Olupe wihina wone muselu dhilimo

Olupele muselu wogwaddela

OHUDHERA 40

Othwaruwa webaribari ddi?

Othwaruwa webaribari ddi?

‘Miyo kagidhele wawithana athu owogowa wihina ethwaruwe . . . mbwenye gadheele aliba othega.’​—LUCAS 5:32.

JHIBO 36 Protege o Teu Coração

DHITHU NNAAHUDHERIHU *

1-2. Mwene Manase ni mwene Akabe yahiyanne vaavi, ki makoho baani nnawakulihu?

NNAFUNA naahudhere amwene abili amalabo Bibliya alebiwaga. Mwene oobajha aathonga mahimo kumi amwaana Ezarayeli, mwene anabili aathonga mahimo menli ooJuda. Amwene ala kiyanonne, naari dhigarive ndo yaherana dhithu dhiwanana mmodha ni mukwaye. Amwene aabilene yaherana dhithu dhamutakalela Yehova ni yahithegiha nlogo na Mulugu. Amwene ala yahebedha dhikwamuthu dhosema ni yahifiyera wapa athu. Naari dhigarive ndo, yahikanna dhithu dhohiyana mmodha ni mukwaye. Mwene mmodha ahididela werana dhithu dhabure ofiyera okwa waye. Mbwenye mwene mmodha ahithwaruwa ni dhothega dhaye dhatedhene dhahileveleliwa. Amwene ala nnawogihu baani?

2 Mwene owiZarayeli di Akabe mwene ooJuda di Manase. Ohiyana orivo ni amwene ala abili ononihudhiha muselu wathima — othwaruwa. (Atos 17:30; Rom. 3:23) Othwaruwa ddi? Nnaanone addi akala muthu ebaribarene ohuthwaruwa? Sapama onona yowakula yamakoho ala mwaha nnafuna Yehova anilevelele dhothega dhehu. Wihina nawakule makoho ala, kabeni nihudhere voobajha wodhela amwene ala abili. Namala nnere ohudhera ethu ahudhihe Yesu wodhela othwaruwa.

NNAHUDHERA DDI NI YOTAJHIHA YA MWENE AKABE

3. Akabe aali mwene baani?

3 Akabe aali mwene anihimo nanetanu nabili amahimo kumi amwaana Ezarayeli. Oliye otelana ni Jezabeli, mwana amwene a elabo yo Sidoni, naali nlogo nooreela nakala oNorte. Matelo ala podi wera yahidhana dhoreela elabo yaamwaana Ezarayeli. Mbwenye yahinonga wandana wamwaana Ezarayeli ni Yehova. Jezabeli amwebedha Baale, makalelo ala owebedha yovolowelavo mararuwo ni wapa ahima wihina yakuthe mukutho, Jezabeli omukongomedha Akabe wihina adhalihe webedha wule wabure elabo yamwaana Ezarayeli. Malabo a Jezabeli, anamavuhulela a Yehova yeedda owovene. Oliye ahikongomedha wihina epiwe. (1 Reis 18:13) Mwinyene Akabe ‘aherana dhithu dhamutakalela Yehova opitha amwene atene ethongile oliye ahinakale mwene.’ (1 Reis 16:30) Nerege Yehova koona nde erana Akabe vamodha ni mwariye Jezabeli. Mwebaribarene Yehova owoona. Mwaha wa thagaraga dhaye, Yehova omuruma namavuhulela Eliyaji wihina akongomedhe nlogo osaddula murima wewa vati vihinase. Mbwenye Akabe ni Jezabeli, aliwa okoodda.

4. Akabe aasinyusiwe ni makalelo baani, ki ethu baani oliye eriliyena?

4 Vano ovilela wa Yehova ofiya omagomo. Oliye omuruma namavuhulela Eliyaji wihina amwaddele Akabe ni Jezabeli makalelo yafuniwa osinyusiwa. Emudhi yewa yatene yere opiwa. Akabe nuwiwa muthenga wa Eliyaji, yakala ninga era olatiwa ni mwalago! Mbwenye yotikinihaya sowihina, mulobwana ole owithukula ‘ahiyeviha.’—1 Reis 21:19-29.

Mwene Akabe ahooniha wi othwaruwa waye kuwaali webaribari mwaha oruma wi namavuhulela a Mulugu avokeriwe mukambura (Osugwe ddima 5 ofiyera 6) *

5-6. Ethu baani enoniha wihina Akabe kathwaruwe ni murima watene?

