Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

SEMANA 42

Ju je seguru jarhani eskachi jurhimbikuarhu jarhaska

Ju je seguru jarhani eskachi jurhimbikuarhu jarhaska

“Tsʼéjkua je iámindu uandakuechani ka patsani solu indeni ambe enga ambakitika” (1 TES. 5:21).

PIREKUA 142 Ju je tsípikua jingoni erokuarhini

AMBE ENGACHI EXEAKA *

1. ¿Andiksïsï xáni uánikua kʼuiripuecha jaki engaksï no jánhaskajka ambe úni?

UANDANHASÏNDI eskaksï uánikua relijionicha jarhaska engaksï uandajka eskaksï kristianueska ka eskaksï ísï kómarhixaka Tata Diosïni eska ima na uéjka. Jimboksïsï xáni uánikua kʼuiripuecha jati engaksï no jánhaskajka ambe úni ka kurhamarhikuarhisïndiksï: “¿Jaki májku relijioni enga jurhimbitiika o jiókuarhiajki Tata Diosï iámindu relijionichani?”. ¿Ka juchaia? ¿Seguruchi jarhaski eskaksï Jeobaeri testiguechaksïsï jorhentpijka jurhimbikuani ka eskaksï imasï ísï kómarhini jaka Tata Diosïni eska ima na jaiapanhintajka ini jurhiatikuechani jimbo? ¿Uaachi meru seguru jarhani íri ambe? Ju je exeni ambe engaksï xarhatajka pruebecha.

2. ¿Andisï apostoli Pablu seguru japi eska ima ambe enga ima jakajkuenga jurhimbikuespka? (1 Tesalonika 1:5).

2 Apostoli Pablu seguru jarhaspti eska ima ambe enga ima jakajkuenga jurhimbikuespka (arhinta je 1 Tesalonika 1:5). Ka enga ísï jakajkuenga, no ískuespti. Ima kánikua sési jorhenguarhispti Tata Diosïri Karakatani. Jakajkusïreendi eska “iámindu Diosïri karakata, Diosïni jimboes[ka]” (2 Tim. 3:16). Enga jorhenguarhipka Tata Diosïri Karakatani, Pablu uánikua ambe exentaspti enga xarhateenga eska Jesúsi jindeespka Mesíasi enga Tata Diosï axapka. Joperu, judiuecheri relijioniri orhejtsïkuticha, nóksï uékaspti ini ambe jakajkuni. Ima ísku aparicha, uandasïrendiksï eskaksï marhuakuxapka Tata Diosïni peru imeeri úkuechaksï xarhatasïreendi eska no ísïispka (Titu 1:16). Joperu, apostoli Pablu no erakuspti ambesï jakajkupirini Tata Diosïri Karakatarhu ka ambe nómbe. Sánderu sési, uékaspti jorhentpini ka úni “iámindu ambe enga Tata Diosï tantiarika [o uékani]” (Uku. 20:27).

3. Parachi úni seguru jarhani eskachi jurhimbikuarhu jarhaska, ¿uétarhisïni eskachi uaaka mókuantani iámindu juchaari kurhamarhikuechani engachi jatsiaka? (Ístu exe je rekuadruni “ Tata Diosï Jeobaeri úkuecha ka eratsekuecha, sánderuksï uánikuesti eska imeecha engachi jucha újka kuenta uaani”).

3 Jarhastiksï kʼuiripuecha engaksï uandajka eska relijioni jurhimbiti jatsipiringa para iámindu kurhamarhikuechani mókuantani, asta imeechani engaksï no jaka Bibliarhu. Peru, ¿sési jarhaski ísï eratseni? Ju je exeni apostoli Pablueri ejempluni. Ísïisti eska ima arhiaspka Korintu anapu kristianuechani “Tsʼéjkua je iámindu uandakuechani”, peru ístu, jiókuarhispti eska ima uánikua ambe no úsïreenga kurhanguni (1 Tes. 5:21). Ima uandasti eskachi “kueratasïnga míteni iámindu ambe” ka eska “iásïchi ísï exesïnga [...] komueska ma espeju metaliri jimbo no káni sési” (1 Kor. 13:9, 12). Pablu no iámindu ambe mítespti ka juchajtuchi nómbe. Joperu ima kurhangusïreendi uánikua ambe Tata Diosï Jeobaeri ambe ka uánikua ambe mítespti para úni seguru jarhani eska ima ambe enga ima jakajkuenga jurhimbikuespka.

