Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 31

Indila Yehowa too ne padiangatshilaye malu mu bianza

Indila Yehowa too ne padiangatshilaye malu mu bianza

“Nendeje lungenyi lua kuindila.”​—MIKA 7:7.

MUSAMBU WA 128 Unanukile too ne ku nshikidilu

KADIOSHA *

1-2. Mmalu kayi atuakonkonona mu tshiena-bualu etshi?

MMUNYI muutu umvua pautu kuyi upeta tshintu pa dîba diuvua mutshitekemene ne muoyo mujima? Bitu bikutonda anyi? Udi mua kumvua anu bu mudibu baleje mu Nsumuinu 13:12 ne: “Bualu butekemena budibu baladikije budi busamisha muoyo.” Kadi neumvue bishi bobu bakuambile ne: kudi malu mimpe adi menze bua kupetshi tshintu tshiebe atshi pa dîba diuvua mutshitekemene? Dîba adi, neushale ne lutulu, utungunuka anu ne kutshindila.

2 Mu tshiena-bualu etshi, netumone amue mêyi manene a mu Bible adi mua kutuambuluisha bua kuikala ne “lungenyi lua kuindila.” (Mika 7:7) Pashishe netukonkonone nsombelu ibidi idi itulomba bua kuikala ne lutulu ne kuindila Yehowa too ne padiangatshilaye malu mu bianza. Netumone kabidi malu mimpe adi Yehowa mulamine badi basue kumuindila.

MÊYI MANENE A MU BIBLE ADI ATULONGESHA BUA KUIKALA NE LUTULU

3. Dîyi dinene didi mu Nsumuinu 13:11 didi ditulongesha tshinyi?

3 Nsumuinu 13:11 udi utulongesha bua kuikala ne lutulu. Udi wamba ne: “Biuma bipeta lukasa nebikepele, kadi biuma bia muntu udi ubisangisha ku kakese ku kakese nebivule.” Dîyi dinene edi didi ditulongesha ne: tuetu ne lutulu tuenza malu ne meji, netupatule bipeta bimpe.

4. Dîyi dinene didi mu Nsumuinu 4:18 didi ditulongesha tshinyi?

4 Nsumuinu 4:18 udi wamba ne: “Njila wa bantu bakane udi bu butoke bua bukenke bua mu dinda dinda budi buenda butoka anu kutoka too ne padi munda munya mukumbana.” Mêyi aa adi apetangana bimpe ne mushindu udi Yehowa ubuluila bantu bende malu adiye mulongolole bua kuenza, ubabuluilawu ku kakese ku kakese. Mvese eu udi kabidi utuambuluisha bua kujingulula mudi muena Kristo wenza mashintuluka mu nsombelu wende bua kusemena pabuipi ne Yehowa. Bitu bilomba tshikondo bua muntu kusemena pabuipi ne Yehowa. Tuetu tulonga Dîyi dia Nzambi bimpe menemene ne tutumikila mibelu itudi tupetamu ne idi bulongolodi bua Nzambi butupesha, netupete ngikadilu ya buena Kristo ku kakese ku kakese. Netumanye kabidi Nzambi bimpe menemene. Tumonayi mpindieu tshilejilu tshivua Yezu mufile bua kushindika bualu ebu.

Anu mudi mutshi mukese ukola ku kakese ku kakese, ke mudi kabidi muntu udi witaba mukenji wa Bukalenge wenda ushintuluka (Tangila tshikoso 5)

