Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

OSHITUKULWA SHOKUKONAKONWA 44

Ouwa ulipi hatu mono mohole yaJehova i na oudiinini?

Ouwa ulipi hatu mono mohole yaJehova i na oudiinini?

‘Alushe ouwanghenda wOmwene tau kala po.’ — EPS. 136:1.

EIMBILO 108 Ohole yaKalunga i na oudiinini

EXUKU LOSHITUKULWA *

1. Eladipiko lilipi Jehova e tu pa?

OHOLE i na oudiinini oi li oukwatya wa fimanenena kuJehova. (Hos. 6:6) Ota ladipike pahole ovapiya vaye navo va kale va tala ko oukwatya oo wa fimana. Kalunga okwe tu ladipika okupitila momuprofeti waye, Mika, kutya natu kale tu na “efilonghenda,” ile tu tye ohole i na oudiinini. (Mika 6:8) Ashike opo tu dule okuninga ngaho, otwa pumbwa tete okuuda ko kutya ohole i na oudiinini oshike.

2. Ohole i na oudiinini oshike?

2 Ohole i na oudiinini oshike? Outumbulilo “ohole i na oudiinini” owa holoka lwoikando 230 lwaapo mo-New World Translation of the Holy Scriptures. Ohole i na oudiinini oshike? Ngeenge omunhu oku na ohole i na oudiinini, oha kala e hole omunhu mukwao neenghono, noha twikile okukala e mu hole nokukala omudiinini kuye filufilu. Jehova oye e li oshihopaenenwa sha denga mbada shi na sha nohole i na oudiinini. Moshitukulwa eshi, ohatu ka kundafana nghee Jehova ha ulikile ovanhu ohole i na oudiinini. Moshitukulwa tashi shikula ko, ohatu ka kundafana nghee tu li ovapiya vaJehova hatu dulu oku mu hopaenena mokuulikila ovanhu vakwetu ohole i na oudiinini.

JEHOVA ‘OMUNENE MOUWANGHENDA’

3. Jehova okwa lombwela shike Moses shi na sha naye mwene?

3 Diva konima eshi Ovaisrael va dja muEgipiti, Jehova okwa li a hololela Moses edina laye nosho yo omaukwatya aye. Okwa ti: “Omwene Kalunga omunefilonghenda, Kalunga omunanghenda, omunanheni, nomunene mouwanghenda nomoudiinini, nouwanghenda waye te u diinine kovanhu omayovi, ou ta dimi po omanyonauno nomatauluko nomatimba.” (Ex. 34:6, 7) Eshi Jehova a lombwela Moses eendjovo odo dihokwifa, okwe mu lombwela yo oshinima shimwe she likalekelwa kombinga youwanghenda waye, ile tu tye ohole i na oudiinini. Oshike osho?

4-5. (a) Jehova okwe lipopya ngahelipi ye mwene? (b) Omapulo elipi hatu ka kundafana?

4 Osha pumba Jehova e lipopye kutya oku na ohole i na oudiinini, ashike okwa ti kutya ‘oku yadi ohole i na oudiinini, NW.’ Outumbulilo oo owa longifwa lwoikando i dulife pu 6 mOmbiibeli. (Num. 14:18; Neh. 9:17; Eps. 86:15; 103:8; Joel 2:13; Jona 4:2) Oikando aishe oyo, outumbulilo oo owa yukifwa ashike kuJehova, ndele hakovanhu. Kashi fi tuu shididilikwedi, eshi Jehova e lipopya ye mwene kutya oku na ohole i na oudiinini? Osha yela kutya ohole i na oudiinini oi li oukwatya wa fimana kuye. * Nomolwaasho ohamba David ya popya ya ti: “Omwene, ouwanghenda woye otau hange fiyo okeulu . . . Kalunga, ouwanghenda woye ounyenye u fike peni! Ovana vovanhu ohava hondama momudidimbe womavava oye.” (Eps. 36:5, 7) Ngaashi David, mbela nafye ohatu pandula ngoo ouwanghenda waKalunga, ile tu tye ohole yaye i na oudiinini?

5 Opo tu dule okuuda ko kutya ohole i na oudiinini oshike, natu ka kundafaneni omapulo avali: Oolyelye Jehova ha ulikile ohole i na oudiinini? Nouwa ulipi hatu mono, ngeenge Jehova te tu ulikile ohole i na oudiinini?

