Iar l̦otak ilo Netherlands ilo 1948 eo. Iiõ eo tok juon, baam̦le eo ammim ear em̦m̦akũt ñan São Paulo, ilo Brazil. Jema im jinõ rar lukkuun niknik ilo aer etal ñan m̦õn jar, im kõmar ekkeini am riit Baibõl̦ ãinwõt juon baam̦le ãlikin iien kõjota. Ak ilo 1959 eo, kõmar bar em̦m̦akũt, bõtab kiiõ kõmar em̦m̦akũt ñan Amedka, im kõmar kiiõ pãdwõt im jokwe ilo Massachusetts.

Jema ear lukkuun kate jerbal ñan kabwe aikuj ko an baam̦le eo ammim, kar ralitõk uwaam. Ium̦win elõñ iiõ ko, ear jerbal ãinwõt juon eo ej itoitak im wiakaki men ko, ear bar jerbal ãinwõt juon eo ej kõm̦m̦ani ial̦ ko, im ear bar jerbal ilo juon kom̦bani in bal̦uun me ej international ak ñan aolep jikin ko ipel̦aakin lal̦ in. Kõm aolep ilo baam̦le eo kõmar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke ear bõk jerbal eo ilo kom̦bani in bal̦uun eo kõnke ekõm̦m̦an bwe en ikkutkut am maroñ ekkãke ak travel.

Ke iar kiiõ high school, ekkã aõ kõn l̦õmn̦ak ippa make, ‘Ta eo inãj kõm̦m̦ane ñe inãj rũttol̦o̦k?’ Jet iaan ro m̦õtta rar kããlõt ñan etal im jikuul̦ ilo university ak jikuul̦ ko reutiej, ak ro jet rar jerbal ilo military. Ak ñan baj ña, iar jab kõn̦aan jerbal ilo military kõnke idike akwããl, im ibar dike ire. Em̦õj iar kããlõt bwe in etal im jikuul̦ ilo university bwe in jab bõk jerbalin military. Bõtab, itulowa, iar kõn̦aan jipañ ro jet, kõnke  ij l̦õmn̦ak bwe enaaj kõm̦m̦an bwe en wõr unin ak l̦ap tokjãn mour e aõ.

Ilo university, iar itoklimo in ekkatak kõn armej im wãween aer mour (ak anthropology), kõnke ear wõr aõ kõn̦aan ñan jel̦ã kõn wãween an kar mour jino ejaak im wal̦o̦k. Kar katakin kõm kõn evolution ak mel̦el̦e eo bwe armej im men ko jet rej wal̦o̦ktok jãn bar jet men ko ãinwõt menninmour im menin eddek kab men ko jet. Im kar kõtmãne bwe kõmin tõmak bwe ej juon mel̦el̦e em̦ool. Ak ippa, jet mel̦el̦e el̦ap aer baj ejjel̦o̦k mel̦el̦eier im ãinwõt ñe ij aikuj tõmaki jekdo̦o̦n ñe ejjel̦o̦k kein kam̦ool kaki, juon wãween me eidaaptõk ak ejum̦ae kilen ekkatak ko an science.

Kilaaj ko iar bũki, rar jab katakin kõm kõn ta ko rejim̦we im ta ko rebõd. Ak men eo el̦ap aer kar katakin kõm kake ej bwe kõmin lukkuun kate kõm ñan lo tõprak jekdo̦o̦n ta ilo am jikuul̦ ilo university. Aõ kõn kobal̦o̦k ilo iien bade ko im kajjioñe drug ak men ko rekkajjoor ear kõm̦m̦an bwe in m̦õn̦õn̦õ, bõtab ear jab to kũtien aõ m̦õn̦õn̦õ. Im ij kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ ippa make im ba, ‘Eñin ke wãween mour eo me el̦ap tokjãn?’

