48. UURIMISARTIKKEL
„Olge pühad”
„Saage pühaks kogu oma eluviisilt.” (1. PEETR. 1:15)
LAUL 34 Ma käin laitmatuses
ÜLEVAADE *
1. Mis nõuande Peetrus usukaaslastele andis ja miks võib tunduda võimatu seda järgida?
ÜKSKÕIK, kas meil on taevase või maise elu lootus, on meil kõigil kasulik uurida apostel Peetruse sõnu esimese sajandi võitud kristlastele. Ta kirjutas: „Saage pühaks kogu oma eluviisilt, nii nagu on püha ka Jumal, kes teid on kutsunud, sest on kirjutatud: „Olge pühad, sest mina olen püha.”” (1. Peetr. 1:15, 16.) Neist sõnadest näeme, et meil on võimalik jäljendada Jehoovat, kes on pühaduses parim eeskuju. Me saame olla pühad ja peaksimegi olema. See võib tunduda võimatu, kuna oleme ebatäiuslikud. Peetrus tegi ka ise vigu, siiski ilmneb tema elust, et Jehoova teenijatel on võimalik saada pühaks.
2. Mis küsimusi me selles artiklis käsitleme?
2 Selles artiklis käsitleme järgmisi küsimusi. Mida tähendab olla püha? Mida räägib piibel Jehoova pühaduse kohta? Kuidas saada pühaks kogu oma eluviisilt? Kuidas on omavahel seotud pühadus ja meie suhted Jehoovaga?
MIDA TÄHENDAB OLLA PÜHA?
3. Milline on mõne arvates püha inimene, kuid mida ütleb piibel?
3 Mõnede arvates on püha inimene surmtõsine, vaga ilmega ja kannab vaimulikurüüd. Kuid piibli järgi see pole nii. Jehoova kohta, kes on püha, öeldakse seal, et ta on õnnelik. (1. Tim. 1:11.) Ka tema teenijaid nimetatakse õnnelikuks. (Laul 144:15.) Ja Jeesus mõistis hukka need, kes vaga mulje jätmiseks silmapaistvaid riideid kandsid ja häid tegusid tegid. (Matt. 6:1; Mark. 12:38.) Meie kui kristlaste arusaam pühadusest põhineb sellel, mida õpetab piibel. Me mõistame, et kui Jehoova käsib meil olla püha, siis on see võimalik. Aga enne kui saame olla pühad kogu oma eluviisilt, on vaja teada, mida see tähendab.
4. Millele viitavad piiblis sõnad „püha” ja „pühadus”?
4 Mida tähendab olla püha? Piiblis viitavad sõnad „püha” ja „pühadus” moraalsele ja usulisele puhtusele. Need sõnad kannavad endas ka mõtet eraldatusest Jumala teenimiseks. Niisiis oleme pühad, kui oleme moraalselt puhtad, teenime Jehoovat talle meelepäraselt ja meil on temaga isiklik suhe. See, et meie, ebatäiuslikud inimesed, võime olla püha Jumalaga lähedased, on midagi väga erilist.
„PÜHA, PÜHA, PÜHA ON VÄGEDE JEHOOVA!”
5. Mida me õpime Jehoova kohta seeravite sõnadest?
5 Jehoova on absoluutses mõttes püha. Seda kinnitasid seeravid – inglid, kes teenivad Jehoova trooni juures –, hüüdes: „Püha, püha, püha on vägede Jehoova!” (Jes. 6:3.) Ka inglid ise on pühad, muidu ei saaks neil olla Jehoovaga lähedasi suhteid. Seetõttu muutusid pühaks ka paigad, kus nad sõnumeid edastasid, nagu näiteks põleva põõsa ümbrus. (2. Moos. 3:2–5; Joosua 5:15.)
Ülempreestri turbani küljes on kuldplaat, millele on uurendatud sõnad „Jehoova on püha” (vaata lõike 6 ja 7)
6., 7. a) Kuidas rõhutas Mooses Jehoova pühadust, nagu on näha tekstidest 2. Moosese 15:1 ja 11? b) Mis tuletas iisraellastele meelde, et Jehoova on püha? (Vaata kaanepilti.)