5 Mudhidhi yole Akabe wiyeviha. Mbwenye nuuvira mudhidhi oliye woniha wodhela mweddelo waye wihina kathwaruwe ni murima watene. Oliye kagujhule webedha wa Baale. Teto karumile athu wi emwebedhege Yehova. Ohiya eyo, Akabe ahitonyihedha wi kathwaruwe ni murima watene wodhela werana dhithu dhimodha dhabure.

6 Mudhidhi nuuvira Akabe okanna koddo naakudda Siriya. Oliye omwithana mwene Jozafa wihina amukavihere. Jozafa aali mwene apama, bumwahaya oliye omwerela mwene Akabe wihina yamukohe namavuhulela a Yehova. Omabajhowene Akabe kaadhiveliwe. Oliye wera: ‘Ohukalawo namavuhulela mmodha anaanikavihere owoga ni Yehova, ola miyo ginoomwidda, mwaha kanavuhulelege dhithu dhapama wodhela miyo mbwenye dhabureve baahi.’ Naari dhigarive ndo, aliwa odhowa omukoha namavuhulela Mikaya. Muthenga waddeliwe mwene Akabe kuwaali wohagalasa! Mudhidhi yole ohiya Akabe athwaruwe ni avede nikavihero na Yehova. Oliye olamula wi namavuhulela ole avokeriwe mukambura. (1 Reis 22:7-9, 23, 27) Ebaribari wi Akabe ahiwedha onvokera mukambura namavuhulela a Yehova, mbwenye oliye kaawedhile weeriha wi yovuhulela ele ehakwanele. Akabe nudhowa okoddoni oliye opiwa.—1 Reis 22:34-38.

7. Akabe nuukwa, Yehova awogile ddi wodhela oliye?

7 Akabe nuukwa, Yehova owoga makalelo amooniye mulobwana ole. Jozafa aali mwene apama. Mbwenye nuuhogolowela vade, Yehova omuruma namavuhulela Jewu wihina amusumulule mwene Jozafa mwaha wandana ni mwene Akabe. Namavuhulela Jewu owoga egi: ‘Mwene, munaakavihera athu abure, ni munaadhivela athu enamwidda Yehova?’ (2 Crô. 19:1, 2) Vano kubuwela, Akabe ahere athwaruwa ni murima waye watene, namavuhulela ole kawonge egi, oliye aali abure ni kanna odhivela ni Yehova. Eyo enowoneya wi, naari Akabe agiyevihe vang’no,oliye kathwaruwe ni murima waye watene.

8. Yotajhiha ya Akabe, enanihudhiha ddi wodhela othwaruwa?

8 Nnahudhera ddi ni Akabe? Oliye nuwiwa muthenga wodhela amudhaaye, ahiyeviha. Eyo yaali ethu yapama. Mbwenye dhithu erana Akabe dhahoniha wihina othwaruwa waye kuwaali webaribari. Mowindala, nnowonelamo wihina othwaruwa webaribari, kinatapulela wikubanyedha baahi. Vano nnafuna noone yotajhiha emodha enanihudhiha othwaruwa webaribari.

NNAHUDHERA DDI NI YOTAJHIHA YA MWENE MANASE

9. Manase aali mwene baani?

9 Nuuvira yaka 200, Manase okala mwene ooJuda. Dhothega eriliyena Manase dhahikwaranya dha Akabe! Bibliya anasoriha wi Manase ‘aherana dhithu dhowinjhiva dhamutakalela Yehova wihina ampihe mbani.’ (2 Crô. 33:1-9) Manase wamagela amulugu owoota altare owinjhiva, teto ethu athabwihiye, oliye othukula ekwamuthu yosema ovolosiha mutempulu mwa Yehova. Podi wera yalabihedhiwesa ebedhiwaga mulugu amararuwo. Oliye ahawombeza makanga, ahikutha mukuthu ni ahilabihedha meera. Teto Manase ‘ohukuthula nikami nowinjhiva naathu yahanna muladdu.’ Oliye ahapa athu owinjhiva ni ahifiyera ‘wapaha anaaye vamoothoni ninga mukutho’ aakuthelaga amulugu owoota.—2 Reis 21:6, 7, 10, 11, 16.

