Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 33

Fika kontenti ku kes priviléjiu ki bu ten

Fika kontenti ku kes priviléjiu ki bu ten

‘É midjór bu pruveta di kel ki bu odju sta ta odja di ki kóre tras di dizeju.’ — ECLESIASTES 6:9.

KÁNTIKU 111 Nu ten txeu motivu pa sta kontenti

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki txeu irmon sta ta faze pa da Jeová ses midjór?

SIMA nu ta ba ta txiga más pértu di fin, nu tene txeu trabadju pa faze. (Mat. 24:14; Luc. 10:2; 1 Ped. 5:2) Nos tudu nu krê da Jeová kel midjór ki nu ta pode. Monti irmon sta sforsa pa faze más na pregason. Otus krê sirbi di pioneru. Inda otus tene gana di sirbi na Betel ô na konstruson. Txeu irmon sta ta sforsa pa ser ajudanti di kongregason ô ansion. (1 Tim. 3:1, 8) Jeová ta fika txeu kontenti di odja ma se sérvus sta prontu pa sirbi na undi ki mestedu! — Sal. 110:3; Isa. 6:8.

2. Modi ki nu pode reaji óras ki nu ka ta konsigi ten un priviléjiu ki nu ta krê na sirvisu di Jeová?

2 Má alvês nu pode fika dizanimadu, si dipôs di txeu ténpu, nu ka konsigi ten un priviléjiu ki nu ta krê na sirvisu di Jeová. Ô nton, nu pode fika dizanimadu pamodi dja nu pasa di idadi di ten algun priviléjiu ô pamodi talvês nos situason ka ta dexa-nu. (Pro. 13:12) É kel-li ki kontise ku Melisa. * El tinha gana di sirbiba na Betel ô bai Skóla pa Pregadoris di Reinu. El fla: “Gósi dja N pasa idadi pa prenxe pitison. Pa mi, kes priviléjiu li é sô un sonhu. Alvês kel-li ta dexa-m tristi.”

3. Na kuzê ki alguns meste midjora antis di es resebe un priviléjiu?

3 Kes ki é jóven pode ten otu prubléma. Alguns di es é intilijenti, rápidu na toma disizon i xeiu di forsa pa trabadja. Má talvês es meste prende ten más paxénxa, faze kuzas ku más kuidadu i trata otus ku más ruspetu. Si bu konsentra na dizenvolve kes kualidadi li, bu pode resebe un priviléjiu más faxi di ki kel ki bu ta speraba. Odja izénplu di Nick. Kantu ki el tinha 20 anu, el fika txeu tristi pamodi el ka diziginadu pa ser ajudanti di kongregason. El fla: “N ta atxaba ma algun kuza staba mariadu na mi.” Má Nick ka dizisti. El faze se midjór na kes priviléjiu ki dja el tinha. Oji el ta faze párti di un Kumison di Filial.

4. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

4 Bu sta tristi pamodi inda bu ka resebe un priviléjiu ki bu ta krê tinha? Nton pâpia ku Jeová i fla-l kuzê ki bu sta xinti. (Sal. 37:5-7) Tanbê, pidi sujiston na kes irmon ki ten más spiriénsa sobri modi ki bu pode faze más na sirvisu di Jeová i sforsa pa aplika kes sujiston. Si bu faze kel-li, bu pode konsigi resebe un priviléjiu i alkansa un obijetivu na sirvisu di Jeová. Má sima kontise ku Melisa ki dja nu papiaba di el antis, talvês gósi ka ta da pa bu ten un priviléjiu ki bu ta gostaba. Nton, modi ki bu pode kontinua ta ten alegria? Pa responde kel pergunta li, nu sta ben odja três kuza na es studu: (1) kuzê ki pode da-nu alegria, (2) modi ki nu pode ten más alegria i (3) ki métas nu pode ten pa nu xinti más alegria.

KUZÊ KI PODE DA-NU ALEGRIA

5. Pa nu ten alegria, na kuzê ki nu debe konsentra? (Eclesiastes 6:9)

5 Eclesiastes 6:9 ta splika modi ki nu pode ten alegria. (Lé.) Un algen ki ta pruveta ‘kel ki odju sta ta odja’, ta da valor pa kel ki el ten. Kel-li krê fla ma el ta fika kontenti ku se situason. Má kel ki ta kóre tras di dizeju, sta ta djobe kuzas ki el ka pode ten. Kuzê ki nu ta prende? Pa nu ten alegria, nu debe konsentra na kel ki nu ten i na kes méta ki nu ta konsigi alkansa.