4. ¿Nénachi uaa seguru jarhani eskachi exentaskia jurhimbikuani, ka ambechi exea ini jorhenguarhikua jimbo?

4 ¿Nénachi uaa sánderu seguru jarhani eskachi exentaskia jurhimbikuani? Ma ambe engajtsïni jarhuataaka jindeesti terukutantani na enga Jesúsi kómarhipka Tata Diosï Jeobani ka na engachi kómarhijka iásï Jeobaeri testiguecha. Ini jorhenguarhikua jimbo, exeakachi eskaksï kristianu jurhimbiticha, jatsiska para 1) no kómarhiani diosï úkatechani, 2) janhanharhini Jeobaeri nombrini, 3) jukaparharani jurhimbikuani ka 4) kánikua xénchaani máteruechani.

NOCHI KÓMARHIASÏNGA DIOSÏ ÚKATECHANI

5. ¿Náki ejemplu íntspiski Jesúsi na engachi jatsika para kómarhini Tata Diosïni, ka nénachi uaa májkueni úni jucha?

5 Jesúsi kánikua xénchasïreendi Jeobani, jimbosï, enga auandarhu japka ka enga Echerirhu japka, imantku kómarhispti (Luk. 4:8). Ka jorhendaaspti imeeri chúxapatichani parakaksï májkueni úpiringa. Jesúsi ka imeeri chúxapatichaksï no méni úraaspti diosï úkatechani paraksï Tata Diosïni kómarhini. Tata Diosï espiritu máesti ka no ma ambe ma jarhasti enga kʼuiripu uaaka úni para xarhatani na enga xáni kʼériika Tata Diosï Jeoba (Is. 46:5). ¿Ka sési jaki úraani imajenichani, imeechani engaksï arhiajka santu ka uandatsekuarhikuani? Segundu juramukua enga Diesi Mandamientuecharhu jaka, Tata Diosï Jeoba uandaspti: “Nóri jatsiaka para diosï úkatani ma úni ka ni ma ambe enga ísï jáxeaka eska ambe ma enga auandarhu jaka o enga echerirhu inchatsikuarhu jaka, o enga itsïrhu jaka. Nóri jatsiska para kʼutitseni imeecheri orhepani jimbo” (Éx. 20:4, 5). Imeecha engaksï uéjka eska Tata Diosï jaiapanhentauaka, sésiksï kurhangusïndi ini uandakuechani.

6. ¿Náki ejempluchi chúxapasïni Jeobaeri testiguecha iásï?

6 Istoriadorichaksï uandasïndi eskaksï primeru siglurhu anapu kristianuecha solu Tata Diosïntkuksïsï kómarhienga. Pori ejemplu, libru ma enga istorieri ambe uandajka kristianuecheri, uandasïndi eska primeru kristianuechaksï “ikichapirindi” nomasi eratseni eskaksï imajenichani peerapiringa jima engaksï ima kómarhienga Tata Diosïni (History of the Christian Church). Ini jurhiatikuecha jimbo, Jeobaeri testiguechachi májkueni úsïnga eska primeru siglurhu anapu kristianuecha. Nóchi kómarhiasïnga “santuecheri” imajenichani o ánjelicheri ka nójtuchi kómarhisïnga Jesúsini. Ka ístuchi, no jámasïnga kómarhini o kʼéri ambe arhini imani ambe engaksï paisicha úraajka, komu banderani saludarini ka máteru ambe. Ambe uéjki úkuarhini, eratsetixakachia kurhajchani Jesúsiri uandakuechani enga uandapka: ‘Chiiti Tata Diosï Jeobantkurisï kómarhiaka’ (Mat. 4:10).

