Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA-48

“Kufuze Nicwengeke”

“Kufuze Nicwengeke”

“Cwengekani kikho koke ukuziphatha kwenu.”​—1 PIT. 1:15.

INGOMA 34 Ngizokuhlala Ngithembekile KuZimu

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. UPitrosi watjela amaKrestu ukuthi enzeni begodu kubayini kungabonakala kwanga iseluleko sakhe angeze sasebenziseka?

SINGAZUZA ngokuhlolisisa isiyeleliso umpostoli uPitrosi asinikela amaKrestu azesiweko wangekhulu lokuthoma, kungayi ngokuthi sinethemba lokuphila ezulwini namkha ephasini. UPitrosi watlola wathi: “NjengoCwengileko owanibizako, cwengekani kikho koke ukuziphatha kwenu, ngombana kutloliwe kwathiwa: ‘Kufuze nicwengeke, ngombana nami ngicwengile.’” (1 Pit. 1:15, 16) Amezwi la angasifundisa ukulingisa uJehova osibonelo esiphuma phambili sokucwengeka. Singakghona begodu kufuze sicwengeke ekuziphatheni kwethu. Lokhu kungabonakala kuyinto engeze yenzeka ngombana sinesono. UPitrosi kunemitjhapho ayenzako, kodwana isibonelo sakhe siyatjengisa ukuthi ‘singacwengeka.’

2. Ngimiphi imibuzo esizokucoca ngayo esihlokwenesi?

2 Esihlokwenesi sizokucoca ngemibuzo elandelako: Kutjho ukuthini ukucwengeka? IBhayibheli lisifundisani ngokucwengeka kwakaJehova? Singacwengeka njani ekuziphatheni kwethu? Kuhlobana njani ukucwengeka netjhebiswano lethu noJehova?

KUTJHO UKUTHINI UKUCWENGEKA?

3. Abantu abanengi bathi unjani umuntu ocwengekileko kodwana singalifumanaphi ilwazi elinembileko?

3 Abantu abanengi bacabanga ukuthi umuntu ocwengekileko akamomotheki, uhlala ambethe izambatho zesondo begodu akangeneki. Lokho akusiliqiniso. UJehova ucwengekile begodu uhlathululwa ‘njengoZimu othabako.’ (1 Thim. 1:11) IBhayibheli lithi abamlotjhako “babusisiwe” namkha bathabile. (Rhu. 144:15) UJesu wabasola labo ebebambatha izambatho ezikhethekileko bebenze nezenzo ezilungileko phambi kwabantu ngebanga lokufuna ukubukwa. (Mat. 6:1; Mar. 12:38) AmaKrestu weqiniso ayazi ukuthi kutjho ukuthini ukucwengeka ngebanga lalokho iBhayibheli elikutjhoko. Siyazi ukuthi uZimu uyasithanda begodu angekhe alindele ukuthi senze into engaphezu kwamandlethu. UJehova nakathi: “Kufuze nicwengeke” akunakuzaza ukuthi lokhu kuyakghoneka. Ngaphambi kokuthi sicwengeke ekuziphatheni kwethu, kufuze sizwisise ukuthi kutjho ukuthini ukucwengeka.

4. Kutjho ukuthini “ukucwengeka?”

4 Kutjho ukuthini ukucwengeka? EBhayibhelini, igama elithi “ukucwengeka” litjho ukuhlwengeka endleleni esiziphatha ngayo nakwezekolo. Igameli godu lingatjho ukulotjha uZimu kwaphela. Ngamanye amezwi, siba ngabacwengekileko nasiziphatha ngokuhlwengekileko, silotjhe uJehova ngendlela ayamukelako besibe netjhebiswano eliseduze naye. Kuyasirara ukuthi ngitjho nanyana sinesono begodu noJehova acwengeke kangaka, usafuna bona sibe bangani bakhe abaseduze.

“UCWENGILE, UCWENGILE, UCWENGILE USOMNINI”

5. Khuyini esiyifundako ngoJehova eengilozini ezithembekileko?

5 UJehova ucwengekile begodu uhlanzekile ngazo zoke iindlela. Lokhu sikubona ehlathululweni eyanikelwa maserafu, okuziingilozi eziseduze nesihlalo sobukhosi sakaJehova. Athi: “Ucwengile, Ucwengile, Ucwengile uSomnini uMninimandlawoke!” (Isa. 6:3) Iingilozezi zinetjhebiswano eliseduze noZimu ngombana zicwengekile, kungebangelo iindawo iingilozi ezaletha kizo umlayezo ephasini zaba ngezicwengekileko. Ngilokho okwenzeka lokha uMosi nakasesithukghwaneni esivutha amalangabi.—Eks. 3:2-5; Jotj. 5:15.

