Skip to content

Skip to table of contents

MWAHA ONRTHOKORORIWA 43

Muhikhulumuwe!

Muhikhulumuwe!

“Nihikhulumuwe opanka soorera.”—AGAL. 6:9.

ETXIPO 68 Naale Epyo ya Omwene

ELE NINKELA AHU OXUTTERA *

1. Ohakalala ni eparakha heeni nraahuno?

WA HIYO, ti woohalalaliha vantxipale ni eparakha etokweene okhala mmoha a anamoona a Yehova. Hiyo ninnakuxa nsina na Muluku, ninnoohihera weera na Anamoona a Yehova vaavo nneerelaahu empari muteko woolaleera ni waapaka atthareli. Nave ninnahakalala vaavo ninweraahu waakhavihera atthu akina “yaala arinono murima wooreera weera yaakhele ekumi yoohimala” weera emukokhoreleke Muluku. (Mit. 13:48) Hiyo ninnakhalano moonelo wa Yesu, yoowo “ahakalanle mwa munepa woottela” vaavo atthareli yaakhumenlaaya nnene mmutekoni woolaleera.—Lu. 10:1, 17, 21.

2. Nnoonihera hayi weera ninnahela mwiitti muteko woolaleera?

2 Hiyo ninnahela mwiitti muteko woolaleera. Murummwa Paulo amuleela Timotheyo eraka: “withokorore mekhá ni othokorore nihusiho” ni ahatxerera eeraka “woona wi, weera siso wivuluxe mékha ni yale anawiwa weyo”. (1 Tim. 4:16) Ikumi sintxipale siri soovereyeene. Mwaha wooweera nitthuna olamuliwa ni omwene wa Muluku hiyo ninnikosoopa mwaneenaahu. Ninnapaka eyo nooniheraka weera, ninnanvuwiha Yehova nave ninnailipihera weera kikhale moovarihana ni mitthenka ninlaleyaahu. (Afil. 1:27) Ninnoonihera weera ninnikosoopa ni ‘itthu ninxuttihaahu’, nirehereraka nnene mmutekoni woolaleera ni ninvekelaka Yehova weera areelihe nihinaaye waalaleera akina.

3. Atthu anoonela hayi mitthenka sa Omwene?

3 Nnamweera niilipiheraka opaka ele ninweraahu weera nlaleere, pooti weera atthu antxipale a muttetthe ahu ohipwatthela mitthenka ninlaleyaahu sa omwene. Moone ntakihero na munna Georg Lindal yoowo alaleñye meekhawe mapuro ovirikhana oIslândia eyaakha ya 1929 mpaka eyaakha 1947. Owo aakawela ibuukhu sintxipale naamweera vareene hiiho, khaakhanle mutthu mmoha aakhulenle ekhaikhai owo olempe ha “atthu akina yaapatxera wiitta ekhaikhai ni atthu akina khayaapwatthela etthu.” Mamisionariyo yaaxuttenre exikola ya Giladi, yaaroihiwa wuuwu, mene namweera vareene hiiho atthu yaavirelela ohipwatthela ekhaikhai. Mene sivirakaru iyaakha 9, akina a yaawo yaahivaherera wa Yehova ni oBatiziwa. *

4. Hiyo nnoonela hayi vaavo atthu antxipale ahinakhulelaaya mitthenka sooreera?

4 Ti wooripiha murima vaavo atthu ahinakhulelaaya mitthenka ninlaleyaahu. Hiyo pooti woonela ntoko Paulo oonenlawe, owo ahimme ha kiri “mothananani” vaavo aYuda mantxipale yaharoromelaya weera Yesu ari Misiya. (Arom. 9:1-3) Eheeni yeera ekhumelele wakhala weera nyuwo munnilipihera ni munnavekela vantxipale weera namasomaanyu a Biblya akele vahoolo mene owo khampaka eyo ni onatthuneya weera nyuwo weemexera yoosoma eyo? Nave-tho pooti weera nyuwo, khamunamukhavihere mutthu mpakano obatiziwa. Neereke nyuwo pooti wiixopa mulatthu muupuwelaka weera Yehova khanreliha muteko anyu woolaleera? Mwa yoosomeene yeela ninkela woona waakhuliwa wa makoheene yaala meeli. Nikoho (1) eheeni enkumihera nnene muteko woolaleera? (2) Niweherereke eheeni wa muteko yoola woolaleera?

