Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 28

Okɛ Mɛi Akashi Akaŋ—Okɛ Mɛi Ahi Shi Yɛ Toiŋjɔlɛ Mli

Okɛ Mɛi Akashi Akaŋ—Okɛ Mɛi Ahi Shi Yɛ Toiŋjɔlɛ Mli

“Nyɛkahãa wɔnaa wɔhe tsɔ, ni wɔteɔ akaŋshii shi yɛ wɔteŋ, ni wɔhe miitsɛ̃tsɛ̃ɛ wɔhe.”—GAL. 5:26.

LALA 101 Nyɛhãa Wɔfea Ekome Kɛtsua Nii

NƆ NI ABAASUSU HE a

1. Kɛ́ mɛi komɛi nu he akɛ amɛhi fe mɛi krokomɛi lɛ, mɛni baanyɛ ajɛ mli kɛba?

 ŊMƐNƐ lɛ, mɛi feɔ nibii ni baahã ana akɛ amɛhi fe mɛi krokomɛi, ni amɛsusuuu bɔ ni amɛnifeemɔ lɛ baanyɛ asa mɛi krokomɛi ahe ehã lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akɛni nitsulɔi kɛ jarayelɔi komɛi miitao amɛnitsumɔ lɛ aya nɔ fe mɛi krokomɛi anɔ hewɔ lɛ, amɛfeɔ nibii komɛi ni esaaa koni amɛkɛgbe mɛi krokomɛi lɛ ajara. Agbɛnɛ hu, yɛ shwɛmɔi tamɔ bɔɔlutswaa mli lɛ, mɔ ko baanyɛ eje gbɛ eku mɔ ko ni epila lɛ koni ekɛ ewebii lɛ awo mɔ lɛ webii lɛ, ni amɛye kunim. Skulbii komɛi yahéɔ apɔ loo amɛkɔpeɔ kɛ́ amɛmiiŋma kaa koni amɛfo kaa lɛ. Akɛni Kristofoi ji wɔ hewɔ lɛ, wɔle akɛ nifeemɔi nɛɛ ateŋ eko eko esaaa; amɛfata “heloo lɛ nitsumɔi lɛ” ahe. (Gal. 5:19-21) Shi ani nyɛmi ko baanyɛ ekɛ mɔ ko abɔi akaŋ shii yɛ etsui mli loo ewo mɛi krokomɛi hewalɛ ni amɛfee nakai ni lɛ po eyɔseee? Sanebimɔ nɛɛ he miihia waa, ejaakɛ kɛ́ wɔnu he akɛ wɔhi fe mɛi krokomɛi lɛ, no baanyɛ afite ekomefeemɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ.

2. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, abaatsɔɔ wɔ sui gbohii komɛi ni baanyɛ ahã wɔnu he akɛ wɔhi fe wɔnyɛmimɛi lɛ. Agbɛnɛ hu, wɔbaasusu hii kɛ yei anɔkwafoi komɛi ni hi shi yɛ blema ni mia amɛhiɛ waa koni amɛkanu he akɛ amɛhi fe mɛi krokomɛi lɛ ahe. Shi klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, nyɛhãa wɔkwɛa bɔ ni wɔbaafee wɔna nɔ ni tsirɛɔ wɔ ni wɔtsuɔ nii waa yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli.

BƆ NI OBAAFEE ONA NƆ NI TSIRƐƆ BO NI OTSUƆ NII WAA YƐ YEHOWA SƆƆMƆ LƐ MLI

3. Mɛɛ saji esa akɛ wɔbi wɔhe?

3 Yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, esa akɛ okɛ sanebimɔi komɛi apɛi otsui mli okwɛ akɛ mɛni tsirɛɔ bo ni otsuɔ nii waa yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Sanebimɔi nɛɛ ekomɛi ji: ‘Ani ja mikɛ mihe eto mɔ ko he dani minuɔ he akɛ mihe yɛ sɛɛnamɔ? Kɛ́ miitsu nɔ ko yɛ asafo lɛ mli lɛ, ani mikɛmaa mihiɛ akɛ miifee ni ana akɛ yɛ misɛɛ lɛ mɔ ko bɛ, aloo kɛhooo kwraa lɛ, mihi fe mɔ ko? Aloo nɔ ni ma mihiɛ ji ni mikɛ minyɛmɔ fɛɛ atsu nii ahã Yehowa?’ Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔbi wɔhe saji ni tamɔ nɛkɛ? Kwɛmɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ.

4. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbo ŋaa ni awo yɛ Galatiabii 6:3, 4 lɛ akɛ wɔkɛ wɔhe akato mɛi krokomɛi ahe lɛ toi?

4 Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ wɔkɛ wɔhe akato mɛi krokomɛi ahe. (Kanemɔ Galatiabii 6:3, 4.) Mɛni hewɔ? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔhe to mɛi krokomɛi ahe ni wɔnu he akɛ wɔhi fe amɛ lɛ, no baanyɛ ahã wɔwó wɔhe nɔ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ wɔhe to mɛi krokomɛi ahe ni wɔnu he akɛ amɛhi fe wɔ lɛ, no hu baanyɛ ahã wɔnijiaŋ aje wui. Kɛ́ wɔnu he akɛ wɔhi fe mɔ ko jio, wɔnu he akɛ mɔ ko hi fe wɔ jio, nilee bɛ eko eko mli. (Rom. 12:3) Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Greece ni atsɛɔ lɛ Katerina b lɛ wie akɛ: “No mli lɛ, mikɛ mihe toɔ mɛi ni etamɔ nɔ ni amɛhe yɛ fɛo fe mi, amɛbɔɔ mɔdɛŋ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli fe mi, ni ewaaa akɛ amɛkɛ mɛi baabɔ naanyo lɛ ahe, ni enɛ hã minu he akɛ mihe bɛ sɛɛnamɔ.” Be fɛɛ be lɛ, esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, jeee wɔhefɛo, wɔnaa ni tse loo bɔ ni mɛi le wɔ waa lɛ hewɔ Yehowa gbala wɔ kɛba emasɛi lɛ, moŋ lɛ, ena akɛ wɔsumɔɔ lɛ, ni wɔmiisumɔ ni wɔbo e-Bi lɛ lɛ toi, ni no hewɔ egbala wɔ kɛba lɛ.—Yoh. 6:44; 1 Kor. 1:26-31.

5. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nyɛmi nuu ni atsɛɔ lɛ Hyun lɛ niiashikpamɔ lɛ mli?

5 Sane kroko ni wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe ji, ‘Ani mɛi le mi akɛ mɔ ko ni feɔ nibii ni baahã toiŋjɔlɛ ahi mi kɛ mɛi ateŋ aloo mɔ ko ni daa nɛɛ mikɛ mɛi ená sane?’ Naa nyɛmi nuu ko ni yɔɔ South Korea ni atsɛɔ lɛ Hyun lɛ niiashikpamɔ. Be ko ni eho lɛ, enuɔ he akɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ sɔɔmɔ hegbɛi yɛ asafo lɛ mli lɛ miitao ana akɛ amɛbɔɔ mɔdɛŋ fe lɛ. Ewie akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛmimɛi nɛɛ baafee lɛ mináa tɔmɔ ko yɛ he, ni bei pii lɛ kɛ́ amɛwie nɔ ko lɛ mikɛ amɛ kpaaa gbee.” Mɛni jɛ enɛ mli kɛba? Lɛ diɛŋtsɛ ewie akɛ: “Misubaŋ lɛ kɛ mligbalamɔ ba asafo lɛ mli.” Hyun nanemɛi lɛ ekomɛi ye amɛbua lɛ ni ena akɛ eyɛ naagba. Enɛ hewɔ lɛ etsake esubaŋ, ni ŋmɛnɛ lɛ enyɛ eetsu enitsumɔ akɛ asafoŋ onukpa lɛ jogbaŋŋ. Kɛ́ wɔna akɛ wɔmiifee nibii ni tsɔɔ akɛ wɔkɛ mɛi miishi akaŋ moŋ fe nibii ni tsɔɔ akɛ wɔmiitiu toiŋjɔlɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔtsake amrɔ nɔŋŋ.

