Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 29

Sanka bua tshiudi wenza bua kuya kumpala mu ditendelela Yehowa!

Sanka bua tshiudi wenza bua kuya kumpala mu ditendelela Yehowa!

‘Muntu yonso apete tshidiye mua kusankila bua bualu buende nkayende, kayi udifuanyikija ne muntu mukuabu to.’​—GAL. 6:4.

MUSAMBU WA 34 Nengende ne muoyo wanyi mutoke

KADIOSHA *

1. Bua tshinyi Yehowa katu utufuanyikija ne bantu bakuabu?

YEHOWA mmunange bantu ne mmunange bintu bia mishindu mishilashilangane. Bualu ebu budi bumuenekela ku bintu bia dikema bidiye mufuke, too ne ku bantu. Mmufuke yonso wa kutudi mu mushindu wa pa buawu. Ke bualu kayi, katu utufuanyikija ne bantu bakuabu nansha. Udi ukonkonona muoyo webe, umona tshiudi munda menemene. (1 Sam. 16:7) Mmumanye kabidi biudi mua kuenza bimpe, biudi kuyi mua kuenza bimpe ne mushindu uudi mukole. Kena ukulomba malu adi makupite bukole audi kuyi mua kuenza to. Mbimpe tuidikije Yehowa, tudimona anu mudiye utumona. Dîba adi netuikale ne “meji mimpe,” katuyi tuela meji ne: tudi bapite tshitudi anyi bashadile to.​—Lomo 12:3.

2. Bua tshinyi ki mbimpe tudifuanyikije ne bantu bakuabu?

2 Bushuwa, tuetu tulonda tshilejilu tshimpe tshia muanetu wa balume anyi wa bakaji kampanda wa lulamatu udi uyisha bimpe menemene bidi mua kutuambuluisha. (Eb. 13:7) Tshilejilu tshiende tshidi mua kutuambuluisha bua kuakaja nyishilu wetu. (Filip. 3:17) Kadi kudi dishilangana pankatshi pa kuidikija tshilejilu tshimpe tshia muntu ne kudifuanyikija nende. Wewe udifuanyikija ne muntu bidi mua kukutekesha mu maboko, ukadi umvuilangana mukawu, udimona muntu tshianana. Anu mutuvua balonge mu tshiena-bualu tshishale, ditembangana ne bena mu tshisumbu bakuabu didi padi mua kunyanga malanda etu ne Yehowa. Nanku Yehowa udi utusengelela ne dinanga dionso ne: “Muntu yonso akonkonone bienzedi biende, dîba adi neapete tshidiye mua kusankila bua bualu buende nkayende, kayi udifuanyikija ne muntu mukuabu to.”​—Gal. 6:4.

3. Udi muye kumpala mu malu kayi adi akupetesha disanka mu ditendelela Yehowa?

3 Yehowa mmusue usanke bua tshiudi wenza bua kuya kumpala mu dimutendelela. Tshilejilu, wewe mubatijibue newikale ne disanka dia muudi mukumbaje tshipatshila atshi. Udi mudiangatshile dipangadika adi nkayebe bualu udi munange Nzambi. Anji elabi meji bua bionso biukadi muenze bua kuya kumpala. Tshilejilu, udi muvudije dinanga diebe bua dibala dia Bible ne didilongela anyi? Utu usambila ne muoyo mujima anyi? (Mis. 141:2) Ukadi mupepeje mua kutuadija kuyukila ne bantu mu buambi ne mua kuyisha bimpe ne bintu bietu bia kulongesha nabi anyi? Wewe ne dîku, Yehowa mmukuambuluishe bua ulue mulume muimpe, mukaji muimpe peshi muledi muimpe anyi? Udi mua kumvua disanka dia bungi bua muudi muye kumpala mu malu onso aa.

4. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?

4 Tudi mua kuambuluisha bakuabu bua basanke bua diya diabu kumpala mu nyuma. Tudi mua kubambuluisha kabidi bua kabikadi badifuanyikija ne bantu bakuabu to. Mu tshiena-bualu etshi, netumone mudi baledi mua kuambuluisha bana babu, mudi bena dibaka mua kuambuluishangana, ne mudi bakulu ne bantu bakuabu mua kuambuluisha bena Kristo nabu. Ndekelu wa bionso, netumone mêyi manene a mu Bible ndambu adi mua kutuambuluisha bua kudifundila bipatshila bimpe bilondeshile mamanya atudi nawu ne nsombelu wetu.