5. Ntshilejilu kayi tshivua Yezu mufile tshidi tshileja mudi muntu ushintuluka ku kakese ku kakese?

5 Yezu wakafila tshilejilu tshidi tshileja ne: mukenji wa Bukalenge utudi tuyisha udi anu bu kalutete kadi kenda kakola mu mioyo ya bantu bakane. Wakamba ne: “Mamiinu adi atoloka ne alepa, yeye [tuambe ne: tshidime] kena umanya mudibi bienzeka to. Buloba nkayabu budi bupatula mamuma ku kakese ku kakese, budi buanji bupatula kakolakola, pashishe miepu, ndekelu wa bionso ntete mikole mu miepu.” (Mâko 4:27, 28) Yezu uvua usua kuamba muaba eu ne: anu mudi mutshi mukese ukola ku kakese ku kakese, ke mudi kabidi muntu udi witaba mukenji wa Bukalenge wenza mashintuluka. Tshilejilu, padi balongi ba Bible basemena pabuipi ne Yehowa, tudi tutuadija kumona mashintuluka a bungi adibu benza. (Ef. 4:22-24) Kadi mbimpe tuvuluke ne: Yehowa ke udi ukolesha kalutete kakese aku.​—1 Kol. 3:7.

6-7. Mushindu uvua Yehowa mufuke buloba udi utuleja tshinyi?

6 Yehowa utu ne lutulu, wangata dîba dionso didi dikengela bua kuenza malu ende onso. Utu wenza nanku bua butumbi bua dîna diende ne bua diakalenga dia bantu. Tumonayi tshilejilu tshia muvuaye mulongoluele bantu buloba ku kakese ku kakese.

7 Bible udi uleja muvua Yehowa mufuke buloba, wamba ne: uvua mukose “bunene buabu,” mujiike “bitekelu bia makunji abu,” ne mulonge “dibue diabu dia mu ditumba.” (Yobo 38:5, 6) Uvua mene muangate too ne dîba bua kutangila mudimu wende. (Gen. 1:10, 12) Anji elabi meji bua bungi bua disanka divua banjelu bumvue pavuabu bamona tshintu tshionso tshipiatshipia tshivua Yehowa mufuke. Bible udi mene wamba ne: umue musangu bakatuadija “kuela mbila ya disanka.” (Yobo 38:7) Bualu ebu budi buleja ne: biakalomba Yehowa bidimu binunu ne binunu bua kufuka diulu ne buloba, ne bintu bionso bidi ne muoyo; kadi pakatangilaye bintu bionso bivuaye mufuke abi, wakamona ne: “bivua bimpe be.”​—Gen. 1:31.

8. Ntshinyi tshituakonkonona mpindieu?

8 Anu mutukadi bamone, mu Bible mudi mêyi manene adi atuleja mushinga wa kuikala ne lutulu. Tukonkononayi mpindieu nsombelu ibidi idi itulomba bua tuikale ne lutulu ne tuindile Yehowa too ne padiangatshilaye malu mu bianza.

NDÎBA KAYI DIDIBI MUA KUTULOMBA BUA KUINDILA YEHOWA?

9. Mmu nsombelu kayi mudibi mua kutulomba bua tuindile Yehowa?

9 Bidi mua kutulomba bua kuindila Yehowa bua andamune masambila etu. Patudi tumulomba bukole bua tutantamene lutatu anyi bua tutshimune butekete kampanda, tudi mua kumona ne: udi unenga bua kutuandamuna. Bua tshinyi Yehowa katu wandamuna masambila etu onso diakamue?

10. Bua tshinyi mbimpe tuikale ne lutulu patudi bindile bua Yehowa andamune masambila etu?

10 Yehowa utu uteleja masambila etu. (Mis. 65:2) Utu umona ne: tudi ne ditabuja patudi tumusambila ne muoyo mujima. (Eb. 11:6) Tuetu tusambila Yehowa bua atuambuluishe bua tuenze malu adi amusankisha, mbimpe tudienzeje bua kuenza disua diende. (1 Yone 3:22) Nunku patudi tusambila Yehowa bua tulekele tshilele kampanda tshibi, bidi mua kutulomba bua kuikala ne lutulu ne kudienzeja bikole bua kutshilekela. Yezu wakaleja ne: Nzambi kakuandamuna masambila etu onso diakamue to. Wakamba ne: “Tungunukayi ne kulomba, nebanupeshe; tungunukayi ne kukeba, nenupete; tungunukayi ne kukokola, nebanunzuluile; bualu muntu yonso udi ulomba, badi bamupesha; muntu yonso udi ukeba, udi upeta; ne muntu yonso udi ukokola, nebamunzuluile.” (Mat. 7:7, 8) Tuetu tulonda mubelu eu ne ‘tusuminyina mu disambila,’ tuikale batuishibue ne: Tatuetu wa mu diulu udi ututeleja ne neandamune milombu yetu.​—Kolos. 4:2.