KAANA OHE TSƆ NI OHE AKATSƐ̃ MƐI HU

6. Yɛ nɔ ni awie yɛ Galatiabii 5:26 lɛ naa lɛ, mɛi sui gbohii baanyɛ ahã wɔkɛ mɛi ashi akaŋ?

6 Kanemɔ Galatiabii 5:26. Mɛɛ sui gbohii baanyɛ ahã mɔ ko kɛ mɔ ko ashi akaŋ yɛ etsui mli? Ekome ji, ni mɔ lɛ baana ehe tsɔ. Mɔ ko ni naa ehe tsɔ lɛ susuɔ lɛ pɛ ehe, ni ewóɔ ehe nɔ. Su kroko ni ehiii ji hetsɛ̃. Kɛ́ mɔ ko he miitsɛ̃ mɔ ko lɛ, jeee akɛ eetao ená nɔ ni mɔ lɛ yɔɔ lɛ kɛkɛ, shi moŋ eetao ni nɔ ni mɔ lɛ yɔɔ lɛ hu aŋmɛɛ lɛ. Kɛ́ mɔ ko he tsɛ̃ɔ mɔ ko lɛ, belɛ eenyɛ mɔ lɛ diɛŋtsɛ. Esa akɛ wɔtsi wɔhe kwraa kɛje sui gbohii enyɔ nɛɛ ahe.

7. Gbaa nɔkwɛmɔnɔ ko kɛtsɔɔ bɔ ni kɛ́ mɔ ko he tsɛ̃ɔ mɛi loo enaa ehe tsɔ lɛ, ebaanyɛ eye lɛ awui.

7 Wɔbaanyɛ wɔkɛ sui gbohii enyɔ nɛɛ ato fɔte ni kpeɔ tso lɛ he. Kɛ́ fɔte bɔi tso tsũ ko kpemɔ lɛ, ekolɛ shishijee lɛ, anaŋ lɛ nɔ ko tsɔ. Shi kɛ́ atsuuu he nii lɛ, gbi ko lɛ tsũ lɛ baakumɔ eshwie shi. Nakai nɔŋŋ kɛji akɛ mɔ ko miisɔmɔ Yehowa shi ewóɔ ehe nɔ loo ehe tsɛ̃ɔ mɛi lɛ, wɔsɛɛ ko lɛ ebaagbee shi. (Abɛi 16:18) Ebaakpa Yehowa sɔɔmɔ, ni no baaye lɛ diɛŋtsɛ ehe kɛ mɛi krokomɛi awui. Shi mɛni baaye abua wɔ ni wɔkana wɔhe tsɔ loo wɔhe tsɛ̃ mɛi?

8. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkana wɔhe tsɔ?

8 Kɛ́ wɔkɛ ŋaa ni bɔfo Paulo wo Filipibii lɛ tsu nii lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔkana wɔhe tsɔ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛkajɛa naataamɔ loo nyɛhe ni nyɛnaa tsɔ mli nyɛfea nɔ ko nɔ ko, shi moŋ nyɛkɛ heshibaa abua mɛi krokomɛi akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe nyɛ.” (Fip. 2:3) Kɛ́ wɔbuɔ mɛi krokomɛi akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe wɔ lɛ, wɔkɛ mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ yɛ nɔ ko mli fe wɔ lɛ eshiŋ akaŋ. Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔmii baashɛ wɔhe akɛ amɛbɔɔ mɔdɛŋ, titri lɛ kɛ́ amɛkɛ amɛhesai lɛ miitsu nii yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli kɛmiiwo ehiɛ nyam. Kɛ́ nyɛmimɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ lɛ hu kɛ Paulo ŋaawoo lɛ tsu nii lɛ, amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ baama nibii ni wɔ hu wɔbɔɔ mɔdɛŋ yɛ mli lɛ anɔ, ni amɛbaaná wɔhe miishɛɛ. Enɛ baahã toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ ahi asafo lɛ mli.

9. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔhe akatsɛ̃ mɛi?

9 Kɛ́ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ jeee nɔ fɛɛ nɔ wɔhe esa kɛ feemɔ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔhe akatsɛ̃ mɛi. Kɛ́ wɔbaa wɔhe shi lɛ, wɔfeŋ nibii ni baatsɔɔ akɛ wɔhi fe mɛi krokomɛi. Moŋ lɛ, wɔbaayɔse akɛ mɛi krokomɛi bɔɔ mɔdɛŋ yɛ nibii komɛi amli fe wɔ, ni wɔbaakase nii kɛjɛ amɛŋɔɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ nyɛmi ko bɔɔ mɔdɛŋ kɛ maŋshiɛmɔ hãmɔ waa lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi lɛ ni etsɔɔ wɔ bɔ ni esaa ehe kɛhãa emaŋshiɛmɔi lɛ. Agbɛnɛ hu, kɛ́ nyɛmi yoo ko le nihoomɔ waa lɛ, wɔbaanyɛ ni wɔbi lɛ ni etsɔɔ wɔ bɔ ni ehoɔ nii lɛ ehãa. Kɛ́ ewa kɛhã oblanyo loo oblayoo ko yɛ asafo lɛ mli akɛ ekɛ mɛi baabɔ naanyo lɛ, ebaanyɛ ebi mɔ ko ni ewaaa hãaa lɛ akɛ ekɛ mɛi baabɔ naanyo lɛ dɛŋ ŋaawoo. Kɛ́ wɔfee nibii tamɔ enɛɛmɛi lɛ, wɔhe tsɛ̃ŋ mɛi, moŋ lɛ, wɔbaaya wɔhiɛ.

KASEMƆ NII KƐJƐ MƐI NI AWIE AMƐHE YƐ BIBLIA LƐ MLI LƐ ADƐŊ

Akɛni Gideon baa ehe shi hewɔ lɛ, enyɛ ebaa toiŋjɔlɛ ni yɔɔ ekɛ Efraimbii lɛ ateŋ lɛ yi (Kwɛmɔ kuku 10-12)

10. Mɛɛ naagba Gideon kɛkpe?

10 Hã wɔsusu sane ko ni ba Gideon ni jɛ Manase weku lɛ mli lɛ, kɛ hii komɛi ni jɛ Efraim weku lɛ mli lɛ ateŋ lɛ he wɔkwɛ. Yehowa ye ebua Gideon kɛ ehii 300 lɛ ni amɛye kunim kpele ko ni kulɛ amɛbaanyɛ amɛkɛshwã. Efraimbii lɛ kɛ Gideon yakpe, shi nɔ najiaŋ ni amɛbaajie eyi lɛ, amɛkɛ lɛ bé moŋ. Amɛnu he akɛ tsɛ ni Gideon tsɛɛɛ amɛ yɛ shishijee lɛ koni amɛfata ehe ni akɛ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ ayawu lɛ tsɔɔ akɛ ebuuu amɛ. Bulɛ ni abaajie kpo atsɔɔ amɛweku lɛ he miihia amɛ aahu akɛ amɛnaaa akɛ Gideon etse Yehowa gbɛ́i lɛ he, ni ebu Yehowa webii lɛ ahe.—Koj. 8:1.