TSHIDI BALEDI NE BENA DIBAKA MUA KUENZA

Baledi wetu, lejayi bana benu ne: nudi nusanka bua malu mimpe adibu benza (Tangila tshikoso 5-6) *

5. Bilondeshile Efeso 6:4, ntshinyi tshidi baledi ne bua kuepuka?

5 Mbimpe baledi bikale badimuke bua kubenga kufuanyikija muana ne muana mukuabu anyi kumulomba bua kuenza malu adiye kayi mua kukokesha to, bualu bidi mua kutekesha muana mu maboko. (Bala Efeso 6:4.) Muanetu wa bakaji mukuabu diende Sachiko * udi wamba ne: “Mu kalasa balongeshi bavua basue bua ngikale ntuka anu wa kumpala. Bualu bukuabu, mamu pende uvua musue bua ngikale mpeta mpue ya bungi mu kalasa bua mulongeshi wetu ne tatu uvua kayi Ntemu banganyishe. Mu kuamba kuimpe, uvua musue bua nkuate ku mateta ne mpue yonso, bualu bumvua tshiyi mua kukokesha to. Nansha munkadi mujikije kalasa kukadi bidimu bia bungi, misangu mikuabu ntu ndiambila ne: pamuapa Yehowa kena wanyisha tshindi ngenza mu mudimu wende to, nansha mundi ndifila ne muanyi muonso.”

6. Misambu 131:1, 2 udi ulongesha baledi tshinyi?

6 Mu Misambu 131:1, 2, mudi dilongesha dia mushinga mukole bua baledi. (Bala.) Mukalenge Davidi wakamba ne: kavua ‘wipatshila malu mapite bunene’ anyi wenza malu avua mamupite bukole to. Budipuekeshi buende ‘buakamutukija ne kumupuwisha’. Mêyi a Davidi aa adi mua kulongesha baledi tshinyi? Mbimpe baledi bikale ne budipuekeshi kabayi bajinga bua bobu ne bana babu benze malu adi mabapite bukole to. Padi baledi bambuluisha muana bua adifundile bipatshila bimpe, mbimpe bitabe bidiye mua kuenza ne bidiye kayi mua kuenza bua adimone ne mushinga. Muanetu wa bakaji mukuabu diende Marina udi wamba ne: “Mamu kavua umfuanyikija ne tutuanyi ne bakunyi banyi babidi anyi ne bana bakuabu nansha. Wakandongesha ne: muntu yonso udi ne biende bipedi, ne Yehowa udi wangata yonso wa kutudi ne mushinga wa bungi. Anu muvua mamu mundongeshe amu, tshitu ntamba kudifuanyikija ne bantu bakuabu to.”

7-8. Mmushindu kayi udi mulume mua kupesha mukajende bunême?

7 Mulume muena Kristo udi ne bua kupesha mukajende bunême. (1 Pet. 3:7) Kupesha muntu bunême kudi kumvuija kumutabalela mu mushindu wa pa buawu ne kumunemeka. Tshilejilu, mulume udi upesha mukajende bunême padiye umunemeka. Kena umulomba bua kuenza malu adiye kayi mua kukokesha to. Kena nansha umufuanyikija ne bakaji bakuabu to. Mukaji udi mua kumvua mushindu kayi bayende yeye umufuanyikija ne bakuabu mu mushindu mubi? Bayende wa muanetu Rosa udi kayi Ntemu, utu ufuanyikija muanetu eu misangu ya bungi ne bakaji bakuabu. Mêyi mabi atuye umuamba mmenze bua Rosa kikadi udiangata ne mushinga, umona bu ne: muntu nansha umue ki mmumunange to. Udi wamba ne: “Ntu njinga bua bikale bamvuluija misangu yonso ne: Yehowa udi ungangata ne mushinga.” Kadi mulume muena Kristo utu yeye upesha mukajende bunême. Mmumanye ne: malu adiye wenza adi akolesha malanda ende ne mukajende ne Yehowa kabidi. *

8 Mulume udi upesha mukajende bunême udi umutua makumbu, umuambila ne: mmumunange, ne umuela kalumbandi. (Nsu. 31:28) Katerina utuvua bakuile mu tshiena-bualu tshishale, bayende uvua mumuambuluishe bua umbushe lungenyi lua kubenga kudiangata ne mushinga. Patshivuaye muana, mamuende uvua umupuekesha milongo pa tshibidilu, umufuanyikija ne balunda bende ne bana ba bakaji bakuabu. Nunku wakatuadija kudifuanyikija ne bantu bakuabu nansha pakavuaye mulue Ntemu. Kadi bayende udi muena Kristo wakamuambuluisha bua umbushe lungenyi alu ne ikale udimona mu mushindu muimpe. Udi wamba ne: “Bayanyi mmunnange, utu ungela kalumbandi bua malu mimpe andi ngenza, ne utu unsambidila. Utu umvuluija kabidi ngikadilu milenga ya Yehowa ne ungambuluisha bua kuakaja ngelelu wanyi wa meji mubi.”