6. Di ki ilustrason di Jizus nu sta ben pâpia di el i kuzê ki nu sta ben prende?

6 Nu pode fika filís ku kes kuza ki dja nu ten? Txeu algen ta atxa ma nu ka ta konsigi, pamodi nu gosta di prende kuzas novu. Má, nu ta konsigi sin. Sima nu odja, nu ka meste sô seta kuzê ki nos ‘odju sta odja’, má nu pode pruveta di es, ô fika kontenti ku nos situason. Pamodi ki nu pode fla kel-li? Pa nu atxa respósta nu ben pâpia di un ilustrason di Jizus sobri taléntu, ki sta na Mateus 25:14-30. Nu sta ben odja modi ki el ta inxina-nu ten i xinti más alegria na nos situason.

MODI KI NU PODE TEN MÁS ALEGRIA

7. Faze un rezumu di ilustrason di Jizus sobri taléntus.

7 Na kel ilustrason di taléntu, Jizus konta ma un ómi staba pa viaja. Antis di el bai, el txoma se skravus i el da kada un di es alguns taléntu pa es faze nogósiu. * Kel ómi sabia ma se skravus tinha kapasidadis diferenti. Pur isu, el da un skravu 5 taléntu, el da kel otu 2 taléntu i el da kel tirseru skravu 1 taléntu. Kes dôs primeru skravu trabadja ku npenhu pa ses patron. Má kel tirseru ka faze nada ku kel dinheru ki el dadu. Pur isu, se patron kóre ku el di trabadju.

8. Pamodi ki talvês kel primeru skravu di ilustrason fika kontenti?

8 Talvês kel primeru skravu fika kontenti pamodi el resebe sinku taléntu pa faze nogósiu. Kel-li éra txeu dinheru i ta da pa odja ma se patron ta kunfiaba txeu na el. Má i kel sugundu skravu? El pode fikaba dizanimadu pamodi el ka resebe txeu taléntu sima kel primeru skravu. Má modi ki el reaji?

Kuzê ki nu ta prende ku kel sugundu skravu di ilustrason di Jizus? (1) Se patron da-l dôs taléntu (2) El sforsa txeu pa el ganha más dinheru pa se patron (3) El ganha más dôs taléntu pa se patron (Odja parágrafus 9 ti 11.)

9. Kuzê ki Jizus ka fla sobri kel sugundu skravu? (Mateus 25:22, 23)

9 Mateus 25:22, 23. Jizus ka fla ma kel sugundu skravu fika xatiadu pamodi el dadu sô dôs taléntu. Tanbê Jizus ka fla ma el fika ta reklama, ta fla: ‘N ka ta kridita ma é sô kel-li ki nha patron da-m. Ami é bon trabadjador sima kel skravu ki resebe sinku taléntu. Dja ki nha patron ka ta da-m valor, talvês é midjór N ba ntera kes dôs taléntu li i N ba djobe nhas própi interesi.’

10. Kuzê ki kel sugundu skravu faze ku kes taléntu ki el dadu?

10 Kel sugundu skravu leba asériu kel responsabilidadi ki el dadu i el trabadja duru pa se patron sima kel primeru skravu. Nton ku kes dôs taléntu, el ganha más dôs i el rekonpensadu pa se trabadju duru i se kapasidadi. Kel patron fika kontenti ku se trabadju i el da-l más responsabilidadi!

11. Modi ki bu pode ten más alegria?

11 Bu ta ten más alegria si bu trabadja ku tudu npenhu na kalker diziginason ki bu resebe na organizason di Jeová. Mante sénpri okupadu na trabadju di pregason i trabadja duru djuntu ku kongregason. (Atos 18:5; Heb. 10:24, 25) Pripara dretu pa runion, asi bu ta da komentárius ki ta nkoraja otus. Leba asériu kalker diziginason ki bu resebe na runion di meiu di simana. Si ansions pidi-u pa bu faze algun trabadju na kongregason, faze-l na óra i mostra ma bo é di kunfiansa. Nunka ka bu atxa ma ka bale péna gasta ténpu na un diziginason. Pruveta tudu oportunidadi pa midjora bus kapasidadi. (Pro. 22:29) Sima bu ta ba ta sforsa, bu ta faze prugrésu más faxi i bu ta ten más alegria. (Gál. 6:4) Tanbê ta ser más fásil bu fika kontenti, óras ki otus ta resebe un priviléjiu ki bu ta gostaba di ten. — Rom. 12:15; Gál. 5:26.

