Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

NIKASEMƆ 43

Yaa Nɔ Oshiɛ!

Yaa Nɔ Oshiɛ!

“Nyɛkahãa ekpakpafeemɔ miitɔa wɔ.”​—GAL. 6:9.

LALA 68 Nyɛhãa Wɔdua Maŋtsɛyeli Dumɔwui Lɛ

NƆ NI ABAASUSU HE *

1. Mɛɛ hegbɛ kpele wɔná ni hãa wɔnáa miishɛɛ waa? Ni mɛni hewɔ?

EJI hegbɛ kpele ni wɔná akɛ Yehowa Odasefoi ji wɔ, ni enɛ hãa wɔnáa miishɛɛ waa. Yehowa webii ji wɔ, ni wɔyeɔ ehe odase kɛtsɔ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Kɛ́ wɔnyɛ wɔye wɔbua mɔ ko ni yɔɔ ‘anɔkwale lɛ he tsui kpakpa lɛ’ ni ebatsɔ Yehowa tsulɔ lɛ, wɔnáa miishɛɛ waa. (Bɔf. 13:48) Wɔnuɔ he tamɔ bɔ ni Yesu nu he ehã lɛ pɛpɛɛpɛ. Be ko be ni ekaselɔi lɛ bagba lɛ niiashikpamɔi kpakpai ni amɛná be ni amɛtee shiɛmɔ lɛ, “emli fili lɛ yɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli.”​—Luka 10:1, 17, 21.

2. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔkɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shwɛɛɛ kwraa?

2 Wɔkɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shwɛɛɛ kwraa. Bɔfo Paulo kɛɛ Timoteo akɛ: “Ohiɛ ahi ohe nɔ kɛ onitsɔɔmɔ lɛ nɔ be fɛɛ be.” Kɛkɛ ni ekɛfata he akɛ: “Ejaakɛ kɛ́ ofee nakai lɛ, obaahere bo diɛŋtsɛ kɛ mɛi ni boɔ bo toi lɛ fɛɛ yiwala.” (1 Tim. 4:16) Nɔ ni ewie nɛɛ hãa wɔnaa akɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hereɔ mɛi ayiwala. Ehãa wɔnaa hu akɛ, esa akɛ wɔhã wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ be fɛɛ be ejaakɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli bii ji wɔ. Be fɛɛ be lɛ, esa akɛ wɔba wɔjeŋ bɔ ni baahã awo Yehowa hiɛ nyam, ni wɔhi shi yɛ sane kpakpa lɛ ni wɔshiɛɔ lɛ naa. (Fip. 1:27) Agbɛnɛ hu, esa akɛ ‘wɔhiɛ ahi wɔnitsɔɔmɔ lɛ nɔ’ be fɛɛ be. Nɔ ni enɛ tsɔɔ ji, esa akɛ wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ dani wɔya shiɛmɔ, ni wɔbi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ kɛ́ wɔyaaye mɛi odase.

3. Ani mɔ fɛɛ mɔ baabo sane ni wɔshiɛɔ lɛ toi? Gbaa niiashikpamɔ ko ni tsɔɔ nakai.

3 Bei komɛi lɛ, yɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ wɔhã mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi pii booo wɔ toi. Naa niiashikpamɔ ko ni tsɔɔ nakai. Ekɔɔ nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Georg Lindal lɛ he. Ekome too eshiɛ yɛ Iceland kɛjɛ afi 1929 kɛyashi afi 1947. Ehã woji pii, ni kɛ̃lɛ mɔ kome po mɔɔɔ anɔkwale lɛ mli. Ewie akɛ: “Yɛ amɛteŋ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, etamɔ nɔ ni amɛteɔ shi amɛwoɔ sane ni wɔshiɛɔ lɛ, shi amɛteŋ mɛi pii lɛ, amɛbɛ he miishɛɛ kɛkɛ.” Be ni akɛ maŋsɛɛ sɔɔlɔi ni etee Gilead Skul lɛ tee Iceland koni amɛyaye amɛbua kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ po lɛ, eye afii nɛɛhu dani aná mɛi yɛ Iceland ni jɔɔ amɛhe nɔ amɛhã Yehowa, ni abaptisi amɛ. *