OOLYELYE JEHOVA HA ULIKILE OHOLE I NA OUDIININI?

6. Oolyelye Jehova ha ulikile ohole i na oudiinini?

6 Oolyelye Jehova ha ulikile ohole i na oudiinini? Ombiibeli oya popya kutya ohatu dulu okukala tu hole oinima ihapu, ngaashi “oilonga yomomapya,” “omaviinyu nomaadi,” “outekuduliko,” “eshiivo” nosho yo “ounongo,” okutumbula po ashike inini yomuyo. (2 Omaf. 26:10; Omayel. 12:1; 21:17; 29:3) Onghee hano, ohole i na oudiinini ihai ulikwa nandenande okupitila moinima, ndele ohai ulikwa ashike kovanhu. Ashike ohole yaJehova i na oudiinini ihai ulikilwa keshe umwe. Ohai ulikilwa ashike ovo ve na ekwatafano le likalekelwa naye. Kalunga ketu omudiinini kookaume kaye. Oku na elalakano le likalekelwa li na sha navo, noke na efiku a efe po okukala e va hole.

Jehova oha ningile ovanhu aveshe oinima iwa, nokuli naavo ihave mu longele (Tala okatendo 7) *

7. Jehova okwa ulikila ngahelipi ovanhu ohole?

7 Jehova oha ulikile ovanhu aveshe ohole. Jesus okwa li a lombwela omulumenhu Nikodemus, a ti: “Molwaashi Kalunga oku hole ounyuni [ovanhu] neenghono, okwa yandja Omona waye ewifa, opo keshe ou te mu itavele aha hanaunwe po ndele a ka mone omwenyo waalushe.” — Joh. 3:1, 16; Mat. 5:44, 45.

Metwokumwe neendjovo odo da popiwa kohamba David nosho yo komuprofeti Daniel, Jehova oha ulikile ohole i na oudiinini ovo have mu tila, ve mu hole nohava diinine oipango yaye (Tala okatendo 8-9)

8-9. (a) Omolwashike Jehova ha ulikile ovapiya vaye ohole i na oudiinini? (b) Oshike hatu ka kundafana paife?

8 Ngaashi sha tumbulwa nale, Jehova oha ulikile ohole i na oudiinini ovanhu ovo ve na ekwatafano le likalekelwa naye, ovapiya vaye. Oumbangi oo, ou liwetikile meendjovo odo da popiwa kohamba David nosho yo komuprofeti Daniel. Pashihopaenenwa, David okwa ti: “Diinina ouwanghenda woye kwaava tave ku shiiva.” “Ouwanghenda wOmwene, oo ohau kala alushe fiyo alushe kombada yaava, have mu tila.” Daniel okwa popya a ti: “Akutu Omwene, Kalunga [munene] nowa tilika, Ove ou to diinine ehangano nouwanghenda kwaava ve ku tila nokuwanifa oipango yoye.” (Eps. 36:10; 103:17; Dan. 9:4) Metwokumwe neendjovo odo da nwefwa mo, Jehova oha ulikile ovapiya vaye ohole i na oudiinini, molwaashi ove mu shii, have mu tila, ve mu hole nohava twikile okudiinina oipango yaye. Jehova oha ulikile ohole i na oudiinini, ovo have mu longele monghedi oyo a hokwa, ovapiya vaye vashili.

9 Ofimbo inatu hovela okulongela Jehova, okwa kala he tu ulikile ohole, oyo ha ulikile ovanhu aveshe. (Eps. 104:14) Onghee hano, tu li ovapiya vaye, nafye ohatu mono ouwa mohole yaye i na oudiinini. Jehova okwe tu shilipaleka tu li ovapiya vaye, a ti: “Ouwanghenda wange itau kanduka po vali pwoove.” (Jes. 54:10) David naye okwe shi mona ye mwene nokwa ti: “Omwene okwe lihoololela omuyuki,” ile tu tye oha ungaunga novapiya vaye ovadiinini monghedi ye likalekelwa. (Eps. 4:3) Mbela osho oshi na oku tu linyengifa tu ninge shike? Omupsalme okwa ti: “Ou e nounongo ne shi diladile, ye na shipaashipe omaningilo ouwanghenda wOmwene.” (Eps. 107:43) Tu na eendjovo odo momadiladilo, natu ka kundafaneni eenghedi dopatatu omo Jehova ha ulikile ovapiya vaye ohole i na oudiinini, nouwa oo hava mono mo.