Nansha mutudi bindile Yehowa, tuikale anu tumusambila ne ditabuja dionso (Tangila tshikoso tshia 11) *

11. Tuetu bamone ne: Yehowa ki mmuandamune amue masambila etu ne lukasa, mmunyi mudi Ebelu 4:16 mua kutuambuluisha?

11 Nansha mudi Yehowa kayi wandamuna amue masambila etu ne lukasa, udi utulaya ne: neaandamune “pa dîba dikumbane.” (Bala Ebelu 4:16.) Nunku katuedi meji ne: Yehowa mmuenze tshilema padiye kayi muandamune masambila etu pa dîba dituvua batekemene to. Tshilejilu, kukadi bidimu ndambu bidi bana betu ba bungi basambila bua Bukalenge bua Nzambi bulue kubutula ndongoluelu wa malu eu. Yezu uvua mene mutulombe bua tuikale tusambila bua Bukalenge ebu. (Mat. 6:10) Kadi muntu mutshimbakane udi ujimija ditabuja diende kudi Nzambi anu bualu nshikidilu ki mmulue pa dîba divuaye yeye mutekemene to. (Hab. 2:3; Mat. 24:44) Nunku mbimpe tutungunuke ne kuindila Yehowa, tumusambila ne ditabuja dionso. Nshikidilu wa ndongoluelu eu nealue anu pa tshikondo tshikumbane bualu Yehowa ukadi muteke ‘dituku ne dîba’ dialuaye. Dituku adi nedikale tshikondo tshimpe tshitambe bua bantu bonso badi banange Yehowa.​—Mat. 24:36; 2 Pet. 3:15.

Mmunyi mudi tshilejilu tshia Jozefe tshitulongesha mua kuikala ne lutulu? (Tangila tshikoso 12-14)

12. Mmu nsombelu kayi mudibi mua kutulomba bua tuikale ne lutulu?

12 Bidi mua kutulomba bua tuikale ne lutulu padibu batuenzela bilema. Bena panu batu bapita kukengesha bantu ba mubidi mukuabu, ba dikoba dikuabu, ba tshisa tshikuabu peshi ba ditunga dikuabu. Batu bakengesha kabidi bantu badi ne bulema anyi basama mu lungenyi. Mbakengeshe batendeledi ba Yehowa ba bungi bua ditabuja diabu. Padibu batukengesha nanku, mbimpe tuvuluke mêyi a Yezu aa: “Muntu udi munanukile too ne ku nshikidilu neapandishibue.” (Mat. 24:13) Kadi ntshinyi tshiudi ne bua kuenza wewe mumanye ne: muena Kristo netu mmuenze mpekatu munene? Bakulu bobu bamane kumanya bualu abu, newikalaku ne lutulu ubeyemena mumanye ne: nebaye ne malu mudi Yehowa musue anyi? Ntshinyi tshidi bakulu ne bua kuenza padi muena Kristo wenza mpekatu munene?

