Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 34

Modi ki bu pode prova ma Jeová é bon?

Modi ki bu pode prova ma Jeová é bon?

‘Nhos sprimenta i nhos odja ma Jeová é bon; filís é kel ómi ki ta djobe proteson na el.’ — SALMO 34:8.

KÁNTIKU 117 Nu imita bondadi di Jeová

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. Sima sta na Salmo 34:8, kuzê ki nu ten ki faze pa nu diskubri ma Jeová é bon?

IMAJINA ma un algen da-u un kumida ki nunka bu ka kumeba. Bu pode ti prende algun kuza sobri kel kumida sô di odja-l, xinti se txeru ô si bu pergunta otus algen ki dja kustuma kume-l. Má úniku manera di bu ten sertéza si bu ta gosta di el ô nau, é sô si bu sprimenta-l.

2 Nu pode odja ma Jeová é bon óras ki nu ta lé Bíblia, nos publikasons ô óras ki nu ta obi otus algen ta konta kes benson ki dja es resebe di Jeová. Má pa nu konsigi ntende dretu modi ki Jeová é bon, nu meste sprimenta se bondadi. (Lé Salmo 34:8.) Odja modi ki kel-li pode kontise. Imajina ma nu krê entra na algun tipu di sirvisu pa ténpu interu. Pa nu alkansa kel méta li, nu meste leba un vida más sinplis. Talvês dja nu lé kel promésa di Jizus ma si nu poi Reinu na primeru lugar, Jeová ta da-nu tudu kel ki nu meste. Má talvês nunka nu ka odja kel promésa li ta kunpri na nos vida. (Mat. 6:33) Ku tudu kunfiansa na promésa di Jizus, nu disidi gasta ménus dinheru, trabadja más poku i konsentra na pregason. Sima nu ba ta faze kel-li, nu xinti na nos vida ma Jeová ta kuida di nos nisisidadi. Nton nu prova nos kabésa ma Jeová é bon.

3. Sima sta na Salmo 16:1, 2, kenha ki ta resebe kes bon kuza di Jeová?

3 Jeová é ‘bon ku tudu algen’, ti mésmu ku kes ki ka konxe-l. (Sal. 145:9; Mat. 5:45) Má Jeová ta da kes ki ta sirbi-l di tudu korason txeu benson spesial. (Lé Salmo 16:1, 2.) Repara alguns di kes bon kuza ki Jeová ta faze pa nos.

4. Ki bons kuza Jeová sta ta da kes algen ki sta kumesa ta bira se amigu?

4 Kantu nu kumesa ta vive sima Jeová ta inxina, nu konsigi odja modi ki nos vida midjora. Pur izénplu, sima nu ba ta studa Bíblia i nu kumesa ta ama Jeová, el djuda-nu vense kes pensamentu i konportamentu mariadu ki pode afastaba nos di el. (Col. 1:21) Dipôs ki nu da nos vida pa Jeová i nu batiza, nu odja se bondadi mutu más txeu inda, pamodi el da-nu un bon konsénsia i el djuda-nu ten un amizadi fórti ku el. — 1 Ped. 3:21.

5. Modi ki pregason ta djuda-nu odja ma Jeová é bon?

5 Óras ki nu sta na pregason, nu ta odja más dretu inda ma Jeová é bon. Abo é un algen ki ten txeu vergónha? Txeu di nos é asi. Talvês antis di bu bira un Tistimunha di Jeová, bu ta pensaba: ‘Ami nunka N ka ta konsigi konku na pórta di un algen ki N ka konxe, inda más pa pâpia sobri Bíblia.’ Má oji bu konsigi faze kel-li i bu ta faze-l sénpri. Ku ajuda di Jeová ti bu pasa ta gosta di pregason! I óras ki bu ta sta na pregason, bu ta xinti ma Jeová ta djuda-u di tudu manera. Pur izénplu, óras ki bu atxa un algen ki ka gosta di nos, Jeová ta djuda-u kontinua kalmu. I óras ki bu atxa un algen ki krê obi nos mensaji, Jeová ta djuda-u lenbra di un testu ki pode djuda kel algen. I sikrê na bu tiritóriu txeu algen ka krê obi nos mensaji, Jeová ta da-u forsa pa bu kontinua ta prega. — Jer. 20:7-9.

