Skip to content

Skip to table of contents

MWAHA ONTHOKOROROWA 36

Nvaheke mwiitte ikuru saamiravo

Nvaheke mwiitte ikuru saamiravo

Ovuwa wa amiravo ikuru saya.”—MIR. 20:29.

ETXIPO 88 Mukiixuttihe Iphiro Sanyu

ELE NINKELA AHU OXUTTERA *

1. Emaara yeeyo nnuuluvalaahu soolukama heeni nitthuneyaahu okhalano?

EMAARA yeeyo nnuuluvalaahu, hiyo pooti woova ni ohivareleya muteko ntoko naavaraahu khalayi. Ekhaikhai weera vaanano khanaanono ikuru ntoko naaraahuno khalayi. Nto ehuhu nivirihaahu ni sookumanano sahu, pooti waakhavihera amiravo okwanihera miritti saya. Ntoko ohimmaiye mutokweene mmoha, “emaara yeeyo kuuluvalaaka, kannakhala oohakalala osuwela weera mmulokoni aakhalamo amiravo ookwanela ovara muteko ole miyo kaavaraaka.”

2. Yoosoma ela ninkela oxuttera eheeni?

2 Yoosoma evinre, nooxuttera mwaha wa heeni amiravo ni atthu owuuluvala ontthuneyaaya okhalano onthamwene. Yoosoma ela, ninrowa woona mikhalelo mixexe seiyo atthu owuluvala akhanlaaya owoonihera. Wiiyeviha, ohiisoona, oxukurela ni ovaha. Mikhalelo iya sinoorowa waakhavihera asinna ale owuluvala ovara vamoha ni asinna amiravo. Nto eyo enookhavihera muloko.

MUKHALE OOWIIYEVIHA

3. Moovarihana ni Afilipi 2:3, 4, wiiyeviha eheeni, munna owuuluvala onrowa woonihera hayi wiiyeviha?

3 Weera asinna owuuluvala yaakhavihere amiravo, ontthuneya okhala owiyeviha. Mutthu owiiyeviha ti yoole onwonela atthu akina okhala a vasuluxa ompwaha owo. (Mmusome Afilipi 2:3, 4.) Sookhala mikhalelo sintxipele soowonihera wiiyeviha. Mwa ntakihero, miteko sintxipale sinvariwa mulokoni, pooti opakiwa moohiyana-hiyana. Nto soothene sinvarihana ni Biblya sinnakhumela nnene. Munna ori owuuluvala ori owiiyeviha, khanupuwela weera atthu epakeke sothanleliwa saya ntoko owo aapakaawe khalayi. (Koh. 7:10) Nnaamweera owo areeneno sookumanano sintxipale, seiyo eneeraaya yaaxuttiheke amiravo. Munna ori owuuluvala ori oowiiyeviha, onnasuwela weera, “mukhalelo wa elapo ela onoovira nto mwaha wa yeeyo, owo apaale ontthuneya weera axuttereke mikhalelo minyowani sa moota woopaka itthu.”—1 Akor. 7:31.

Asinna owuuluvala toovaha ni annaaleela sookumanano saya sa mweekumini atthu akina (Nwehe eparagrafu 4-5) *