Ijoke ilo tõre in, iar em̦m̦akũt ñan Boston im del̦o̦ñ ilo university eo ilo ijin. Bwe in maroñ kõl̦l̦ã on̦ããn aõ jikuul̦, iar bõk juon jerbal ilo iien summer im ijo in me ej kab juon alen aõ iioon Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Juon iaan ri-jerbal ro m̦õtta ear kwal̦o̦k ñan ña kõn kanaan eo ilo Daniel jebta 4 kõn “jiljilimjuon iien ko,” im ear kõmel̦el̦e bwe jej mour ilo iien ko ãliktata ak ilo jem̦l̦o̦kin. (Dan. 4:13-17) Ear m̦õkaj aõ kile bwe ñe iwõnm̦aanl̦o̦k im bwebwenato ippãn im roñjake mel̦el̦e kein im lukkuun l̦õmn̦ak kaki, inãj aikuj ukot wãween aõ mour. Em̦õj iar lukkuun pukot kilen bwe in jab el̦l̦o̦k ñan ri-jerbal in m̦õtta.

Ilo aõ kar jikuul̦ ilo university, iar bõk kilaaj ko me renaaj kar kõpooj eõ ñan jerbalin volunteer ko ilo South Amedka. Iar l̦õmn̦ak bwe jipañ ro jet ilo ad kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an ñan ro rej aikuj jipañ, enaaj kõm̦m̦an bwe in lo juon mour eo me el̦ap tokjãn. Bõtab iar kile bwe meñe iar bõk jerbal in ak ear jab kõm̦m̦an bwe in lo juon mour eo el̦ap tokjãn. Ear nana aõ mour, im iar jol̦o̦k aõ jikuul̦ ilo jem̦l̦o̦kin semester ak iien jikuul̦ eo.

Ilo Mãe 1970 eo, iar em̦m̦akũt ñan Amsterdam ilo Netherlands, ñan jerbal ilo ejja kom̦bani in bal̦uun eo wõt me jema ear jerbal ie. Kõn wõt jerbal in, ear l̦ap aõ ekkãke im etal ñan elõñ jikin ko ãinwõt Africa, North im South Amedka, Europe, im jikin ko ilo Eijia. Tokãlik ij kab kile bwe jekdo̦o̦n aelõñ ta eo ij etal ñane ak aolepeer rej jelm̦ae apañ ko rel̦l̦ap im ãinwõt ejjel̦o̦k juon iaaer me ej maroñ kõm̦adm̦õdi apañ kein. Kõn aõ kar bar kõn̦aan bwe in katõprak juon men eaorõk ilo mour e aõ, iar pepe ñan ro̦o̦ll̦o̦k ñan Amedka im bar del̦o̦ñ im jikuul̦ ilo ejja university eo wõt ilo Boston.

Bõtab ke iar jepl̦aak im bar jino jikuul̦, em̦õkaj aõ kar kile bwe ijjañin de lo uwaakin kajjitõk ko aõ kõn mour. Kõn aõ kar jaje ta eo in kõm̦m̦ane, iar kajjitõk naanin kakapilõklõk ko jãn professor eo aõ ak eo me ej ri-kaki in ekkatak kõn armej im wãween aer mour. Ilukkuun kar ilbõk ke ej ba: “Etke kwõj wõnm̦aanl̦o̦k? Etke kwõjjab kam̦õj eok kiiõ?” Juon wõt alen an kar aikuj jiroñtok eõ men in, innem iar kam̦õj eõ jãn aõ jikuul̦ ilo university im iar jab bar ro̦o̦ll̦o̦k.

Kõnke ijjañin de kar lo juon mour eo el̦ap tokjãn, iar kobal̦o̦k ippãn juon kumi me rejjab errã ilo m̦anit ko an armej, im ãinwõt ñe rej kowõnm̦aanl̦o̦k aenõm̦m̦an im yokwe. Ña kab jet iaan ro m̦õtta kõmar itoitak ilujen jikin ko ilo Amedka im etal wõt ñan Acapulco, ilo Mexico. Kõmar jokwe ibwiljin hippie ro, ro me mour ko aer ãinwõt ñe eanemkwõj ak ejjel̦o̦k men  en̦ rej inepata kake. Bõtab ilo aõ kar mour ippãer, iar kile tokãlik bwe wãween aer mour ear ejjel̦o̦k mel̦el̦ein ak tokjãn im ear jab bõktok m̦oolin m̦õn̦õn̦õ. Bõtab iar lo bwe ear juon mour eobrak kõn riab im jab m̦ool ñan doon.