Amezwi athi “Ohlukaniselwe [namkha ucwengekile] uSomnini” bekasesinjaneni yegolide engwanini yomphristi ophakemeko (Funda isihloko sama-48, isigaba 6-7)

6-7. (a) Ngokomtlolo ka-Eksodusi 15:1, 11, uMosi wakugandelela njani ukucwengeka kwakaZimu? (b) Khuyini ebeyikhumbuza ama-Israyeli ukuthi uZimu ucwengekile? (Qala isithombe esingaphandle.)

6 Ngemva kokuthi uMosi adose phambili ama-Israyeli eLwandle Elibovu, wayigandelela yokuthi uZimabo uJehova, ucwengekile. (Funda u-Eksodusi 15:1, 11.) Abantu beGibhide ebebalotjha abozimu bamala bebangakacwengeki. Nabantu beKanana ebebalotjha abozimu bamala, nabo bebangakacwengeki. Ukulotjha kwabo bekuhlanganisa ukunikela ngabantwana njengomhlatjelo nezenzo zomseme ezisilapheleko. (Lev. 18:3, 4, 21-24; Dut. 18:9, 10) Ngakelinye ihlangothi, uJehova angekhe athi abantu bakhe benze izinto ezizobehlisa isithunzi. Ucwengeke ngokupheleleko. Lokhu kwabonakala kuhle emgwalweni wesinjana yegolide ebeyifumaneka engwanini yomphrisi ophakemeko. Esinjaneni leyo, bekugobhodhlwe amagama athi “Ohlukaniselwe [namkha ucwengekile] uSomnini.”—Eks. 28:36-38.

7 Umlayezo ebewusesinjaneni leyo bewuzokuqinisekisa woke umuntu oyibonako ukuthi uJehova ucwengeke kwamambala. Kuthiwani ngom-Israyeli obekangekhe akghone ukubona isinjana leyo ngebanga lokuthi bekungakafuzi atjhidele emphristini ophakemeko? Kghani bekazokudlulwa mlayezo oqakathekileko lo? Awa! Woke ama-Israyeli awuzwa umlayezo loyo njengombana umThetho bewufundwa phambi kwamadoda, abafazi nabantwana. (Dut. 31:9-12) Ngathana bewukhona, bewuzowezwa amezwi athi: “NginguSomnini uZimenu, ngalokho . . . yibani ngabacwengileko ngombana mina ngicwengile”. “Yibani ngabacwengileko kimi ngombana mina Somnini ngicwengile.”—Lev. 11:44, 45; 20:7, 26.

8. Khuyini esiyifunda emtlolweni kaLevitikusi 19:2; neyoku-1 kaPitrosi 1:14-16?

8 Akhe sicoce ngamezwi atlolwe kuLevitikusi 19:2 uJehova athi kufuze afundelwe woke ama-Israyeli. Wathi uMosi: “Akakhulume nomkhambathi woke wama-Israyeli athi: ‘Yibani ngabacwengileko ngombana mina Somnini uZimenu ngicwengile.’” Kungenzeka uPitrosi bekadzubhula emezwini lawo nakakhuthaza amaKrestu ukuthi ‘acwengeke.’ (Funda yoku-1 kaPitrosi 1:14-16.) Namhlanjesi, asisingaphasi komThetho kaMosi. Nanyana kunjalo, okwatlolwa nguPitrosi kusenza siqiniseke ngalokho esikufunda emtlolweni kaLevitikusi 19:2 ukuthi uJehova ucwengekile nokuthi labo abamthandako kufuze balwele ukucwengeka. Lokhu kuliqiniso nanyana singaba nethemba lokuphila ezulwini namkha ephasini eliyipharadesi.—1 Pit. 1:4; 2 Pit. 3:13.

“CWENGEKANI KIKHO KOKE UKUZIPHATHA KWENU”

9. Sizokuzuza njani ngokufunda isahluko 19 sakaLevitikusi?

9 Ngebanga lokuthi sifuna ukuthabisa uZimethu ocwengekileko, nathi silinga ngamandla ukuthi sicwengeke. UJehova usinikela iseluleko sokuthi singakwenza njani lokho. Iselulekweso sisifumana kuLevitikusi 19. Isazi semitlolo yesiHebheru u-Marcus Kalisch satlola sathi: “Kungenzeka isahlukwesi ngesiqakatheke khulu encwadini kaLevitikusi, neencwadini zokuthoma ezihlanu zeBhayibheli.” Akhe siqale amanye amavesi esahlukwenesi aneenluleko ezilisizo eengcenyeni zokuphila kwethu kwaqobe langa. Khumbula ukuthi isahluko 19 sakaLevitikusi sinamagama athi: “Yibani ngabacwengileko.” Yeke nje, sizokucoca ngamavesi asesahlukwenesi azosifundisa bona singacwengeka njani ekuphileni kwethu kwaqobe langa.

