Biiblã Zãmsdbã ra segd n talla raoodo, n tõog n tʋm b tʋʋmdã. B ra pa segd n moon “koe-noogã” sik-m-mens rãmbã bal ye. B ra segdame me n taas nin-wẽnsã “Wẽnnaam sũ-dokr daarã” koɛɛga.

Saam-biig a John Hoskin sẽn da be Kanada wã moona koɛɛgã ne raoodo, baa ne b sẽn da namsd-a wã. Yʋʋmd 1921 wã sɩngrẽ, a sõsa ne pastɛɛr a ye. B sõsgã sɩngrẽ, saam-biig a Hoskin yeelame: “D na n sõsa ne taab sõma Biiblã zugu. La baa d sã n pa wʋm taab bũmb kẽer wɛɛngẽ, d tõe n kʋʋga sõsgã tɩ ra wa wa ne yelle, la d kell n yɩ zo-rãmba.” La pa yɩ woto ye. Ad saam-biig a Hoskin sẽn yeele: “D sẽn sõs minit a wãn bal poore, pastɛɛrã lebs n paga a kʋɩlengã ne pãnga, hal tɩ m tags tɩ kʋɩlengã vɩtrã na n wãame.”

Pastɛɛrã sũurã yikame t’a yeel yaa: “Kẽng n tɩ sõs ne neb nins sẽn pa kiris-nebã.” Saam-biig a Hoskin sĩndame n lebg n looge, n yet a sũurẽ yaa: “M tagsdame tɩ m da sõsda ne ned sẽn pa kiris-neda.”

Vẽkembeoogã, pastɛɛrã sẽn wa n sõsd ne a nebã egiliizẽ wã, a ra ket n gomda saam-biig a Hoskin yell wẽnga. Saam-biig a Hoskin yeelame: “A yeela a nebã tɩ b gũus b meng ne maam, tɩ bala mam yaa ziri-n-be-ned piig la yiib sẽn wa tẽn-kãngã, la tɩ m segda ne kʋʋbo.” La woto pa koms a Hoskin raood ye. A kell n taasa neb wʋsg Wẽnnaam koe-noogã. Ad a sẽn yeele: “Kaanẽ koe-moonegã ra kõt-m-la sũ-noog wʋsgo. Neb kẽer yeela maam yaa: ‘Tõnd miime tɩ fo yaa Wẽnnaam neda,’ la b sok maan n gese b sã n tõe n maana bũmb n sõng-ma.”

Biiblã Zãmsdbã ra maanda Biiblã zãmsg na-kẽndre, tɩ be L’Âge d’Or * sebrã pʋgẽ, sẽn na yɩl n sõng neb nins sẽn dat n bãng Biiblã n paasã. Sogsg la b ra sokd kom-bɩɩsã yĩnga, tɩ roagdbã ra tõe n tũnug ne rẽ n sõs ne b kambã Biiblã zugu. Roagdbã ra segd n soka b kambã sogs-kãense, la b sõng-b tɩ b yã leoorã Biiblã pʋgẽ. Wala makre, b ra tõe n sokame yaa: “Sɛb a wãn n be Biiblã pʋgẽ?” Woto ra sõngd-b lame  tɩ b bãngd bũmb kẽer sẽn yaa nana Biiblã zugu. Sokr a to ra yaa: “Kiris-ned fãa segd n ninga a yamẽ tɩ b tõe n wa nams-a-la a tũudmã yĩng bɩ?” Woto ra sõngda kom-bɩɩsã tɩ b tõe n moon koɛɛgã ne raoodo.

Sogsg a taab me n da be neb nins sẽn da tar bãngr wʋsg Biiblã zugã yĩnga. Sogs-kãensã leoor da bee Études des Écritures pipi volimmã pʋgẽ. Sogsgã sõnga neb tusa tɩ b bãng bũmb wʋsgo. La yʋʋmd 1921 yʋʋm-sar kiuugã rasem 21 wã daare, b yeela L’Âge d’Or sebrã pʋgẽ tɩ b pa na n le yiisd sogsgã ye. Bõe yĩnga?

Saam-biis nins sẽn da lʋɩt siglgã taoorã bãngame tɩ b segd n sõngda nebã tɩ b zãmsd Biiblã ball-balle. Rẽ n so tɩ yʋʋmd 1921 sɩpaolg kiuugã, b yiis sebr b sẽn boond tɩ La Harpe de Dieu. Neb nins sẽn da sakd n deegd sebrã ra sakdame me tɩ b wilgd-b b sẽn tõe n zãms Biiblã b toor to-to. B sẽn da paamd n zãmsd Biiblã b toorã ra sõngd-b lame tɩ b bãng Wẽnnaam sẽn maan n na n sõng ãdem-biisã tɩ b wa tõog n vɩɩmd wakat sẽn kõn sa wã. Wãn to la b ra maand n sõngd nebã tɩ b zãmsd Biiblã b toore?

Ned sã n da sak n deeg sebrã, b ra kõt-a-la kart-bila, sẽn wilgd sebrã zĩis nins a sẽn segd n karmã. Semen ning sẽn pʋgdã, b kõta a soabã kart-bil a to, sẽn tar sogsg sebrã zĩis nins a sẽn karmã zugu. Kartã baasgẽ, b wilgda a soabã sebrã zĩis nins a segd n karem semen ning sẽn watã.

Tigingã ra toonda Biibl karen-biigã kart-paall semen fãa, hal n kaoos semen 12. Naoor wʋsgo yaa tigingã neb nins yʋʋm sẽn vẽsgã, bɩ neb nins sẽn pa tõe n moon zak-zakã la b ra kɩt tɩ b toond kart-kãensã. Wala makre, ad a Anna Gardner sẽn yit Milval sẽn be Pɛnsɩlvani, Etazĩni soolmẽ wã sẽn yeele: “B sẽn wa n yiis La Harpe de Dieu sebrã, sõnga mam kẽem-bi-pugl a Thayle sẽn da pa tõe n kẽnã t’a paam tʋʋm wʋsgo. A ra toonda nebã kart-rãmbã semen fãa.” Biibl karen-biig sã n da tũnug ne sogsgã b sẽn toondã n zãms sebrã n sa, b ra yãkda ned tigingã pʋgẽ t’a tɩ kaag-a, n sõng-a t’a minimã paase.

Yʋʋmdã baasgẽ, saam-biig a Rutherford toola tigimsã fãa lɛtre. A yeelame tɩ “Rĩungã koɛɛgã b sẽn moon yʋʋm-kãnga wã taa neb wʋsgo, la sõng-b n yɩɩd yʋʋm nins sẽn loogã.” La a paasame yaa: “Tʋʋm wʋsg n na kete. Yeel-y nebã tɩ b wa naag n tʋm tʋʋm-kãngã sẽn tar barkã.” Yaa vẽeneg tɩ Biiblã Zãmsdbã maana wa a sẽn yeelã. Bala yʋʋmd 1922, b moona koɛɛgã ne raoodo, hal t’a buud ra zɩ n zĩnd ye.