Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 43

Kulekedi nansha!

Kulekedi nansha!

“Katulekedi kuenza malu mimpe nansha.”​—GAL. 6:9.

MUSAMBU WA 68 Tumiaminayi maminu a Bukalenge

KADIOSHA *

1. Bua tshinyi tudi ne disanka ne tudisua bua mutudi Bantemu ba Yehowa?

TUDI ne disanka dia bungi ne tudi tudisua bua mutudi Bantemu ba Yehowa. Tudi tubikidibua ku dîna dia Nzambi ne tudi tuyisha bantu ne tubavuija bayidi bua kukumbaja tshitudi bangatshile dîna edi. Bitu bituenza disanka patudi tuambuluisha muntu udi ‘muakaje muoyo wende bimpe bua kupeta muoyo wa tshiendelele’ bua alue muena kuitabuja. (Bien. 13:48) Tutu tumvua anu bu Yezu. “Wakasanka bikole mu nyuma muimpe” pavua bayidi bende balue kumuambila malu mimpe avuabu bapete mu mudimu wa diyisha.​—Luka 10:1, 17, 21.

2. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuleja ne: tudi tuangata mudimu wetu wa diyisha ne mushinga wa bungi?

2 Tutu tuangata mudimu wetu wa diyisha ne mushinga wa bungi. Mupostolo Paulo uvua mubele Timote wamba ne: “Wikale mudimuke mu malu audi wenza ne mu dilongesha diebe.” Yeye kusakidila wamba ne: “Paudi wenza nanku neudipandishe wewe muine ne bantu badi bakuteleja.” (1 Tim. 4:16) Nunku patudi tuyisha tudi tupandisha mioyo ya bantu. Tudi basue kuikala badimuke mu malu atudi tuenza bualu tudi bena dia Bukalenge bua Nzambi. Misangu yonso tudi basue kuenza malu mu mushindu udi utumbishisha Yehowa ne upetengana ne lumu luimpe lutudi tuyisha. (Filip. 1:27) Tudi tuleja ne: tudi ‘badimuke mu dilongesha dietu’ patudi tudilongolola bimpe bua mudimu wa diyisha ne tusambila Yehowa bua atuambuluishe kumpala kua kuyisha bakuabu.

3. Bantu bonso nebitabe mukenji wa Bukalenge utudi tuyisha anyi? Fila tshilejilu.

3 Nansha patudi tuenza muetu muonso mu mudimu wetu eu, tudi mua kupeta anu bantu bakese patupu badi bitaba mukenji wa Bukalenge anyi mene katuyi tubapeta to. Mona tshivua tshifikile muanetu Georg Lindal mu ditunga dia Islande. Kutuadijila mu 1929 too ne 1947 uvua uyisha anu nkayende mu bitupa bishilashilangane bia mu ditunga adi. Nansha muvuaye muabanye mikanda binunu ne binunu, kakuvua muntu nansha umue uvua mulue Ntemu to. Wakamba ne: “Bantu ba bungi bulelela kabutu bubasankisha to, bakuabu bobu mbabubenge babengelamu.” Nansha pakaluabu kutuma bamisionere bavuabu balongeshe mu kalasa ka Gilada bua kualabaja mudimu, kuakanji kupita bidimu tshitema bua bantu ndambu ba mu Islande kufikabu ku didilambula kudi Yehowa ne ku dibatijibua. *

4. Tutu tumvua mushindu kayi patu bantu babenga kuteleja bulelela?

4 Bitu bitutekesha mu maboko patu bantu babenga kuteleja bulelela. Tudi mua kumvua petu anu bu muakumvua Paulo uvua ne “kanyinganyinga kakole ne dikenga didi kadiyi dijika” bua muvua bena Yuda babenge kuitaba Yezu bu Masiya uvuabu balaye. (Lomo 9:1-3) Kadi newenze tshinyi mulongi wa Bible yeye kayi uya kumpala mu dilonga diende ne bilomba bua ulekele kulonga nende pebe mudienzeje muebe muonso ne musambile bua bualu buende? Peshi newenze tshinyi wewe kuyi muanji kufikisha muntu nansha umue ku dibatijibua? Neutuadije kudipisha wela pamuapa meji ne: Yehowa kena ubenesha mudimu webe anyi? Mu tshiena-bualu etshi netuandamune nkonko ibidi eyi: 1) Ntshinyi tshialeja ne: tudi tupatula bipeta bimpe mu mudimu wetu? 2) Ntshinyi tshitudi mua kutekemena patudi tuyisha bantu?

