithi “ Lokho UJehova Akukghodlhelelelako.”) UJehova angaliqeda iphaseli nanyana kunini. Ukughodlhelela kwakhe kube sibusiso kithi! Mhlamunye singacabanga ngendaba le nganasi indlela, akhesithi indoda nomfazi batjelwa ukuthi umntwanabo ongakabelethwa uzokuba nomraro wepilo ebogabogako begodu angekhe aphile isikhathi eside. Nanyana kunjalo, ababelethaba bayazidela balinde ukuthi abelethwe. Ithando labo ngomntwana lo libenza bakghodlhelelele nanyana ngibuphi ubudisi abaqalana nabo, balinge ukunikela umntwanabo ipilo ethabisako.

16 Ngendlela efanako, boke abantwana baka-Adamu no-Eva babelethwa banesono. Nanyana kunjalo, uJehova uyabathanda begodu uyabatlhogomela. (1 Jwa. 4:19) Ngokungafani nababelethi babantu esikhulume ngabo emfanekisweni, uJehova angenza okuthileko. Ubekele eqadi ilanga la azokususa woke amagulo abhode indalwakhe ebabantu. (Mat. 24:36) Inga-kghani lokhu akukafuzi kusikhuthaze, kusenze sikghodlhelele kunye naye?

17. Ihlathululo etlolwe kumaHebheru 12:2, 3 isikhuthaza njani ukuthi siragele phambili sikghodlhelela?

17 UJehova wabeka isibonelo esihle khulu sokukghodlhelela. UJesu waphumelela ekulingiseni isibonelo esihle khulu sakaBabakhe sokukghodlhelela. Njengomuntu, uJesu wakghodlhelelela ukuthukwa, ukuhlaziswa nokuhlunguphazwa esigodweni ngebanga lethu. (Funda yebeHebheru 12:2, 3.) Akunakuzaza ukuthi isibonelo sakaJehova sokukghodlhelela ukuthi sanikela uJesu amandla wokuthi akghodlhelele. Nathi singasinikela amandla.

18. Umtlolo we-2 kaPitrosi 3:9 usisiza njani sizwisise lokho okuzokufezwa kukghodlhelela kwakaJehova?

18 Funda yesi-2 kaPitrosi 3:9. UJehova usazi kuhle isikhathi asibekileko sokuthi aqede iphaseli. Ukubekezela kwakhe kwenze kwakghonakala ukuthi kubutheleleke isiqubuthu esikhulu, esizimbalobalo zamamiliyoni ezimlotjhako nezimdumisako! Boke bayakuthabela ukuthi uJehova ukghodlhelele bebabelethwa, bafunda ukumthanda begodu bazinikela kuye. Isiqunto sakaJehova sokuthi kubayini akghodlhelele sizokubonakala kuhle lokha nakanikela umvuzo amamiliyoni wabantu abakghodlhelele bekwaba sekupheleni!

19. Khuyini ekufuze sizimisele ukuyenza begodu uzokubayini umvuzwethu?

19 Sifunda kuJehova ukuthi sikghodlhelele ngethabo. Nanyana sibhodwe zizinto ezibuhlungu kuhlanganise nokutlhaga okubangelwe nguSathana, uJehova usolo ‘anguZimu othabako.’ (1 Thim. 1:11) Nathi singahlala sithabile nasingalinda uJehova ngokubekezela ukuthi acwengise igama lakhe, ukubusa kwakhe bekaqede boke ubumbi nayo yoke imiraro esiqalene nayo ephasini. Asizimiseleni ukukghodlhelela, siduduzeke ngokwazi ukuthi noBabethu wezulwini uyakghodlhelela naye. Nasenza njalo, amezwi la azokuba liqiniso kithi: “Uyathaba umuntu oragela phambili akghodlhelela isilingo, ngombana nakamukelwako uzokufumana isihlohlo sokuphila, leso uJehova asithembise labo abaragela phambili bamthanda.”—Jak. 1:12.

INGOMA 139 Akhuzibone Usephasini Elitjha

^ isig. 5 Soke namhlanjesi sinemiraro ethileko esiqalene nayo. Kuhlekuhle eminengi yakhona, asinazo iinsombululo zayo. Esingakghona ukukwenza kukuthi siyikghodlhelele. Nokho asisisodwa. UJehova naye ukghodlhelelela izinto ezinengi. Esihlokwenesi, sizokokucoca ngezintwezo ezilithoba. Sizokubona nokuthi ukukghodlhelela kwakaJehova khuyini okuyifezileko begodu singazuza njani esibonelweni sakhe.