TSHIDI BAKULU BIMPE NE BANTU BAKUABU MUA KUENZA

9-10. Mmushindu kayi uvua bakulu ba malu mimpe bambuluishe muanetu wa bakaji bua kumbusha lungenyi lua kudifuanyikija ne bakuabu?

9 Mmushindu kayi udi bakulu mua kuambuluisha bantu badi ne lungenyi lua kudifuanyikija ne bakuabu? Tuangate tshilejilu tshia muanetu wa bakaji Hanuni. Patshivuaye muana kabavua batamba kumuela kalumbandi to. Udi wamba ne: “Mvua muena bundu ne mvua mmona ne: bana nanyi bakuabu bavua bampite. Ngakatuadija kudifuanyikija ne bantu bakuabu katshia anu ku buana.” Nansha pakavua Hanuni mulue Ntemu wakatungunuka ne kudifuanyikija ne bantu bakuabu. Ke bualu kayi, kavua udimona ne mushinga mu tshisumbu to. Kadi lelu, udi wenza mudimu wa bumpanda-njila ne disanka. Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe bua kuakaja ngelelu wende wa meji?

10 Hanuni udi uleja ne: bakulu ba malu mimpe ke bavua bamuambuluishe. Bakamujadikila ne: uvua ne mushinga, kumuelabu kalumbandi bua tshilejilu tshiende tshimpe tshia lulamatu. Mmufunde wamba ne: “Matuku makese pashishe, bakulu bakandomba bua kukankamija bana betu ba bakaji bakuabu bavua dijinga ne diambuluisha. Mudimu uvuabu bampeshe au wakanjadikila ne: ndi ne mushinga. Ndi mvuluka muvua bakulu bangele tuasakidila bua mumvua mukankamije bamue bana betu ba bakaji batshivua bansonga. Pashishe bakambadila 1 Tesalonike 1:2, 3. Mvese au wakandenga ku muoyo bikole! Lelu eu nkadi ndimona ne mushinga mu tshisumbu anu bua balami bimpe abu.”

11. Bilondeshile Yeshaya 57:15, mmunyi mutudi mua kuambuluisha badi “bazajibue ne bapuekele mu lungenyi”?

11 Bala Yeshaya 57:15. Yehowa utu utabalela badi “bazajibue ne bapuekele mu lungenyi” luabu bikole. Tuetu bonso tudi mua kuambuluisha bana betu aba, ki mmudimu wa bakulu nkayabu to. Kubatabalela ne muoyo mujima ke umue mushindu utudi mua kubakankamija. Yehowa mmusue tuleje mikoko yende ya mushinga mukole eyi ne: mmuyinange. (Nsu. 19:17) Tudi kabidi mua kuambuluisha bana betu patudi tudipuekesha, katuyi tuditambisha bua mamanya atudi nawu. Katuena basue kukoka ntema ya bakuabu kutudi to, bualu badi mua kutumvuila mukawu. Kadi tuenzayi mudimu ne bipedi ne mamanya atudi nawu bua kukankamijangana.​—1 Pet. 4:10, 11.

Bayidi ba Yezu bavua bamunanga bualu kavua udiangata bu mubapite to. Uvua munange kusomba ne balunda bende aba (Tangila tshikoso 12)

12. Bua tshinyi bantu bapuekele bavua basue kuya kudi Yezu? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

12 Mushindu uvua Yezu wenzela bayidi bende malu udi mua kutulongesha bia bungi bua mutudi petu mua kuenzela bakuabu malu. Uvua muntu mutambe bunene wa katshia ne katshia. Nansha nanku, uvua “mupole malu ne mupuekele mu muoyo.” (Mat. 11:28-30) Kavua uditumbisha bua lungenyi luende lutue ne bua dimanya dia dikema divuaye nadi nansha. Uvua ulongesha ne ngakuilu mupepele ne ufila bilejilu bivua bilenga mioyo ya bapuekele. (Luka 10:21) Yezu uvua mushilangane ne bamfumu ba bitendelelu bena lutambishi, bualu kavua wenza bua bakuabu badimone kabayi ne mushinga ku mêsu kua Nzambi to. (Yone 6:37) Kadi uvua unemeka too ne bantu ba tshianana.