6. Ki otu próva ki nu ten ma Jeová é bon?

6 Un otu manera ki Jeová ta mostra-nu ma el é bon, é óras ki el ta trena-nu pa trabadju di pregason. (João 6:45) Pur izénplu, na runion di meiu di simana, nu ta prende ku kes ideia pa pâpia sobri Bíblia i nu ta insentivadu pa nu uza-s óras ki nu ta pâpia ku otus algen. Talvês na komésu nu pode fika ku medu di uza un aprizentason novu. Má óras ki nu ta faze kel-li, nu ta odja ma kes aprizentason novu ta da bons rezultadu na nos tiritóriu. Tanbê na nos runions i na nos kongrésus, nu ta insentivadu pa nu tenta partisipa na kes fórma diferenti di prega. Tanbê, kel-li pode dexa-nu nervozu. Má óras ki nu ta tenta faze kes kuza li, Jeová ta abensua-nu. Nu ben odja gósi ki bensons nu pode ten, óras ki nu ta sprimenta otus manera di prega pa nu faze más pa Jeová, ka ta nporta nos situason. Dipôs, nu ta ben odja kuzê ki nu pode faze pa nu alkansa kes méta.

JEOVÁ TA ABÊNSUA KES KI TA KUNFIA NA EL

7. Ki benson nu ta resebe óras ki nu ta sforsa pa faze más na pregason?

7 Nos amizadi ku Jeová ta fika más fórti. Odja izénplu di un ansion ki txoma Samuel. * El ku se mudjer ta sirbi na Kulónbia. Es dôs éra pioneru na ses kongregason, má es krê fazeba más na pregason. Nton, es disidi muda pa un kongregason ki mesteba di ajuda. Pa es faze kel mudansa, es tevi ki faze alguns sakrifisiu. Samuel fla: “Nu sigi kel ki Mateus 6:33 ta fla i nu para di kunpra kuza ki nu ka mesteba. Má kuza más difísil foi dexa nos kaza. Nu fazeba el sima nu kreba i dja nu ka pagaba el.” Kantu es muda pa kel novu kongregason, es diskubri ma es ka mesteba txeu dinheru sima es mesteba antis. Samuel tanbê fla: “Nu odja ma Jeová staba ta orienta kada disizon ki nu toma i ta responde nos orasons. Nu ta xinti ma el sta kontenti ku nos i nu xinti se amor di un manera ki nunka nu ka xintiba antis.” Ten algun manera di bu faze más na pregason? Si ten, bu pode ten sertéza ma kel-li ta bira bu amizadi ku Jeová más fórti i ma el ta da-u kel ki bu meste. — Sal. 18:25.

8. Kuzê ki bu prende ku izénplu di Ivan ku Vitória?

8 Nu ta xinti más alegria. Nu ben odja izénplu di Ivan ku Vitória, ki é un kazal ki ta sirbi di pioneru na Kirgiston. Es disidi leba un vida sinplis, asi pa es pode sta livri pa sirbi na kalker diziginason, sima pur izénplu na trabadju di konstruson. Ivan fla: “Nu ta daba nos midjór na tudu trabadju di konstruson. Na fin di dia, nu ta staba kansadu, má nu ta xintiba kontenti i pas déntu nos pamodi nu sabia ma nu uzaba tudu nos forsa na trabadju di Reinu. Tanbê nu ta xinti kontenti pamodi nu ranja bons amigu i nu pasa txeu momentu sábi djuntu.” — Mar. 10:29, 30.