6 Kui Mooses ja iisraellased olid Punasest merest läbi läinud, ütles Mooses neile, et nende Jumal Jehoova on püha. (Loe 2. Moosese 15:1, 11.) Egiptlaste ja kaananlaste jumalateenimine oli aga kõike muud kui püha. Kaananlaste jumalateenimise hulka kuulusid laste ohverdamine ja väärastunud seksuaalsuhted. (3. Moos. 18:3, 4, 21–24; 5. Moos. 18:9, 10.) Ent Jehoova ei käsi oma teenijatel teha kunagi midagi ebapuhast, alandavat või julma. „Jehoova on püha”, nagu oli uurendatud kuldplaadile, mis oli ülempreestri turbani küljes. (2. Moos. 28:36–38.)
7 See kiri kuldplaadil tuletas kõigile, kes seda nägid, meelde, et Jehoova on püha. Ja isegi kui mõnel iisraellasel polnud võimalik seda oma silmaga näha, kuulis ta sama mõtet, kui seadust kõigile – nii meestele, naistele kui ka lastele – ette loeti. (5. Moos. 31:9–12.) Näiteks on Moosese seaduses öeldud: „Mina olen Jehoova, teie Jumal. ... Olge siis pühad, sest mina olen püha!” ja „Te peate olema minu ees pühad, sest mina, Jehoova, olen püha.” (3. Moos. 11:44, 45; 20:7, 26.)
8. Mida me õpime tekstidest 3. Moosese 19:2 ja 1. Peetruse 1:14–16?
8 Vaatame lähemalt ühte mõtet, mis kõigile iisraellastele ette loeti ja mis leidub kirjakohas 3. Moosese 19:2. Jehoova ütles Moosesele: „Ütle tervele iisraellaste kogudusele: „Olge pühad, sest mina, teie Jumal Jehoova, olen püha.”” Võib-olla neid sõnu Peetrus tsiteeriski, kui ta innustas kristlasi olema pühad. (Loe 1. Peetruse 1:14–16.) Kuigi Moosese seadus enam ei kehti, kinnitavad need Peetruse sõnad, et Jehoova teenijad peaksid olema pühad, nagu tema on püha, ükskõik kas neil on taevase või maise elu lootus. (1. Peetr. 1:4; 2. Peetr. 3:13.)
„SAAGE PÜHAKS KOGU OMA ELUVIISILT”
9. Miks tasub uurida 3. Moosese 19. peatükki?
9 Kuidas me saame olla pühad? Jehoova annab selleks konkreetseid nõuandeid ning mõned neist on kirjas 3. Moosese 19. peatükis. Õpetlane Marcus Kalisch kirjutas: „See on üks sisutihedamaid ja mitmekesisemaid peatükke, vahest isegi tähtsaim peatükk 3. Moosese raamatus, kui mitte kogu pentateuhis.” Vaatame nüüd sellest peatükist mõnda salmi, mis aitavad meil olla pühad.
Kuidas järgida põhimõtet, mis on tekstis 3. Moosese 19:3? (Vaata lõike 10–12) *
10., 11. Mis käsk on kirjas tekstis 3. Moosese 19:3 ja kui tähtis see on?
10 Vahetult pärast seda, kui Jehoova oli öelnud iisraellastele, et neil tuleb olla püha, lisas ta: „Igaüks teist austagu oma ema ja isa … Mina olen Jehoova, teie Jumal.” (3. Moos. 19:2, 3.)
11 Järelikult on Jehoovale väga tähtis, et me oma vanemaid austaksime. Kord küsis üks mees Jeesuselt: „Mida head ma pean tegema, et saada igavene elu?” Ühe asjana mainis Jeesus, et ta peab austama oma isa ja ema. (Matt. 19:16–19.) Ühel teisel korral mõistis Jeesus hukka variserid ja kirjatundjad, kes olid leidnud kavala mooduse vanemate eest hoolitsemist vältida. Ta ütles, et nad on Jumala sõna kõrvale heitnud. (Matt. 15:3–6.) Jumala sõna hulka kuulub käsk vanemaid austada, mis on kümnest käsust viies ja mis on kirjas ka tekstis 3. Moosese 19:3. (2. Moos. 20:12.)