TSHIALEJA NE: TUDI TUPATULA BIPETA BIMPE MU MUDIMU WETU

5. Bua tshinyi bidi mua kuenzeka ne: mudimu utudi tuenzela Yehowa upanga kuenda mutudi tuetu tujinga?

5 Bible udi uleja ne: muntu udi usankisha Nzambi “malu onso adiye wenza neende bimpe.” (Mis. 1:3) Kadi abi kabiena biumvuija ne: bualu buonso butudi tuenza mu mudimu wa Yehowa nebuende anu mutudi tuetu tujinga to. Nsombelu wa bantu ‘mmuwule tente ne ntatu’ bua dipanga bupuangane dietu tuetu bine ne dia bantu bakuabu. (Yobo 14:1) Kabidi, kudi bikondo bidi bantu badi batuluisha mua kutupangisha bua kuenza mudimu wetu wa diyisha mututu tuwenza pa tshibidilu. (1 Kol. 16:9; 1 Tes. 2:18) Kadi Yehowa yeye utu wangata mudimu wetu mushindu kayi? Mona amue mêyi manene a mu Bible adi ambuluisha bua kuandamuna lukonko elu.

Yehowa udi wanyisha mudimu utudi tuenza, nansha tuetu tuyisha muntu mpala ne mpala, tufunda mikanda, anyi tuyishila ku telefone (Tangila tshikoso 6)

6. Mmushindu kayi utu Yehowa wangata mudimu utudi tumuenzela?

6 Yehowa utu umona mutudi tudienzeja ne tunanukila. Yeye utu usanka patudi tuenza tshionso tshitudi mua kuenza mu mudimu wende bua dinanga ditudi bamunange, nansha bantu babenga kututeleja. Paulo wakamba ne: “Nzambi ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo ne dinanga dinuvua baleje bua dîna diende pa kukuatshila bansantu mudimu ne pa kutungunuka ne kubakuatshilawu.” (Eb. 6:10) Yehowa mmumanye bionso bitudi benze ne dinanga dituvua nadi nansha katuyi bafikishe mulongi wa Bible ku dibatijibua. Nanku mêyi avua Paulo muambile bena Kolinto adi atutangila petu nansha bitudi tuenza mu mudimu wetu mukole kabiyi bipatula bipeta mutuvua tuetu tujinga. Wakabambila ne: “Mudimu wenu mukole mu Mukalenge kawena tshianana nansha.”​—1 Kol. 15:58.

7. Tshivua mupostolo Paulo muambe bua mudimu wende tshidi mua kutulongesha tshinyi?

7 Mupostolo Paulo uvua muenze mudimu wa bumisionere bimpe bitambe, uvua muenze bisumbu mu bimenga bia bungi. Pavuabi bikengela bua aleje patoke muvuaye mulongeshi muimpe, kavua wakula bua bungi bua bantu bavuaye muambuluishe bua kulua bayidi to. Kadi uvua wambila bantu bavua bajinga kuleja muvuabu bamupite abu ne: “ndi muenze mudimu wa bungi.” (2 Kol. 11:23) Anu bu Paulo, tuikalayi tuvuluka ne: Yehowa utu yeye wangata mushindu utudi tudienzeja ne dinanukila ditudi nadi ne mushinga wa bungi.

8. Mbimpe tuvuluke tshinyi bua mudimu wetu?

8 Mudimu utudi tuenza udi usankisha Yehowa. Yezu wakatuma bayidi bende 70 bua kuyisha mukenji wa Bukalenge. Pakajikijabu kuenza mudimu au “bakapingana ne disanka.” Ntshinyi tshivua tshibapeteshe disanka adi? Bakamba ne: “Too ne bademon badi bakokeshibua kutudi patudi tutela dîna diebe.” Kadi Yezu wakabambuluisha bua kuakajabu meji abu ubambila ne: “Kanusanki bua mudi nyuma ikokeshibua kunudi, kadi nusanke bua mudi mêna enu mafunda mu diulu.” (Luka 10:17-20) Yezu uvua mumanye ne: kabavua anu mua kupeta disanka dia buena adi misangu yonso mu mudimu wabu to. Mu kuamba kuimpe, katuena bamanye bungi bua bantu bakalua bayidi ku bavua babateleje abu to. Bivua bimpe bayidi ba Yezu basanke nangananga bua muvua Yehowa wanyisha mudimu wabu mukole, pamutu pa kusanka bua malu avuabu benze.