13. Mmunyi muvua Yezu muleje bulenga ne dinanga mu mushindu uvuaye wenzela bayidi bende malu?

13 Mushindu uvua Yezu wenzela bayidi bende malu udi uleja muvuaye ne bulenga ne dinanga. Uvua mumanye ne: bavua ne bipedi ne nsombelu mishilangane. Nunku buonso buabu kabavua mua kuenza midimu ya muomumue anyi kuyisha mu mushindu wa muomumue to. Nansha nanku, uvua wanyisha bivua yonso wa kudibu wenza ne muende muonso. Tshilejilu tshia ntalanta tshivua Yezu mufile tshidi tshileja muvuaye ne lungenyi lua kumvuilangana. Mu tshilejilu atshi, mfumu wakapesha mupika yonso mudimu “bilondeshile tshivuaye mua kukokesha.” Umue wa ku bapika babidi ba tshisumi wakapeta bia bungi kupita mukuabu. Kadi mfumuabu wakabela bonso babidi kalumbandi ne mêyi a muomumue aa: “Udi muenze bimpe, mupika muimpe wa lulamatu!”​—Mat. 25:14-23.

14. Tudi mua kuidikija muvua Yezu wenzela bakuabu malu mushindu kayi?

14 Yezu udi utuenzela malu ne dinanga ne bulenga. Mmumanye ne: tudi ne bipedi ne nsombelu mishilangane, ne udi usanka patudi tudifila ne muetu muonso. Mbimpe tuenzele petu bakuabu malu anu bu Yezu. Katuenji bua muena Kristo netu adimone kayi ne mushinga anyi umvue bundu bua mudiye kayi mua kuenza bia bungi bu bakuabu nansha. Kadi tukebe mishindu ya kuela bana betu kalumbandi bua mudibu badifila ne muabu muonso bua kuenzela Yehowa mudimu.

DIFUNDILA BIPATSHILA BIUDI MUA KUKUMBAJA

Difundila bipatshila bimpe biudi mua kukumbaja bua wikale ne disanka (Tangila tshikoso 15-16) *

15-16. Mmushindu kayi uvuabi biambuluishe muanetu wa bakaji kampanda bua muvuaye mudifundile bipatshila bivuaye mua kukumbaja?

15 Patudi tudifundila bipatshila mu mudimu wa Yehowa, tudi tupeta nsombelu wa nsongo. Kadi mbimpe tudifundile bipatshila bitudi mua kukokesha bua kukumbaja, ki mbia buena bia bakuabu to. Katudifundidi bipatshila bidi mua kutuela mâyi ku makasa ne kututekesha mu maboko to. (Luka 14:28) Tuangate tshilejilu tshia muanetu wa bakaji mukuabu udi mpanda-njila diende Midori.

16 Tatuende wa Midori udi kayi Ntemu, uvua umupuekesha milongo patshivuaye muana, umufuanyikija ne bakunyi bende ne balongi babu. Midori udi wamba ne: “Tshivua ndimona ne mushinga to.” Kadi pakakolaye, wakatuadija kudimona ne mushinga. Udi wamba kabidi ne: “Ntu mbala Bible dituku dionso bua mpete ditalala mu muoyo ne mmone ne: Yehowa mmunnange.” Bualu bukuabu, wakadifundila bipatshila bivuaye mua kukumbaja, kusambilaye nangananga bua Yehowa amuambuluishe bua kubikumbaja. Kuenza nanku nkumuambuluishe bua ikale ne disanka bua bionso bidiye wenza mu mudimu wa Yehowa.

TUNGUNUKA NE KUPESHA YEHOWA TSHIDI TSHITAMBE BUIMPE TSHIUDI NATSHI

17. Mmushindu kayi utudi mua “kutungunuka ne kuvuijibua bapiabapia mu ngelelu wa meji udi ulombola meji [etu]”? Mbipeta kayi bituapeta?