OHOLE YAJEHOVA I NA OUDIININI OHAI TU KWAFELE NGAHELIPI?

Jehova oha yandje omanangeko noupuna a wedwa po, kwaavo have mu longele (Tala okatendo 10-16) *

10. Ohole yaKalunga i na oudiinini, oyo hai kala po alushe, ohai tu kwafele ngahelipi? (Epsalme 31:7)

10 Ohole yaKalunga i na oudiinini ohai kala po alushe. Oukwatya oo wa fimana ouwanghenda, ile ohole i na oudiinini, owa tumbulwa lwoikando 26 mEpsalme 136. Ovelishe yotete, otai ti: “Panduleni Omwene, osheshi Oye omuwa! Osheshi alushe ouwanghenda waye tau kala po.” (Eps. 136:1) Okudja povelishe 2 fiyo 26, omu na outumbulilo “ouwanghenda waye tau kala po.” Eshi hatu lesha Epsalme olo, otashi ke tu kumwifa okumona kutya oikando ihapu, Jehova okwa twikila okuulikila ovanhu ohole i na oudiinini. Outumbulilo “ouwanghenda waye tau kala po,” otau tu shilipaleke kutya ohole yaKalunga yokuhola ovapiya vaye ihai lunduluka. Itashi tu tu tuu omukumo neenghono okushiiva kutya Jehova iha efa diva okukala e hole ovapiya vaye! Ashike ngeenge okwa hovele okukala e hole omunhu wonhumba, oo he mu longele, oha kala alushe puye, unene tuu pomafimbo oo madjuu. Nghee hatu mono ouwa: Okukala tu shii kutya Jehova oha kala pamwe nafye, ohashi tu etele ehafo noku tu pameka tu dule okuungaunga neenghalo didjuu, odo twa taalela notu twikile okulongela Jehova. — Lesha Epsalme 31:7.

11. Metwokumwe nEpsalme 86:5, oshike hashi linyengifa Jehova e tu dimine po?

11 Ohole yaKalunga i na oudiinini ohai mu linyengifa e tu dimine po. Ngeenge Jehova okwa mono omulunde e livela ombedi, ndele ta efa po oinima oyo e tonde, ohole i na oudiinini ohai mu linyengifa e mu dimine po. Omupsalme David okwa popya shi na sha naJehova, a ti: “Ye ite tu ningile eshi sha yeleka omatimba etu, ndele ite tu alulile shi fike powii wetu.” (Eps. 103:8-11) David oku shii nghee omunhu ha kala e udite, ngeenge e udite ondjo nokwa nyika oluhodi, eshi eliudo laye tali mu nyenyetele. Ashike okwa li yo e shii kutya Jehova oku “yadi ekufilo.” Oshike hashi linyengifa Jehova e tu dimine po? Enyamukulo otali hangwa mEpsalme 86:5. (Lesha.) Onghee hano, ngaashi David a popya meilikano, ohole yaJehova i na oudiinini ohai mu linyengifa a kufile po ovo tave mu pula edimine po.

12-13. Oshike tashi ke tu kwafela, ngeenge otwa wililwa po komanyono omonakudiwa?

12 Ngeenge twa nyona, osha yuka okukala tu udite ondjo shi na sha naasho twa ninga. Ohashi tu kwafele tu livele ombedi notu yukife eenghatu detu. Ovapiya vaJehova vamwe ova wililwa po neenghono, omolwomapuko avo omonakudiwa. Omitima davo ohadi kala tadi va hokololifa, ile tadi va lombwele kutya Jehova ke na efiku e va dimine po, kashi na nee mbudi kutya ove livela ombedi shi fike peni. Ngeenge oto ungaunga nomaliudo a tya ngaho, otashi ke ku kwafela, ngeenge owe lihongo kutya Jehova okwa halelela oku ku ulikila ohole i na oudiinini.