Ilo kar tõre in, iar jino bar l̦õmn̦ak kõn juon men me iar kõn̦aan ke iar dik. Iar kõn̦aan ejjerakrõk ilo m̦al̦o ko, ejjab ãinwõt juon baj rijjerakrõk wõt ak jel̦a, bõtab ãinwõt juon kapen in ejjerakrõk. Wãween eo wõt bwe in maroñ kõm̦m̦ane men in ej ñe enaaj kar wõr juon waõ make waan ejjerakrõk. Kõnke ear wõr juon m̦õtta etan Tom me ear kõn̦aan kõm̦m̦ane ejja men in wõt, kõm̦ro kar pepe ñan ejjerakrõk ippãn doon ñan jikin ko ipel̦aakin lal̦ in. Iar kõn̦aan pukot juon ãne eaiboojoj ãinwõt pedetaij me imaroñ pãd ie im ettol̦o̦k jãn aolep wãween mour ko an armej im m̦anit ko aer.

Kõm̦ro Tom kar jibadekl̦o̦k Arenys de Mar, juon jikin epaake Barcelona, Spain. Ilo ijin, kõm̦ro kar wiaik juon waan ejjerakrõk etan Llygra me 31-ne (9.4 m) kilepin. Kõm̦ro kar jino bar kõm̦m̦ane wa in bwe en em̦m̦an ñan am maroñ ejjerakrõk kake. Im kõnke kõm̦ro kar jab ekkaiuriur ñan jibadekl̦o̦k ijo kõm kõn̦aan jibadeke, kõmar tũm̦wi injin eo an wa eo im kõjerbal ijo ear pãd ie ñan kakkon̦ elõñl̦o̦k dãnnin daak ko ie. Ñan am maroñ kõm̦akũtkũt wa ilowaan aba ko me reddik, ear wõr ruo am al̦al̦in aõn̦õn̦ ko me 16-ne (5 m) aetokaer. Ãliktata, kõmar ejjerakrõk ñan Seychelles, ilo Indian Ocean. Bũl̦ããn eo am̦ro kar ñan ejjerakrõk ilujenl̦o̦k ijoko iturilik ilo Africa im ipel̦aakin ijo rej ba the Cape of Good Hope, ilo South Africa. Kõmar kõjerbal juon kein jerbal me ñan lale tujim̦wein juon ial̦ kwõj kaiokl̦o̦k bwe en jim̦we ial̦an am ejjerakrõk, kõmar kõjerbal bar iju ko, jaat ko, im bok ko. Iar lukkuun bwilõñ kõn am kar maroñ lukkuun jel̦ã jejjetin ijo kõmij jibadeke.

Ejjabto kõmar kile bwe waan jerakrõk in waam me eto an pãd im kõm̦m̦an jãn al̦al̦ ejjab em̦m̦an ñan ejjerakrõk kake. Tarrin emaroñ jiljino kõl̦an (22 L) in dãn ej del̦o̦ñtok ilo ettal ilowaan wa eo l̦o̦kun kajjojo awa. Ãinwõt aõ kar kwal̦o̦k ilo tujinoin bwebwenato in, ke ear wal̦o̦k juon kõto el̦ap ak l̦añ iar jino mijak im iar jar, im ej kab bar juon alen aõ jar ium̦win elõñ iiõ ko. Iar jar im kallim̦uri Anij bwe ñe imour im el̦l̦ã jãn kar iien in, inãj kajjioñ in jel̦ã kajjien. Kõto eo ear jakol̦o̦k, im iar kajejjet kallim̦ur eo aõ.

Iar jino riiti Baibõl̦ eo ke kõmij jerakrõk wõt im pãd ijoko im̦al̦o. Baj l̦õmn̦akel̦o̦k m̦õk kõn aõ pãd ilujen m̦al̦oon ijoko ilo Mediterranean Sea im ipel̦aakim ej ek ko rej ekkãke, ke ko, im kapin lañ ak ijoko jem̦l̦o̦kin ad maroñ reim̦aanl̦o̦k. Ilo boñ, ear lukkuun l̦o̦kjenaõ kõn galaxy eo etan Milky Way me elukkuun lõñ iju ko ie, im iar jino lukkuun tõmak bwe ewõr juon Anij me ej itoklimo kõn kõj armej.

