1. Mis tekitab paljudes segadust?

 TÄNAPÄEVAL on kümneid tuhandeid rühmitusi, kes peavad end kristlasteks ja väidavad, et nad teenivad Jumalat talle meelepärasel viisil. Pole ime, et see ajab paljusid segadusse. Nad mõtlevad, et kas on olemas vaid üks õige religioon või on kõik religioonid Jumalale meelepärased. Kas sina oled veendunud, et see, mida meie kui Jehoova tunnistajad õpetame, on tõde, ja et me teenime Jehoovat talle meelepäraselt? Kuidas selles veenduda? Vaatame mõningaid tõendeid.

2. Miks oli Paulus veendunud, et see, mida ta usub, on tõde? (Vt 1. Tess. 1:5.)

² Paulus oli kindlalt veendunud, et see, mida ta usub, on tõde. (Loe 1. Tessalooniklastele 1:5.) See veendumus ei põhinenud emotsioonidel. Paulus oli hoolas Jumala sõna uurija. Ta uskus, et kogu pühakiri on Jumalalt. (2. Tim. 3:16.) Mida ta pühakirja uurides teada sai? Näiteks seda, et Jeesus oli tõotatud messias. See oli fakt, mida juudi usujuhid ignoreerisid. Nad väitsid, et tunnevad Jumalat, kuid oma tegudega nad salgasid teda. (Tiit. 1:16.) Paulus aga ei valinud, milliseid mõtteid pühakirjast ta usub ja milliseid mitte. Ta oli valmis andma teistele edasi kõiki Jumala õpetusi ja ka ise nende järgi elama. (Ap. t. 20:27.)

3. Kas meil on tarvis vastuseid kõigile küsimustele, veendumaks, et see, mida me usume, on tõde? (Vaata ka kasti „ Jehoova teod ja mõtted”.)

 ³ Mõned arvavad, et õige religioon peab andma vastused kõigile küsimustele, isegi sellistele, mis pole seotud piibli teemadega. Kas see on mõistlik ootus? Mõtleme taas Paulusele. Ta ergutas usukaaslasi uurima kõige paikapidavust. (1. Tess. 5:21.) Samas ta möönis, et on palju asju, millest ta aru ei saa. Ta ütles: „Meie teadmised on ju poolikud ... me näeme ähmast kujutist metallpeeglis.” (1. Kor. 13:9, 12.) Nagu Paulus, nii ei mõista ka meie kõiki asju. Ent Paulus teadis põhitõdesid Jehoova ja tema eesmärkide kohta. Sellest piisas veendumaks, et see, mida ta usub, on tõde.

4. Kuidas me saame tugevdada oma veendumust ning milliseid tõeliste kristlaste tunnusjooni me vaatama hakkame?

⁴ Üks võimalus oma veendumust tugevdada on võrrelda Jeesuse teenistust sellega, mida teevad Jehoova tunnistajad. Selles artiklis me näeme, et tõelised kristlased 1) hoiduvad ebajumalakummardamisest, 2) hoiavad au sees Jumala nime, 3) armastavad tõde ja 4) armastavad üksteist.

5. Mida me Jeesuselt Jumala teenimise kohta õpime ja kuidas me saame tema õpetuste järgi toimida?

⁵ Jeesus armastas Jehoovat ja teenis vaid teda ning seda nii taevas kui ka maa peal olles. (Luuka 4:8.) Ta õpetas oma järelkäijaid toimima samamoodi. Jeesus ja tema jüngrid ei kasutanud kunagi Jumala teenimiseks  kujusid. Jumal on kõige aulisem nähtamatu vaimolend ja seepärast pole võimalik valmistada midagi, mis ligilähedaseltki temaga sarnaneks. (Jes. 46:5.) Mida siis öelda pühakujude ja nende poole palvetamise kohta? Kümnest käsust teine ütleb: „Sa ei tohi teha endale nikerdatud kuju ega mistahes kujutist millestki, mis on ülal taevas, all maa peal või vees. Sa ei tohi nende ette kummardada.” (2. Moos. 20:4, 5.) See keeld on väga selge neile, kes soovivad olla Jumalale meelepärased.