4. Moota heeni asitokweene a esirkwiitu anooniheraaya mukhalelo mmoha wa alevi?

4 Asinna owuuluvala ari oowiiyeviha, ennasuwela weera vaavo anuuluvalaaya, apaale pooti ohiwera ovara muteko ntoko yaavarelaaya khalayi. Nwehe ntakihero ninvahiwa ni asitokweene aa esirkwiitu. Awo yakwaniha iyaakha 70, annawompwa ovara muteko mukina. Ale apanke matxentxo awo, pooti woona okhala wooxupa mwaha wooweera, annahela mwiitti eparakha ele yoowavarela asinna. Nsivelo asinna awo araaya ni muteko wa esirkwiitu, nlelo ori vamurimani vaya. Nnaamweera vareene hiiho, awo aasuwela weera muteko owo ontthuneya ovariwa ni asinna amiravo. Asinna awo annatakiha mukhalelo yoole onlikana ni alevi a Ana a Iisraeli, alevi yakwaniha iyaakha 50, awo yannahiya ovara muteko wa muheemani eyo tiiyo, mpeweni. Ohakalala yaakhalaayano alevi owuuluvala, khawarwela mwaha wookhalano miritti soothanleya, opwaha mwa yeeyo, awo yanniivaherera momalela ovara miteko seiyo nlelo anweraaya ovara nave anniilipihera weera yaakhavihere amiravo. (Nam. 8:25, 26) Emoharu, ennereya ni ale ahiyale okhala mutokweene a esirkwiitu, nnaamweera ehixekuraka ni olipiha miloko sintxipale, awo annaakhela mareeliho va mulokoni araaya.

5. Munxuttera eheeni ni ntakihero na Dan ni Katie?

5 Nwehe ntakihero na Dan, owo onvara muteko wa esirkwiitu mpuwa mwa iyaakha 23. Owo ni amwaariye ekwanihakaru iyaakha 70, yaathanleliwa weera evareke muteko wa opiyoneiru especial. Awo yaikhovelelinhe hayi ni itthu inyowani? Dan onnahima weera mahikwaano onnakhala oowatteliwa opwaha khalayi! Owo onnakosoopa miritti mmulokoni, onnaakhavihera asinna okhala arumeyi oorumeela nave, onnaaxuttiha atthu akina weerela empari muteko woolaleera mapuro owaattiwa (testemunho metropolitano) ni olaleera mukadeya. Asinna nyuwo oowuluvala, naamwi muhikhanleene mmutekoni wa ehuhu yootheene, nyuwo pooti waakhavihera atthu akina. Moota heeni? Mweerere wiikhoveleliha ni itthu inyowani. Mukhaleno sooluluwanya nave nweheke iye nyuwo munweraanyu opaka ohiya ele nyuwo muhinweraanyu opaka.

MUHIISOONEKE

6. Eheeni oraaya wooreera okhala mutthu ohisoona? Moonihere.

6 Mutthu oohiisoona tiyoole onsuwela ele onweraiye opaka ni ohimweraiye. (Mir. 11:2) Mwaha wookhala mutthu oohisoona, owo onnasuwela ele ohinweraiye opaka. Ntoko yookhumelela, owo onnavirelela okhala oohakalala ni ovara muteko. Hiyo pooti omulikanxera mutthu oohisoona ni mutthu oneettiha ekaaro vattuttuwani, weera awelele ettuttuwa apale motorista ontthuneya otxentxa mitansa. Ekhaikhai weera, pooti owo ovukula wiituka, mene owo aneereke ovirelela okela ohoolo. Vamoha-moharu, mutthu oohisoona ehuhu heeni owo ontthuneyaawe “otxentxa imudansa” sawe weera avirelele ovara muteko wa Yehova.—Afil. 4:5.

7. Barzillayi oonihenre hayi weera aari mutthu oohisoona?

7 Nkuupuwelani ntakihero na Barzillayi. Owo areeneno iyaakha 80, aawompwa ni mwene Davidi weera eereleke empari empa ya mwene. Mwaha wookhala oohisoona, Barzillayi aakhotta nwopelo wa mwene. Owo aasuwela weera mwaha wa iyaakha sawe, saakhala itthu ahaaweraawe opaka. Vano Barzillayi, aakumiha miruku weera arentteliwe ni mmiravo mmoha eeriwa Kimihami. (2 Sam. 19:35-38 [19:35-37, Tradução do Novo Mundo]) Ntoko Barzillayi, asinna owuuluvala annakhala oohakalala waahiyera miritti asinna amiravo weera ekosoopeke.