Ãlikin an mootl̦o̦k jejjo wiik in am kar pãd ilo m̦al̦o, kõmar aõn̦õn̦l̦o̦k ñan ilowaan aba eo ilo Alicante, ilo Spain, im ijin kõmar kajjioñ wiakake wa eo waam bwe kõmin maroñ bar wiaik juon wa em̦m̦anl̦o̦k. Kõmar jab bwilõñ ke ear pen ñan ellolo ri-wiaik wa in waam me ebwe an to an pãd, ejjel̦o̦k an injin, im ewõr ettal ko ie! Ijoke, ear juon iien ejejjet ñan aõ riiti Baibõl̦ eo aõ.

El̦ak l̦apl̦o̦k aõ riiti Baibõl̦ eo, el̦apl̦o̦k aõ kar jino lo bwe ej juon bok me emaroñ jipañ kõj ñan lo tõprak ilo mour. El̦ap aõ kar bwilõñ kõn wãween an lukkuun alikkar ennaan eo ilo Baibõl̦ kõn mour erreo im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn etke elukkuun lõñ armej ro me—ekoba ña make—rej ba bwe er Kũrjin ak ilo ejja iien eo wõt, rej kõjekdo̦o̦n ta eo Baibõl̦ ej ba.

Iar jek ilo bũruõ bwe in bõk buñtõn ne ko raorõk ñan karreoik mour e aõ. Kõn men in, iar bõjrak jãn aõ kõjerbal drug ak men ko rekkajjoor. Iar l̦õmn̦ak bwe  joñan in ewõr kain armej ro me rej mour ekkar ñan kien ko rejim̦we ilo Baibõl̦ im iar kõn̦aan iioon er. Kiiõ iar jar im ej kab kein karuo in aõ jar, iar kajjitõk ippãn Anij bwe en jipañ eõ ñan lo armej rein.

Ippa, ear juon men ekkar ñan etale kajjojo kabuñ ko juon in lo̦k juon ilo aõ pukpukot kabuñ eo em̦ool. Ke ij etetal ilo ial̦ ko ilo Alicante, iar lo elõñ im̦õn kabuñ. Ak enañin aolepeer elõñ annañ ak pija ko ie im ear pidodo aõ kajju jeoril̦o̦k jãn liij eo aõ.

Juon ãlikin raelepen Jabõt, iar pãd ilo juon jikin ejaadin utiej im kalimjekel̦o̦k ijoko ilo aba eo, ak ij riiti Jemes 2:1-5, me ej kakkõl kõj ñan jab kalijekl̦o̦k im kõm̦m̦an em̦m̦an wõt ñan ro rem̦weiie. Ke ij ro̦o̦ll̦o̦k ñan wa eo waam, ilo ial̦ eo aõ l̦o̦k, ij lo juon jikin me ãinwõt im̦õn kabuñ im ewõr juon jain itulõñin jikin del̦o̦ñl̦o̦k eo ie ej ba: “Im̦õn Kweilo̦k an Ri-Kõnnaan ro an Jeova.”

Em̦õj iar l̦õmn̦ak ippa make, ‘Ijja m̦õk tõn mãlejjoñe armej rein. Jen lale elemen aer nãj kõm̦m̦an ñan ña.’ Em̦õj iar etal im del̦o̦ñl̦o̦k ilo Im̦õn Kweilo̦k eo ak ij jintõb, ikwõdeak, im iar ekkõn̦ak aetokne ko reppotaktak. Eo me ej lale kõjãm ekar bõkl̦o̦k ña bwe in jijet iturin juon lel̦l̦ap me ear kwal̦o̦k jouj ñan ña ilo an jipañ eõ ñan pukot eoon ko ri-kõnono eo ej kwal̦o̦ki. Ke ej jem̦l̦o̦k kweilo̦k eo, iar lukkuun l̦o̦kjenaõ kõn joñan an aolep ro rej itok im yokyokwe eõ kwal̦o̦k jouj ñan ña. Juon em̦m̦aan ear kũr ña ñan etal ñan m̦weo im̦õn bwe kõm̦ro en bwebwenato, ak kõnke ejjañin kar dedel̦o̦k aõ riiti Baibõl̦ eo, iar ba ñane, “Inãj kaalikkarwaj ñe ipojak.” Ijoke, iar jino kobal̦o̦k ilo aolep kweilo̦k ko.

