Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 48

‘Nhos ten ki ser santu’

‘Nhos ten ki ser santu’

‘Nhos bira santu na tudu ária di nhos vida’. — 1 PEDRO 1:15.

KÁNTIKU 34 N ta anda ku lialdadi

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Ki konsedju apóstlu Pedru da kristons, i pamodi ki pode parse ma nu ka ta konsigi sigi se konsedju?

KA TA nporta si nu ten speransa di vive na Séu ô na Téra, kel konsedju ki apóstlu Pedru daba kristons skodjedu ku spritu santu na ténpu di apóstlus, pode djuda nos tudu. El skrebe: ‘Di akordu ku kel Santu ki txoma nhos, nhos tanbê, nhos bira santu na tudu ária di nhos vida, pamodi sta skrebedu: “Nhos ten ki ser santu, pamodi mi é santu.”’ (1 Ped. 1:15, 16) Kes palavra li ta inxina-nu ma nu pode imita Jeová, ki é kel algen más santu ki ten. Nu pode i nu ten ki ser santu na tudu ária di nos vida. Pode parse ma nu ka ta konsigi faze kel-li pamodi nos é inperfetu. Apóstlu Pedru faze alguns kuza mariadu, má se izénplu ta mostra ma nu pode ‘ser santu’.

2. Ki perguntas nu sta ben responde na kel studu li?

2 Na kel studu li, nu sta ben responde alguns pergunta: Kuzê ki siginifika ser santu? Kuzê ki Bíblia ta inxina-nu sobri santidadi di Jeová? Modi ki nu pode ser santu na tudu ária di nos vida? I modi ki ser santu ta djuda-nu bira amigu di Jeová?

KUZÊ KI SIGINIFIKA SER SANTU?

3. Modi ki txeu pesoas ta imajina un algen ki é santu? Má na undi ki nu pode sabe kuzê ki siginifika ser santu?

3 Óras ki pesoas ta pensa na un algen santu, txeu di es ta imajina un algen ki ta sta sénpri sériu i ki ta uza kes ropa ki pesoas relijiozu ta uza. Má un algen santu é ka si. Jeová, ki é santu, ta txomadu di ‘kel Deus filís’. (1 Tim. 1:11) Tanbê kes algen ki ta adora-l ta txomadu di ‘filís’. (Sal. 144:15) Jizus kondena kes algen ki ta bistiba ropa spesial i ki gostaba di faze kuzas dretu sô pa otus algen odjaba es. (Mat. 6:1; Mar. 12:38) Kristons verdaderu sabe kuzê ki siginifika ser santu, pamodi kel ki Bíblia ta fla. Nu ten sertéza ma nos Deus, ki é santu, ta ama-nu i ma nunka el ka ta pidi-nu pa nu faze un kuza ki nu ka ta konsigi faze. Pur isu, óras ki Jeová ta fla-nu: ‘Nhos ten ki ser santu,’ nu ten sertéza ma nu ta konsigi faze kel-li. Má é klaru ki pa nu ser santu na tudu ária di nos vida, nu meste ntende kuzê ki siginifika ser santu.

4. Kuzê ki palavras ‘santu’ i ‘santidadi’ siginifika?

4 Kuzê ki siginifika ser santu? Na Bíblia, palavras ‘santu’ ô ‘santidadi’ ten aver ku un konportamentu linpu ô un adorason linpu ô sagradu. Kes palavra li tanbê pode siginifika sta siparadu pa sirbi Deus. Kel-li krê fla ma nu pode ser santu sô si nu ten un konportamentu linpu, si nu adora Jeová sima el ta krê i si nu ten un amizadi fórti ku el. Sô di pensa ma nu pode ten un amizadi fórti ku nos Deus santu, nu ta fika dimiradu, prinsipalmenti óras ki nu ta odja kuzê ki Bíblia ta inxina sobri santidadi di Jeová.