10. Yehova amusinyuse addi Manase, ki oliye oonile aavi osinyusiwa wule?

10 Yehova waruma anamavuhulela wihina yamwaddele mwene Manase, mbwenye ninga Akabe Manase aali nvuruvuru ni kaafuna wiwa. Vano, ‘Yehova wadhana anamasogolela aanyakoddo amwene Osiriya. Omwihidda Manase ni ommaga ni mwana mugogo dhokoromanihiwa, vamodha ni makurenti menli akobere aliwa omudhowagana oBabiloniya.’ Nufiya wule nuvokeriwa mukambura, Manase podi wera owubuwela dhithu eriliyena. ‘Oliye wiyeviha pamadhene vamentoni va Mulugu a makolo aye.’ Mowindo, Bibliya anasoriha wi Manase ‘omuloba nikurumuwelo Yehova, Mulugu aye.’ Mulobwana ole abure wambela osaddula mubuwelo waye. Oliye obajha omoona Yehova ninga ‘Mulugu aye’ ni olobela woliye ampigireyelaga.—2 Crô. 33:10-13.

Mwene Manase ahooniha wi ahithwaruwa ni murima wamutene mwaha ahigujhula webedha wowoota (Osugwe ddima 11) *

11. Mowiwanana ni 2 Crônicas 33:15, 16, Manase onihe addi wihina ahithwaruwa ni murima waye watene?

11 Mudhidhi nuuvira, Yehova wawakula malobelo a Manase. Wodhela malobelo a Manase, Yehova woona wihina murima wa Manase wahisadduwa. Mwaha wamalobelo yala, Yehova weenya wihina oliye ahogolowele okala mwene. Teto Manase opatha mudhidhi yola wihina oonihe wi othwaruwa waye waali webaribari. Oliye aherana ethu Akabe ahaawedhiliye werana. Oliye ahisaddula murima waye. Ahigujhula webedha wowoota ni ahihogolosela webedha webaribari. (Omwileri 2 Crônicas 33:15, 16.) Mohanganyedha, werana eyo yohoweleya oliba murima ni okanna nroromelo. Mwaha wi mudhidhi wowinjhivene, oliye ahapupurusa amudhaye, anamalagaye ni nlogo naaye natene. Mbwenye malabo aye oogomihera, Manase ahibajha owomihedha nde anongiliye. Eyo yahimukavihera vanlubale mudhule Manase, Josiya okala mwene apama.—2 Reis 22:1, 2.

12. Yotajhiha ya Manase enanihudhiha ddi wodhela othwaruwa?

12 Nnahudhera ddi ni Manase? Oliye ahiyeviha vamentoni va Mulugu ni aherana ethu emodha. Oliye ahilobela ni ahimpigireyela Yehova wihina amulevelele. Manase ahisaddula murima waye. Oliye ahilibihera vanlubale wihina asasanyedhe dhithu anongiliye. Ni ahilibihera vanlubale wihina amulabele Yehova ni wakavihera athu amodha wihina yerena emodhave. Yotajhiha ya Manase enowavaha ejhehero ale yerilena ethu yothega. Ethu epadduwe ni Manase enonihudhiha wihina Yehova Mulugu ‘dapama ni owaguva olevelela.’ (Sal. 86:5) Oleveleliwa winowedheya— mbwenye enaleveleliwa baale enathwaruwa ni murima watene.

13. Nladdaniho baani nnooniha othwaruwa webaribari?

13 Manase kere wukuwa baahi wodhela dhothega eriliyena. Eyo enonihudhiha ethu yathima wodhela othwaruwa webaribari. Kubuwela yoladdaniha ela: We omaruwa ofiya mburo mwinagulihiwa mabolu vano oloba nibolo. Ohiya ovahiwa nibolo we ovahiwa nzayi. Were ohagalala? Naari. Ki ole anuwatenderi ahawoge wi nzayi nno nasasanyiwaga nibolo nnoheliwamo. Mwebaribarene kuwahagalale! Mwamakalelo mamodhave, Yehova analoba wihina ole atheegile athwaruwe. Akala ole atheegile onowukuwa mwaha ele eriliyena, eyo sapama. Wukuwa wula winohoweleya wihina muthu athwaruwe, mbwenye wukuwave baahi kunaakwana. Ki ethu baani emodha enahoweleya? Iyo niihudhera vanlubale ni thalako yoothukula murima Yesu asorihiye.