Jejjo wiik tokãlik, iar etal ñan m̦weo im̦õn em̦m̦aan eo im ear uwaaki kajjitõk ko aõ kõn Baibõl̦. Juon wiik tokãlik, ear letok juon bag me eobrak kõn nuknuk ko relukkuun em̦m̦an. Ear ba ñan ña bwe armej eo an nuknuk kein epãd ilo kalbuuj, kar kalbuuji kõn wõt an pokake naanin jiroñ eo ilo Baibõl̦ ñan kwal̦o̦k yokwe ñan doon im ñan jab bar ekkatak tarin̦ae. (Ais. 2:4; Jon 13:34, 35) Kiiõ iar lukkuun tõmak bwe iloe men eo iar pukpukote—armej ro me rej mour ekkar ñan naan ko rekajju ikijjeen mour jim̦we ak mour erreo ilo Baibõl̦! Mejãnkajjik eo aõ kiiõ ejjab ñan pukot juon ãne me ãinwõt pedetaij ak ear ñan kam̦wilal̦l̦o̦k aõ katak kõn kobban Baibõl̦ eo. Kõn men in, iar jepl̦aak ñan Netherlands.

Ear bõk emãn raanin jibadekl̦o̦k jikin eo etan Groningen, ilo Netherlands. Ilo ijin, iar aikuj pukot juon aõ jerbal ñan kabwe aikuj ko aõ. Ilo juon im̦õn jerbalin kaam̦tõ me iar kanne ñan jerbal ie, peba eo me jej kanne ñan jerbal, ewõr juon kajjitõk ie ej kajjitõk kabuñ ta eo aõ. Iar je im ba, “Ri-Kõnnaan ro an Jeova.” Ke armej eo an jikin jerbal eo ear riiti, iar kile an oktak turin mejãn. Im ear ba, “Inãj call eok.” Bõtab ear jab call eõ ñan jidik.

 Ilo bar juon jikin jerbalin kaam̦tõ, ikar kajjitõk ippãn armej eo an jikin jerbal eo ñe ej aikuj jipañ. Ear kajjitõk bwe in lel̦o̦k diploma im lõta jãn jikin ko iar jerbal ie m̦okta. Im iar kõmel̦el̦eiki bwe em̦õj aõ kar kõm̦m̦an jerbalin repair ak kõm̦m̦an waan ejjerakrõk me kõm̦m̦an jãn al̦al̦. Ilukkuun kar ilbõk ke ej ba, “Kwõmaroñ jino kiin eraelep ak ewõr juon wõt men ijjab kõn̦aan bwe kwõn kõm̦m̦ane. Ijjab kõn̦aan bwe kwõn nãj kõm̦m̦an an wõr jorrããn ilo jikin jerbal in aõ bwe ña ij juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova im ij mour ekkar ñan naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦.” Ear l̦o̦kjenaõ ke ij reilo̦k ñane im iar ba, “Bar ña Ri-Kõnnaan ro an Jeova!” Ak ejjel̦o̦k pere, kõnke ar aetok kool̦an bõra im kwõdeak ko aõ, ear ba, “Eokwe alikkar ke inãj katak Baibõl̦ ippam̦!” Iar m̦õn̦õn̦õ in katak ippãn. Kiiõ ear alikkar ñan ña unin an kar armej eo an jikin jerbal eo juon kar jab calle ña. Jeova ear letok uwaakin kajjitõk eo aõ me iar kajjitõk kake jãn bũruõ. (Sam 37:4) Iar jerbal ilo jikin jerbalin kaam̦tõ eo an em̦m̦aan eo jeid im jatid ium̦win juon iiõ. Im ilo kar iien in, ear ekkatak Baibõl̦ ippa, innem tokãlik iar peptaij ilo Jãnwõde 1974 eo.