4. Kɛ́ wɔmiishiɛ ni mɛi booo toi lɛ, ekolɛ te wɔbaanu he wɔhã tɛŋŋ?

4 Kɛ́ wɔtee shiɛmɔ ni mɛi booo wɔ toi lɛ, edɔɔ wɔ. Ekolɛ wɔbaanu he tamɔ bɔ ni Paulo nu he be ni Yudafoi lɛ ateŋ mɛi pii heee amɛyeee akɛ Yesu ji Mesia ni awo ehe shi lɛ. Ewie akɛ: “Miyeɔ awerɛho babaoo ni minuɔ dɔlɛ ni sɛɛ efooo he.” (Rom. 9:1-3) Ani oyɛ Biblia mli nikaselɔ ko ni kɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ tsuuu nii yɛ mɔdɛŋ ni obɔɔ koni otsɔɔ lɛ nii jogbaŋŋ kɛ sɔlemɔ ni osɔleɔ ohãa lɛ lɛ fɛɛ sɛɛ ni no hewɔ lɛ ehe ebahia ni okɛ lɛ akpa nikasemɔ? Aloo ekolɛ onyɛko okɛ mɔ ko akase nii ni eya ehiɛ ni ehã abaptisi lɛ? Ani esa akɛ onu he akɛ otsuuu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ loo Yehowa bɛ nɔ ni otsuɔ lɛ he miishɛɛ? Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaahã sanebimɔi enyɔ ahetoo: (1) Mɛni hãa anaa akɛ wɔmiitsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ? (2) Ani esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni wɔshiɛɔ wɔhãa lɛ baaba anɔkwale lɛ mli?

MƐNI HÃA ANAA AKƐ WƆMIITSU SHIƐMƆ NITSUMƆ LƐ JOGBAŊŊ?

5. Mɛni hewɔ bei komɛi lɛ, nibii ni wɔtsuɔ wɔhãa Yehowa lɛ eyaaa lɛ bɔ ni wɔmiisumɔ ni eya lɛ lɛ?

5 Biblia lɛ kɛɔ akɛ mɛi ni feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ, ‘nɔ fɛɛ nɔ ni amɛfeɔ lɛ yeɔ omanye.’ (Lala 1:3) Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔmiisumɔ ni wɔfee wɔhã Yehowa lɛ baaya lɛ pɛpɛɛpɛ bɔ ni wɔtaoɔ. Wɔshihilɛ mli “eyi tɔ kɛ haomɔi sɔŋŋ” yɛ emuu ni wɔ kɛ mɛi fɛɛ ni bɔle wɔ lɛ yeee lɛ hewɔ. (Hiob 14:1) Kɛfata he lɛ, bei komɛi lɛ mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ wɔ lɛ nyɛɔ amɛtsĩɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa ni wɔnyɛɛɛ wɔya maŋ lɛ mli loo mɛi ashĩai amli wɔyashiɛ. (1 Kor. 16:9; 1 Tes. 2:18) Kɛ́ nakai ni lɛ, mɛni nɔ Yehowa damɔɔ enaa kɛji wɔmiitsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ loo wɔtsuuu lɛ jogbaŋŋ? Naa Biblia mli shishitoo mlai komɛi ni baaye abua wɔ ni wɔhã sanebimɔ nɛɛ hetoo.

Kɛ́ wɔmiishiɛ yɛ shĩa fɛɛ shĩa jio, wɔmiifee nakai kɛtsɔ woloŋmaa nɔ jio, tɛlifoŋ nɔ jio lɛ, Yehowa yɛ nɔ ni wɔtsuɔ lɛ he miishɛɛ (Kwɛmɔ kuku 6)