9. Modi ki un irman ki staba na un situason difísil konsigi faze más na pregason i kal ki foi rezultadu?

9 Nu pode xinti alegria na nos sirvisu pa Jeová, mésmu óras ki nu ta pasa pa situason difísil. Pur izénplu, Miré ki é un viúva ki ta mora na Áfrika, éra dotora. Kantu el reforma, el kumesa ta sirbi di pionera. El ten un prubléma di saúdi gravi ki ta pô-l ta anda ku difikuldadi. Pur isu, el ta konsigi fika sô un óra na pregason di kaza en kaza. Má na tistimunhu pa públiku, el ta konsigi trabadja pa más ténpu. El ten txeu revizita i studus di Bíblia i el ta faze alguns di es pa tilifóni. Kuzê ki motiva Miré pa faze más pa Jeová? El fla: “N ta ama Jeová ku Jizus dimás. I sénpri N ta pidi Jeová na orason pa el djuda-m faze kel midjór ki N pode na se sirvisu.” — Mat. 22:36, 37.

10. Sima sta na 1 Pedro 5:10, kuzê ki Jeová ta da kes ki krê faze más na se sirvisu?

10 Jeová ta da-nu más trenamentu. Un pioneru ki ta sirbi na Maurísiu, ki txoma Kenny, xinti ma kel-li é verdadi. Kantu el prende verdadi, el bandona universidadi, el batiza i el entra na sirvisu pa ténpu interu. El fla: “N ta tenta mante kel mésmu atitudi di proféta Izaías ki fla: ‘Ale-m li! Manda-m bai!’” (Isa. 6:8) Kenny dja djuda na txeu trabadju di konstruson i tanbê el djuda traduzi publikasons pa se língua. El fla: “Kel trenamentu ki N resebe, djuda-m ten kes kapasidadi ki N meste pa N kunpri nhas diziginason.” Kenny ka prende sô modi ki el ta faze se trabadju, tanbê el fla: “N prende sobri nhas pontu fraku i kes kualidadi ki N meste dizenvolveba pa N pode sirbi Jeová midjór.” (Lé 1 Pedro 5:10.) Pamodi bu ka ta djobe bu situason i odja si bu pode oferese pa bu resebe más trenamentu di Jeová?

Un kazal sta prega na un zóna ki sta mestedu más publikadoris di Reinu; un jóven sta djuda na konstruson di un Salon di Reinu; un kazal ki dja sta di idadi sta da tistimunhu pa tilifóni. Es tudu sta xinti txeu alegria na ses trabadju pa Jeová. (Odja parágrafu 11.)

11. Ki sforsu alguns irman na Koreia di Sul faze pa es partisipa na pregason i kal ki foi rezultadu? (Odja dizenhu na kapa.)

11 Mésmu kes publikador ki ten más spiriénsa, meste di trenamentu na kes novu manera di sirbi Jeová. Duránti duénsa di COVID-19, ansions di un kongregason na Koreia di Sul skrebe: “Alguns irmon ki antis ta atxaba ma es ka ta pode partisipaba na pregason pamodi ses saúdi, gósi ta konsigi prega pa xamada ku vídiu. Três irman ku más di 80 anu dja prende uza konputador i gósi es ta partisipa na pregason kuazi tudu dia.” (Sal. 92:14, 15) Bu ta gostaba di faze más na pregason i sprimenta inda más ma Jeová é bon? Nton odja alguns kuza ki pode djuda-u alkansa kel méta li.

KUZÊ KI BU PODE FAZE

12. Kuzê ki Jeová promete pa kes ki ta kunfia na el?

12 Prende kunfia na Jeová. Si nu kunfia na Jeová i nu faze nos midjór pa el, Jeová promete ma el ta baza se bensons riba nos. (Mal. 3:10) Un irman ki txoma Fabiula, ki ta mora na Kulónbia, odja ma kel-li é verdadi. El tinha gana di sérba pionera dipôs ki el batiza. Má se maridu i se fidjus ta dipendeba di kel dinheru ki el ta ganhaba. Nton, kantu txiga ténpu di el reforma, el faze orason di korason pa Jeová ta pidi se ajuda. Fabiula fla: “Normalmenti ta dura txeu ténpu pa un refórma sai, má di meu aprovadu na un mês. Kel-li foi sima un milagri!” Dôs mês dipôs, Fabiula bira pionera. Oji el ten más di 70 anu i dja el ten más di 20 anu na sirvisu di pioneru. Duránti tudu kel ténpu li, dja el djuda 8 algen batiza. Fabiula fla: “Nbóra alvês N ta xinti fraku, Jeová ta djuda-m tudu dia kontinua na nha sirvisu di pioneru.”