9. Bilondeshile Galatiya 6:7-9, ntshinyi tshituapeta tuetu bananukile mu mudimu wetu?

9 Tuetu bananukile mu mudimu wetu, netupete muoyo wa tshiendelele. Patudi tuenza muetu muonso bua kuyisha bantu lumu luimpe ne kubalongesha, tudi kabidi “tukunyina nyuma bintu,” bienza bua nyuma muimpe wa Nzambi akuate mudimu mu nsombelu wetu. Tuetu katuyi ‘balekele’ anyi “batshioke,” Yehowa udi utujadikila ne: netupete muoyo wa tshiendelele, nansha tuetu bafikishe muntu ku dibatijibua anyi katuyi bamufikishe.​—Bala Galatiya 6:7-9.

TSHITUDI MUA KUTEKEMENA PATUDI TUYISHA BANTU

10. Ntshinyi tshidi tshienza bua bantu bitabe bulelela anyi babubenge?

10 Nangananga muoyo wa muntu ke utu wenza bua itabe bulelela anyi abubenge. Yezu wakumvuija bualu ebu mu tshilejilu tshia mumiaminyi uvua mumiamine mamiinu pa maloba mashilashilangane. Kadi anu buloba buimpe ke buvua bukuame mamuma. (Luka 8:5-8) Wakamba ne: maloba mashilashilangane au avua aleja bantu bavua mioyo yabu yakidila ‘dîyi dia Nzambi’ mu mishindu mishilashilangane. (Luka 8:11-15) Anu bu mumiaminyi au, katuena mua kumanya bipeta bikala mudimu wetu mua kupatula to, bualu bidi bilondeshila muoyo wa muntu utudi tuyisha. Butudi nabu tuetu mbua kutungunuka ne kukuna mamiinu mimpe a mukenji wa Bukalenge. Anu muvua mupostolo Paulo muambe, “muntu yonso neapete difutu diende bilondeshile mudimu wende,” ki mbilondeshile bipeta bia mudimu wende to.​—1 Kol. 3:8.

Nansha muvua Noa muyishe ne lulamatu munkatshi mua bidimu bia bungi, muntu nansha umue kakitaba bua kubuela nende mu buatu, pa kumbusha anu mukajende, bana bende, ne bakaji ba bana bende. Nansha muvuabi nanku, Noa wakatumikila Nzambi ne kuenzaye mudimu uvuabu bamupeshe. (Tangila tshikoso 11)

11. Bua tshinyi Yehowa uvua muanyishe mudimu wa diyisha uvua Noa muenze nansha muvua muntu kayi mumuteleje? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

11 Katshia anu ku kale, batendeledi ba Yehowa ba bungi mbatuilangane ne bantu bavua kabayi banange kuteleja lumu luimpe to. Tshilejilu, Noa uvua “muyishi wa buakane” pamuapa munkatshi mua bidimu bitue ku 40 peshi 50. (2 Pet. 2:5) Kakuyi mpata, uvua mutekemene ne: bantu bakuabu bavua mua kumuteleja. Kadi Yehowa kavua muambe ne: bivua mua kuenzeka nanku to. Pavuaye uleja Noa mua kuenza buatu, wakamuambila ne: “Udi ne bua kubuela mu buatu, wewe ne bana bebe ba balume ne mukajebe ne bakaji ba bana bebe.” (Gen. 6:18) Pavua Noa mulue kumanya bunene bua buatu buvua Nzambi mumuambile bua kuenza, uvua mua kuikala mufike ku dijingulula ne: bantu ba bungi kabavua mua kumuteleja to. (Gen. 6:15) Kadi anu mutudi bamanye, muntu nansha umue wa mu ndongoluelu mubi au kavua muteleje Noa to. (Gen. 7:7) Yehowa wakamona ne: Noa kavua muenze mudimu wende bimpe anyi? Toò! Ku mêsu kua Yehowa, mudimu wa diyisha uvua Noa muenze uvua muimpe bualu uvua muwenze anu muvua Nzambi mumuambile bua kuenza.​—Gen. 6:22.

