Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-32

Qinisa Ukukholwa Kwakho NgoMdali

Qinisa Ukukholwa Kwakho NgoMdali

“Ukukholwa . . . bufakazi obanelisako balokho okungokwamambala okungabonwako.”—HEB. 11:1.

INGOMA 11 Indalo Idumisa UJehova

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. Khuyini owayifundako ngoMdalethu?

NANGABE wakhuliswa njengomunye waboFakazi bakaJehova, kungenzeka wafunda ngoJehova usesemncani khulu. Wafundiswa ukuthi unguMdali, unobuntu obuhle nokuthi unehloso ehle ngabantu.—Gen. 1:1; IzE. 17:24-27.

2. Abanye abantu bathini ngalabo abakholelwa kuMdali?

2 Abantu abanengi abayikholelwa indaba yokuthi uZimu ukhona nokuthi unguMdali. Kunalokho, bakholelwa ukuthi ipilo yamane yazivelela nokuthi yathoma izizinto ezincani, izintwezo zatjhuguluka zaba zizinto ezinengi eziphilako. Abanye abantu abatjho njalo, babantu abafunde khulu. Bathi isayensi itjengisile ukuthi iBhayibheli ayikhulumi iqiniso nokuthi labo abakholelwa kuMdali, babantu abangakafundi, abangakahlakaniphi namkha abakhohliseka lula.

3. Kubayini kuqakathekile ukuthi omunye nomunye azakhele ukukholwa kwakhe?

3 Kghani lokhu okutjhiwo babantu abafundilekwaba, kungabogabogisa ukukholwela kwethu ukuthi, uJehova unguMdalethu onethando? Lokho, kuzokuya ngokuthi kubayini sikholelwa ukuthi uJehova unguMdali. Kghani satjelwa ukuthi sikukholelwe lokho namkha sizifumanele thina ngokwethu ubufakazi bendaba le? (1 Kor. 3:12-15) Nanyana sinesikhathi eside kangangani siboFakazi bakaJehova, soke sitlhoga ukuragela phambili sakha ukukholwa kwethu. Nasenza njalo, angeze saphambukiswa ‘yifundiso yamala nekohliso elilize’ efundiswa babantu abaphikisana neliZwi lakaZimu. (Kol. 2:8; Heb. 11:6) Ukuthi sisizakale kilokhu, isihlokwesi sizokucoca ngokuthi (1) kubayini inengi lingakholelwa kuMdali, (2) ungakwakha njani ukukholwa kwakho kuJehova, uMdalakho, nokuthi (3) ungaragela njani phambili unokholwa okuqinileko.

OKWENZA ABANTU ABANENGI BANGAKHOLELWA KUMDALI

4. Ngokuya ngokomtlolo webeHebheru 11:1, ukukholwa kwamambala kusekelwe kuphi?

4 Abanye abantu bacabanga ukuthi ukuba nokukholwa kutjho ukukholelwa entweni engekho namkha enganabufakazi. IBhayibheli litjengisa ukuthi lokho akusikho ukukholwa kwamambala. (Funda yebeHebheru 11:1.) Tjheja ukuthi ukukholelwa ezintweni ezingabonakaliko, njengoJehova, uJesu noMbuso wezulwini kusekelwe ebufakazini obuqinisekisiweko. (Heb. 11:3) Omunye uFakazi, ongusosayensi, uthi: “AboFakazi banesisekelo sayo yoke into abayikholwelako. Abayibethisi ngomoya isayensi.”