NNANONE ADDI AKALA OTHWARUWA WULE FWEBARIBARI

Nuwoona wi aherana ethu yabure, mwaana ohiwelela ohogolowela vaade (Osugwe ddima 14 ofiyera 15) *

14. Muwari mwa nladdaniho na Yesu, ethu baani enoniha wihina mwaana ole adduddumadhe vaade ahithwaruwa?

14 Yesu ohusoriha thalako yapama va Lucas 15:11-32. Muwari mwa thalako ela, mwaana mmodha ohiya omwiwelela babe, odduddumadha vade ni omaga olenddo ‘odhowa elabo emodha.’ Nuufiya wule, mwaana ole obajha wawerana mararuwo ni weedda burebure. Mbwenye nuufwanyiwa makathamiho, oliye obajha wubuwela ele enreyena. Oliye woona wihina egumaaga yaali yohagalasa gaalimi vaade va ababa. Ninga awogile Yesu, mwaana ole ‘woona wi aherana ethu yabure.’ Vano oliye omaga olenddo ni ohogolowela vade vaababe, wihina alobe nikurumuwelo. Mudhidhi yole, mwaana ole ubuweliye wi ohuviriganiha yaali ethu yapama. Mbwenye wukuwa wule wahakwana? Newene. Oliye ohowela osaddula murima waye!

15. Mwaana anladdaniho awogile Yesu onihe addi wihina ahithwaruwa ni murima watene?

15 Mwaana ole ohiwelela ahooniha wihina ahithwaruwa ni murima waye watene. Oliye aheedda olenddo wolapela wihina ahogolowele vade. Vano nuwafwanya ababe thoo-thoo, oliye owoga egi: ‘Babani, gihuthegelani ni gihithegela odhulu. Kagifwanelele okala mwaninyu.’ (Luc. 15:21) Makalelo ala awogiliye yahoniha wihina mwaana ole oofuna ohogolowela wandana ni Yehova. Teto ahoona wihina dhowera dhaye dhahawukula ababe. Vano ahithoma werana ethu-sithu awedhiye wihina aleveleliwe ni ababe naari ababe yahathome wihina oliye akale ninga namalaba! (Luc. 15:19) Nladdaniho na mwaana ohiwelela kahiyo thalako yoriya baahi. Mbwenye enowahudhiha dhithu dhapama anamaholela mulogo. Ddibila erana yothega enlubale, anamaholela mulogo enohowela yoone akala oliye ohuthwaruwa ni murima waye watene.

16. Mwahaya bwaddi kahiyo yokweya anamaholela mulogo onona akala muthu erilena yothega ohuthwaruwa ni murima waye watene?

16 Kahiyo ethu yokweya anamaholela mulogo onona wihina muthu erilena yothega enlubale ohuthwaruwa ni murima waye watene. Mwahaya bwaddi? Mwaha anamaholela mulogo kinawedha woona murima. Aliwa enohowela woona dhowera dha ddibila ole erilena yothega enlubale akala dhinowoniha wi anowidda yothega ele eriliyena. Malabo mamodha muthu podi werana yothega enlubale, vano anamaholela mulogo yatugumana nuliye wanganyedhaga akala ohuthwaruwa obe naari.

17. a) Yotajhiha baani enoniha okala owuukuweene baahi kinatapulela wi ohuthwaruwa ni murima watene? b) Mowiwanana ni 2 Coríntios 7:11, muthu athwaruwe enohoweleya erena dhithu baani?

17 Kubuwela yotajhiha ela. Ddibila waweragana mararuwo dila dhowinjhivadhene ni yaka dhowinjhivadhene. Ohiya oloba nikavihero, oliye omukuwaga mwariye, anamaholela mulogo, vamodha naakwaye yothega aneriyena. Mahaladduli oliye ohiddiwa. Anamaholela mulogo yawoga wihina nihikanna onamona wi ohawerana mararuwo, vano ddibila ole orumedha wihina ohawerana mararuwo, ni oliye okalaga ninga ohuukuwa. Mbwenye niwogege wihina wukuwa wule ohakwana? Naari. Mwaha wi wukuwa baahi kawinawakwana anamaholela mulogo, mwaha wi ddibila ola kerilena yothega ela dila modha teto erilena yapudhave yaka dhowinjhivadhene. Ohiya eyo, kahiyo oliyeene awogile wi giherana yothega, mbwenye oliye ereye ofwanyiwana. Bumwahaya, anamaholela mulogo enohowela okanna ebaribari wi dhowubuwela dhaye, dhowera dhaye ni murima waye dhihimala osadduwa. (Omwileri 2 Coríntios 7:11.) Podi wera onohoweleya mudhidhi wowinjhivene wihina muthu ole erilena yothega asaddule mubuwelo waye. Teto podi wera enere ohoweleya oliye atxosiwe mmulogoni ofiyera woniha wi oliye ohuthwaruwa.—1 Cor. 5:11-13; 6:9, 10.