12. Ntshinyi tshiakapetesha muprofete Yelemiya disanka mu mudimu wende wa diyisha nansha pavuabu bamuluisha ne kabayi bamuteleja?

12 Muprofete Yelemiya pende wakayisha mu bidimu bitue ku 40 munkatshi mua bantu bavua kabayi basue kumuteleja ne bavua bamuluisha. Wakateketa mu mikolo bikole pavua baluishi ‘bamupenda ne bamuseka’; yeye kutuadija too ne kuela meji a kulekela mudimu uvuabu bamupeshe. (Yel. 20:8, 9) Kadi kakalekela to! Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe bua kutantamena ngenyi mibi ayi ne kupetulula disanka mu mudimu wende? Uvua mutuishile mêsu ende pa malu manene abidi. Bua kumpala, mukenji wa kudi Nzambi uvuaye umanyisha bantu uvua wa “matuku atshilualua mimpe ne ditekemena.” (Yel. 29:11) Buibidi, Yehowa uvua musungule Yelemiya bua abikidibue ku dîna diende ne amanyishe bantu mukenji wende. (Yel. 15:16) Tuetu petu lelu bu mutudi Bantemu ba Yehowa, tudi tuyisha bantu mukenji udi ubapetesha ditekemena ne tubingisha dîna diende. Tuetu batuishile mêsu etu pa malu manene abidi aa, netuikale ne disanka mu mudimu wetu nansha bantu batuteleja anyi kabayi batuteleja.

13. Tshilejilu tshivua Yezu mufile mu Mâko 4:26-29 tshidi tshitulongesha tshinyi?

13 Muntu utu uya kumpala mu nyuma ku kakese ku kakese. Yezu wakakula bua bualu ebu mu tshilejilu tshivuaye mufile tshia mumiaminyi uvua mulale. (Bala Mâko 4:26-29.) Bintu bivua mumiaminyi mukune bivua bikuama ku kakese ku kakese ne malu a bungi avua enzeka yeye kayi umanya to. Bidi mua kuangata matuku a bungi bua wewe kumona pebe bipeta bia mudimu webe wa divuija bantu bayidi. Bidi nanku bualu bantu batu baya kumpala ku kakese ku kakese ne bela bidia bishilangane. Anu mudi tshidime kayi mua kuenzeja mamiinu bua kukolawu mushindu udiye musue, tuetu petu katuena mua kuenzeja balongi betu ba Bible bua baye kumpala mutudi tuetu tujinga to. Nunku katuteketshi mu mikolo anyi katulekedi tuetu bamone ne: kabena baya kumpala mutuvua batekemene to. Anu bu kudima, mudimu wa kuvuija bantu bayidi udi utulomba bua kuikala ne lutulu.​—Yak. 5:7, 8.

14. Fila tshilejilu tshidi tshileja ne: bidi mua kulomba matuku a bungi bua bantu bobu kuitaba bua kututeleja patudi tuyisha.

14 Mu imue miaba, bitu bilomba bidimu bia bungi bua muntu umue kufikaye ku dibatijibua. Mona tshivua tshifikile bana ba muntu babidi ba bakaji aba: Gladys Allen ne Ruby Allen. Mu 1959 bavua babatume mu mudimu wa bumpanda-njila bua pa tshibidilu mu tshimenga kampanda tshia mu Quebec mu Canada. * Bu muvua bantu ba muaba au batshina tshivua bena mutumba babu mua kuamba, batshina ne balongeshi babu ba bena Katolike, kabavua basue kuteleja mukenji wa Bukalenge to. Gladys udi uvuluka wamba ne: “Tuakenza bidimu bibidi bijima, tuenza mêba muanda mukulu dituku dionso bua kuyisha ku nzubu ne ku nzubu, kadi kakuyi muntu unzulula tshiibi bua kuakula netu to! Pavuabu balua kuponguela ku tshiibi bamona ne: ntuetu kabavua bunzulula to. Katuakatshioka to.” Mu kupita kua matuku bantu bakashintulula mmuenenu wabu, bamue kutuadijabu kuteleja lumu luimpe. Lelu eu kukadi bisumbu bisatu mu tshimenga atshi.​—Yesh. 60:22.