11. Te Gideon jie Efraimbii lɛ anaa ehã tɛŋŋ?

11 Gideon baa ehe shi waa. Ekɛɛ Efraimbii lɛ akɛ: “Mɛni mitsu ni fe nyɛnɔ lɛ?” Kɛkɛ ni egbala amɛjwɛŋmɔ kɛtee nɔ ko ni Yehowa eye ebua amɛ ni amɛtsu lɛ nɔ koni amɛna akɛ Yehowa ejɔɔ amɛ hu. Be ni ekɛ amɛ wie yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, “amɛhe jɔ.” (Koj. 8:2, 3) Gideon kɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ ehã enyɛ etsu lɛ wóoo ehe nɔ, ni no hã enyɛ ebaa toiŋjɔlɛ yi.

12. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Efraimbii lɛ fee amɛnii amɛhã lɛ mli? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ bɔ ni Gideon fee enii ehã lɛ mli?

12 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Gideon kɛ Efraimbii lɛ asane lɛ mli? Efraimbii lɛ anifeemɔ lɛ hãa wɔnaa akɛ, esaaa akɛ wɔtaoɔ hiɛnyam wɔhãa wɔhe, moŋ lɛ esa akɛ wɔfee nibii ni baahã awo Yehowa hiɛ nyam. Kɛ́ weku yitso loo asafoŋ onukpa ji bo lɛ, mɛni obaanyɛ okase yɛ Gideon sane lɛ mli? Kɛ́ ofee nɔ ko ni egba mɔ ko naa lɛ, okɛ ohe awo mɔ lɛ shihilɛ mli koni ona nɔ hewɔ ni sane lɛ gba enaa lɛ. Agbɛnɛ hu, obaanyɛ ojie mɔ lɛ yi yɛ nɔ ko ni efee jogbaŋŋ lɛ he. Ni enɛ lɛ, ja obaa ohe shi waa dani obaanyɛ ofee nakai, titri lɛ, kɛ́ mɔ lɛ sane eŋɔɔɔ. Toiŋjɔlɛ he hiaa kwraa fe ni obaahã ana akɛ osane ja.

Hana kɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ akɛ ebaatsu saji ahe nii ehã lɛ, ni enɛ hã emii shɛ ehe ekoŋŋ (Kwɛmɔ kuku 13-14)

13. Mɛɛ naagba Hana kɛkpe? Ni te etsu he nii ehã tɛŋŋ?

13 Susumɔ Hana sane lɛ hu he okwɛ. Ewu ji Levinyo ko ni atsɛɔ lɛ Elkana, ni ewu lɛ sumɔɔ lɛ waa. Shi no mli lɛ, Elkana yɛ ŋa kroko ni atsɛɔ lɛ Penina. Elkana sumɔɔ Hana fe Penina; shi no mli lɛ, “Penina yɛ bii, shi Hana lɛ, ebɛ bi ko.” Enɛ hewɔ lɛ, Penina yeɔ Hana he fɛo “daa koni ekɛwo emli la.” Te enɛ hã Hana nu he ehã tɛŋŋ? Egba enaa waa! Biblia lɛ kɛɛ: “Efóɔ ni eyeee nii.” (1 Sam. 1:2, 6, 7) Shi nɔ ko bɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ Hana fee Penina nɔ ko kɛtse. Moŋ lɛ, ejɛ etsuiŋ esɔle ehã Yehowa, ni ekɛ ehiɛ fɔ̃ enɔ akɛ ebaatsu saji ahe nii, ni ebaaye ebua lɛ. Ani Penina tsake esubaŋ gbonyo lɛ? Biblia lɛ ewieee nɔ ko ni tsɔɔ nakai. Shi ehãa wɔleɔ akɛ kɛjɛ be ni Hana sɔle egbe naa lɛ, ená miishɛɛ ekoŋŋ, ni “ehiɛ efeee mɔbɔmɔbɔ dɔŋŋ.”—1 Sam. 1:10, 18.

14. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Hana sane lɛ mli?