5. Kubayini abantu abanengi bangakholelwa ukuthi kunoMdali?

5 Singazibuza, ‘Nangabe kunobufakazi obunengi kangaka bokuthi uMdali ukhona, kubayini abantu abanengi kangaka bakholelwa ukuthi akusinguZimu owadala zoke izinto?’ Kungebanga lokuthi abanye akhenge bazifunele bona ubufakazi. U-Robert, osele angomunye waboFakazi bakaJehova, uthi: “Njengombana singakhenge sifundiswe ngendalo esikolweni, bengithatha kwangathi akusiyinto yamambala. Nangiseminyakeni yama-20, ngacoca naboFakazi bakaJehova, okwangisiza ngazwisisa kuhle ngabe ngafumana ubufakazi obuseBhayibhelini obusekela indaba yendalo.” *—Qala ibhoksi elithi “ Umlayezo Oqakathekileko Otjhinga Kubabelethi.”

6. Kubayini abanye bayiphikisa indaba yokuba khona koMdali?

6 Abanye abayikholelwa yokuthi kunoMdali ngombana bathi bakholelwa ezintweni abazibonako kwaphela. Okurarako kukuthi, bayazikholelwa ezinye izinto ezikhona ezingabonakaliko, njenge-gravity (okumamandla adosela phasi izinto.) Ukukholwa okukhulunywa ngakho eBhayibhelini kuhlanganisa ubufakazi bezinto ‘zamambala ezingabonwako.’ (Heb. 11:1) Ngebanga lokuthi kuthatha isikhathi nokuzimisela ukuzifundela ubufakazi, abantu abanengi bayavilapha ukukwenza lokho. Kulula ngomuntu ongazifuneli ubufakazi ukuphetha ngokuthi uZimu akekho.

7. Kghani boke abafundileko bayaphika ukuthi uZimu nguye odale izulu nephasi? Hlathulula.

7 Ngemva kokuthi abanye abososayensi bazifumanele bona ngokwabo ubufakazi, baphethe ngokuthi nguZimu odale iphasi. * Njengo-Robert esikhulume ngaye phambilini, abanye bacabanga ukuthi uMdali akekho ngebanga lokuthi akhenge bafundiswe ngendalo eyunivesithi. Nanyana kunjalo, abososayensi abanengi sele bamazi begodu bamthanda uJehova. Soke kufuze siragele phambili sakha ukukholwa okuqinileko kuZimu, kungayi ngokuthi sifundisweni. Akekho umuntu ongasenzela lokho.

INDLELA ONGAKHA NGAYO UKUKHOLWA KWAKHO KUMDALI

8-9. (a) Sizokucoca ngamuphi umbuzo? (b) Ukufunda ngendalo kungakuzuzisa njani?

8 Ungakwakha njani ukukholwa kwakho kuMdali? Akhe sicabangele iindlela ezine.

9 Fundisisa ngendalo. Ungakha ukukholwa kwakho kuMdali ngokuthi uqale iinlwana, iintjalo neenkwekwezi. (Rhu. 19:2; Isa. 40:26) Njengombana ufunda ngezinto ezinjalo, kulapho uzokuqiniseka khona ukuthi uJehova, Mdalethu. Iincwadi zethu kanengi ziba neenhloko ezikhuluma ngezinto ezihlukahlukeneko zendalo. Ungalisi ukuzifunda iinhlokwezi nawuzifumana zibudisi ukuzizwisisa. Linga ukufumana ilwazi elinengi ngendlela ongakghona ngayo. Ungakhohlwa ukungena kuzinzolwazi yethu i-jw.org, ubukele amavidiyo amahle wendalo evane siwafumane emihlanganweni emikhulu eminyakeni yamva nje!

10. Nikela isibonelo esitjengisa ukuba khona koMdali. (Roma 1:20)

10 Nawufunda ngendalo, tjhejisisa izinto ezizokutjengisa ukuba khona koMdalethu. (Funda yebeRoma 1:20.) Ngokwesibonelo, ilanga lisinikela ukutjhisa nomkhanyo esiwutlhogako ukuthi sikghone ukuphila, nanyana kunjalo eminye imisebe yelanga ingaba yingozi. Njengabantu, sivikelekile emisebeni eyingozi yelanga le! Njani? Iphasi lethu livikelwe yi-ozone layer evimba imisebe yelanga eyingozi. Njengombana imisebe yelanga iba namandla, ne-ozone nayo yandisa amandlayo ukuthi isivikele. Nje-ke, njengombana ubona izintwezi, kghani awuvumi na ukuthi kunoMdali ohlakaniphileko nonethando ozidalileko?