6. Mɛni nɔ Yehowa damɔɔ ekwɛɔ kɛji wɔmiitsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ loo wɔtsuuu lɛ jogbaŋŋ?

6 Yehowa kwɛɔ ekãa ni wɔyɔɔ lɛ kɛ bɔ ni wɔyaa nɔ wɔshiɛɔ ni wɔkpaaa lɛ. Kɛ́ wɔshiɛ kɛ ekãa ni mɛi booo wɔ toi po lɛ, Yehowa náa wɔnitsumɔ lɛ he miishɛɛ ejaakɛ enaa akɛ wɔsumɔɔ lɛ. Paulo wie akɛ: “Nyɔŋmɔ jeee mɔ ni ejaaa ni ehiɛ baakpa nyɛnitsumɔ lɛ suɔmɔ ni nyɛjie lɛ kpo yɛ egbɛ́i lɛ hewɔ lɛ nɔ, ni ji sɔɔmɔ ni nyɛsɔmɔ mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ ni nyɛyaa nɔ nyɛsɔmɔɔ amɛ lolo lɛ.” (Heb. 6:10) Kɛ́ mɛi ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko eyaaa ehiɛ ni abaabaptisi lɛ po lɛ, Yehowa hiɛ kpaaa ekãa ni wɔyɔɔ kɛ bɔ ni wɔsumɔɔ lɛ waa lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔnitsumɔ lɛ tee lɛ bɔ ni wɔtaoɔ lɛ jio, eyaaa lɛ bɔ ni wɔtaoɔ lɛ jio lɛ, nɔ ni Paulo kɛɛ Korintobii lɛ kɔɔ wɔ hu wɔhe. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nitsumɔ ni nyɛtsuɔ waa yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli lɛ efeŋ efolo.”​—1 Kor. 15:58.

7. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔ ni bɔfo Paulo wie yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ mli?

7 Bɔfo Paulo tsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ, ni eto asafoi yɛ maji pii anɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, be ni mɛi komɛi wie amɛshi lɛ akɛ eleee nitsɔɔmɔ lɛ, ewieee mɛi abɔ ni eye ebua kɛba anɔkwale lɛ mli lɛ he. Moŋ lɛ, Paulo wie akɛ: “Mitsu nitsumɔi babaoo.” (2 Kor. 11:23) Nyɛhãa wɔkasea Paulo ni wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be akɛ, ekãa ni wɔyɔɔ kɛ bɔ ni wɔyaa nɔ wɔshiɛɔ ni wɔkpaaa lɛ ji nɔ titri ni Yehowa kwɛɔ.

8. Mɛni esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ kɔkɔɔkɔ?

8 Yehowa náa wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he miishɛɛ. Be ko be ni Yesu tsu ekaselɔi 70 ni amɛyashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ, ‘amɛku amɛsɛɛ amɛba kɛ miishɛɛ.’ Mɛni hã amɛná miishɛɛ lɛ? Amɛwie akɛ: “Ogbɛ́i lɛ ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ hewɔ lɛ, akɛ daimonioi lɛ po woɔ wɔshishi.” Shi Yesu jaje amɛ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛkanyaa akɛni akɛ mumɔi lɛ woɔ nyɛshishi lɛ hewɔ, moŋ lɛ nyɛnyaa akɛni aŋmala nyɛgbɛ́ii yɛ ŋwɛi lɛ hewɔ.” (Luka 10:17-20) Yesu le akɛ jeee be fɛɛ be amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ baaya lɛ bɔ ni amɛtaoɔ. Anɔkwa, wɔleee mɛi ni bo Yesu kaselɔi lɛ atoi lɛ ateŋ mɛi abɔ ni batsɔmɔ Kristofoi. No hewɔ lɛ, ehe bahia ni kaselɔi lɛ ahã ehi amɛjwɛŋmɔ mli akɛ, eyɛ mli akɛ kɛ́ mɛi bo amɛ toi lɛ amɛbaaná miishɛɛ moŋ, shi nɔ titri ni baahã amɛná miishɛɛ ji, ni amɛbaahã ehi amɛjwɛŋmɔ mli akɛ Yehowa yɛ ekãa ni amɛkɛshiɛɔ lɛ he miishɛɛ.

9. Yɛ nɔ ni awie yɛ Galatiabii 6:7-9 lɛ naa lɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔshiɛ ni wɔkpaaa lɛ, mɛni wɔbaaná?