MUTEKO WOOLALEERA ONKELA OKHUMELA HAYI NNENE?

5. Mwaha wa heeni muteko woolaleera ohimkhumelaaya ntoko hiyo naatthunaahu?

5 Biblya athalihaka sa ale ampaka yootthuna ya Muluku oneera, “soothesene oneeraiye sini simukhumelele.” (Nsal. 1:3) Mene eyo khentaphulela weera sootheene nimpakaahu mmutekoni mwa Yehova sinkela okhumela ntoko nintthunaahu. Ekumi ahu ti “yoosareya maxupo” mwaha wa yootteka—ntoko yawihu ni yaatthu akina. (Yobi 14:1) Opwaha mwa yeeyo pooti onikhoottihera olaleera. (1 Akor. 16:9; 1 Ates. 2:18) Eheeni enkumihera nnene muteko woolaleera? Ninkela woona miruku sa mBiblyani sinrowa onikhavihera waakhula nikoho nna.

Yehova onnahela mwiiti wiilipihera wahu ahipwatthaka waari weera ninlaleya empa ni empa moorwela mwa ikaratta naari ni telefooni (Nwehe eparagrafu 6)

6. Muteko mwahu woolaleera, eheeni Yehova ompwatthawexa vantxipale?

6 Yehova onnoona wiilipihera wahu weera nihikhulumuwe. Yehova onnahela mwiitti muteko nnanvarelahu woolaleera ni wiivaherera nooniheraka nsivelo namweera atthu akina ehitthunaka wiiwa. Paulo olempe ha, “khweli Muluku khahi ohiloka mpaka ottiwala yopaka mwenranyu ni otthuna mwathonyenranyu nsina nawe vavale mwarumenlaanyu ottela ni munatepaanyu waarumela vaanano tho.” (Aheb. 6:10) Yehova onnupuwela wiilipihera wahu, ni woonihera wahu nsivelo naamwi eyo ehikhumelaka ntoko hiyo naatthunaahu. Mene masu a Paulo aalenlawe akorinto annavareleya muteko wa hiyo owo alempe ha “muteko anyu khahi wa siyo vamaithoni wa Apwiya.” Masu ala annavirelela okhala ekhaikhai wa hiyo naamwi wiilipihera wahu ohikhumelaka ntoko hiyo naawehereraahu.—1 Akor. 15:58.

7. Ninxuttera eheeni ni murummwa Paulo voohima sa muteko awe woolaleera?

7 Murummwa paulo aari misionario okhumela nnene owo akhavihera opakiwa miloko minyowani sa icidade sintxipale. Mene atthu akina yannamuluma moohirerela, yeeraka weera owo khaxuttiha nnene. Weera aisakihe Paulo khathalinhe atthu akhavihenrawe mpaka okhala makristu opwaha mwa yeeyo owo alempe ha: “miyo koovara muteko vantxipale”. (2 Akor. 11:23) Hiiho ntoko Paulo, nuupuweleke weera etthu yootthuneya vamaithoni va Yehova ori wilipihera ni ohikhulumuwa.

8. Nuupuweleke eheeni voohima sa muteko ahu woolaleera?

8 Muteko ahu woolaleera onnamusivela Yehova. Yesu aharuma atthareli ophiyera 70 weera yapake muteko woolaleera. Mene okwipi wa muteko ola “yaattinke ehakalanlene”. Eheeni yaahakalalinhe atthareli a Yesu? Awo yaahima: “minepa sonanara wothe soweriwa ni hiyo mwa nsina ná”. Mene Yesu ahalela weera: “mene muhihakalale niwoko etthu ela wi minepa sonanara soweriwa ni nyuwo, hoye mene hakalalani niwoko masina anyu alempwa wirimu”. (Lu. 10:17-20) Yesu aasuwela weera atthareli awe, khayaarowa okumanakano itthu imoha-moharu mmutekoni woolaleera. Mweekhaikhai, hiyo noosuwela nnene wa ale yaaiwale ni ekhala makristu. Etthu yootthuneya enahakalaliha atthareli a Yesu, khaiyene okhumelaweya nnene mmutekoni woolaleera. Ohakalalawaya waya okhumaka mwaha woosuwela weera muteko aya ni wiivaherera waya, onnamusivela Yehova.