11. Ungayifumana kuphi imininingwana ngendalo ezokuqinisa ukukholelwa kwakho? (Qala ibhoksi elithi “ Iingadangiswa Ezingaqinisa Ukukholwa Kwakho.”)

11 Ungafumana imininingwana eminengi ephathelene nendalo ezokuqinisa ukukholwa kwakho, eThulusini lokuRhubhulula laboFakazi bakaJehova nokwenza irhubhululo ku-jw.org. Ungathoma ngokufunda iinhloko, ubukele namavidiyo malungana nendalo kuzinzolwazi yethu. Amavidiyo la neenhlokwezo zifitjhani begodu ziphethe imininingwana ekarisako ngeenlwana nenye indalo. Ziphethe iimbonelo ezitjengisa ukuthi abososayensi bayikopele njani indalo.

12. Nasifunda iBhayibheli, khuyini ekufuze siyitjheje?

12 Funda iBhayibheli. Usosayensi esikhulume ngaye ekuthomeni bekangakholelwa ukuthi ukhona uMdali. Ngokukhamba kwesikhathi, wathoma ukukholelwa ukuthi ukhona. Uthi: “Ukukholwa kwami bekungakasekelwa kwaphela kilokhu engakufunda kusayensi, bekusekelwe godu nekufundisiseni kuhle iBhayibheli.” Kungenzeka sewunelwazi elinembileko ngeemfundiso zeBhayibheli. Nanyana kunjalo, nawuzakwakha ukukholwa kwakho kuMdali, kufuze uragele phambili nokufunda iliZwi lakaZimu. (Jotj. 1:8; Rhu. 119:97) Ngokwesibonelo, cabanga ngokunemba kweBhayibheli nalihlathulula ngezinto ezenzeke esikhathini esidlulileko. Tjhejisisa iimphorofido zeBhayibheli nokuvumelana kwalo nanyana latlowa babantu abahlukahlukeneko. Ukwenza njalo, kungaqinisa ukukholwa kwakho, ukuthi sibunjwe Mdali onethando nohlakaniphileko begodu iBhayibheli imlayezwakhe oza kithi. *2 Thim. 3:14; 2 Pit. 1:21

13. Ngisiphi isibonelo esitjengisa ukuhlakanipha esisifumana eliZwini lakaZimu?

13 Lokha nawufunda iliZwi lakaZimu, tjheja bona iseluleko salo silisizo kangangani. Ngokwesibonelo, iBhayibheli layelelisa kade ukuthi ithando lemali liyingozi, ‘belibangela ubuhlungu obunengi.’ (1 Thim. 6:9, 10; IzA. 28:20; Mat. 6:24) Inga-kghani iselulekwesi sisasebenza? Incwadi ethi, The Narcissism Epidemic ithi: “Ngokwesilinganiso, abantu abathanda izinto eziphathekako abakathabi begodu kanengi bagandelelekile. Kuthi abantu abafuna ukuba nemali enengi, bayagandeleleka begodu ababi nobujamo obuhle bepilo.” Qala ukuthi iseluleko seBhayibheli malungana nokuthanda imali silisizo kangangani! Inga-kghani kukhona iinkambisolawulo eziseBhayibhelini ozaziko ezilisizo namhlanjesi? Nasicabanga ngeenluleko ezihle esizifumana eBhayibhelini, sizokubona ukuthi uMdalethu onethando uyakwazi okusilungeleko nokuthi sizokuhlale sifuna iinluleko kuye. (Jak. 1:5) Umphumela uzokuba kukuthi sizokuba babantu abathabela ukuphila.—Isa. 48:17, 18.