9 Kɛ́ wɔtee nɔ wɔshiɛ ni wɔkpaaa lɛ, wɔbaaná naanɔ wala. Kɛ́ wɔkɛ wɔhewalɛ kɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ shiɛ sane kpakpa lɛ ni wɔtsɔɔ mɛi nii lɛ, belɛ ‘wɔmiidu nii wɔmiihã mumɔ lɛ.’ Ni tsɔɔ akɛ wɔmiihã Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ miitsu nii yɛ wɔshihilɛ mli. Kɛ́ wɔtee nɔ wɔshiɛ ni ‘wɔkpaaa’ loo efeemɔ “etɔɔɔ wɔ lɛ,” no lɛ wɔnyɛ wɔye wɔbua mɔ ko ni ebaptisi jio, wɔnyɛɛɛ wɔfee nakai jio lɛ, bɔ fɛɛ bɔ fee lɛ Yehowa baahã wɔ naanɔ wala.​—Kanemɔ Galatiabii 6:7-9.

ANI ESA AKƐ WƆKPA GBƐ AKƐ MƆ FƐƐ MƆ NI WƆSHIƐƆ WƆHÃA LƐ BAABA ANƆKWALE LƐ MLI?

10. Kɛ́ mɔ ko ni wɔshiɛɔ wɔhãa lɛ baaba anɔkwale lɛ mli jio, ebaŋ mli jio lɛ, namɔ nɔ edamɔ?

10 Kɛ́ mɔ ko ni wɔshiɛɔ wɔhãa lɛ baaba anɔkwale lɛ mli jio, ebaŋ mli jio lɛ, edamɔ mɔ lɛ nɔ titri. Wɔnaa enɛ yɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ nidulɔ lɛ ni yashwã edumɔwui lɛ ni eyashwie sũi srɔtoi anɔ lɛ mli. Nɔ ni yashwie sũ kpakpa lɛ nɔ lɛ pɛ ni wo yibii. (Luka 8:5-8) Yesu kɛɛ sũi srɔtoi lɛ damɔ shi kɛhã mɛi ni nuɔ “Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ” atsui kɛ bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhãa yɛ sane lɛ he. (Luka 8:11-15) Bɔ ni nidulɔ lɛ nyɛɛɛ ahã nɔ ni edu lɛ akwɛ̃ lɛ, nakai nɔŋŋ wɔnyɛŋ wɔhã mɛi ni wɔshiɛɔ wɔhãa lɛ aná tsui kpakpa ni amɛkɛ nibii ni wɔtsɔɔ amɛ lɛ atsu nii. Wɔ lɛ, nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee ji, ni wɔya nɔ wɔdu Maŋtsɛyeli lɛ dumɔwui lɛ. Tamɔ bɔ ni bɔfo Paulo wie lɛ, “mɔ fɛɛ mɔ baaná lɛ diɛŋtsɛ ejweremɔnɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ enitsumɔ naa,” shi jeee yɛ yibii ni enitsumɔ lɛ woɔ lɛ naa.​—1 Kor. 3:8.

Eyɛ mli akɛ Noa shiɛ afii babaoo moŋ, shi lɛ kɛ eŋa kɛ ebihii lɛ kɛ amɛŋamɛi pɛ ni bote adeka lɛ mli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Noa tsu enitsumɔ lɛ jogbaŋŋ, ejaakɛ ebo Nyɔŋmɔ toi (Kwɛmɔ kuku 11)

11. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Noa, “jalɛ shiɛlɔ lɛ” tsu eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ wolo lɛ hiɛ lɛ.)