Umthetho omalungana nababelethi ofumaneka kuLevitikusi 19:3 kufuze ukhuthaze amaKrestu bona enzeni? (Funda iingaba 10-12) *

10-11. Umtlolo kaLevitikusi 19:3 uthi khuyini esitlhoga ukuyenza begodu kubayini lokho kuqakathekile?

10 Ngemva kokutjela ama-Israyeli ukuthi kufuze acwengeke, uJehova wathi: “Omunye nomunye wenu ahloniphe unina noyise . . . NginguSomnini uZimenu.”—Lev. 19:2, 3.

11 Kuqakathekile ukulalela isinqophiso sakaZimu esithi kufuze sihloniphe ababelethi bethu. Khumbula okwenzekako lokha indoda ethileko nayibuza uJesu ithi: “Khuyini ehle ekufuze ngiyenze bona ngizuze ukuphila okungapheliko?” Ingcenye yependulo kaJesu beyithi indoda le bekufuze ihloniphe uyise nonina. (Mat. 19:16-19) UJesu wakubeka ebaleni ukuthi abaFarisi nabatloli bebenza amano wokubalekela ukuhlonipha ababelethi babo. Ngokwenza njalo, ‘balenze langasebenzi ilizwi lakaZimu.’ (Mat. 15:3-6) “Ilizwi lakaZimu” belifaka hlangana nomThetho wesihlanu keliTjhumi kuhlanganise nalokho esikufunda emtlolweni kaLevitikusi 19:3. (Eks. 20:12) Khumbula godu ukuthi isinqophiso esifumaneka kuLevitikusi 19:3 esithi kufuze sihloniphe umma nobaba, siza ngemva kwamezwi athi: “Yibani ngabacwengileko ngombana mina Somnini uZimenu ngicwengile.”

12. Ngokukhambisana neseluleko esifumaneka kuLevitikusi 19:3, ngimuphi umbuzo esingazibuza wona?

12 Nasicabanga ngesinqophiso sakaJehova sokuhlonipha ababelethi bethu singazibuza, “Inga-kghani ngiyabahlonipha ababelethi bami? Nange uzizwa ngasuthi bewungenza okungeziweko esikhathini esidlulileko, ungaqunta nje ukuthuthukisa indlela owenza ngayo. Nanyana ungeze wakghona ukutjhugulula izinto ezenzeke esikhathini esidlulileko, ungakghona ukwenza okusemandlenakho bona ube nesikhathi esingeziweko unababelethi bakho ubasize. Mhlamunye ungahlela bona ube nesikhathi esinengi nabo ubasize ngezinto abazitlhogako, ubasize babe netjhebiswano elitjhideleneko noZimu, ubakhuthaze begodu ubaduduze. Lokhu kukhambisana kuhle nalokho okutlolwe kuLevitikusi 19:3.

13. (a) Ngisiphi esinye iseluleko esifumaneka kuLevitikusi 19:3? (b) Singasilingisa njani namhlanjesi isibonelo sakaJesu esitlolwe kuLukasi 4:16-18?

13 ULevitikusi 19:3 usifundisa ngokhunye okungasenza sicwengeke. Ukhuluma ngokugcina iSabatha. AmaKrestu awasingaphasi komThetho, lokho kwenza kungatlhogeki bona agcine iSabatha laqobe veke. Nanyana kunjalo, kunengi esingakufunda endleleni ama-Israyeli ebekagcina ngayo iSabatha nokuthi bekazuza njani ngokwenza njalo. ISabatha bekulilanga lokuphumula kiyo yoke imisebenzi, kulotjhwe uZimu. * Kungebangelo uJesu bekaya esinagogeni lalapho akhulela khona ngelanga leSabatha, bona ayokufunda ilizwi lakaZimu. (Eks. 31:12-15; funda uLukasi 4:16-18.) Umyalo kaZimu otlolwe kuLevitikusi 19:3 othi “gcinani amaSabatha [wakhe]” kufuze usenze sibekele eqadi isikhathi emsebenzinethu yaqobe langa bona silotjhe uZimu. Inga-kghani uzizwa kwanga kukhona okungeziweko ongakwenza bona ulalele umyalo lo? Nange ubekela isikhathi eqadi bona ulotjhe uJehova, uzokuba netjhebiswano elitjhideleneko naye, elizokusiza bona ucwengeke.