6. Kelle eeskuju Jehoova tunnistajad järgivad?

⁶ Ka ajaloolased on tunnistanud, et algkristlased ei kasutanud Jumala kummardamiseks kujusid. Ühes raamatus öeldakse, et „algkristlastele oleks olnud vastik juba ainuüksi mõte tuua kirikutesse pühakujud”. („History of the Christian Church”.) Jehoova tunnistajad järgivad tänapäeval algkristlaste eeskuju. Me ei palveta pühakujude, inglite ega ka mitte Jeesuse poole. Samuti ei kummarda me riigisümboleid. Me kuuletume otsusekindlalt Jeesuse käsule: „Sa pead kummardama oma Jumalat Jehoovat ja teenima üksnes teda.” (Matt. 4:10.)

7. Mis eristab Jehoova tunnistajaid teistest religioonidest?

⁷ Tänapäeval meeldib paljudele kuulata karismaatilisi usujuhte. Mõned lausa jumaldavad selliseid inimesi ja usuvad igat nende sõna. Nad käivad neid kuulamas, ostavad nende raamatuid ja annetavad nende toetamiseks suuri summasid. Võib-olla poleks nad isegi Jeesusest rohkem vaimustunud kui nendest jutlustajatest. Meie kui Jehoova teenijad aga kummardame Jehoovat, mitte inimesi. Kuigi me peame lugu neist, kes on meie seas eestvedajad, lähtume me Jeesuse antud põhimõttest „teie kõik olete vennad”. (Matt. 23:8–10.) Me ei otsi juhatust usujuhtidelt või poliitikutelt. Me oleme selle maailma asjades erapooletud. Kõik see eristab meid teistest rühmitustest, kes peavad end kristlasteks. (Joh. 18:36.)

8. Millest ilmneb Jehoova soov, et inimesed tema nime teaksid ja austaksid?

⁸ Jeesus palvetas kord: „Isa, austa oma nime!” Jehoova vastas sellele palvele taevast valju häälega, lubades, et austab oma nime. (Joh. 12:28.) Kogu oma teenistuse jooksul tõi Jeesus isa nimele au. (Joh. 17:26.) Seepärast on mõistlik eeldada, et kõik tõelised kristlased kasutavad Jumala nime ja teevad seda teistele teatavaks.

9. Kuidas tõendasid esimese sajandi kristlased, et nad peavad Jumala nime au sees?

⁹ Esimesel sajandil, peagi pärast kristliku koguduse rajamist, otsustas Jehoova pöörata tähelepanu „mittejuutidele, et koguda nende seast rahvas, kes kannaks tema nime”. (Ap. t. 15:14.) Need, kes tol ajal kristlasteks said, kasutasid uhkusega Jumala nime ja andsid sellest ka teistele teada. Samuti kasutasid nad Jumala nime palju kordi pühakirja kirjutades. * See kõik  näitab, et nad tõesti hoidsid Jumala nime au sees. (Ap. t. 2:14, 21.)

10. Mis tõendab, et Jehoova tunnistajad annavad teada Jumala nime?

¹⁰ Kas Jehoova tunnistajad hoiavad Jumala nime au sees ja teevad seda teatavaks? Mõtleme, millest räägivad faktid. Paljud usujuhid teevad tänapäeval kõik, mis nende võimuses, et Jumala nime varjata. Nad on kõrvaldanud selle piiblitõlgetest ja mõningal juhul isegi keelanud kasutada seda jumalateenistustel. * On selge, et Jehoova tunnistajad on ainsad, kes Jumala nime austavad. Nad teevad seda teatavaks laialdasemalt, kui ükski teine religioosne rühmitus seda teeb. Jehoova tunnistajad püüavad kõigiti elada selle nime vääriliselt. (Jes. 43:10–12.) Samuti on nad välja andnud „Uue maailma tõlke”, mida on trükitud rohkem kui 240 miljonit eksemplari. Jumala nimi esineb selles piiblitõlkes väga paljudes kohtades. Lisaks annavad Jumala nime teada meie väljaanded, mis ilmuvad rohkem kui tuhandes keeles.

11. Millest ilmneb, et algkristlased armastasid tõde?

¹¹ Jeesus armastas tõde, see tähendab tõde Jumala ja tema eesmärkide  kohta. Ta ka elas kooskõlas tõega ning tegi seda teistele teatavaks. (Joh. 18:37.) Samuti armastasid tõde Jeesuse jüngrid. (Joh. 4:23, 24.) Apostel Peetrus rääkis kristlikust usust kui tõeteest. (2. Peetr. 2:2.) Tänu tõearmastusele ei võtnud algkristlased omaks õpetusi, pärimusi ja mõtteviisi, mis polnud tõega kooskõlas. (Kol. 2:8.) Ka tänapäeval käivad tõelised kristlased tõeteel, hoides kõvasti kinni Jumala sõna põhimõtetest. (3. Joh. 3, 4.)