11 Yehowa tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ ateŋ mɛi pii yɛ ni mɛi booo sane ni amɛshiɛ lɛ toi. Amɛteŋ mɔ kome ji Noa, “jalɛ shiɛlɔ lɛ.” (2 Pet. 2:5) Eeenyɛ efee akɛ, ekɛ afii 40 loo afii 50 sɔŋŋ shiɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, be ni eshiɛɔ lɛ, ekpa gbɛ akɛ mɛi baabo lɛ toi, shi Yehowa ewieee nɔ ko ni tsɔɔ akɛ ebaaba lɛ nakai. Moŋ lɛ, be ni efãa Noa ni ekpɛ adeka lɛ, ekɛɛ lɛ akɛ: “Obaabote adeka lɛ mli, bo kɛ obihii lɛ kɛ oŋa kɛ obihii lɛ aŋamɛi ní fata ohe lɛ.” (1 Mo. 6:18) Ekolɛ be ni Noa kwɛ adeka lɛ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ ekpɛ lɛ dalɛ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ eyɔse akɛ, kɛ́ mɛi baabo lɛ toi po lɛ, mɛi fioo ko pɛ. (1 Mo. 6:15) Ni tamɔ bɔ ni wɔle lɛ, mɔ kome folo po booo sane ni Noa shiɛ lɛ toi. (1 Mo. 7:7) Ani Yehowa nu he akɛ Noa tsuuu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ? Dabi kwraa! Moŋ lɛ, emii shɛ Noa nitsumɔ lɛ he waa, ejaakɛ efee nɔ fɛɛ nɔ tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ fã lɛ lɛ pɛpɛɛpɛ.​—1 Mo. 6:22.

12. Mɛni hã gbalɔ Yeremia tsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ miishɛɛ eyɛ mli akɛ mɛi booo lɛ toi ni amɛte shi amɛwo lɛ?

12 Gbalɔ Yeremia hu kɛ nɔ ni fe afii 40 shiɛ eyɛ mli akɛ mɛi lɛ booo lɛ toi ni amɛte shi amɛwo lɛ. Bɔ ni ‘mɛi lɛ jɛɔ lɛ ni amɛyeɔ ehe fɛo’ lɛ je enijiaŋ wui aahu akɛ, kulɛ eetao ekpa shiɛmɔ po. (Yer. 20:8, 9) Shi ekpaaa! Mɛni ye ebua lɛ ni etee nɔ eshiɛ ni emiishɛɛ etãaa lɛ? Ekɛ ejwɛŋmɔ ma saji enyɔ komɛi ni he hiaa waa lɛ anɔ. Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji, sane ni Yehowa fã lɛ akɛ eyashiɛ lɛ baahã ‘ahi ahã mɛi lɛ wɔsɛɛ ni amɛná hiɛnɔkamɔ.’ (Yer. 29:11) Nɔ ni ji enyɔ lɛ ji, Nyɔŋmɔ gbɛ́i ni kã enɔ lɛ. (Yer. 15:16) Ŋmɛnɛ lɛ, sane ni wɔ hu wɔshiɛɔ lɛ hãa mɛi náa hiɛnɔkamɔ, ni agbɛnɛ hu, Yehowa gbɛ́i lɛ kã wɔnɔ. Kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma nibii enyɔ ni he hiaa nɛɛ anɔ lɛ, no lɛ mɛi bo wɔ toi jio, amɛbooo wɔ toi jio lɛ, wɔbaatsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ miishɛɛ.

13. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ ni abɔ he amaniɛ yɛ Marko 4:26-29 lɛ mli?

13 Eheɔ be dani mɛi kɛ nibii ni amɛkase lɛ tsuɔ nii. Wɔnaa enɛ yɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ nidulɔ lɛ ni yawɔ lɛ he lɛ mli. (Kanemɔ Marko 4:26-29.) Be ni nidulɔ lɛ yadu nii lɛ, nii lɛ kwɛ̃ ni amɛdara fiofio. Ni eji eetao ni amɛdara oyayaayai fe nakai po kulɛ, nɔ ko bɛ ni ebaanyɛ efee ni ehã eba lɛ nakai. Nakai nɔŋŋ ekolɛ ebaahe be dani obaana akɛ mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ kɛ nibii ni ekaseɔ lɛ miitsu nii fiofio. Ni bɔ ni nidulɔ lɛ nyɛɛɛ ehã dumɔwui lɛ adara oyayaayai lɛ, nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔnyɛŋ wɔhã mɛi ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ kɛ nibii ni amɛkaseɔ lɛ atsu nii oyayaayai bɔ ni kulɛ wɔbaasumɔ ni amɛfee. No hewɔ lɛ, kɛ́ okɛ mɔ ko miikase nii ni eyaaa ehiɛ oyayaayai bɔ ni otaoɔ lɛ, kaahã onijiaŋ je wui. Bɔ ni okwaafoi toɔ amɛtsui shi kɛ́ amɛdu nii lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔto wɔtsui shi kɛ́ wɔkɛ mɛi miikase nii.​—Yak. 5:7, 8.