17 Bitu biangata matuku bua kuakaja ngelelu wetu wa meji ne mushindu utudi tumvua. Ke bualu kayi Yehowa udi utukankamija ne: “Nudi ne bua kutungunuka ne kuvuijibua bapiabapia mu ngelelu wa meji udi ulombola meji enu.” (Ef. 4:23, 24) Bushuwa, bua kuenza nanku mbimpe tusambile, tubale Dîyi dia Nzambi, ne tuelangane meji a bitudi tubala. Difila mu malu aa, ne lomba Yehowa bua akupeshe bukole buende. Nyuma wende muimpe neakuambuluishe bua umbushe lungenyi lua kudifuanyikija ne bakuabu. Yehowa neakuambuluishe kabidi bua kumanya ni udi ne mukawu anyi lutambishi bua ubiumbushe ne lukasa luonso.

18. Mmunyi mudi mêyi adi mu 2 Kulondolola 6:29, 30 mua kukukolesha?

18 Bala 2 Kulondolola 6:29, 30. Yehowa mmumanye muoyo wetu. Mmumanye kabidi ntatu yetu, mmumue ne: mutudi tuluangana ne nyuma wa pa buloba ebu ne dipanga dietu dia bupuangane. Padi Yehowa umona mutudi tudienzeja bikole bua kuluisha malu mabi aa, udi utunanga kabidi bikole.

19. Ntshilejilu kayi tshidi Yehowa ufila bua kuleja mudiye umvua bua bualu buetu?

19 Bua Yehowa kutuleja mudiye umvua bua bualu buetu, udi ufila tshilejilu tshia dinanga ditu pankatshi pa mamu ne muanende wa mu maboko. (Yesh. 49:15) Tuangate tshilejilu tshia mamu mukuabu diende Rachel. Mmufunde wamba ne: “Muananyi Stephanie uvua muledibue wa kabishi anyi wa tshituka. Pamvua mumulele uvua mukese bikole, kayi ne bukole to. Kadi baminganga bakanganyishila bua ngikale mmuambula dituku dionso munkatshi mua ngondo wa kumpala pavuaye mu tshiamu tshia kulambila bana ba tubishi. Tshikondo atshi, ngakalua kunanga muananyi au bikole. Mpindieu ukadi ne bidimu bisambombo ne udi umueneka mukese kudi bana ba mulongo wende. Nansha nanku, ndi mumunange bikole bualu uvua muambe kufua, mmumpeteshe disanka dia bungi!” Bidi bitukolesha ku muoyo bua kumanya ne: Yehowa udi utunanga bikole padiye utumona tudienzeja ne muetu muonso bua kumuenzela mudimu!

20. Bu muudi mutendeledi wa Yehowa udi mudilambule kudiye, mbualu kayi buudi ne bua kusankila?

20 Bu muudi mutendeledi wa Yehowa, udi ne mushinga wa bungi mu dîku diende, ne kakuena muntu mukuabu udi bu wewe to. Yehowa kavua mukukoke kudiye bualu udi mupite bantu bakuabu to. Wakakukoka bualu uvua mutangile mu muoyo webe, kumonaye ne: udi musue kulonga malu ende ne udi muena bupuekele udiye mua kufumba. (Mis. 25:9) Ikale mutuishibue ne: udi ukuanyisha paudi wenza muebe muonso bua kumuenzela mudimu. Lulamatu luebe ne dinanukila diebe bidi bijadika ne: udi ne “muoyo muimpe ne mulengele.” (Luka 8:15) Nunku tungunuka ne kupesha Yehowa tshidi tshitambe buimpe tshiudi natshi. Dîba adi neupete tshiudi mua kusankila ‘bua bualu buebe nkayebe.’

MUSAMBU WA 38 Neakukoleshe

^ tshik. 5 Yehowa katu utufuanyikija ne bantu bakuabu to. Nansha nanku, bamue ba kutudi badi mua kuikala badifuanyikija ne bakuabu ne batuadija kudimona mu mushindu mubi. Mu tshiena-bualu etshi, netumone bua tshinyi ki mbimpe kudifuanyikija ne bakuabu. Netumone kabidi mutudi mua kuambuluisha bena mu mêku etu ne bena mu tshisumbu bua badimone anu mudi Yehowa ubamona.

^ tshik. 5 Tudi bashintulule amue mêna.

^ tshik. 7 Nansha mudi mibelu eyi itangila nangananga balume, mêyi manene a bungi adi atangila kabidi bakaji.

^ tshik. 58 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Mu ntendelelu wa mu dîku, baledi basanka bua tshidi muana yonso muenze bua kubueja mu buatu bua Noa.

^ tshik. 62 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa bakaji musombe ne muanende ulongolola malu bua kulua mpanda-njila muambuluishi, ne pashishe usanka bua mudiye mukumbaje tshipatshila tshiende atshi.