13. Ntshinyi tshidi Yehowa musue bua bakulu benze padi muena Kristo muenze mpekatu munene?

13 Padi bakulu bamanya ne: bubi bunene mbuenzeke mu tshisumbu, badi basambila Yehowa bamulomba “meji adi afumina muulu” bua baye ne malu mudiye musue. (Yak. 3:17) Tshipatshila tshiabu ntshia ne: kuoku mushindu bambuluishe muenji wa mpekatu bua umbuke “mu njila wende uvuaye mupambukile.” (Yak. 5:19, 20) Badi kabidi ne bua kudienzeja muabu muonso bua kukuba tshisumbu ne kusamba bavua muenji wa mpekatu au muenzele bibi. (2 Kol. 1:3, 4) Kumpala kua bakulu kulumbuluisha muntu au, badi ne bua kuanji kukeba bijadiki bionso. Bualu ebu budi mua kuangata tshikondo tshile. Pashishe badi basambila, bapesha muenji wa mpekatu au mibelu ya mu Bible ne bamunyoka “mu mushindu mukumbane.” (Yel. 30:11) Bakulu kabena ne bua kuya ne malu lubilu lubilu anyi kualadikija bua kumulumbuluisha to. Padibu baya ne malu mudi Yehowa musue, bena mu tshisumbu bonso nebikale ne disanka. Kadi nansha bakulu baye ne malu mu mushindu muimpe, bidi anu mua kutungunuka ne kutonda muntu udibu benzele bibi. Biobi bikuenzekele nanku, tshidi mua kukuambuluisha ntshinyi?

14. Muena Kristo nebe yeye mukuenzele bibi menemene, ntshilejilu kayi tshia mu Bible tshidi mua kukuambuluisha?

14 Bakadiku bakuenzele bibi menemene pamuapa kudi muena Kristo nebe anyi? Biobi nanku, udi mua kupeta bilejilu bimpe mu Dîyi dia Nzambi bidi bileja muudi mua kuindila Yehowa too ne pakajaye malu. Tuangate tshilejilu tshia Jozefe. Pavua bana babu bamuenzele malu mabi, kavua mulekele bilema biabu bimuvuija muena bumfiika munda to. Kadi wakatungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu; Yehowa kumufuta bua muvuaye munanukile ne lutulu. (Gen. 39:21) Panyima pa matuku, Jozefe wakafuila bana babu luse, Yehowa kumubeneshaye. (Gen. 45:5) Anu bu Jozefe, tudi tupeta busambi patudi tusemena pabuipi ne Yehowa ne tumulekela bua adiangatshile malu mu bianza.​—Mis. 7:17; 73:28.

15. Ntshinyi tshivua muanetu wa bakaji mukuabu muenze bua kulengulula bualu bubi buvuabu bamuenzele?

15 Nansha mudibu pamuapa kabayi mua kutuenzela malu mabi a buena avuabu benzele Jozefe, bitu anu bitutonda padi muntu utuenzela bubi. Tuetu tshilumbu ne muntu, nansha yeye kayi mutendeledi wa Yehowa, kutumikila mêyi manene a mu Bible nekutuambuluishe. (Filip. 2:3, 4) Monayi bualu buvua buenzeke: muanetu wa bakaji mukuabu uvua mumvue bibi menemene pavuaye mujingulule ne: muena mudimu nende uvua umuendeshila lumu lubi kudi bena mudimu nabu bakuabu. Kakaya ne malu lubilu to, kadi wakapitshisha tshikondo welangana meji a tshilejilu tshia Yezu. Pavuabu bapenda Yezu, kavua waluja bipendu to. (1 Pet. 2:21, 23) Tshilejilu atshi tshiakamuambuluisha bua kulengulula bualu abu. Panyima pa matuku, bakamuambila ne: muena mudimu nende au uvua usama bikole ne uvua ne malu a bungi mamutonde. Muanetu au wakafika ku dimona ne: nsombelu uvua nende muena mudimu nende au ke uvua wenza bua amuendeshile ngumu mibi ayi. Muanetu au wakapeta ditalala, kusankaye bikole bua muvuaye munanukile mu lutatu alu ne lutulu.

16. Biwikala utata bua bubi kampanda budibu bakuenzele, ntshinyi tshidi mua kukusamba? (1 Petelo 3:12)

16 Biwikila utata bua bubi kampanda budibu bakuenzele anyi bua bualu bukuabu, vuluka ne: Yehowa udi usemena pabuipi ne “badi ne muoyo musunsuke.” (Mis. 34:18) Mmukunange bualu udi ne lutulu ne utu umupuila bujitu anyi ntatu yebe. (Mis. 55:22) Mmulumbuluishi wa ba pa buloba bonso, ne udi umona malu onso adi akufikila. (Bala 1 Petelo 3:12.) Nanku biwikala ne ntatu iudi kuyi mua kujikija, mbimpe windile Yehowa too ne padiangatshilaye malu mu bianza.