14. Ukufunda iBhayibheli kuzosisiza sazi ini ngoJehova?

14 Funda iBhayibheli ngomqopho wokuthi wazi uJehova ngcono. (Jwanisi 17:3) Njengombana ufunda imiTlolo, uzokufunda ngobuntu bakaJehova okububuntu obukhambisana nalobo obabonakala lokha nakabumba indalo. Nasifunda ngobuntu bakaJehova, siyaqiniseka ukuthi ukhona. (Eks. 34:6, 7; Rhu. 145:8, 9) Njengombana uthoma ukwazi uJehova ngcono, ukukholelwa kwakho kuye kuzokukhula, ithando lakho ngaye lizokwanda begodu nesingani senu sizokuqina.

15. Ukukhuluma nabanye ngeBhayibheli kuzokusiza njani?

15 Cocisana nabanye ngokukholwa onakho kuZimu. Nawenza njalo, ukukholwa kwakho kuzokuqina. Kuthiwani-ke nangabe utjhumayeza umuntu okholelwa ukuthi uZimu akekho begodu awazi ukuthi umphendule njani? Linga ukufumana ipendulo esemiTlolweni ehlathululwa eencwadini zethu bona ufumane indlela ongaphendula ngayo umuntu loyo. (1 Pit. 3:15) Ungabawa nomunye uFakazi onelemuko ukuthi akusize. Nanyana kungenzeka angakwamukeli lokho okutjhiwo yiBhayibheli kodwana wena uzokuzuza erhubhululweni olenzileko. Ukukholwa kwakho kuzokuqina begodu angeze kube lula bona ukholelwe amala wabantu abafundileko abakholelwa ukuthi uMdali akekho.

QINISA UKUKHOLWA KWAKHO!

16. Khuyini engenzeka nasingaqinisi ukukholwa kwethu?

16 Nanyana sesinesikhathi eside kangakangani silotjha uJehova, kufuze siragele phambili sakha besiqinise ukukholwa kwethu kuye. Kubayini? Ngombana nasingatjhejiko, ukukholwa kwethu kungabogaboga. Khumbula ukuthi ukukholwa kusekelwe elwazini lezinto esingakghoni ukuzibona. Izinto esingaziboniko kungaba lula ukuthi sizilibale. Kungebangelo uPowula abiza ukutlhoga ikholo ngokuthi, ‘sisono esisirareja lula.’ (Heb. 12:1) Yeke nakunjalo, singaqiniseka njani ukuthi ukukholwa kwethu kuhlala kuqinile?—2 Thes. 1:3.

17. Ngiliphi iziso esilitlhogako ukuthi siqinise ukukholwa kwethu?

17 Kokuthoma, rabhela uJehova ngokubuyelelweko ukuthi akuphe ummoya ocwengileko. Kubayini? Ngombana ukukholwa ngenye ingcenye yeenthelo zommoya. (Gal. 5:22, 23) Angekhe sakha besiqinise ukukholwa kwethu kuMdala ngaphandle kokusizwa mmoya ocwengileko. Nasibawa ummoya ocwengileko kuJehova, uzosipha wona. (Lukasi 11:13) Singambawa ngokunqophileko ukuthi: “Asiphe ukukholwa okungeziweko.”—Lukasi 17:5.

18. Ngokuya ngeRhubo 1:2, 3, ngiliphi ilungelo esingalithabela?

18 Hlala ufunda iliZwi lakaZimu. (Funda IRhubo 1:2, 3) Nakutlolwa amarhubo, awasimanengi ama-Israyeli ebesele anamakhophi apheleleko womThetho kaZimu. Nanyana kunjalo, ikosi nabaphristi bebanawo amakhophi apheleleko begodu bekuthi ngemva kweemnyaka elikhomba, kwenziwe amalungiselo wokuthi “amadoda, abafazi, ababuthakathaka [‘abantwana’ NW]” nabavela kezinye iintjhaba zakwa-Israyeli balalele ukufundwa komThetho kaZimu. (Dut. 31:10-12) Ngeenkhathi zakaJesu, imisongo yemiTlolo beyifunyanwa ezandleni zabantu abambalwa kwaphela nemasinagogeni. Ngokuhlukileko, namhlanjesi inengi labantu linalo iliZwi lakaZimu. Qala ukuthi lilungelo elihle kangangani lelo. Singatjengisa njani ukuthi siyalithokoza ilungelweli?