14 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Hana sane lɛ mli? Kɛ́ mɔ ko miifee nɔ ko ni ehã mɛi ana akɛ ehi fe bo lɛ, ye ohe nɔ. Kaahã otsui laka bo akɛ esa akɛ ofee nɔ ko kɛtsɔɔ akɛ ohi fe lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni okɛ efɔŋ baato efɔŋ najiaŋ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ohã toiŋjɔlɛ ahi okɛ mɔ lɛ teŋ. (Rom. 12:17-21) Kɛ́ mɔ lɛ tsakeee esubaŋ po lɛ, sane lɛ gbaŋ onaa, ni omii baashɛ ohe.

Apolo kɛ Paulo na akɛ Yehowa miijɔɔ amɛnitsumɔ lɛ nɔ, ni no hewɔ lɛ amɛteŋ mɔ ko nuuu he akɛ ehi fe enyɛmi (Kwɛmɔ kuku 15-18)

15. Mɛni wɔle yɛ Apolo kɛ Paulo fɛɛ he?

15 Naagbee kwraa lɛ, nyɛhãa wɔkwɛa nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Apolo kɛ bɔfo Paulo dɛŋ. Amɛ fɛɛ amɛle Ŋmalɛ lɛ mli jogbaŋŋ. Amɛ fɛɛ amɛle nitsɔɔmɔ, ni ale amɛ waa yɛ asafo lɛ mli, ni amɛ fɛɛ amɛye amɛbua mɛi pii ni amɛbatsɔmɔ Yesu kaselɔi. Shi amɛteŋ mɔ ko mɔ ko nuuu he akɛ ehi fe enyɛmi.

16. Mɛni ole yɛ Apolo he?

16 Afɔ Apolo yɛ Aleksandria, ni ji maŋ ko ni no mli lɛ mɛi yaa koni amɛyakase nii yɛ jɛmɛ lɛ. Eji wielɔ ni naa tse, ni “ele Ŋmalɛ lɛ mli jogbaŋŋ.” (Bɔf. 18:24) Be ni Apolo yasɔmɔ yɛ Korinto asafo lɛ mli lɛ, asafoŋbii lɛ ekomɛi hã ena faŋŋ akɛ, amɛsumɔɔ esane fe Paulo kɛ nyɛmimɛi krokomɛi. (1 Kor. 1:12, 13) Ani Apolo kɛ enifeemɔ tsɔɔ akɛ enyaa nɔ ni amɛfeɔ lɛ he? Nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ efee nakai. Anɔkwa, be ni Apolo shi Korinto lɛ sɛɛ lɛ, Paulo wo lɛ hewalɛ ni eku esɛɛ ni eya jɛmɛ. (1 Kor. 16:12) Eji Apolo kɛ enifeemɔ tsɔɔ akɛ enyaa nɔ ni nyɛmimɛi lɛ feɔ ni baanyɛ ekɛ mligbalamɔ aba lɛ he kulɛ, ani Paulo baatsu lɛ jɛmɛ ekoŋŋ? Dabi kwraa. Ekã shi faŋŋ akɛ, Apolo kɛ nikeenii ni Nyɔŋmɔ edro lɛ lɛ tsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ; ekɛshiɛ sane kpakpa lɛ, ni ekɛwaje enyɛmimɛi lɛ. Agbɛnɛ hu, Apolo baa ehe shi waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Akwila kɛ Priskila ‘gbála Nyɔŋmɔ gbɛ lɛ mli jogbaŋŋ amɛtsɔɔ lɛ’ lɛ, nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ enu he akɛ amɛshwie ehiɛ shi.—Bɔf. 18:24-28.

17. Mɛni Paulo fee kɛbaa toiŋjɔlɛ yi?

17 No mli lɛ, bɔfo Paulo le nitsumɔ kpakpa ni Apolo tsuɔ lɛ, shi no hãaa enu he akɛ mɛi baasusu akɛ Apolo hi fe lɛ. Kɛ́ wɔkane wolo ni Paulo ŋma Korintobii lɛ, wɔnaa akɛ ebaa ehe shi, ni ehãaa sane agba enaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni mɛi komɛi kɛɛ akɛ “Paulo nɔ ji mi” lɛ, Paulo yitsoŋ efuuu lɛ. Moŋ lɛ, ekɛ yijiemɔ lɛ fɛɛ hã Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo.—1 Kor. 3:3-6.

18. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ 1 Korintobii 4:6, 7 lɛ naa lɛ, mɛni wɔkaseɔ yɛ Apolo kɛ Paulo sane lɛ mli?

18 Mɛni wɔkaseɔ yɛ Apolo kɛ Paulo sane lɛ mli? Ekolɛ wɔtsuɔ nii waa yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, ni wɔye wɔbua mɛi pii ni amɛtee amɛhiɛ ni abaptisi amɛ. Shi esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be akɛ, Yehowa ni ye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔfee nibii nɛɛ. Nɔ kroko ni wɔkaseɔ yɛ Apolo kɛ Paulo sane lɛ mli ji akɛ, kɛ́ atu sɔ̃i pii awo wɔdɛŋ yɛ asafo lɛ mli lɛ, belɛ wɔyɛ hegbɛi pii ni wɔbaanyɛ wɔkɛbaa toiŋjɔlɛ yi yɛ asafo lɛ mli. Kɛ́ asafoŋ onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi jɛɔ Biblia lɛ mli amɛwoɔ ŋaa be fɛɛ be, amɛnuuu he akɛ amɛhi fe mɛi krokomɛi, ni amɛwo wɔ hewalɛ ni wɔkase Kristo Yesu lɛ, ehãa ekomefeemɔ kɛ toiŋjɔlɛ hiɔ asafo lɛ mli, ni wɔnáa enɛ he miishɛɛ waa.—Kanemɔ 1 Korintobii 4:6, 7.

19. Mɛni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ afee? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji, “ Kaafee Nɔ Ko Ni Baahã Mɔ Ko Anu He Akɛ Ehi Fe Mɛi Krokomɛi.”)

19 Yehowa edro wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nikeenii ko, ni wɔbaanyɛ wɔkɛ nakai ‘nikeenii lɛ asɔmɔ wɔnyɛmimɛi lɛ.’ (1 Pet. 4:10) Ekolɛ wɔbaasusu akɛ nɔ ni wɔtsuɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ he ehiaaa tsɔ. Shi bɔ ni akpɛɔ mamai ni afolɔ kɛtsaraa ni ebatsɔɔ atade lɛ, nakai nɔŋŋ nibii bibii ni wɔtsuɔ lɛ yeɔ ebuaa ni ekomefeemɔ hiɔ asafo lɛ mli. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔmiaa wɔhiɛ waa ni wɔkafee nɔ ko ni baahã efee tamɔ nɔ ni wɔmiinu he akɛ wɔhi fe mɛi krokomɛi. Moŋ lɛ, nyɛhãa wɔtswaa wɔfai shi akɛ, wɔbaafee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ kɛbaa toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ yi yɛ asafo lɛ mli.—Efe. 4:3.

LALA 80 ‘Saa Onaa Okwɛ, Ni Obaana Akɛ Yehowa Hi’

a Bɔ ni kɛ́ kukwɛi ko he egbála lɛ ewaaa akɛ ebaajwara lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ́ mɛi kɛ amɛhe shi akaŋ yɛ asafo ko mli lɛ, ewaaa akɛ nakai asafo lɛ baajwa. Kɛ́ asafo ko he waaa ni ekomefeemɔ bɛ mli lɛ, anyɛŋ ajá Yehowa yɛ toiŋjɔlɛ mli yɛ nakai asafo lɛ mli. Nikasemɔ nɛɛ baaye abua wɔ ni wɔna nɔ hewɔ ni esaaa akɛ wɔkɛ mɛi shiɔ akaŋ yɛ wɔtsui mli kɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee koni toiŋjɔlɛ ahi asafo lɛ mli.

b Atsake gbɛ́i lɛ.