QINISA ITJHEBISWANO LAKHO NOJEHOVA

14. Ngiliphi iqiniso elisisekelo elifumaneka kuLevitikusi isahluko 19?

14 ULevitikusi isahluko 19 ubuyelela iqiniso elisisekelo elingasisiza sihlale sicwengekile. Ivesi 4 liphetha ngamezwi athi: “NginguSomnini uZimenu.” Amezwi afana nala afumaneka amahlandla ali-16 esahlukwenesi. Lokhu kusikhumbuza umyalo wokuthoma othi: “Mina Somnini nginguZimakho . . . Ungalotjhi abosingazimu, lotjha mina kwaphela.” (Eks. 20:2, 3) Omunye nomunye umKrestu ofuna ukucwengeka kufuze aqinisekise bona akunanto namkha umuntu oba hlangana naye netjhebiswano lakhe noZimu. Ngebanga lokuthi siboFakazi bakaJehova, sizimisele ukubalekela nanyana yini engahlazisa ibizo lakaZimu elicwengekileko.—Lev. 19:12; Isa. 57:15.

15. Amavesi afumaneka kuLevitikusi isahluko 19 amalungana nemihlatjelo kufuze asikhuthaze ukuthi senzeni?

15 Ama-Israyeli bekatjengisa ukuthi ayamamukela uJehova njengoZimabo ngokuthi alalele imithethwakhe. ULevitikusi 18:4 uthi: “Yenzani imithethwami, nilonde neemiso zami, niphile ngazo. NginguSomnini uZimenu.” Isahluko 19 sifaka hlangana nezinye “iimiso” zama-Israyeli. Ngokwesibonelo, amavesi 5-8, 21, 22 akhuluma ngemihlatjelo yeenlwana. Imihlatjelo le bekufuze yenziwe ngendlela engeze ‘isilaphaze okucwengileko kwakaSomnini.’ Ukufunda amavesi la kufuze kusenze sifune ukuthabisa uJehova besimnikele umhlatjelo wokudumisa, njengombana umtlolo webeHebheru 13:15 usikhuthaza bona senze njalo.

16. Ngiyiphi ikambiso efumaneka kuLevitikusi 19 esikhumbuza ngomehluko okhona hlangana nabantu abalotjha uZimu nalabo abangamlotjhiko?

16 Bona sicwengeke, kufuze sizimisele ukuhluka. Lokho kungaba sitjhijilo. Ngezinye iinkhathi abantu esifunda nabo, esisebenza nabo, iinhlobo zethu ezingalotjhi uZimu nabanye, bangasigandelela bona senze izinto ezizokuthikameza ukulotjha kwethu uZimu. Nabenza njalo, kufuze sithathe isiqunto esiqakathekileko. Khuyini engasisiza bona sithathe isiqunto esilungileko? Cabanga ngekambiso efumaneka kuLevitikusi 19:19 ingcenye yayo ethi: “Ungembathi isambatho esilukwe ngemihlobo emibili yemicu eyahlukeneko.” Umthetho loyo bewusiza ekuhlukaniseni ama-Israyeli kezinye iintjhaba. Njengombana namhlanjesi singasingaphasi komthetho, akusikumbi bona umKrestu ambathe isambatho esilukwe ngemicu ehlukahlukeneko. Siyala ukuba njengabantu abaneenkolelo nabenza ngendlela engakhambisani neemfundiso zeBhayibheli, ngitjho nanyana abantwabo sifunda nabo, sisebenza nabo namkha baziinhlobo zethu. Liqiniso ukuthi siyazithanda iinhlobo nabomakhelwana bethu. Nanyana kunjalo, naziza eengcenyeni eziqakathekileko zokuphila kwethu, sizimisele ukuhluka njengombana sibabantu bakaJehova. Khumbula ukuthi ukuzihlukanisa ngebanga lakaZimu kuyingceye yokucwengeka. Lokhu kuqakathekile nasifuna ukuba babantu abacwengekileko.—2 Kor. 6:14-16; 1 Pit. 4:3, 4.

Ngisiphi isifundo ama-Israyeli ebekufuze asifunde kuLevitikusi 19:23-25, begodu ngisiphi isifundo wena osifunda emavesini la? (Funda iingaba 17-18) *

17-18. Ngiziphi iimfundo eziqakathekileko ezifumaneka kuLevitikusi 19:23-25?