13 Nghee hatu mono ouwa: Nonande inatu wanenena, ohatu dulu okulongela Jehova twa hafa tu na eliudo la koshoka. Ohatu dulu okuninga ngaho, molwaashi “ohonde yOmona waye Jesus otai ke tu koshola omanyono etu aeshe.” (1 Joh. 1:7) Ngeenge owa teka omukumo omolwokuhawanenena kwonhumba, ile kwongadi, dimbuluka kutya Jehova okwa halelela shili oku ku dimina po, ngeenge owe livele ombedi. Tala nghee David a kwatakanifa ohole i na oudiinini nediminepo. Okwa shanga a ti: “Apa pe fike oule weulu kombada yedu, opo ope fike yo ounene wouwanghenda waye kombada yaava have mu tila; ngaashi oushilo nouninginino u lili kokule, osho Ye ha ehenifa omanyono etu kokule nafye.” (Eps. 103:11, 12) Heeno, puJehova “ope nedimepo lomatimba mahapu.” — Jes. 55:7.

14. David okwa popya shike shi na sha nonghedi omo ohole yaJehova i na oudiinini hai tu amene?

14 Ohole yaKalunga i na oudiinini ohai tu amene pamhepo. Eshi David a li ta popi naJehova okupitila meilikano, okwa ti: “Oove oshihondamwa shange, to amene nge koudjuu; oto dingililifa nge nehafo lexupifo. . . . Ou te lineekele Omwene, ota dingililwa konghenda.” (Eps. 32:7, 10) Ngaashi ashike omakuma oshilando shopefimbo lonale a li haa amene ovo ve li moshilando, ohole yaJehova i na oudiinini ohai kala ye tu dingilila. Ohai tu amene pamhepo koinima oyo ya nyika oshiponga, oyo tai yeleke oudiinini wetu. Onghee hano, ohole yaJehova i na oudiinini oyo hai mu linyengifa e tu nanene kuye. — Jer. 31:3.

15. Ekwatafano lilipi li li pokati kohole yaJehova i na oudiinini nohotemanya nengholo?

15 David okwa longifa yo eyelekanifo limwe, opo a ulike nghee Kalunga ha amene ovapiya vaye. Okwa shanga a ti: “Kalunga Oye ohote yange, Kalunga kange omunanghenda.” David okwa popya yo shi na sha naJehova, a ti: “Ou ta pe nge onghenda, nohotemanya yange, nengholo lange, nomuxupifi wange, noshikelelifo shange, kwaau oko nde lineekela.” (Eps. 59:17; 144:2) Omolwashike David a kwatakanifa ohole yaJehova i na oudiinini nengholo nosho yo nohotemanya? Kashi na nee mbudi kutya otu li peni kombada yedu, shimha ashike tu li ovapiya vaye, Jehova ota ka twikila oku tu amena koinima aishe oyo tai dulu okunyona po ekwatafano letu le likalekelwa naye. Eshilipaleko la faafana otali hangwa yo mEpsalme 91. Omushangi wEpsalme olo okwa ti: “Ye ota ti kOmwene: ‘Eameno lange, nohotengulu yange.’” (Eps. 91:1-3, 9, 14) Moses naye okwa longifa eyelekanifo la faafana shi na sha neameno laJehova. (Eps. 90:1) Natango, ofimbo Moses i na fya, okwa li vali a popya eendjovo dimwe tadi kumu omutima. Okwa shanga a ti: “Kalunga kaalushe Oye ehondameno loye, ndele koshi omaoko aye aalushe tae ku papata.” (Deut. 33:27) Mbela outumbulilo “koshi omaoko aye aalushe tae ku papata,” otau tu lombwele shike kombinga yaJehova?

16. Jehova ohe tu kwafele meenghedi dopavali dilipi? (Epsalme 136:23)

16 Ohatu kala tu udite tu li meameno, eshi Jehova e li Ohotemanya yetu. Omafimbo amwe otashi dulika tu kale twa teka omukumo, notu udite itatu dulu okuyambuka po. Pomafimbo a tya ngaho, Jehova oshike ha ningi po? (Lesha Epsalme 136:23.) Oha tula omaoko aye meenghwapa doye, te ku yambula po, noku ku kwafela uha kale vali wa nyika oluhodi, ile wa teka omukumo. (Eps. 28:9; 94:18) Nghee hatu mono ouwa: Otu shii kutya ohatu dulu okukala alushe twe lineekela muye, naasho ohashi tu kwafele meenghedi dopavali. Yotete, otu na onhele yeameno, kashi na nee mbudi kutya otu li peni. Onhivali, Tate yetu womeulu omunahole oku na ko nasha nafye neenghono.