14. Gbaa niiashikpamɔ ko ni tsɔɔ akɛ bei komɛi lɛ, eyeɔ afii abɔ dani anáa mɔ kome ni ebatsɔɔ Odasefonyo.

14 Yɛ hei komɛi lɛ, ashiɛ yɛ jɛmɛ afii babaoo dani aná mɔ kome ni ebatsɔ Odasefonyo. Naa mɔ kɛ enyɛmi ko ni atsɛɔ amɛ Gladys Allen kɛ Ruby Allen lɛ aniiashikpamɔ. * Yɛ afi 1959 lɛ, ahã amɛyasɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔi yɛ maŋ ko ni yɔɔ Canada kpokpaa ni atsɛɔ lɛ Quebec lɛ nɔ lɛ mli. No mli lɛ, Katolik Sɔlemɔ lɛ ehe shi waa yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ, mɛi lɛ she gbeyei akɛ kɛ́ amɛkutsoŋbii lɛ loo osɔfoi lɛ na amɛ ni amɛmiibo Odasefoi lɛ toi lɛ, amɛmli baafu amɛ, no hewɔ lɛ, amɛbooo nyɛmimɛi lɛ toi. Gladys wie akɛ: “Wɔtee shĩa fɛɛ shĩa ŋmɛlɛtswai kpaanyɔ daa gbi ni wɔfee nakai afii enyɔ sɔŋŋ, shi wɔnáaa mɔ kome folo po abo wɔ toi! Kɛ́ mɛi lɛ ba shinaa lɛ naa ni amɛna akɛ wɔ ni lɛ, kɛkɛ lɛ amɛtsɔ amɛhe amɛtee. Shi wɔkpaaa shiɛmɔ.” Sɛɛ mli lɛ, nibii batsake ni mɛi bɔi sane lɛ toi boo. Ŋmɛnɛ lɛ, ayɛ asafoi etɛ yɛ nakai maŋ lɛ mli.​—Yes. 60:22.

15. Mɛni 1 Korintobii 3:6, 7 lɛ tsɔɔ wɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he?

15 Mɛi pii ni yeɔ amɛbuaa mɔ ko ni ebaa anɔkwale lɛ mli. Jeee shiɛlɔ kome ni yeɔ ebuaa mɔ ko ni eyaa ehiɛ ni abaptisiɔ lɛ, shi moŋ, asafo muu. (Kanemɔ 1 Korintobii 3:6, 7.) Ŋɔɔ lɛ akɛ, nyɛmi ko shiɛ ehã mɔ ko, ni ehã lɛ trati loo magazin. Shi ekolɛ be ni mɔ lɛ yɔɔ shĩa lɛ, enáŋ dekã nakai beiaŋ. No hewɔ lɛ, ehã nyɛmi kroko yabi mɔ lɛ shi. Nyɛmi nɛɛ kɛ mɔ lɛ je Biblia mli nikasemɔ shishi, ni be fɛɛ be ni ebaaya jɛmɛ ni ekɛ mɔ lɛ ayakase nii lɛ, ehãa nyɛmimɛi krokomɛi fataa ehe kɛyaa. Nyɛmimɛi nɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ woɔ nikaselɔ lɛ hewalɛ yɛ gbɛ ko nɔ. Wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ, amɛ fɛɛ amɛmiishwie nakai dumɔwu lɛ nɔ nu. Kɛ́ mɔ nɛɛ tee ehiɛ ni abaptisi lɛ lɛ, mɛi fɛɛ ni ye amɛbua lɛ lɛ baanya.​—Yoh. 4:35-38.