Modi ki Abraon ku Sara, Jakó i kes saserdóti ki trabesa riu Jurdon, mostra ma es ta kunfiaba na Jeová? (Odja parágrafu 13.)

13-14. Ki izénplus pode djuda-u kunfia na Jeová i krê faze más na pregason?

13 Imita kes ki kunfia na Jeová. Nu ta atxa txeu izénplu na Bíblia di pesoas ki sforsa txeu na sirvisu di Jeová. Txeu di es tevi ki faze algun kuza antis di es resebe un benson spesial di Jeová. Pur izénplu, Abraon resebe bensons sô dipôs ki el sai di kaza, nbóra el ‘ka sabeba pa undi ki el staba ta bai’. (Heb. 11:8) Jakó resebe un benson spesial di Jeová dipôs ki el luta ku un anju. (Gén. 32:24-30) Nason di Israel staba ta bai entra na kel téra ki Jeová prometeba es, má foi sô dipôs ki kes saserdóti poi pé na kes agu di riu Jurdon ki es konsigi trabesa ti kel otu ladu di riu. — Jos. 3:14-16.

14 Tanbê nu pode prende ku izénplus di Tistimunhas di Jeová di nos ténpu, ki kunfia na Jeová i sforsa pa faze más na se sirvisu. Pur izénplu, un kazal ki txoma Peiton i Diana, gostaba di lé spiriénsas di kes irmon ku irmans ki faze más na pregason, sima kes ki ta parse na kes artigu “Es oferese di livri vontadi.” * Peiton fla: “Óras ki nu ta leba kes spiriénsa, éra sima si nu staba ta odja un algen ta kume un kumida sábi. Sima nu ba ta lé kes spiriénsa, nu xinti más gana di ‘sprimenta i odja ma Jeová é bon.’” Dipôs, Peiton i Diana muda pa bai sirbi undi tinha más nisisidadi. Dja bu lé kes artigu la? Dja bu sisti kes vídiu Pregason na kes lugar izoladu — Austrália i Pregason na kes lugar izoladu — Irlanda, ki sta na jw.org? Kes vídiu i kes artigu li, pode djuda-u atxa maneras di faze más na bu sirvisu pa Jeová.

15. Pamodi ki nu debe skodje dretu nos amigus?

15 Skodje bus amigu dretu. É más fásil nu xinti gana di kume un kumida diferenti si nu sta djuntu ku algen ki gosta di kel kumida. Di mésmu manera, si nu ta sta djuntu ku kes ki ta uza ses vida pa sirbi Jeová, é más fásil nu xinti gana di faze más na sirvisu di Reinu. É kel-li ki kontise ku un kazal ki txoma Kent i Verónika. Kent fla: “Nos famílias i nos amigu pô-nu ku gana di sprimenta otus manera di sirbi Jeová. Ten amizadi ku kes algen ki ta poi Reinu na primeru lugar, da-nu kunfiansa pa nu tenta faze un kuza novu.” Oji, Kent i Verónika é pionerus spesial na Sérvia.

16. Sima sta na ilustrason di Jizus na Lucas 12:16-21, pamodi ki nu debe sta prontu pa faze sakrifisius?

16 Faze sakrifisius pa Jeová. Nu ka meste dizisti di tudu kuza ki nu gosta pa nu pode agrada Jeová. (Ecl. 5:19, 20) Má, si bu dexa medu di faze sakrifisius inpidi-u di faze más na sirvisu di Jeová, bu pode kóre risku di fadja sima kel ómi na ilustrason di Jizus. Kel ómi trabadja duru pa ten txeu kuza, má el ka preokupa na faze vontadi di Deus. (Lé Lucas 12:16-21.) Kristian, ki é un irmon ki ta mora na Fransa, fla: “N ka staba ta uza nha ténpu i nha forsa di midjór manera, nen pa sirbi Jeová, nen pa nha família.” El ku se mudjer, es disidi ser pioneru. Má pa alkansa kel obijetivu li, es tevi ki sai di ses trabadju. Pa es sustenta ses kabésa, es kumesa ta trabadja na linpéza i es prende fika kontenti ku poku kuza. Má kes sakrifisiu ki es faze bale péna? Kristian fla: “Gósi nu gosta más txeu di pregason i nu ta fika txeu kontenti óras ki nu ta odja nos studantis i revizitas ta prende sobri Jeová.”