19. Khuyini esingayenza nasizakuqinisa ukukholwa kwethu?

19 Singatjengisa ukuthi siyalithokoza ilungelo lokuba neliZwi lakaZimu ngokuthi silifunde qobe. Kufuze sihlele isikhathi sokufunda iBhayibheli, singayifundi kwaphela nasicabanga ukuthi sinesikhathi. Nasilifunda qobe singeqisi, lokho kuzokuqinisa ukukholwa kwethu.

20. Khuyini ekufuze sizimisele ukuyenza?

20 Ngokungafani nabantu “abahlakaniphileko nabongqondongqondo” bephaseli, thina siyalikholelwa iliZwi lakaZimu. (Mat. 11:25, 26) Ngebanga lalokhu esikufunda eBhayibhelini, siyazi ukuthi kubayini ubujamo bephaseli buqale phasi phezulu nokuthi khuyini uJehova uzoyenza. Yeke, asizimiseleni ukuqinisa ukukholwa kwethu besisize nabantu abanengi ngendlela esingakghona ngayo ukuthi bakholelwe kuMdalethu. (1 Thim. 2:3, 4) Asirageleni phambili siqale isikhathi esizako, lapho woke umuntu ozabe aphila ephasini azokudumisa uJehova ngamezwi asemtlolweni wesAmbulo 4:11 athi: “Ufanele, Jehova Zimethu, ukwamukela iphazimulo . . . ngombana wadala zoke izinto.”

INGOMA 2 Ibizo Lakho NguJehova

^ isig. 5 Imitlolo ifundisa ukuthi uJehova uZimu, unguMdali. Abantu abanengi abakukholelwa lokho. Bakatelela indaba yokuthi ukuphila kuzivelele. Indlela abacabanga ngayo angeze yabogabogisa ukuzithemba kwethu nangabe sisebenza budusi ukuqinisa ukukholwa kwethu kuZimu neBhayibhelini. Isihlokwesi sizokuhlathulula ukuthi singakwenza njani lokho.

^ isig. 5 Eenkolweni ezinengi, abotitjhere abayiphathi yokuthi kungenzeka nguZimu odale zoke izinto. Abanye abotitjhere bathi ukwenza njalo kuzokuphazamisa ilungelo labafundi lokuzikhethela ikolo abayithandako.

^ isig. 7 Imibono engaphezu kwama-60 evezwe babantu abafundileko, kuhlanganise nabososayensi abakholelwa endalweni, ungayifumana ku-Watch Tower Publications Index yanje efumaneka ngesiNgisi. Ngaphasi kwesihloko esithi “Science,” funda isihlokwana esithi “scientists expressing belief in creation.” Eminye yemibono le ingafumaneka eThulusini Lokurhubhulula LaboFakazi BakaJehova efumaneka ngesiZulu. Ngaphasi kwesihloko esithi “Isayensi Nezobuqwepheshe,” tjhinga kwesithi “‘Ingxoxo nothile’ (I-Phaphama! uchungechunge).

^ isig. 12 Ngokwesibonelo, qala isihloko esithi “Ingabe isayensi neBhayibheli kuyavumelana?” esifumaneka ngesiZulu kuPhaphama kaFebherbari 2011 nesihloko esithi “Lokho uJehova akubikezelayo kuyagcwaliseka” esiThaleni sakaJanabari 1, 2008, esifumaneka ngesiZulu.