12. Kuzê ki Melisa ku Nick faze pa es ten más alegria?

12 Bu ta lenbra di Melisa ki krê sirbiba na Betel i bai pa Skóla pa Pregadoris di Reinu? El ka konsigi realiza se sonhus. Má odja kuzê ki el fla: “N ta faze tudu kel ki N pode na nha sirvisu di pioneru. Tanbê N ta sforsa pa N partisipa na tudu kes manera di prega. I kel-li ta pô-m fika txeu kontenti.” I modi ki Nick reaji kantu el ka diziginadu pa ser ajudanti di kongregason? El fla: “N konsentra na kes priviléjiu ki dja N tinha, sima partisipa na pregason i da bons komentáriu na runion. Tanbê, N prenxe un pitison pa sirvisu di Betel, i N txomadu lógu na kel otu anu.”

13. Kal ki ta ser rezultadu si bu sforsa txeu na kel diziginason ki bu ten gósi? (Eclesiastes 2:24)

13 Si bu sforsa txeu na kes priviléjiu ki bu ten gósi, bu pode ben resebe más priviléjiu na futuru. Pode kontise ku bo sima kontise ku Nick. Má si bu situason é sima di Melisa, bu pode fika txeu kontenti ku kel ki bu sta konsigi faze pa Jeová. (Lé Eclesiastes 2:24.) Tanbê, bu ta fika más kontenti inda di sabe ma Jizus Kristu sta txeu kontenti ku tudu bu sforsu.

MÉTAS KI TA PÔ-NU TEN MÁS ALEGRIA

14. É mariadu nu sforsa pa ten métas na sirvisu di Jeová? Splika.

14 Si dja nu sta ta faze nos midjór pa Jeová, kel-li krê fla ma nu ka meste sforsa pa faze más pa el? Klaru ki nau! Nu pode i nu debe ten métas na sirvisu di Jeová. Es ta djuda-nu midjora nos manera di prega i inxina i es ta da-nu más xansi di djuda nos irmons ku irmans. Má pa nu konsigi alkansa kes méta, nu meste ten sabedoria i ser umildi. Envês di pensa sô na nos kabésa, nu debe konsentra na sirbi otus. — Pro. 11:2; Atos 20:35.

15. Ki métas ta pô-nu ta ten más alegria?

15 Ki métas bu pode ten? Pidi Jeová pa djuda-u sabe ki métas bu ta konsigi alkansa na se sirvisu. (Pro. 16:3; Tia. 1:5) Bu ta pode ser pioneru ajudanti ô pioneru fíksu, sirbi na Betel ô na konstruson? Bu ta pode prende un otu língua ô muda pa un otu país pa bu pode faze más na pregason? Pa bu sabe kuzê ki sta nvolvidu na kel-li, lé kapítlu 10 di livru Organizados para Fazer a Vontade de Jeová ô pâpia ku un di kes ansion di bu kongregason. * Sima bu ta ba ta sforsa pa alkansa bus méta, tudu algen ta odja bu prugrésu i bu ta xinti más filís.

16. Kuzê ki bu pode faze si gósi bu ka ta konsigi alkansa un méta na sirvisu di Jeová?

16 Má i si gósi bu ka ta konsigi alkansa un di kes méta ki dja nu pâpia di es? Ten un soluson. Bu pode poi kes méta ki bu ta konsigi alkansa. Nu ben odja alguns di es.

Kal ki é un méta ki bu pode alkansa? (Odja parágrafu 17.) *

17. Sima sta na 1 Timóteo 4:13, 15, kuzê ki un irmon debe faze pa midjora se manera di inxina?

17 1 Timóteo 4:13, 15. Si bo é un irmon batizadu, bu pode midjora bu manera di faze diskursu i di inxina. Pamodi? Pamodi si bu ‘konsentra’ txeu na midjora bu manera di lé, di faze diskursu i di inxina, bu ta konsigi djuda kes algen ki ta obi-u mutu más txeu. Poi méta di studa i aplika kes sujiston ki sta na bruxura Midjora bu manera di lé i inxina. Studa kes lison un pur un i trena na kaza. Tanbê, sforsa pa bu aplika kes kuza ki bu prende na kes párti ki bu ta faze. Pidi sujiston na kel irmon ki ta djuda na da konsedju ô na otus ansion ‘ki ta trabadja duru na pâpia i na inxina.’ * (1 Tim. 5:17) Tenta ntende kes sujiston ki kel bruxura ta da. Tanbê djuda kes algen ki sta obi-u bira ses fé más fórti i motiva-s pa es aplika kuzê ki bu sta inxina. Óras ki bu faze si, abo i kes algen ki sta obi-u ta ten más alegria.