16. Kɛ́ hela loo naagba ko hewɔ lɛ, onyɛɛɛ okɛ bei pii atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ tamɔ bɔ ni oshweɔ lɛ po lɛ, ani obaanyɛ oná miishɛɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli? Tsɔɔmɔ mli.

16 Mɛi komɛi yɛ ni hela loo naagba ko hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛkɛ bei pii ashiɛ tamɔ bɔ ni ekolɛ amɛshweɔ. Kɛ́ mɔ ko yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ani lɛ hu ebaanyɛ ená miishɛɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli? Hɛɛ ebaanyɛ. Susumɔ nɔ ni ba be ni Maŋtsɛ David kɛ ehii lɛ yahere amɛŋamɛi kɛ amɛbii kɛ amɛnibii lɛ kɛje Amalekbii komɛi ni baloo amɛ kɛtee lɛ adɛŋ lɛ he okwɛ. No mli lɛ, etɔ hii lɛ ateŋ mɛi 200 aahu akɛ, amɛnyɛɛɛ amɛya ta lɛ eko. No hewɔ lɛ, ahã amɛta jatsu lɛ he. David yaye kunim yɛ ta lɛ mli, ni be ni eba lɛ, efã akɛ aja ta mli nibii lɛ pɛpɛɛpɛ ahã mɛi ni tee ta lɛ kɛ mɛi ni ta jatsu lɛ he lɛ. (1 Sam. 30:21-25) Nɛkɛ pɛpɛɛpɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ hu ji. Ekolɛ wɔnyɛɛɛ wɔkɛ bei pii atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ tamɔ bɔ ni wɔshweɔ ni wɔfee lɛ. Shi kɛ́ wɔnyɛmɔ fɛɛ wɔkɛtsuɔ lɛ, no lɛ kɛ́ mɔ ko ba anɔkwale lɛ mli lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔná miishɛɛ.

17. Mɛni Yehowa feɔ ni wɔhiɛ sɔɔ waa?

17 Bɔ ni Yehowa naa wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ehãa lɛ tsɔɔ akɛ, esumɔɔ wɔ waa diɛŋtsɛ, ni wɔhiɛ sɔɔ enɛ waa. Ele akɛ wɔnyɛŋ wɔnyɛ mɛi anɔ ni amɛbo wɔ toi loo amɛba anɔkwale lɛ mli. No hewɔ lɛ, nɔ ni ekwɛɔ ji, ekãa ni wɔkɛtsuɔ nitsumɔ lɛ kɛ bɔ ni wɔsumɔɔ lɛ lɛ, ni ejwereɔ wɔ. Agbɛnɛ hu, eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔna akɛ, pii wɔnyɛɔ wɔtsuɔ jio, fioo wɔnyɛɔ wɔtsuɔ jio lɛ, esa akɛ wɔná miishɛɛ. (Yoh. 14:12) Kɛ́ wɔtee nɔ wɔshiɛ ni wɔkpaaa lɛ, Yehowa baaná wɔhe miishɛɛ!

LALA 67 “Shiɛmɔ Wiemɔ Lɛ”

^ kk. 5 Kɛ́ wɔyashiɛ sane kpakpa lɛ wɔhã mɛi ni amɛbo toi lɛ, wɔnáa miishɛɛ waa, shi kɛ́ amɛbooo toi lɛ, edɔɔ wɔ waa. Bei komɛi hu lɛ, mɛi ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ kɛ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ tsuuu nii, aloo ekolɛ wɔnyɛko wɔye wɔbua mɔ ko ni eba anɔkwale lɛ mli. Kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ kpe lɛ, ani esa akɛ wɔnu he akɛ wɔtsuuu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ? Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaana akɛ, kɛ́ mɛi bo wɔ toi jio, amɛbooo wɔ toi jio lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ wɔtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ, ni wɔbaanyɛ wɔná miishɛɛ.

^ kk. 14 Gladys Allen wala shihilɛ he sane je kpo yɛ September 1, 2002 Buu-Mɔɔ lɛ mli, ni eyitso ji, “Mitsakeŋ Nɔ Ko Kwraa!