18. Muthu atxosiwe mmulogoni anoniha addi wi ohuthwaruwa ni murima waye watene, ki mareeliho baani enakumelelavo?

18 Muthu atxosiwe mmulogoni enohoweleya erena thalo dhimodha dhinoniha wihina ohuthwaruwa ni murima waye watene. Oliye kayelelege newene mutugumano mmodha, teto ahare yolaga ya anamaholela mulogo, alobelege ni amuhudherege Bibliya. Teto enohoweleya wilibihera wihina ahimorele muyothegani emodhave. Muthu ole iilibihera vanlubale wihina ahogolowele wandana anniyena ni Yehova, akanne ebaribari wihina Yehova anere omulevelela teto anamaholela mulogo enere omweenya wihina ahogolowele mmulogoni. Ebaribari wihina anamaholela mulogo yatugumana nuule erilena yothega kinaliganiha ni yothega erilena muthu mmodha ni kinamutoriha nuuwali.

19. Othwaruwa webaribari enatapulela ddi? (Ezequiel 33:14-16)

19 Ninga nihudherihu, othwaruwa webaribari kinatapulela wikubanyedha baahi. Othwaruwa webaribari onatapulela osaddula, dhowera dhehu, mubuwelo wehu, ni murima wehu. Teto enohoweleya oselela werana yothega ele ni omuhogolowela Yehova ni murima watene. (Omwileri Ezequiel 33:14-16.) Muthu erilena yothega ilibihere ovenyihedha wandana waye ni Yehova.

WAKAVIHERA ALE YERILENA YOTHEGA OMUHOGOLOWELA YEHOVA

20-21. Nnaamukavihere addi muthu erilena yothega enlubale?

20 Mmabasani aye oolaleya Yesu ohuwoga muselu wathima egihina: ‘Miyo kagidhele wawithana athu owogowa wihina ethwaruwe, mbwenye gadheele aliba othega.’ (Luc. 5:32) Efunelo yehu ekale emodhave. Kubuwela mukwawo avati vamurima werana yothega enlubale. Were ddi?

21 Were okoya yothega ya mukwawo? Werana ndo enatapulela wi kunamudhivela. Teto ononege wihina Yehova anowoona dhatedhene. (Pro. 5:21, 22; 28:13) Akala onofuna omukavihera mukwawo, omukongomedhe wasusedha anamaholela mulogo. Vano oliye akoodda we wivelele wawoge ni anamaholela mulogo. Werana yeyo enatapulela wihina onomudhivela mukwawo. Mwaha wandana waye ni Yehova ori vangovini!

22. Ohudhera onaharela nnaasuze ddi?

22 Malabo mamodha muthu anowerana yothega enlubale dila dhowinjhivadhene ni yaka dhowinjhivadhene. Vano yothoma ya anamaholela mulogo okala omwigara mmulogoni. Eyo enatapulela wihina anamaholela mulogo kimweddele thagaraga? Yohudhera enaharela, nnere woona makalelo Yehova anaweddeliye thagaraga ni anasinyusiye ale yerilena yothega, ni nnere woona makalelo omutajhiha Yehova.

JHIBO 103 Os Anciãos São Um Presente de Jeová

^ paragarafu 5 Othwaruwa weebaribari kinatapulela owoga wihina gihithwaruwa baahi. Ohudhera wula, nnere woona othwaruwa weebaribari ddi. Namala nnere ohudhera ni yotajhiha ya mwene Akabe Manase ni yamwaana ohiwelela amuwogile Yesu munladdanihoni. Teto nnere ohudhera dhithu dhinaakavihere anamaholela mulogo onona akala ddibila erilena yothega ohuthwaruwa.

^ paragarafu 60 FOTU DHILI EPADDI: Mwene Akabe otakaleliwa ni olamula wihina Mikaya namavuhulela a Yehova avokeriwe mukambura.

^ paragarafu 62 FOTU DHILI EPADDI: Mwene Manase waruma anamalaba aye opwesa dhikwamuthu dhaali mutempulu.

^ paragarafu 64 FOTU DHILI EPADDI: Mwaana ohiwelela agitheye mwili mwaha wolenddo, murima onomukurumuwa nuwoona nyumba ya ababe wolapela wene.