17. Kuzê ki pode inpidi-nu di sprimenta otus manera di sirbi Jeová?

17 Sta prontu pa sprimenta otus manera di sirbi Jeová. (Atos 17:16, 17; 20:20, 21) Un pionera na Mérka, ki txoma Shirley, tevi ki muda se manera di prega duránti duénsa di COVID-19. Na komésu el tinha medu di daba tistimunhu pa tilifóni. Má Shirley resebe trenamentu duránti vizita di enkaregadu di grupu di kongregason. Désdi kel ténpu, el fika sénpri ta partisipa na pregason pa tilifóni. Shirley fla: “Na komésu N ta fikaba ku txeu medu. Má gósi N sta gosta di prega pa tilifóni. N sta konsigi pâpia ku más algen di ki na pregason di kaza en kaza!”

18. Kuzê ki pode djuda-nu si sta algun kuza ta inpidi-nu di faze más pa Jeová?

18 Faze un prugrama i sigi-l. Óras ki nu ta pasa pa un prubléma, nu ta faze orason pa Jeová i dipôs nu ta pensa ku kuidadu kuzê ki nu pode faze pa rezolve-l. (Pro. 3:21) Sónia, ki é un pionera ki ta sirbi na grupu di língua romani na Europa, fla: “N gosta di skrebe nhas planu na un papel. Dipôs N ta poi kel papel na un lugar ki N ta odja-l faxi. Na nha méza N poi un dizenhu di un strada ki ten dôs kaminhu. Óras ki N meste toma un disizon, N ta djobe pa kel dizenhu i N ta pensa: ‘Pa ki kaminhu ki kel disizon li ta leba-m?’” Sónia ta tenta mante puzitivu, óras ki kontise algun prubléma. El fla: “Kada situason novu pode ser sima un paredi ki ta blokia nha kaminhu, ô sima un ponti ki ta leba-m pa otu ladu. Tudu ta dipende di nha atitudi.”

19. Nu debe sta disididu na faze kuzê?

19 Jeová ta abensua-nu di txeu manera. I nos, nu pode mostra ma nu ta da valor pa kada benson ki el ta da-nu. (Heb. 13:15) Modi? Óras ki nu ta faze tudu ki nu pode pa lova se nómi. Talvês bu ta konsigi atxa novus manera di faze más na sirvisu pa Jeová. Si bu faze kel-li, bu pode resebe bensons mutu más txeu inda. Pur isu, tudu dia bu debe sta disididu na prova ma Jeová é bon. Asi bu ta ser sima Jizus, ki fla: ‘Nha kumida é faze vontadi di kel ki manda-m i finda se trabadju.’ — João 4:34.

KÁNTIKU 80 ‘Sprimenta i odja ma Jeová é bon’

^ par. 5 Tudu kes bon kuza ta ben di Jeová. El ta da bons kuza pa tudu algen, ti mésmu pa kes algen mau. Jeová gosta di da bons kuza, prinsipalmenti pa se sérvus fiel. Na kel studu li, nu sta ben lenbra modi ki Jeová da se sérvus bons kuza. Tanbê, nu sta ben odja modi ki kes ki disidi faze más na pregason, xinti bondadi di Jeová di un manera spesial.

^ par. 7 Mudadu alguns nómi.

^ par. 14 Antis kes artigu ta saíba na Sentinéla, má gósi es sta na jw.org. Bai na NOS ORGANIZASON > SPIRIÉNSAS > TA FAZE MÁS PA SIRBI JEOVÁ.