15. Ntshinyi tshidi 1 Kolinto 3:6, 7 utulongesha bua mudimu wa divuija bantu bayidi?

15 Bitu bilomba bantu ba bungi beleshangane diboko bua kuvuija muntu muyidi. Muena mu tshisumbu yonso udi ne tshiende tshidiye mua kuenza bua kuambuluisha muntu kampanda afike ku dibatijibua. (Bala 1 Kolinto 3:6, 7.) Mumanyishi udi mua kupesha muntu udi muleje dijinga trakte anyi tshibejibeji. Pashishe udi mua kulua kumona ne: programe wende kakukumbana bua kupinganyina muntu au bua kukolesha dijinga didiye muleje. Nunku udi ulomba mumanyishi mukuabu bua aye kutangila muntu au. Mumanyishi eu pende udi mua kutuadija kulonga ne muntu au. Misangu yonso idiye uya kulonga nende udi uya ne bena Kristo netu bashilashilangane, ne muntu yonso udi ukankamija mulongi mu wende mushindu. Muanetu yonso udi mulongi utuilangana nende padibu bamulongesha udi wambuluisha bua kumiamina mâyi mu ntete ya bulelela. Padibu benza nanku, mukunyi ne munowi badi basanka bonso bua dinowa dia mu nyuma adi anu muvua Yezu muambe.​—Yone 4:35-38.

16. Bua tshinyi udi mua kuikala anu ne disanka nansha wewe kutshiyi uyisha bu kumpala bua muudi usama anyi kutshiyi ne makanda a nsongo?

16 Udi mua kuikala kutshiyi kabidi ukumbana bua kuyisha ne kulongesha bantu muuvua wenza kumpala to, pamuapa bualu udi usama anyi kutshiena ne makanda a nsongo. Udi anu mua kuikala ne disanka bua bionso biudi wenza mu mudimu wa dinowa. Mona tshivua tshifikile mukalenge Davidi pavuaye muye ne bantu bende bua kusungila mêku abu ne bintu biabu kudi benzavi bena Amaleka. Bantu nkama ibidi ba ku bavuaye nabu abu bavua batshioke bikole kabayi mua kuluangana mvita, nunku bakabashiya bua kulama mabuki. Pavua Davidi ne bantu bende batshimune mvita, Davidi wakatuma dîyi bua babanyine muntu yonso bintu bivuabu banyenge bungi bua muomumue. (1 Sam. 30:21-25) Ke mudibi kabidi bua mudimu wetu wa kuvuija bantu bayidi wa pa buloba bujima. Muntu yonso udi udifila muende muonso udi pende mua kusanka mumue ne bakuabu dîba dionso didi muntu kampanda ufika ku dimanya Yehowa ne ubatijibua.

17. Tudi mua kuela Yehowa tuasakidila bua bualu kayi?

17 Tudi tuela Yehowa tuasakidila bua dinanga diende didi dimuenekela mu mushindu udiye umona mudimu utudi tumuenzela. Mmumanye ne: katuena mua kuenzeja bantu bua batuteleje anyi bua bamutendelele to. Nansha nanku, udi umona mutudi tuenza muetu muonso ne mutudi bamunange bikole, ne udi utubenesha. Udi kabidi utulongesha tshia kuenza bua kupeta disanka bua bionso bitudi tuenza mu mudimu munene wa dinowa. (Yone 14:12) Tuetu katuyi balekele, tudi mua kuikala batuishibue ne: Nzambi udi usanka bua bionso bitudi tuenza.

MUSAMBU WA 67 ‘Ambila bantu Dîyi dia Nzambi’

^ tshik. 5 Tutu tusanka patu bantu bateleja lumu luimpe. Nansha nanku bitu bitutekesha mu mikolo patubu babenga kuluteleja. Kadi padi muntu uudi ulonga nende Bible kayi uya kumpala newenze tshinyi? Peshi paudi kuyi muanji kufikisha muntu nansha umue ku dibatijibua udi mua kudiumvua mushindu kayi? Newambe ne: mudimu uudi wenzela Yehowa kawena ne bua nsongo anyi? Mu tshiena-bualu etshi, netumone mutudi mua kuikala anu ne disanka mu mudimu wa diyisha eu nansha bantu bitabe anyi kabayi bitabe mukenji utudi tubayisha.

^ tshik. 14 Tangila malu a mu nsombelu wa Gladys Allen mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1/9/2002, mu tshiena-bualu tshia “Tshiakushintulula bualu nansha bumue to!