12. Millele me võiksime mõelda seoses käsuga tekstis 3. Moosese 19:3?
12 Meil igaühel tuleks mõelda, kas me austame oma vanemaid, nagu Jehoova soovib. Kui tunned, et sul pole selles vallas väga hästi läinud, võiksid püüda olukorda parandada. Sa ei saa muuta minevikku, kuid sa saad teha nüüd ja edaspidi oma vanemate heaks midagi enamat. Võib-olla on sul võimalik nendega tihemini aega veeta või neile rohkem toeks olla. Ehk saad toetada neid rahaliselt või emotsionaalselt või aidata neil usku tugevana hoida. Nii toimid kooskõlas käsuga, mis on kirjas tekstis 3. Moosese 19:3.
13. a) Mis käsk veel on tekstis 3. Moosese 19:3? b) Kuidas me saame Jeesusest eeskuju võtta? (Vt Luuka 4:16–18.)
13 Samast salmist saame teada veel midagi selle kohta, kuidas olla püha. Seal on käsk pidada hingamispäeva. Kuigi kristlastena me hingamispäeva ei pea, on sellest käsust meilgi midagi õppida. Hingamispäev oli aeg, mil puhati tavapärastest töödest ja keskenduti Jumala teenimisele. * Ka Jeesusel oli tavaks hingamispäeval sünagoogis käia ja seal pühakirja lugeda. (2. Moos. 31:12–15; loe Luuka 4:16–18.) Käsk pidada hingamispäeva tuletab meile meelde, kui tähtis on võtta regulaarselt aega Jehoova teenimisega seotud asjade jaoks. Nii tekib meil Jehoovaga lähedane isiklik suhe, mis on hädavajalik, et olla tema silmis püha.
TUGEVDA OMA SUHTEID JEHOOVAGA
14. Millist põhitõde rõhutatakse 3. Moosese 19. peatükis?
14 3. Moosese 19. peatükis kordub sageli üks põhitõde, mille meeles hoidmine aitab meil jääda pühaks. Neljas salm lõpeb sõnadega „Mina olen Jehoova, teie Jumal”. See mõte esineb selles peatükis 16 korda ja ka kümnest käsust esimeses, mis kõlab: „Mina olen Jehoova, sinu Jumal ... Sul ei tohi olla teisi jumalaid minu kõrval.” (2. Moos. 20:2, 3.) Iga kristlane, kes tahab olla püha, peab hoolitsema selle eest, et miski ega keegi ei saaks talle tähtsamaks kui suhted Jehoovaga. Ja kuna me kanname Jehoova nime, tuleb meil hoiduda kõigest, mis seda püha nime määrida võiks. (3. Moos. 19:12; Jes. 57:15.)
15. Mida me õpime 3. Moosese 19. peatüki salmidest, mis räägivad ohverdamisest?
15 Jehoova seadustele alludes näitasid iisraellased, et nad peavad teda oma Jumalaks. 3. Moosese 18:4 ütleb: „Teil tuleb kinni pidada minu õigusnormidest ja seadustest ning järgida neid. Mina olen Jehoova, teie Jumal.” 3. Moosese 19. peatükis on kirjas mõned neist seadustest. Näiteks salmides 5–8, 21 ja 22 räägitakse loomohvrite toomisest. Iisraellased pidid tooma neid õigel viisil, muidu oleksid nad „teotanud seda, mis on Jehoova silmis püha”. Ka meie soovime olla Jehoovale meelepärased, seepärast tahame tuua talle vastuvõetavaid kiitusohvreid. (Heebr. 13:15.)