MALU MIMPE APETA BANTU BADI BINDILA YEHOWA BUA KASHIDI

17. Bilondeshile Yeshaya 30:18, ntshinyi tshidi Yehowa mutulaye?

17 Tatuetu wa mu diulu ukadi pa kutubenesha ku diambuluisha dia Bukalenge buende. Yeshaya 30:18 udi wamba ne: “Yehowa mmuindile ne lutulu luonso bua kunuleja bulenga, ne yeye neajuke bua kunuleja luse. Bualu Yehowa udi Nzambi wa kulumbuluisha kuakane. Ba diakalenga mbonso badi batungunuka ne kumutekemena.” Yehowa mmulaye bantu bonso badi batungunuka ne kumutekemena malu mimpe bungi kabuyi kubala lelu ne mu bulongolodi bupiabupia bualua.

18. Mmalu mimpe kayi atuapeta kumpala eku?

18 Mu bulongolodi bupiabupia katuakutuilangana kabidi ne ntatu ne tunyinganyinga bidiku lelu eu to. Malu mabi adibu batuenzela ne bintu bidi bisama kabiakuikalaku kabidi to. (Buak. 21:4) Kabiakutusamisha kabidi mutu bua kupeta bintu bitudi nabi dijinga to, bualu nebikalaku bitule bipuwe. (Mis. 72:16; Yesh. 54:13) Netshikale tshikondo tshimpe be!

19. Yehowa udi wenda utulongolola bua bualu kayi ku mpindieu?

19 Kadi patutshidi bindile tshikondo atshi, Yehowa udi wenda utulongolola bua kubuela mu bulongolodi bupiabupia padiye utuambuluisha bua tulekele bikadilu bibi ne tuikale ne ngikadilu idi imusankisha. Nunku, kuteketshi mu mikolo ne kulekedi kuenzela Yehowa mudimu to. Bilengele bitshivuavua. Bu mutudi batekemene nsombelu mulenga, tutungunukayiku ne kuindila Yehowa ne disanka dionso too ne pakumbajaye malu adiye mutulaye.

MUSAMBU WA 118 ‘Tuvudijilaku ditabuja’

^ tshik. 5 Pamuapa ukadi mumvue mutendeledi wa Yehowa wa matuku a bungi wamba ne: ‘Tshivuaku muele meji ne: mvua mua kukulakaja nshikidilu kayi mulue to.’ Tuetu bonso tudi ne muoyo kuulu kuulu bua kumona mudi Yehowa ubutula ndongoluelu mubi wa malu eu, nangananga mu bikondo bikole bitudi ebi. Nansha nanku, mbimpe tuikale ne lutulu. Mu tshiena-bualu etshi, netumone mêyi manene a mu Bible adi mua kutuambuluisha bua kuikala ne lutulu. Netukonkonone kabidi nsombelu ibidi idi itulomba bua kuikala ne lutulu ne kuindila Yehowa too ne padiangatshilaye malu mu bianza. Bua kujikija, netumone malu mimpe adi Yehowa mulamine bantu badi basue kumuindila.

^ tshik. 56 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Muanetu wa bakaji eu uvua usambila Yehowa katshia ku buana bualu baledi bende bavua bamulongeshe mua kusambila. Wakatuadija mudimu wa bumpanda-njila patshivuaye nsonga, uvua anu usambila Yehowa bua abeneshe mudimu wende. Panyima pa bidimu, pakavua bayende usama bikole, wakasengelela Yehowa bua amupeshe bukole bua kutantamena lutatu alu. Lelu ukadiye mukaji mukamba, udi utungunuka anu ne kusambila, mutuishibue ne: Tatuende wa mu diulu neandamune masambila ende anu muvuaye uandamuna kuonso eku.