7. ¿Ambe ka ambe jimbo Jeobaeri testiguechachi no májkueniski eska máteru relijionicha?

7 Ini jurhiatikuecha jimbo, uánikua kʼuiripuechaksï kánikua tsípikua jingoni chúxapasïndi máru relijioniri orhejtsïkutichani ka niárasïndiksï jamberi ísï exeani eska diosï ma. Uánikuaksï nirasïndi imeecheri iglesiecharhu, piásïndiksï imeecheri libruechani ka kánikua sentabuksï íntskuasïndi para jarhuataani. Máruksï iámu ambe jakajkusïndi engaksï imeecha uandajka. ¡Nóksï xáni tsípipirindi engaksï Jesúsini exepiringa eskaksï na tsípijka engaksï íchani exeajka! Joperu jucha engachi sési marhuakuni jaka Tata Diosï Jeobani, nóchi ma kʼuiripuni chúxapasïnga. Nájkirukachi janhanharhiajka imeechani engajtsïni orhechepajka, kurhajchasïngachi ambe enga Jesúsi uandapka: “Chá iáminduecha ermanueska” (Mat. 23:8-10). Nóchi kʼéri ambe arhisïnga kʼuiripuni ma nájkiruka relijionini ma orhejtsïkuaka o juramuti máeni. Nóchi apoiarisïnga ambe enga ima újka, nóchi apoiarisïnga politikani ka nóchi ísï jámasïnga eska i parhakpini na jámajka. Iámindu i ambe jimbo, jucha no májkueniska eska máteru relijionicha engaksï uandajka eskaksï kristianueska (Juanu 18:36).

JANHANHARHISÏNGACHI JEOBAERI NOMBRINI

Kristianuecha engaksï jurhimbitiika, kánikuaksï sési pʼikuarherasïndi engaksï aianguajka máteruechani Tata Diosï Jeobaeri ambe. (Exe je párrafu 8 a 10). *

8. ¿Nénachi míteski eska Tata Diosï Jeoba uékasïnga eskachi kʼéri ambe arhiaka imeeri nombrini ka eskachi iápurisï mítetarpiaka?

8 Ma xanhari Jesúsi ísï kómarhispti Taati jémbani: “Taati, ú eska kʼéri ambe arhinhaaka chiiti nombri”. Tata Diosï Jeoba mismu mókukuntaspti auandarhu uératini ka aiakuspti eska úpiringa eska kʼéri ambe arhinhapiringa imeeri nombri (Juanu 12:28). Enga Jesúsi Echerirhu jámani japka aianhpini, méntkisï kʼéri ambe arhispti imeeri Taatiri nombrini (Juanu 17:26). Ísï jimbo, jucha engachi jurhimbiti kristianueka, sésichi pʼikuarherasïnga engachi úrajka Tata Diosïri nombrini ka engachi újka eskaksï máteruechajtu míteaka.

9. ¿Nénaksï xarhataspi primeru siglurhu anapu kristianuecha eskaksï janhanharhisïreenga Tata Diosïri nombrini?

9 Primeru siglurhu, sanititu ante de kúnguarhikua kristianu úkuarhini, Tata Diosï Jeoba ueenaspti “kóndeantaani imeechani engaksï no Israeli anapue[p]ka míndaaparini máru engaksï imeeri nombri jimbo jindeepiringa imeeri kʼuiripuecha” (Uku. 15:14). Ima kristianuechaksï kánikua sési pʼikuarherasïrendi úrani Tata Diosïri nombrini ka mítetaraani máteruechani. Úrasptiksï Tata Diosïri nombrini engaksï aianhpienga Tata Diosïri ambe ka engaksï karaapka Bibliarhu anapu libruechani. * Ísïksï xarhataspti eskaksï jindeespka ireta ma enga Tata Diosï mítetaraapka imeeri nombrini (Uku. 2:14, 21).

10. ¿Ambe ka ambe xarhatasïni eskaksï Jeobaeri testiguecha jindeeska imeecha enga Tata Diosï mítetaraaka imeeri nombrini?