‘SANTU, SANTU, SANTU É JEOVÁ’

5. Kuzê ki kes anju fiel ta inxina-nu sobri Jeová?

5 Jeová é puru i linpu na tudu kuza. Nu pode odja kel-li na kuzê ki alguns serafin, ki é kes anju ki ta sta pértu di tronu di Deus, fla: ‘Santu, santu, santu é Jeová di izérsitu.’ (Isa. 6:3) Má pa kes anju ten un amizadi fórti ku Jeová, es tanbê es debe ser santu, i es é santu própi. É pur isu ki alguns lugar na Téra ki anjus leba mensaji bira santu. É kel-li ki kontise kantu Muizés odja lumi na kel pé di spinhu. — Êxo. 3:2-5; Jos. 5:15.

Kel frazi ‘Santidadi é di Jeová’ ta staba na un plaka di oru na turbanti di saserdóti prinsipal. (Odja parágrafus 6 i 7.)

6-7. (a) Sima sta na Êxodo 15:1, 11, modi ki Muizés dexa klaru ma Jeová é santu? (b) Kuzê ki ta lenbraba israelitas ma Jeová é santu? (Odja dizenhu na kapa.)

6 Dipôs ki israelitas pasa na meiu di Mar Burmedju, Muizés fla-s ma Jeová, ses Deus, é santu. (Lé Êxodo 15:1, 11.) Konportamentu di kes algen ki ta adoraba kes deus di Ijitu, ta mostra klaru ma es ka éra santu. Nu pode fla mésmu kuza sobri kes algen ki ta adoraba kes deus di téra di Kanan. Na ses adorason, es ta fazeba sakrifisius di kriansa i konportamentu seksual mariadu nojéntu. (Lev. 18:3, 4, 21-24; Deut. 18:9, 10) Má Jeová nunka ka ta pidi kes algen ki ta adora-l pa faze un kuza ki ta prujudika-s. Santidadi ta ben di Jeová. Un kuza ki ta djudaba israelitas lenbraba di kel-li, éra un plaka di oru ki ta fikaba na turbanti di saserdóti prinsipal. Na kel plaka staba skrebedu ‘Santidadi é di Jeová’. — Êxo. 28:36-38.

7 Tudu israelitas ki odjaba kel mensaji na kel plaka, ta lenbraba ma Jeová é santu. Má, i si un israelita ka ta konsigi odjaba kel plaka pamodi el ka podia txigaba pértu di saserdóti prinsipal? El ta fikaba sen sabe di kel mensaji inportanti? Klaru ki nau! Tudu israelitas obi kel mensaji li kantu ledu Lei dianti di ómis, mudjeris i kriansas. (Deut. 31:9-12) Si bu staba la, bu ta obiba kes palavra li: ‘Ami é Jeová, nhos Deus. Nhos bira santu, pamodi ami é santu.’ ‘Nhos ten ki ser santu pa mi, pamodi ami, Jeová, ami é santu’. — Lev. 11:44, 45; 20:7, 26.

8. Pamodi ki é bon nu studa kuzê ki Levítico 19:2 i 1 Pedro 1:14-16 ta fla?

8 Gósi, nu ben odja un kuza ki Jeová manda Muizés pa lé dianti di tudu israelitas. É kes palavra ki sta na Levítico 19:2. Jeová flaba Muizés: ‘Fla tudu povu di Israel: “Nhos debe ser santu, pamodi ami, Jeová, nhos Deus, ami é santu.”’ Talvês é kel versíklu li ki Pedru uza kantu el insentiva kristons pa ‘ser santu’. (Lé 1 Pedro 1:14-16.) É klaru ki oji nu ka ten ki sigi Lei di Muizés. Má kuzê ki Pedru fla, ta konfirma ma Jeová é santu i ma kes algen ki ta adora-l tanbê debe sforsa pa ser santu, sima Levítico 19:2 ta mostra. Kel konsedju li ta aplika na nos tudu, ka ta nporta si nu ten speransa di vive na Séu ô na Téra. — 1 Ped. 1:4; 2 Ped. 3:13.

‘NHOS BIRA SANTU NA TUDU ÁRIA DI NHOS VIDA’

9. Pamodi ki é bon nu studa Levítico kapítlu 19?

9 Nu krê agrada nos Deus ki é santu, pur isu nu krê sabe modi ki nu pode bira santu. Jeová da-nu alguns konsedju ki pode djuda-nu sabe modi ki nu pode faze kel-li. Nu ta atxa alguns ki kes konsedju li na Levítico kapítlu 19. Un studiozu di ebraiku ki txoma Marcus Kalisch, skrebe: “Talvês kel-li é kel kapítlu más inportanti di livru di Levítico i di kes primeru sinku livru di Bíblia.” Nton, nu ben pâpia di alguns versíklu na es kapítlu, ki ta inxina-nu maneras inportanti ki nu pode ser santu na nos dia-dia. Sima nu ta ba ta studa kes versíklu, ka nu skese ma Levítico 19:2 ta fla: ‘Nhos debe ser santu’.