Juon allõñ tokãlik, iar del̦o̦ñ ilo juon jerbal ekããl—jerbalin bainier—juon jerbal me ear bõktok el̦ap lañlõñ ñan ña. Allõñ eo tok juon, iar em̦m̦akũt ñan Amsterdam bwe in rejetake kurub eo ekããl me ej kab jutak ilo kajin Spanish. Elukkuun kalañlõñ ilo ad maroñ katak Baibõl̦ ippãn armej ro ilo kajin Spanish im Portuguese! Ilo Mãe 1975 eo, iar bõk juon jeraam̦m̦an ñan bõk jerbalin jipejel̦ bainier.

Juon raan, juon jeid im jatid kõrã me ej jipejel̦ bainier etan Ineke ear itok ñan kweilo̦k eo am ilo kajin Spanish bwe en kwal̦o̦k kajjien rũkkatak Baibõl̦ eo an jãn Bolivia ñan kõm. Kõm̦ro Ineke kar pepe ñan kal̦apl̦o̦k am jel̦ãl̦o̦k kajjien doon ilo am̦ro jeje lõta ñan doon, im ear jino alikkar an juon wõt kain mejãnkajjik ko am̦ro. Kõm̦ro kar m̦are ilo 1976 eo im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo am̦ro jipejel̦ bainier m̦ae 1982 eo ke kar kũr kõm̦ro ñan pãd ilo kilaaj eo kein ka 73 ilo jikuul̦in Giliad. Kõm̦ro kar lukkuun ilbõk im m̦õn̦õn̦õ ke kar jitõñ kõm̦ro ñan jerbal ilo ijoko iturilik ilo Africa, kõm̦ro kar jerbal ium̦win l̦alem iiõ ilo Mombasa, Kenya! Im ilo 1987 eo, kar jitõñ kõm̦ro ñan jerbal ilo Tanzania, ijin me em̦õj jol̦o̦k jãn an kar ban ak aer kar kõmo̦ik jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad ie. Kõm̦ro kar pãd ijin ium̦win 26 iiõ ko m̦okta jãn am̦ro bar jepl̦aak ñan Kenya.

Am kar jipañ armej ro me rej kwal̦o̦k aer m̦õn̦õn̦õ in katak Baibõl̦ bwe ren jel̦ã katak ko rem̦ool, ear letok ñan kõm juon mour eo el̦ap tokjãn. Ñan waanjoñak, rũkkatak eo aõ kar m̦oktata ilo Mombasa kar juon em̦m̦aan me iar iioone ke ij kwal̦o̦k naan ilo̦bwilej. Ãlikin aõ lel̦o̦k ruo magazine ñane, ear ba, “Ñe em̦õj aõ riiti men kein, kiiõ inej ita?” Wiik eo tok juon, kõm̦ro kar jino katak Baibõl̦ kõn bok eo etan Kwo Maroñ Mour Indrio ilo Paradise Lõl, me ej kab m̦õj kõjjel̦ã kake ilo kajin Swahili. Ear peptaij juon iiõ tokãlik im ear jino rekũl̦ar bainier. Jãn iien eo m̦aanl̦o̦k, e im kõrã eo pãleen rar maroñ jipañ enañin 100 armej ro ñan aer ajel̦o̦k mour ko aer im peptaij.

Ilo tõre eo iar jino mel̦el̦e kõn karõk eo kõn mour ak unin mour, eñjake eo iar bõke ear ãinwõt eñjake eo an ri-wiakake eo me ej itoitak jãn jikin ñan jikin im ear lo juon bõõr elukkuun jejuwaan im ear jab kõn̦aan luuji bõõr in. (Matu 13:45, 46) Iar kõn̦aan kõjerbal mour e aõ ñan jipañ ro jet ñan aer maroñ lo mour eo me elukkuun l̦ap tokjãn. Ña im kõrã eo ippa, kõm̦ro kar lukkuun lo wãween an Jeova kõjeraam̦m̦an armej ro an kõn juon mour eo me elukkuun l̦ap tokjãn.