16. Milline põhimõte tuleb välja tekstist 3. Moosese 19:19?
16 Et olla Jumala silmis püha, tuleb meil erineda neist, kes teda ei teeni. See põhimõte tuleb välja tekstist 3. Moosese 19:19, kus öeldakse: „Te ei tohi kanda kahest erisugusest lõngast kootud riideeset.” See seadus eristas iisraellasi nendest rahvastest, kes Jehoovat ei teeninud. Meil tänapäeval pole muidugi midagi selle vastu, et riietes on kasutatud eri materjale, kuid meilgi tuleb erineda inimestest, kes ei ela piibli põhimõtete järgi. See ei pruugi olla lihtne. Mõnikord võivad kooli- või töökaaslased, sugulased või teised avaldada meile survet oma põhimõtetes järeleandmisi teha. Me küll armastame oma sugulasi ja teisi ligimesi, ent kuna meile on kõige tähtsam meeldida Jehoovale, oleme valmis teistest erinema. Ja nagu varem mainitud, kannabki pühadus endas mõtet eraldatusest Jumala teenistuseks. (2. Kor. 6:14–16; 1. Peetr. 4:3, 4.)
Mida me õpime tekstist 3. Moosese 19:23–25? (Vaata lõike 17, 18) *
17., 18. Kuidas järgida põhimõtet, mille leiame tekstist 3. Moosese 19:23–25?
17 Sõnad „mina olen Jehoova, teie Jumal” toonitasid iisraellastele, et kõige tähtsamad on nende suhted Jehoovaga. Üks näide on tekstis 3. Moosese 19:23–25 (loe). Kui iisraellane istutas viljapuu, ei tohtinud ta kolm aastat selle vilja süüa ja neljanda aasta viljad pidi ta viima Jehoova pühamusse. Alles viiendal aastal tohtis puu omanik ise selle vilja süüa. See seadus aitas iisraellastel mõista, et nende vajadused pole kõige tähtsamad. Nad pidid hoidma Jehoova teenimist esikohal ja olema kindlad, et ta hoolitseb nende eest, nii et neil on piisavalt süüa. Ja neil tuli pühamusse heldelt ande viia.
18 Need salmid tuletavad meile meelde Jeesuse sõnu mäejutluses. Ta ütles: „Ärge olge mures … mida süüa või mida juua ... Teie taevane isa teab ju, et te seda kõike vajate.” Meil pole mingit põhjust kahelda, et Jehoova hoolitseb meie eest; ta hoolitseb ju isegi lindude eest. (Matt. 6:25, 26, 32.) Meie omakorda saame aidata teisi ning teha annetusi koguduse kulude katteks. Jehoova märkab meie heldekäelisust ja tasub meile. (Matt. 6:2–4.)
19. Mida kasulikku leidsid sina 3. Moosese 19. peatükist?
19 Oleme nüüd uurinud mõningaid salme 3. Moosese 19. peatükist ja näinud, kuidas me saame olla oma püha Jumala moodi. Tema eeskuju järgides võime saada pühaks kogu oma eluviisilt. (1. Peetr. 1:15.) Meie hea käitumine ei jää teistele märkamata ja see on ajendanud paljusid Jumalat ülistama. (1. Peetr. 2:12.) Järgmises artiklis uurime 3. Moosese 19. peatükki edasi ja käsitleme veel põhimõtteid, mis aitavad meil olla püha.
LAUL 80 „Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea!”
^ lõik 5 Me armastame Jehoovat ja tahame talle heameelt valmistada. Jehoova on püha ja ta ootab, et ka tema teenijad oleksid pühad. Kas ebatäiuslikel inimestel on see tõesti võimalik? Jah, on küll. Kui uurime apostel Peetruse nõuannet ja Jehoova õigusnorme, mis ta andis muistsele Iisraelile, näeme, kuidas meiegi saame olla pühad.
^ lõik 13 Lisainfot selle kohta, mida me saame õppida hingamispäeva käsust, leiad artiklist „Aeg tööd teha ja aeg puhata” (Vahitorn 2019, detsember).