Kel lei ki sta na Levítico 19:3, ki ta fla ma nu debe ruspeta nos pai ku nos mai, debe pô-nu ta pensa na kuzê? (Odja parágrafus 10 ti 12.) *

10-11. Kuzê ki Levítico 19:3 ta fla ma nu debe faze, i pamodi ki kel órdi li é inportanti?

10 Dipôs ki Jeová fla israelitas pa ser santu, el fla-s: ‘Kada un di nhos debe ruspeta nhos mai ku nhos pai. Ami é Jeová, nhos Deus.’ — Lev. 19:2, 3.

11 É inportanti nu leba asériu kel órdi ki Jeová da-nu di onra nos pai ku nos mai. Un bês, un ómi pergunta Jizus: ‘Kal ki é kes kuza bon ki N debe faze pa N pode ganha vida pa tudu ténpu?’ Un di kes kuza ki Jizus fla kel ómi ma el meste fazeba, éra ruspeta se pai ku se mai. (Mat. 19:16-19) Jizus tanbê kondena kes instrutor di lei i kes farizeu, pamodi es ta fazeba di tudu pa es ka kunpriba ses responsabilidadi di kuidaba di ses pai ku ses mai. Pamodi kel-li, Jizus fla-s ma es staba ‘ta tra palavra di Deus se valor.’ (Mat. 15:3-6) ‘Palavra di Deus’, ta inklui kel kintu mandamentu i tanbê kel ki nu ta lé na Levítico 19:3. (Êxo. 20:12) Repara ma kel órdi ki nu ta atxa na Levítico 19:3, di ruspeta pai ku mai, ta ben lógu dipôs di kel frazi li: ‘Nhos debe ser santu, pamodi ami, Jeová, nhos Deus, ami é santu.’

12. Modi ki nu pode sigi kel órdi ki sta na Levítico 19:3?

12 Óras ki nu pensa na kel órdi ki Jeová da-nu di onra nos pai ku nos mai, nu pode pergunta: ‘N sta ta onra nha pai ku nha mai?’ Si bu xinti ma antis bu faze poku kuza pa bu pai ku bu mai, bu pode disidi faze más pa es gósi. Bu ka ta pode muda pasadu, má ten alguns kuza ki bu pode faze gósi sima, pasa más ténpu ku es, djuda-s faze kónpra ô djuda-s mante ses amizadi fórti ku Jeová. Tanbê bu pode konsola-s más txeu. Si bu faze kel-li, bu sta sigi kel órdi ki sta na Levítico 19:3.

13. (a) Ki otu konsedju nu ta atxa na Levítico 19:3? (b) Modi ki nu pode imita izénplu di Jizus ki sta na Lucas 4:16-18?

13 Levítico 19:3 ta inxina-nu otu kuza sobri ser santu. Es versíklu ta pâpia sobri guarda sábadu. Nu ka meste sigi Lei di Muizés más, pur isu nu ka meste guarda sábadu tudu simana. Má simé, nu pode prende txeu di modi ki israelitas ta guardaba sábadu, i pamodi ki éra bon es fazeba kel-li. Sábadu éra un ténpu ki israelitas ta diskansaba di ses trabadju i es ta adoraba Jeová. * É pur isu ki na dia di sábadu, Jizus ta baba sinagóga i el ta leba Palavra di Deus. (Êxo. 31:12-15; Lucas 4:16-18.) Kel órdi ki Deus da na Levítico 19:3 sobri ‘guarda sábadu’, debe pô-nu ta tra ténpu di kes kuza ki nu ta faze na nos dia-dia, pa nu pode konsentra más na nos adorason pa Jeová. Bu ta xinti ma bu pode faze más pa bu sigi kel órdi li? Si sénpri bu tra ténpu pa adora Jeová i pa dizenvolve un amizadi fórti ku el, bu ta konsigi ser santu.