Mwene Davidi ahaakhulela vaavo Yehova enraawe Salomoni teera ateka epewe (Nwehe eparagrafu 8)

8. Mwene Davidi oonihenre hayi weera aari mutthu ohisoona vaavo aatthunaawe oteka epewe?

8 Mwene Davidi ntakihero nooreera na mutthu oohisoona etthu atthunanxawe waari oteka epewe ya Yehova. Nto Yehova amuleela weera eparakha eyo, aarowa ovahiwa mwanawe Salomoni. Davidi ahaakhulela yoohima ele ya Yehova ni ahilipihera okhavihera yooteka ele ya epewe. (1 Sow. 17:4; 22:5) Davidi khuupuwela weera owo taphwanelenle muteko ole, woona wi Salomoni aari mmiravo ni khakhanleno “sookumanano sintxipale sa mweekumini.” (1 Sow. 29:1) Davidi annasuwela weera muteko ole, okhumelele nnene yaatthuneya mareeliho a Yehova. Ohiya wuunnuwa naari sookumanano s’atthu ale anteka. Ntoko hiiho Davidi, olelo asinna owuuluvala, annavirelela ovara muteko naamwi yoothanleliwaaya etxentxale awo aasuwela weera amiravo, anvara miteko awo yaavaraaya khalayi.

9. Munna mmoha a ekomisau ya efiliyaale, oonihenre hayi weera aari mutthu oohisoona?

9 Ntakihero na viinaano na mutthu oonihenre oohiisoona, munna oneeriwa Shigeo. Eyaakha ya 1976 akwanihakaru iyaakha 30 aathanleliwa ovara muteko wa ekomisau ya efiliyaale. Nto eyaakha ya 2004 owo aakhala kordenadore ekomisao ya efiliyaale. Evirakaru ehuhu owo ahoonelela weera kharinono ikuru ntoko khalayi nave kharinono ikuru soovara muteko. Nto Shigeo aapaka nivekelo voohima sa mwaha ole ni ahupuwela weera waari woorerela onvaha muritti ole mmiravo. Olelo va munna Shigeo khaiyene kordenadore a ekomisau, mene owo onnavirelela ovara muteko wa ekomisau ya efiliyaale. Ntoko noonnaahu natakihero na Barzillayi, na mwene Davidi, ni Shigeo, atthu oowiyeviha nave ohisoona khanwoonela amiravo ntoko ohikhalano sookumanano sintxipale. Mene annawehexexa ele amiravo aniweraaya opaka. Awo khaanawoona ntoko amwiittanaayasa mene ntoko atthu anvaraayano muteko.—Mir. 20:29.

MUXUKURELEKE

10. Asinna owuuluvala ewooneleke okhala eheeni amiravo a mmulokoni?

10 Wa asinna owuuluvala, amiravo yoovaha ya Yehova ni awo anneera asantte mwaha wa itthu sootheene amiravo ampakaaya. Vaavo ikuru saya sinvukuwaaya, asinna owuuluvala annahakalala osuwela weera, mmulokoni aakhala amiravo aikuru ni oowivaherera weera evare muteko wootheene ontthuneya.

11. Moota heeni Ruthi 4:13-16, onooniheraawe weera ti vooreera weera asantte nikhavihero na amiravo?

11 Noemi ntakihero nooreera nri mBiblyani na mutthu owuluvala oonihenre oxukurela, owo ahakhulela nikhavihero na pwiyamwaanawe Ruthi yoowo ari musimwali. Woopatxerani, Noemi amooperera weera atthikeleke wa muloko awe. Mene Ruthi anyeserera opwaha vamoha ni Noemi oBelem, nto Noemi ahakhulela nikhavihero na Ruthi. (Ruthi 1:7, 8, 18) Eyo yaari mareeliho wa athiyana ala eeli! (Mmusome Ruthi 4:13-16.) Asinna owululava ari owiyeviha annattara ntakihero na Noemi.