9. Moovarihana ni Agalata 6:7-9, enekhumelele eheeni wakhala weera khaninkhulumuwa mmuteko ahu woolaleera?

9 Naahikhulumuwela muteko ahu woolaleera, nnoophwanya ekumi yoohimala. Ole onvara ni murima wootheene weera alaleere ni oxuttiha mitthenka sooreera, “mweekhaikhai onaala mwa munepa.” Eyo entaphulela weera waakhulela munepa woottela wa Muluku okhale mwekumini mwawe. Wakhala weera khaninkhulumuwa naari “nahittenkuwa” Yehova olaihera weera nnophwanya ekumi yoohimala nnaamwera nihimukhavihenre mutthu mpaka obatiziwa.—Mmusome Agalata 6:7-9.

NIWEHEREREKE EHEENI MMUTEKONI MWAHU WOOLALEERA?

10. Opwatthela waya atthu muteko ahu woolaleera onkela olipa ni heeni?

10 Atthu woonela waya ekhaikhai, enoonihera etthu eri vamurimani vaya. Yesu aathaliha va niphwanaphwaniho na namalima yoowo anle mmiso awe mwa itthaya soovirikana. Mwa itthaya sootheseneiya sa va niphwanaphwaniho na Yesu, emoha yaari yooreera ni yaahimiha mihokhoroko sintxipale. (Lu. 8:5-8) Yesu aahima mwa itthaya soovirikana, niphwanaphwaniho Yesu athalinhaawe, naathonyihera mirima sa atthu yeera yiiweke “masu a Muluku.” (Lu. 8:11-15) Ntoko namalima ole khanwera opaka etthu weera ekhaikhai yuunnuwe mmurimani mwa mutthu eyo enhela mpuwa ni mukhalelo wa murima wa mutthu omuteko ahu ori ovirelela waala mmiso sa mitthenka sooreera sa Omwene eyo ennalikana ni ele murummwa Paulo ahimmawe: “nto mutthu ti mutthu onrowa wakhela nlivo nawe ohiya sookhumelela sa miteko” saya.—1 Akor. 3:8.

Annaamweera Nowa aalaleera moororomeleya mpuwa mwa iyaakha sintxipale, khaavo aamukhavihenre opaka nikula, ohiya asinaawe. Nnaamweera vareene hiiho, Nowa aakhumelela nnene ni omwiiwelela Muluku! (Nwehe eparagrafu 11)

11. Mwaha wa heeni nowa aarawe “namutthenka a xariya” okhumela nnene? (Nwehe elataratho ya vakaapani.)

11 Mwa sooweeraya sa khalayi sinnahima weera arumeyi a Yehova yahalaleera atthu yahaatthunne wiiwa. Mwa ntakihero, Nowa, yoowo aari “namutthenka a xariya.” Woonaru owo alaleenre mwa iyaakha 40 naari 50. (2 Ped. 2:5) Moohihovela Nowa annatthuna weera atthu emwiiweleleke, mene Yehova khalaihenre weera eyo yaamweereya. Vaava anvahaiye miruku sooteka nikula, Muluku enre “okele munikulani weyo ni ana, ni asara a namwane á.” (Eph. 6:18) Emaara Muluku amulenlawe Nowa moota neeraaya nunnuwe nikula, Nowa aasuwela weera kharowa wiiwiwa ni atthu antxipale mwaha wooweera khayaarowa okwanamo munikulani mmo. (Eph. 6:15) Ntoko ninsuwelahu khakhanle mutthu naari mmoha a elapo ele amwiwale Nowa. (Eph. 7:7) Neereke Yehova oona weera Nowa ari otteettheya ntoko namutthenka a xariya? Waakhula nneera hooye. Nowa ari oororomeleya ni aapaka soothesene Yehova aamurummawe. Vamaithoni va Muluku owo ari namalaleera ookhumela nnene.—Eph. 6:22.