BIRA BU AMIZADI KU JEOVÁ MÁS FÓRTI

14. Ki verdadi inportanti ta parse txeu bês na Levítico kapítlu 19?

14 Levítico kapítlu 19 ta pâpia txeu bês di un verdadi inportanti ki pode djuda-nu kontinua ta ser santu. Versíklu 4 ta tirmina ku kes palavra li: ‘Ami é Jeová, nhos Deus.’ Kel frazi li i otu kuazi sima kel-li, ta parse 16 bês na es kapítlu. Kel-li ta lenbra-nu di kel primeru mandamentu: ‘Ami é Jeová, bu Deus. Ka bu ranja otus deus alén di mi.’ (Êxo. 20:2, 3) Tudu kenha ki krê ser santu, debe faze di tudu pa el ka dexa nada nen ningen ser más inportanti ki se amizadi ku Jeová. Dja ki nos é Tistimunhas di Jeová, nu sta disididu na ka faze nada ki ta mantxa nómi santu di Jeová. — Lev. 19:12; Isa. 57:15.

15. Kes versíklu di Levítico kapítlu 19 ki ta pâpia sobri sakrifisius, debe pô-nu ta faze kuzê?

15 Pa israelitas mostraba ma Jeová éra ses Deus, es tinha ki sigiba se leis. Levítico 18:4 ta fla: ‘Nhos debe kunpri nhas disizon di julgamentu, i nhos debe guarda nhas lei i anda na es. Ami é Jeová, nhos Deus.’ Kapítlu 19 ta pâpia di alguns di kes ‘lei’ ki Jeová daba israelitas. Pur izénplu, versíklus 5 ti 8 i 21 ku 22 ta pâpia sobri sakrifisius di animal. Israelitas tinha ki fazeba kes sakrifisiu di manera ki es ka ta ‘mostraba falta di ruspetu pa un kuza sagradu di Jeová’. Lé kes versíklu li, debe pô-nu ta krê agrada Jeová i oferese-l sakrifisius di lovor ki el ta seta, sima Hebreus 13:15 ta insentiva-nu pa nu faze.

16. Ki prinsípiu ki sta na Levítico 19, ta lenbra-nu di diferénsa ki ten entri kes ki ta sirbi Deus i kes ki ka ta sirbi-l?

16 Pa nu bira santu, nu ten ki sta dispostu na ser diferenti. Má kel-li pode ser difísil. Alvês kolégas di skóla, di trabadju, nos família ki é ka Tistimunhas di Jeová i otus algen, pode faze-nu preson pa nu faze kuzas ki ta trapadja nos adorason pa Jeová. Óras ki es ta faze kel-li, nu ten ki toma un disizon inportanti. Kuzê ki pode djuda-nu toma kel midjór disizon? Pensa na un prinsípiu interesanti ki nu ta atxa na Levítico 19:19. La ta fla: ‘Ka nhos bisti ropa ki ten dôs tipu di fiu transadu na kunpanheru.’ Kel lei li ta djudaba israelitas sérba diferenti di kes otu nason. Dja ki oji nu ka ten ki sigi Lei di Muizés, é ka eradu un kriston bisti ropa ki ten dôs tipu di fiu transadu na kunpanheru, sima algudon ku linhu. Nu ka debe ser sima kes algen ki ta kridita ô ta faze kuzas ki ka sta di akordu ku Bíblia, sikrê es é nos kolégas di skóla, di trabadju ô nos família. É klaru ki nu ta ama nos família i tanbê nu ta sforsa pa nu ama nos prósimu. Má mésmu óras ki nu ta toma disizons inportanti, nu krê ser diferenti di kes otu algen na nos vólta. É inportanti nu faze kel-li pamodi si nu krê ser santu, nu ten ki sta siparadu pa Deus. — 2 Cor. 6:14-16; 1 Ped. 4:3, 4.

Ki lisons talvês israelitas prende na Levítico 19:23-25, i kuzê ki nu pode prende di kes versíklu li? (Odja parágrafus 17 i 18.) *

17-18. Ki lison inportanti nu prende na Levítico 19:23-25?