10 ¿Jindeeskiksï Jeobaeri testiguecha ireta ma enga Tata Diosï Jeoba mítetaraaka imeeri nombrini? Ju je exeni máru ambe. Íni jurhiatikuecha jimbo, uánikua relijioniri orhejtsïkutichaksï jánguarhintasti mámaru ambe úni paraka no mítekuarhiaka Tata Diosïri nombri. Kénditastiksïa Bibliecharhu ka ménisï astaksï niárasïndi jamberi uandani eskaksï no jatsiaka para úrani jiáni engaksï imeecha tánguarhijka para seguni kómarhini Tata Diosïni. * Joperu xarharasïndi eskaksï Jeobaeri testiguechajkuksïsï janhanharhijti Tata Diosïri nombrini ka eskaksï kʼéri ambe arhisïnga. No ma kúnguarhikua jarhasti enga xáni uánikua kʼuiripuechani aianguakia na enga arhinhajka Tata Diosï. Kánikuachi jánguarhintaxaka parachi úni ambe enga juchaari nombri uandajka eskachi úsïnga: Jeobaeri testigueskachi (Is. 43:10-12). Petaaskachia jukari 240 miioni Bibliechani engaksï arhinhajka Traducción del Nuevo Mundo, enga úrajka Tata Diosï Jeobaeri nombrini jima engaksï máteruecha pʼikuntakia. Ka petaasïngachi publikasionicha engaksï Bibliarhu pʼitakatejka jukari 1,000 idiomecha jimbo, nani enga úrakuarhejka Tata Diosïri nombri.

KÁNIKUACHI JUKAPARHARASÏNGA JURHIMBIKUANI

11. ¿Nénaksï xarhataspi primeru siglurhu anapu kristianuecha eskaksï kánikua jukaparharasïreenga jurhimbikuani?

11 Jesúsi kánikua jukaparharasïreendi jurhimbikuani, jurhimbikua Tata Diosïri ambe ka ambe enga ima eratseni jaka úni. Ísï irekaspti eska na uandeenga jurhimbikua ka mítetaraaspti máteruechani (Juanu 18:37). Imeecha engaksï iásï chúxapajka Jesúsini, ístuksï kánikua jukaparharasïndi jurhimbikuani (Juanu 4:23, 24). Apostoli Pedru uandaspti eska relijioni kristiana, jindeespka “xanharu enga ísïika [o jurhimbitiini]” (2 Ped. 2:2). Primeru siglurhu anapu kristianuechajtuksï kánikua jukaparharasïreendi jurhimbikuani jimboksïsï no jiókuarhiendi ambe engaksï relijionicha jorhentpienga, kʼuiripuecheri pʼindekuechani ka ambe engaksï kʼuiripuecha uandeenga ka enga no terukuntenga jurhimbikua jingoni (Kol. 2:8). Májkueni, iásï anapu kristianuechajtuksï jánguarhintasïndi jámani “indeni uandakuani jingoni enga ísïika” (3 Juanu 3, 4). ¿Nénaksï úsïni i ambe? Méntkisïksï jánguarhintasïndi paraka ima ambe engaksï ima jakajkujka ka na engaksï irekajka terukuntaaka imani ambe jingoni enga Tata Diosï Jeobaeri Karakata arhijka.

12. ¿Ambeksï úsïni erachicha engaksï orhejtsïkujka juchaari kúnguarhikuani engaksï kuenta íntskukuarhejka eskachi jatsiska para mójtakuni ambe ma, ka andiksïsï ísï újki?