12. Moota heeni mprofeti Yeremiya awenraawe ophwanya ohakalala mmutekoni mwawe woolaleera naamwi atthu yahaatthuna wiiwa?

12 Mprofeti Yeremiya aaviriha maxupo mamoharu. Atthu a ehuhu awe khayatthuna omwiwa ni yannamusontta. Nnamweera vareene hiiho Yeremiya alaleera iyakha sinipwaha 40 ni owo aakhala “aveehiwaka ni apuheriwaka” etthu eyo yannamukhulumula ni anuupuwela ohiya muteko awe. (Yer. 20:8, 9) Mene Yeremiya khaakhulumunwe. Eheeni yaamukhavihenre ohikhulumuwa ni ohakalala ni muteko awe woolaleera? Mene owo awehexexa itthu piili sootthuneya. Etthu yoopatxera, mitthenka owo alaleyaawe sannavaha atthu “eparaka ya muhoolo ni yooweherera.” (Yer. 29:11) Yanaaveli, Yeremiya aalaleya mwa nsina na Yehova. (Yer. 15:16) Hiyo tho nnalaleera atthu mitthenka seiyo sinaavaha yooweherera ni ninlaleya mwa nsina na Yehova ntoko anamoona awe. Vaavo hiyo ninwehexexahu itthu iya piili, ninnaphwanya ohakalala naamwi atthu ehitthunaka wiiwa.

13. Ninxuttera eheeni ni niphwanaphwaniho na Yesu nri va Marko 4:26-29?

13 Wunnuwa wa omunepani oneereya vakhaani-vakhaani. Yesu axuttiha mwa niphwanamphwaniho apankaawe voohima sa mulopwana aanle mmiso awe ni anakona. (Mmusome Marko 4:26-29.) Wunnuwa wa mmiso ole mulopwana anlawe khawaakhanle moowakuveya owo khaweera opaka etthu weera annuwihe moowakuveya. Ntoko mulopwana ole pooti weera nyuwo tho, mpatxenre oweherera khalayi okhumela waya muteko anyu woolaleera. Etthu eyo eneereya vakhaani-vakhaani ni moohakuveya. Namalima, khanwera opaka etthu weera annuwihe moowakuveya ntoko ontthunaawe, etthu emoharu hiyo khaninwera omukhanyerera namasoma a biblya weera akeleke vahoolo ntoko hiyo nintthunaahu. Moonaka weera namasoma anyu a Biblya onnapisa okela vahoolo, muhikhulumuwe nave muhitthikele otthuli. Ntoko namalima, waapaka atthareli muteko ontthuneya opixa murima.—Yak. 5:7, 8.

14. Ntakihero na Gladys nnoonihera hayi weera atthu alaleeraawe yannapisa wiiwa mitthenka sa omwene?

14 Mittetthe mikina, ennavira ehuhu yintxipale weera atthu ebatiziwe. Moone ntakihero na asirokora eeli eerukulu emoha anitthaniwa Gladys e Ruby Allen eyaakha ya 1959, awo yaathanleliwa orowa ovara muteko ntoko piyoneira anthiti ecidade ekhaanene ya oCanadá. * Ewoovaka anamwattamanani aya ni mapastore atthu a nipuro nne khayaatthuna wiiwa mitthenka sa omwene, Gladys onnuupuwela: “mahiku ootheene nannaviriha iwoora 8 nimanaka masele a atthu mene atthu awo ehinaakhulaka. Vaavo naamanaahu masele atthu yaamweera onithurumela ni ewalaka masele aya mene hiyo khanaakhulumunwe.” Vakhaani-vakhaani atthu ale yaapatxera otxentxa mukhalelo aya, awo yaakhala asinthamwene ahu ni yaapatxera wiiwa mitthenka sa omwene. Olelo va sookhalawo miloko miraru esidadeene yeele.—Yes. 60:22.