Kal ki é un méta ki bu pode alkansa? (Odja parágrafu 18.) *

18. Kuzê ki pode djuda-nu midjora nos kapasidadi di prega?

18 Nos tudu nu ten responsabilidadi di prega i di faze disiplus. (Mat. 28:19, 20; Rom. 10:14) Bu ta gostaba di midjora bus kapasidadi na kel trabadju li ki é txeu inportanti? Nton studa i aplika kes kuza ki bu prende na bruxura Lé i inxina. Poi alguns méta ki bu ta konsigi alkansa. Na Folhetu di studu pa runion Nos vida i nos trabadju di pregason i na kes vídiu di ideias pa pâpia sobri Bíblia, ki ta mostradu na runions di meiu di simana, nu ta atxa bons sujiston ki tanbê ta djuda-nu midjora nos manera di prega. Trena kes sujiston i odja kal ki ta da midjór rezultadu. Óras ki bu ta sigi kes sujiston, bu ta midjora bu manera di inxina i bu ta xinti mutu más alegria. — 2 Tim. 4:5.

Kal ki é un méta ki bu pode alkansa? (Odja parágrafu 19.) *

19. Modi ki bu pode dizenvolve kes kualidadi ki ta agrada Jeová?

19 Nunka ka bu skese ma kel méta más inportanti ki bu debe ten é dizenvolve kes kualidadi ki ta agrada Jeová. (Gál. 5:22, 23; Col. 3:12; 2 Ped. 1:5-8) Modi ki bu pode faze kel-li? Pur izénplu, imajina ma bu krê ten un fé más fórti. Bu pode lé kes artigu na nos publikason ki ten bons konsedju sobri modi ki bu ta bira bu fé más fórti. Tanbê un otu kuza ki pode djuda-u, é kes txeu vídiu di JW Broadcasting® ki ta konta stória di irmons ku irmans ki mostra un fé fórti mésmu kantu es pasa pa prublémas. Dipôs, odja modi ki bu pode imita ses fé na bu vida.

20. Modi ki nu pode ten más alegria i fika ménus diziludidu?

20 Di sertéza nos tudu nu gosta di faze más pa Jeová. Na kel mundu novu nu ta pode sirbi-l di manera perfetu. Timenti kel dia ka txiga, nu pruveta tudu kes oportunidadi ki nu ten. Asi nu ta ten más alegria i nu ta fika ménus diziludidu. I más inportanti inda, nu ta da ónra i lovor pa Jeová, nos ‘Deus filís.’ (1 Tim. 1:11) Asi nu ta fika kontenti ku kes priviléjiu ki dja nu ten!

KÁNTIKU 82 ‘Nhos dexa nhos lus límia’

^ par. 5 Nu ta ama Jeová txeu i nu krê da-l nos midjór. Pur isu, nu ta sforsa pa nu faze más na pregason i pa nu resebe priviléjius na kongregason. Má i si nu ka konsigi nos obijetivu sikrê nu faze txeu sforsu? Modi ki nu pode mante okupadu na sirvisu di Jeová sen perde alegria? Kel ilustrason di Jizus sobri taléntu ta da-nu respósta.

^ par. 2 Mudadu alguns nómi.

^ par. 7 MÁS SPLIKASON: Un taléntu éra un kuantidadi di dinheru ki un trabadjador ta ganhaba na uns 20 anu di trabadju.

^ par. 15 Nu ta insentiva tudu irmons batizadu pa dizenvolve kes kualidadi ki es meste pa ser un ajudanti di kongregason ô ansion. Pa bu ntende kuzê ki bu meste faze pa resebe kes priviléjiu li, odja kapítlus 5 i 6 di livru Organizados para Fazer a Vontade de Jeová.

^ par. 17 MÁS SPLIKASON: Kel irmon ki ta djuda na da konsedju é un ansion ki ten responsabilidadi pa da otus ansion i ajudantis di kongregason bons konsedju apárti, sénpri ki meste, sobri modi ki es pode midjora ses manera di inxina i di faze diskursus.

^ par. 64 SPLIKASON DI FOTU: Un irmon sta faze piskiza na nos publikason, pa el pode alkansa se obijetivu di midjora se manera di inxina.

^ par. 66 SPLIKASON DI FOTU: Un irman ki poi méta di da tistimunhu informal, sta da un jóven un karton di kontatu.

^ par. 68 SPLIKASON DI FOTU: Un irman ki krê midjora se kualidadis, faze un surpréza pa un otu irman di se kongregason.