12 Jeobaeri testiguechaksï no uandasïndi eskaksï iámindu ambe sési kurhangusïnga Biblieri. Ménisïksï no úsïndi iámindu ambe kurhanguni ambe enga Biblia uandajka o na enga jatsika para ánchikuarhini kúnguarhikua. Peru i ambejtsïni no jatsipirindi para ísku pakatani, jimboka Biblia mismu uandasïnga eska Tata Diosï Jeobaeri ireta sánhani arhipiringa kurhanguni jurhimbikuani eska na nitamapiringa tiempu (Kol. 1:9, 10). Tata Diosï Jeoba sánhani arhixati mítetarpini jurhimbikuani ka jucha jatsiaka para erokuarhini eskachi sánhani arhiaka kurhanguni ambe enga jindeeka jurhimbikua (Prov. 4: 18). Engaksï erachicha engaksï orhejtsïkujka juchaari kúnguarhikuani kuenta íntskukuarhijka eskachi jatsiska para ménderueni kurhanguni ambe ma, ochi mójtakuni ambe ma, sóntkuksï mójtakusïndi ambe enga uétarhiaka. Uánikua relijionicha engaksï kristianu arhikuarhijka, mójtakusïndiksï máru ambe para sési p’ikuastaani imeechani engaksï imeecha jingoni tánguarhijka o paraksï sési pakarani máteruecha jingoni. Joperu engachi Jeobaeri testiguecha mójtakujka ambe ma, jindeesïndi parachi sánderu andarhierani Tata Diosïni ka parachi ísï kómarhini eska Jesúsi na jorhentpika (Sant. 4:4). Engachi mójtakujka ambe ma, no jindeesïndi parachi ísï úni eskaksï kʼuiripuecha na eratsejka o parachi imani ambe úni eska na úkuarhini jaka iásï, sánderu sési, mójtakusïngachi ambe ma jimbokachi sánderu sési kurhangusïngia Bibliani. Kánikuachi jukaparharasïnga jurhimbikuani (1 Tes. 2:3, 4).

IÁMINDUECHACHI KÁNIKUA UÉKPERASÏNGA

13. ¿Ambe jindeeski engaksï jatsika para sánderu xarhatani jurhimbiti kristianuecha ka nénaksï xarhatasïni i ambe Jeobaeri testiguecha iásï?

13 Primeru siglurhu anapu kristianuechaksï mítekatespti uánikua ambe jimbo, peru ma ambe jimbo engaksï sánderu mítekatepka, jindeespti jimbokaksï uékperasïreenga. Jesúsi uandaspti: “Ini jimboksï míteati iámindu kʼuiripuecha eskajtsï jindeeska juchiiti jorhenguarhiticha engajtsï uékperaaka máteru ka máteruni jingoni” (Juanu 13:34, 35). Ini jurhiatikuechani jimbo, Jeobaeri testiguechachi xénchperasïnga ka márkuchi jarhaska juchaari erachicha jingoni interu parhakpinirhu. Nóchi ísïisïnga eska máteru relijionicha, juchachi meruchi xénchperasïnga no arhiparini nanichi anapueski, náki pʼindekuechanchi jatsiaski o na jásïchi koloriski. Ka exesïngachi eska i ambe ísïiska jimboka xarharasïnga tánguarhikuecharhu ka kʼéri tánguarhikuecharhu. I ambe úsïndi eskachi jucha sánderu seguru jauaka eskachi juchajkusï jindeeka engachi kómarhijka Tata Diosï Jeobani ísï eska ima na uéjka.

14. Eska na uandajka Kolosasi 3:12-14, ¿nénachi úsïni iáminduecha xarhatatsperani eskachi uékperasïnga?

14 Biblia uandasïndi: “Joperu enga sánderu uétarhijka jindeesti eskaksï kánikua uékperaaka” (1 Ped. 4:8). Ma ambe engachi jimbo xarhatajka uékperakua, jindeesti engachi tekaatsperantajka ka engachi jánguarhintajka sési pájperani iáminduecha jingoni nájkirukachi pekadorika. Ístuchi jánguarhintasïnga íntskuani ambe ma erachichani ka pʼímarhiani juchaari kʼumanchikuarhu asta imeechani engajtsïni ménisï niáraka no sési pʼikuastani (arhinta je Kolosasi 3:12-14). Joperu ísï xénchaani erachichani, jindeesti enga xarhatajka eskachi jucha jindeeska kristianu jurhimbiticha.