15. Eheeni 1 Akorinto 3:6, 7 onnixuttihaya voohima sa muteko woowapaka atthareli?

15 Waapaka atthareli muteko wa atthu ootheene. Atthu ootheene mmulokoni pooti omukhavihera mutthu mpakana oBatiziwa. (Mmusome 1 Akorinto 3:6, 7.) Mwa ntakihero, munna mmoha onnanvaha efolyetu naari erevisita mutthu onsiveliwa ekhaikhai. Muhoolo mwaya onnoonelela weera owo, khanwera omusomiha mwaha wooweera onnatteliwa miteko mwa yeeyo onnanvekela namalaleera mukina weera amuxekureke mutthu ole, ni namalaleera owo onnapatxera omusomiha. Moovira ehuhu onnawopa asinna ni asirokora oovirikana aarowaka opakiha yoosoma ni ootheene ala annamukhavihera namasoma ole mwa mikhalelo soovirikana. Munna ni murokora ori poothe onnakhavihera ohelela mmiso ole weekhaikhai. Opwaha mwa yeeyo vaavo mutthu ombatiziwaawe, ni atthu ootheene ammukhavihera annihakalala vamoha.—Yoh. 4:35-38.

16. Nnaamwi nyuwo muhiweraka okhavihera muteko woolaleera, mwaha wa heeni nyuwo muneeraanyu muhakalaleke?

16 Apaale pooti weera khamukhanleno ekumi yooreera naari ikuru weera nvare muteko woolaleera, mene nto nnaamweera vareene hiiho, nyuwo pooti ohakalala mpakaka ele munweraanyu. Moone ntakihero na mwene Davidi, owo ni anakhotto awe, wannatthuneya owana ni amalekita weera yaavuluxe amusi aya ni itthu saya. Mene nto anakhotto oweeraka 200 yaakhulumuwa weera yawane ni yaahala otthuli ni miritti. Davidi ni alopwana akina, yaakupha okhottoni ni yaawera okuxa itthu samuttenko saamwiittani aya. Mene nto Davidi aalamula weera itthu iye ikawaniwe moolikana ni atthu ale yahaakenle okhottoni yaahanle otthuli ni miritti. (1 Sam. 30:21-25) Etthu emoharu ennereya ni muteko woowaapaka atthareli. Ohakalala onkhumelela muteko ene yoola, ontthuneya okawaniwa ni waahela mpuwa ale aniilipihera opaka ele anweraaya.

17. Mwaha wa heeni ontthuneyaahu weeraka asantte wa Yehova?

17 Ninneera asantte wa Yehova mwaha woonisivela ni moota onoonelaawe muteko ahu. Owo oosuwela weera hiyo khaninwera waakhanyerera atthu oniiwelela ni okhala anamakokhorela awe. Nnaamweera vareene hiiho, owo onnoona wiilipihera wahu, ni moota nimmusivelaahu ni onnanliva mwa yeeyo. Owo onnanixuttiha moota woohakalala ni ele ninweraahu opaka mmuteko woolaleera. (Yoh. 14:12) Mene nroromeleke weera nahikhulumuwe Muluku onookela ohakalala mwaha wa muteko ahu nnanvarelaahu.

ETXIPO 67 “Mulaleye Masu a Muluku”

^ eparag. 5 Hiyo ninnahakalala vaavo atthu anaakhulalaaya mitthenka hiyo ninlaleyaahu. Mene ninnaripiwa murima atthu yahipaka eyo. Pooti weera mookhalano namasoma a Biblya yoowo ohinkela vahoolo. Nave tho pooti weera khamutonko omukhavihera namasoma a Biblya mpaka oBatiziwa. Neereke eyo etaphulela weera muteko nnanvarelaahu Yehova ti wa mahala? Mwa yoosomeene yela ninkela woona weera ohakalala nimphwanyaahu mmutekoni woolaleera khonlipa ni moota atthu anoonelaya.

^ eparag. 14 Moone yooweereya ya mweekumini ya Gladys Allen va mwaha oneera Eu faria tudo outra vez!”, va A Sentinela a 1.º a Setembro 2002.