12. Murummwa Paulo onihenre hayi weera annaxukurela?

12 Murummwa Paulo aari mutthu axukurela nikhavihero aavahiwaawe. Mwa ntakihero, owo ahaxukurela asinna a oFilipo mwaha wa soovaha yanvahaaya. (Afil. 4:16) Nave-tho owo axukurela nikhavihero avahinwaawe ni Timotheyo. (Afil. 2:19-22) Ni Paulo amuxukurela Muluku mwaha wa asinna yaaronwe omulipiha vaavo owo akuxeriwaawe oRoma weera atthukeliwe. (Mit. 28:15) Paulo aari mutthu a ikuru eettiye ikwaha imiliyare sintxipale sa ikilometro weera alaleere ni waalipiha asinna a mmulokoni. Nnaamweera vareene hiiho, owo khaiyono aari mutthu owisunnuwiha, nto mwaha woohisunnuwiha, annaakhulela nikhavihero na asinna.

13. Atthu owuuluvala anrowa woonihera hayi weera annaxukurela nikhavihero na amiravo?

13 Wakhala weera nyuwo mutthu owuuluvala, sookhala iphiro sintxipale soowoonihera weera munnaaxukurela amiravo ari muloko anyu. Mwa ntakihero, akina a yaawo, pooti wiivaherera wookuxani mukaaroni mwaya, weera mwathume yoothuma naari opaka etthu eri poothe. Nto moonihereke oxukurela ni mwaakhuleleke nikhavihero naya. Nweheke nikhavihero na amiravo ntoko ethonyero ya nsivelo na Yehova eyo mpaka pooti okumihera onthamwene nyuwo ni mutthu ole onookhaviherani. Opwaha mwa yeeyo, moonihereke weera munnatthuna wunnuwawaya wa omunepani wa asinthamwene anyu. Mwaaleeleke awo weera, “munnahakalala” mwaawoonaka asinna amiravo yiilipiheraka ovara muteko mmulokoni. Vaawereyaka muulumeke niiyaawo sookumanano sanyu sa mweekumini. Mwapaka eyo, nyuwo munimoonihera weera mummuxukurela Yehova mwaha wa amiravo yaawo, Yehova aapurulenlaawe mmulokoni.—Akol. 3:15; Yoh. 6:44; 1 Ates. 5:18.

MUKHALEKE OOVAHA

14. Mwene Davidi oonihenre hayi weera aari mutthu oovaha?

14 Ntakihero na mwene Davidi ninnanoonihera mukhalelo mukina wootepa otthuneya atthu owuluvala antthuneyaaya okhalano—ovaha. Weera etekiwe epewe mwene Davidi aakumiha itthu sootthuneya ni musurukhu wa mmahotthani mwawe. (1 Sow. 22:11-16; 29:3, 4) Owo aapaka eyo maamwi asuwelaka weera ovuwa waarowa okhala wa mwanawe Salomoni. Mahikwaahu ala, apaale hiyo pooti weeraka khanaano ikuru weera neerele empari otekiwa wa mapuro ale onkokhoreliwaawe Yehova. Nnaamweera vareene hiiho, hiyo pooti okhavihera sooteka iyo, ni idonativo sahu naari neere ni soovaha sahu. Moovarihana ni ele hiyo nraahuno, pooti waaleela amiravo sookumanano niphwannyahu mpuwa mwa iyaakha ninvarenlaahu Yehova.

15. Itthu heeni sootthuneya murummwa Paulo aamuxuttinhaawe Timotheyo?

15 Mpuwa wa mwaheene yoola woovaha, nkuupuwelani ntakihero nihiiwale ni murummwa Paulo. Owo anwopa Timotheyo weera evareke vamoha muteko wa omisiyonaariyu. Paulo ooniheraka ovaha, aamuxuttiha mmiravo Timotheyo moota woolaleera ni moota wooxuttiha. (Mit. 16:1-3) Itthu murumwa Paulo amuxuttihaawe Timotheyo saamukhavihera okhala namalaleera okhumela nnene ni muhusiha a mitthenka sooreera. (1 Akor. 4:17) Vahoolo vaya, Timotheyo aavarela muteko itthu iye axuttenraawe ni murumwa Paulo weera aaxuttihe atthu akina.