“MÁECHAKUA JAKAJKUKUA”

15. ¿Ambe máteru ambe jimbochi sáno májkueni úsïni ambe ma eska primeru siglurhu anapu kristianuecha?

15 Jarhastiksï máteru ambe engachi jimbo ístu sáno májkueni újka ambe ma eska primeru siglurhu anapu kristianuecha. Pori ejemplu, na enga uaxastakata jaka juchaari kúnguarhikua, sáno májkuenisti eskaksï na uaxastapka primeru siglurhu anapu apostolicha, jarhasptiksï sirkuitueri orhejtsïkuticha, orhejtsïkuticha ka orhejtsïkuticheri jarhuajpiricha (Filip. 1:1; Titu 1:5). Ka májkueni úsïngachi uandani na engachi exejka jucha seksuni, temungurhirikuani, na engachi xáni jukaparharajka iurhirini ka ambe engachi újka para kuájchakuni juchaari erachichani imeecheri engaksï kʼérati pekaduechani uaajka ka engaksï no móantajka (Uku. 15:28, 29; 1 Kor. 5:11-13; 6:9, 10; Ebr. 13:4).

16. ¿Ambejtsïni jorhendasïni Efesu 4:4-6?

16 Jesúsi uandaspti eskaksï uánikuecha uandapiringa eskaksï Jesúsiri chúxapatiska joperu eskaksï no iáminduecha jindeepiringa (Mat. 7:21-23). Ka Tata Diosïri Karakata uandasptia eska últimu jurhiatikuecha jimbo, uánikuecha mintsitarhu ‘nóminduksï janhanharhipiringa’ Tata Diosïni (2 Tim. 3:1, 5). Peru Biblia sési uandasïndi eska “máechakua jakajkukua” jarhaska enga Tata Diosï jaiapanhentajka (arhinta je Efesu 4:4-6).

17. ¿Néksï úxaki iásï ambe enga Jesúsi jorhentpika ka engaksï jindeeka jurhimbiti relijioni?

17 Jimajkani, ¿néksïsï jatsi relijioni jurhimbitini iásï? Uánikua ambechi exeskia ka exeskachia Jesúsiri ejempluni ka ambe engaksï úpka primeru siglurhu anapu kristianuecha. Ka uaakachi seguru mókuntani eska relijioni jurhimbiti jindeeska Jeobaeri testiguecha. Úni Tata Diosïri ireta jingoni jarhani ka míteni jurhimbikua Tata Diosï Jeobaeri ambe ka ambe enga eratseni jaka úni, kʼéri kóntperata máesti. Ju je seguirini seguru jarhani eskachi jurhimbikuarhu jarhaska.

PIREKUA 3 Jeoba, tʼuri jíndeni jingoni jarhaska

^ párr. 5 Ini jorhenguarhikuarhu, exeakachi ejemplu enga Jesúsi jurajkuka parachi kómarhini Tata Diosïni ka na engaksï ísï úpka primeru siglurhu anapu Jesúsiri chúxapaticha. Ístuchi exeaka ambe xarhatasïni eskaksï Jeobaeri testiguecha májkueni úxaka iásï.

^ párr. 9 Exe je rekuadruni “¿Empleaban los primeros cristianos el nombre de Dios?”, enga rebistarhu La Atalaya 1 de juliu de 2010 jimbo jaka, pájina 6.

^ párr. 10 Pori ejemplu, 2008 jimbo, papa Benedicto XVI juramuspti eska Tata Diosïri nombri “no jatsiska para uandakuarhini” ni pirekuecharhu, ni kómarhikuecharhu ka ni jiáni engaksï katolikuecha tánguarhiaka paraksï seguni kómarhini Tata Diosïni.

^ párr. 63 AMBE ENGA XARHATAJKA IMAJENI: Jeobaeri kúnguarhikua petasti Traducción del Nuevo Mundo jukari 200 idioma jimbo, parakaksï kʼuiripuecha úpiringa arhintani Bibliani ma imeecheri idioma jimbo ka enga jukanharhipiringa Tata Diosïri nombri.