17 Amezwi athi “NginguSomnini uZimenu” bekufuze asize ama-Israyeli bona enze itjhebiswano lawo noZimu lize qangi. Njani? ULevitikusi 19:23-25 uveza enye indlela ebebangakwenza ngakho lokho. (Ufunde.) Akhe ucabange ukuthi amezwi la bekazokutjho ukuthini kuma-Israyeli lokha nasele angenile eNarheni yesiThembiso. Nangabe indoda itjale iinhlahla eziveza ukudla, bekungakafuzi ukuthi idle iinthelwezo iminyaka emithathu. Ngomnyaka wesine, iinthelo bekufuze zisiwe endaweni ecwengileko kaZimu. Ngomnyaka wesihlanu umnikazi weentjalo bekangadla iithelo zazo. Umthetho lo bewuzokusiza ama-Israyeli ukuthi alemuke bona akukafuzi abeke iintlhogo zawo qangi. UJehova bekafuna bamthembe bona uzobatlhogomela, benze ukumlotjha kuze qangi ekuphileni kwabo. Bekazokuqinisekisa bona banokudla okwaneleko. UZimu bekabakhuthaza bona banikele ngezipho endaweni ecwengileko, ekabeni yalapho ebebamlotjha khona.

18 Umthetho otlolwe kuLevitikusi 19:23-25 usikhumbuza ngamezwi kaJesu aseTjumayelweni yeNtabeni, athi: “Lisani ukutshwenyeka . . . ngokuthi nizokudlani namkha ngokuthi nizokuselani.” Wangezelela wathi: “UYihlo wezulwini uyazi bona niyakutlhoga koke lokhu.” UZimu uzositlhogomela njengombana atlhogomela iinyoni. (Mat. 6:25, 26, 32) Siyamthemba uJehova njengoMtlhogomelethu begodu siphana ‘ngezipho zomusa’ ngemsitheleni kilabo abazitlhogako. Siyakuthabela ukunikela ngendlela esingakghona ngayo eendlekweni zebandla. UJehova uyabona lokha nasisekela umsebenzakhe ngomusa begodu uzosivuza ngalokho. (Mat. 6:2-4) Nasenza njalo, sitjengisa ukuthi siyazizwisisa iimfundo ezifumaneka kuLevitikusi 19:23-25.

19. Khuyini oyifundileko eengcenyeni esifunde ngazo zakaLevitikusi?

19 Sikhulume ngeengcenye ezimbalwa zakaLevitikusi isahluko 19, eziveza iindlela esingacwengeka ngazo njengoZimethu. Ngokumlingisa, silwela ‘ukucwengeka kikho koke ukuziphatha kwethu.’ (1 Pit. 1:15) Abantu abanengi abangalotjhi uJehova bazibonele ngewabo ukuziphatha okuhle kwabantu bakhe. Lokho kwenze abanye baphazimulisa uJehova. (1 Pit. 2:12) Nanyana kunjalo, kunokunengi esingakufunda kuLevitikusi isahluko 19. Esihlokweni esilandelako, sizokucoca ngamavesi angeziweko wesahlukwesi azosisiza sibone ezinye iingcenye zokuphila kwethu ‘esingacwengeka’ kizo, njengombana uPitrosi asikhuthaza.

INGOMA 80 “Zizweleni Ubuhle BakaJehova”

^ isig. 5 Simthanda khulu uJehova begodu sifuna ukumthabisa. UJehova ucwengekile begodu ufuna nabantu abamlotjhako bacwengeke. Inga-kghani lokho kungakghoneka ngabantu abanesono? Iye kuyakghonakala. Ukuhlolisisa kuhle isiyeleliso umpostoli uPitrosi asinikela amaKrestu ebekakunye nawo, nokuhlolisisa iinqophiso uJehova azinikela isitjhaba sakwa-Israyeli wekadeni, kuzosisiza sizwisise kuhle ukuthi kutjho ukuthini ukucwengeka kikho koke ukuziphatha kwethu.

^ isig. 13 Bona sifumane okungeziweko ngeSabatha neemfundo esingazifunda kilo, funda isihloko esithi “‘Kunesikhathi’ Sokusebenza NesokuPhumulaesiThaleni sakaDisemba 2019.

^ isig. 57 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Indodana ekhulileko iba nesikhathi nababelethi bayo, iletha umkayo nomntwanayo ukuthi bazobavakatjhela begodu iyaqinisekisa ukuthi ihlala ikhuluma nabo.

^ isig. 59 IHLATHULULO YEENTHOMBE: Umtjali wom-Israyeli uqala iinthelo zemithi ayitjalileko.