17 Kel frazi ‘Ami é Jeová, nhos Deus’, talvês djuda israelitas poi ses amizadi ku Jeová na primeru lugar. Modi? Levítico 19:23-25 ta mostra un manera. (Lé.) Pensa na kuzê ki kes palavra li ta siginifikaba pa israelitas, dipôs ki es entraba na kel téra ki Deus prometeba es. Si un ómi plantaba un arvi ki ta da fruta, el ka debe kumeba se fruta duránti três anu. Má na kuartu anu, el tinha ki siparaba kes fruta pa sérba uzadu na santuáriu di Deus. É sô na kintu anu ki kel ómi pode kumeba fruta di kel arvi ki el planta. Kel lei li talvês djuda israelitas ntende, ma es ka debe poba ses nisisidadi na primeru lugar. Má es debe kunfiaba ma Jeová ta kuidaba di es, si es poba se adorason na primeru lugar. Jeová ta daba es kel ki es mesteba pa es kume. I Jeová insentiva-s pa es faze txeu kontribuison pa santuáriu, ki éra lugar undi ki es ta adoraba el.

18 Kel lei ki sta na Levítico 19:23-25, ta lenbra-nu di kuzê ki Jizus fla na kel diskursu ki el faze na monti. El fla: ‘Nhos para di preokupa dimás ku kuzê ki nhos ta kume ô kuzê ki nhos ta bebe’. Dipôs el fla: ‘Nhos Pai ki sta na Séu sabe ma nhos meste tudu kes kuza li.’ Jeová ta kuida di nos nisisidadi, sima el ta kuida di pasus. (Mat. 6:25, 26, 32) Nu ta kunfia ma Jeová ta da-nu kel ki nu meste. Sen dexa otus algen sabe, nu ta da algun kuza pa kes algen ki meste. Tanbê nu ta fika kontenti óras ki nu ta faze kontribuisons pa djuda na dispézas di kongregason. Óras ki Jeová odja ma nu gosta di da, el promete ma el ta rekonpensa-nu. (Mat. 6:2-4) Si nu faze kel-li, nu ta mostra ma nu ntende kes lison ki sta na Levítico 19:23-25.

19. Di kes versíklu di Levítico ki nu pâpia di el, kal ki bu gosta más txeu?

19 Nu pâpia di alguns versíklu di Levítico kapítlu 19, i es djuda-nu ntende modi ki nu pode ser santu sima nos Deus. Óras ki nu ta imita-l, nu ta ‘bira santu na tudu ária di nos vida.’ (1 Ped. 1:15) Txeu di kes algen ki ka ta sirbi Jeová ta odja nos bon konportamentu i kel-li ta pô-s ta da glória pa Jeová. (1 Ped. 2:12) Má ten txeu otus lison ki nu pode prende na Levítico kapítlu 19. Na kel otu studu, nu ta ben pâpia di otus versíklu di es kapítlu ki ta mostra otus ária di nos vida ki nu pode ‘bira santu’, sima Pedru insentiva-nu pa nu faze.

KÁNTIKU 80 ‘Sprimenta i odja ma Jeová é bon’

^ par. 5 Nu ta ama Jeová txeu i nu krê dexa-l kontenti. Jeová é santu i el ta spéra ma kes algen ki ta adora-l tanbê ta ser santu. Má dja ki nos é inperfetu, nu ta konsigi ser santu? Nu ta pode sin. Si nu studa ku kuidadu kel konsedju ki apóstlu Pedru da kristons i kes orientason ki Jeová daba nason di Israel, nu ta odja modi ki nu pode ser santu na tudu ária di nos vida.

^ par. 13 Pa bu sabe más sobri sábadu i kuzê ki nu pode prende di el, djobe artigu “‘Ten un ténpu markadu’ pa trabadja i pa diskansa”, na Sentinéla di dizenbru di 2019.

^ par. 57 SPLIKASON DI FOTU: Un fidju sta pasa ténpu ku se pai ku se mai. El sta leba se mudjer i se fidju-fémia pa bai vizita-s, i el sta sforsa pa pâpia ku es sénpri.

^ par. 59 SPLIKASON DI DIZENHU: Un agrikultor israelita ta djobe alguns fruta di arvis ki el planta.