12. Mida juhtiv kogu teeb, kui saab aru, et meie uskumustes on tarvis midagi muuta, ja miks neid muudatusi tehakse?

¹² Jehoova tunnistajad ei väida, et nad saavad täielikult aru kõigest, mis on piiblis kirjas. Vahel on Jehoova rahval olnud tarvis muuta oma arusaamu ja organisatsioonilisi toimimisviise. See ei peaks meid üllatama. Piibel annab teada, et Jumala rahvas mõistab piibli tõde aja möödudes üha paremini. (Kol. 1:9, 10.) Jehoova annab meile arusaamist järk-järgult ja seepärast on tarvis olla kannatlik. (Õpet. 4:18.) Kui juhtiv kogu saab aru, et meie uskumustes on vaja midagi muuta, ei kõhkle nad seda teha. Ristiusukirikud teevad sageli muudatusi selleks, et meeldida oma koguduseliikmetele või et ühiskonnaga paremini sobituda. Jehoova teenijad teevad aga muudatusi selleks, et saada Jumalaga lähedasemaks ja järgida veelgi täpsemalt Jeesuse eeskuju. (Jaak. 4:4.) Nende muudatuste aluseks pole selle maailma suundumused või ootused, vaid selginenud arusaamine pühakirjast. (1. Tess. 2:3, 4.)

13. Milline omadus iseloomustas algkristlasi ja kuidas ilmneb see Jehoova teenijate seas tänapäeval?

¹³ Kõigist omadustest kõige paremini iseloomustab esimese sajandi kristlasi armastus. Jeesus ütles: „Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.” (Joh. 13:34, 35.) Tänapäeval on Jehoova rahvas üksmeelne ülemaailmne pere. Meievaheline armastus, mis ületab rahvuslikud, rassilised ja sotsiaalsed piirid, on maailmas ainulaadne. Me kogeme seda näiteks meie koosolekutel ja kokkutulekutel. See tugevdab meie veendumust, et meie teenimisviis on Jehoovale meelepärane.

14. Millest ilmneb, et me armastame üksteist? (Vt Kol. 3:12–14.)

¹⁴ Piibel kutsub meid üles: „Armastage üksteist kogu südamest.” (1. Peetr. 4:8.) Üks võimalus seda teha on usukaaslastele andestada ja leppida nende ebatäiusega. Samuti on hea olla heldekäeline ja külalislahke koguduses kõigi vastu, isegi nende vastu, kes on meile võib-olla haiget teinud. (Loe Koloslastele 3:12–14.) Nii toimides näitame, et oleme tõelised kristlased.

15. Milliseid sarnasusi veel on meil algkristlastega?

¹⁵ Me võtame algkristlastest eeskuju veel teisteski valdkondades. Nagu esimesel sajandil, on ka meil tänapäeval reisivad ülevaatajad, kogudusevanemad ja -abilised. (Filipl. 1:1; Tiit. 1:5.) Samuti on meil algkristlastega sarnane  suhtumine seksuaalsuhetesse ja abiellu, vere pühadusse ja mittekahetseva patustaja kogudusest eemaldamisse. (Ap. t. 15:28, 29; 1. Kor. 5:11–13; 6:9, 10; Heebr. 13:4.)

16. Mis ilmneb tekstist Efeslastele 4:4–6?

¹⁶ Jeesus ütles, et paljud väidavad end olevat tema jüngrid, kuid tegelikult nad seda pole. (Matt. 7:21–23.) Samuti on piiblis ennustatud, et viimseil päevil on paljud vaid pealtnäha jumalakartlikud. (2. Tim. 3:1, 5.) Seal öeldakse, et Jumalale on meelepärane vaid üks usk. (Loe Efeslastele 4:4–6.)

17. Kes teenivad tänapäeval Jumalat talle meelepärasel viisil?

¹⁷ Kes siis teenivad tänapäeval Jumalat talle meelepärasel viisil? Kes järgivad Jeesuse ja algkristlaste eeskuju? Tõendid näitavad selgelt, et Jehoova tunnistajad. On tõesti suur au kuuluda Jehoova rahva hulka ning teada tõde Jehoova ja tema eesmärkide kohta. Hoidkem siis tõest kõvasti kinni!