16. Eheeni yaamweriha Shigeo waaxuttiha atthu akina?

16 Ntoko hiiho murummwa Paulo, asinna owuuluvala kheenuupuwela weera yaaxuttiha amiravo anoohiya ovareleya muteko mmuulokoni. Mwa ntakihero, Shigeo, nimuhimmaahu woopatxerani, aaviriha iyaakha sintxipale avaraka ni asinna anyowani a ekomisau ya eFiliyaale. Owo aapaka eyo mwaha wooweera, aasuwela weera yaarowa okhala etthu yooreera ya muteko woolaleera elapo awe. Ntoko yookhumelela, ephiyakaru ehuhu owo yoohiya muteko wa ekoredenadore ya ekomisau ya eFiliyaale. Aakhala munna oolikaneene weera amuranttele ntoko kordenadore a ekomisau ya eFiliyaale. Shigeo onnavirelela ohima sookumanano sawe sa mweekumini mpuwa mwa iyaakha 45, ntoko mmoha a ekomisau ya eFiliyaale. Asinna ntoko ala mareeliho a muloko wa Yehova!

17. Moovarihana ni masu amphwanyera va Luka 6:38, eheeni asinna owuuluvala eneeraaya yaavaheke amiravo?

17 Nyuwo asinna oosiveleyaxa owuuluvala, nyuwo ntakihero na ekumi weera ekumi enkhala yoohakalaliwa mutthu anvarelaka Yehova ni nroromelo ni moororomeleya. Mwa ntakihero, ntakihero nanyu ninoonihera weera ti wootthuneya oxuttera miruku sa mBiblyani ni ovarihela muteko. Nyuwo moosuwela ni sookumanano sanyu itthu moota saapakiwaanya khalayi. Mene nto ti wootthuneya wiikhoveleliha itthu savaanano. Nnaamweera nyuwo asinna owuuluvala mBatiziweene vaanano vaava, nyuwo mo yyokhalano itthu sintxipale soovaha. Nyuwo pooti ohima ohakalala muraanyuno mwaha woomusuwela Yehova othana-thanaru mweekumini mwanyu. Amiravo anoorowa osiveliwa wiiwa soowereya sanyu sa mweekumini ni itthu muxuttenraanyu ‘mwavaha ni mwaalela’ sookumanano sanyu amiravo, nyuwo munimwaakhela mareeliho mantxipale a Yehova.—Mmusome Luka 6:38.

18. Moota heeni asinna owuuluvala ni amiravo ankhaviheranaaya mukina ni mukhwawe?

18 Wakhala weera amiravo ni atthu owuuluvala aakhalano onthamwene, awo anoorowa okhaviherana. (Arom. 1:12) Wa yeele eri egrupu, yookhalano etthu mukina ohikhalannaawe. Asinna owuuluvala, aakhalano osuwela ni sookumanano seiyo aphwannyaaya ehuhu yaavirihaaya envarelaka muteko Yehova. Ni amiravo aakhalano ikuru ni owera. Amiravo ni atthu owuuluvala yaavaraka vamoha ntoko asinthamwene, awo annanvuwiha Tiithi ahu a nsivelo a wiirimu. Nave annaakhela mareeliho aasinna ootheene a mmulokoni.

ETXIPO 90 Nilipihaneke Mukina ni Mukhwaawer

^ eparag. 5 Etthu yooreera okhalano mmulokoni, amiravo antxipale anivaherera weera ekhavihere mareherero a Yehova. Asinna owuuluvala ehixikhaka mukhalelo aya, awo pooti waakhavihera amiravo ovarela muteko ikuru saya weera envarele muteko Yehova.

^ eparag. 55 ELATARATHO YA EPAXINA: Motokweene mmoha a esirkwiitu onnakwaniha iyaakha 70, nto owo ni amwariye, annaakhela yoothanleliwa enyowani. Awo annavarela sookumanano saya weera yaaxuttihe asinna a muloko aya.