KALUNGA OTA KA TWIKILA OKU TU ULIKILA OHOLE I NA OUDIININI

17. Otu na elineekelo lilipi omolwohole yaKalunga i na oudiinini? (Epsalme 33:18-22)

17 Ngaashi twa kundafana nale, ohatu dulu okukala noushili kutya ngeenge twa taalela eshongo, Jehova ote ke tu yambidida, opo tu kale ovadiinini kuye. (2 Kor. 4:7-9) Omuprofeti Jeremia okwa ti: ‘Molwouwanghenda wOmwene fye inatu kombwa po sheke, osheshi omafilonghenda aye kae na apa taa xulu po.’ (Eimb. kemo 3:22) Ohatu dulu okukala noushili kutya Jehova ota ka twikila oku tu ulikila ohole i na oudiinini. Ombiibeli oya ti: “Eisho lOmwene otali taalele kwaava have mu tila, okwaava va teelela ouwanghenda waye.” — Lesha Epsalme 33:18-22.

18-19. (a) Oshike twa hala okukaleka momadiladilo? (b) Oshike hatu ka kundafana moshitukulwa tashi shikula ko?

18 Oshike twa hala okukaleka momadiladilo? Ofimbo inatu hovela okulongela Jehova, otwa li hatu mono ouwa mohole oyo hau ulikile ovanhu aveshe. Ashike tu li ovapiya vaye ohatu mono yo ouwa mohole yaye i na oudiinini. Ohole ya tya ngaho, oyo hai linyengifa Jehova e tu papatele nomaoko aye. Ota ka kala alushe popepi nafye, nota ka wanifa po elalakano laye li na sha nafye. Okwa hala tu kale ookaume kaye fiyo alushe. (Eps. 46:1, 2, 7) Onghee hano, kashi na nee mbudi kutya otwa taalela eshongo la tya ngahelipi, Jehova ote ke tu pa eenghono odo twa pumbwa, opo tu kale ovadiinini kuye.

19 Otwa mona nghee Jehova ha ulikile ovapiya vaye ohole i na oudiinini. Ashike naye okwa hala tu kale hatu ulikile ovanhu vakwetu ohole i na oudiinini. Ongahelipi hatu dulu okuninga ngaho? Oshitukulwa tashi shikula ko, otashi ka popya kombinga yoshikundafanwa osho sha fimana.

EIMBILO 136 Jehova ne ku pe “ondjabi” iwa

^ okat. 5 Ohole i na oudiinini oshike? Oolyelye Jehova ha ulikile ohole i na oudiinini, nongahelipi hava mono ouwa muyo? Omanyamukulo omapulo oo, otaa ka kundafanwa moitukulwa ivali yotete, oyo tai ka kundafana kombinga youkwatya oo wa tongomana.

^ okat. 4 Omautumbulilo amwe oo taa ulike kutya Kalunga omunene mouwanghenda, ile oku yadi ohole i na oudiinini, otaa hangwa meevelishe dimwe dOmbiibeli. — Tala Nehemia 13:22; Epsalme 69:13; 106:7 nosho yo Omaimbilokemo 3:32.

^ okat. 54 OMASHANGELO OMAFANO: Jehova ta ulikile ovanhu aveshe ohole, mwa kwatelwa novapiya vaye. Omafano oo e li pombada yovanhu taa ulike eenghedi dimwe, omo Kalunga a ulika kutya oku tu hole. Oshinima shimwe sha fimanenena, osho a ninga, osheshi a yandja Omona waye Jesus e tu file.

^ okat. 62 OMASHANGELO OMAFANO: Ovo va ninga ovapiya vaJehova nove na eitavelo mekuliloyambo, Jehova oha ungaunga navo monghedi ye likalekelwa. Ihava mono ashike ouwa mohole oyo Kalunga ha ulikile ovanhu aveshe, ndele ohava mono yo ouwa mohole i na oudiinini, oyo Kalunga ha ulikile ashike ovapiya vaye.