Enda bua kuleshe mianda i muanka

Enda bua kuleshe kashibo ka mianda i muanka

MUISAMBO WA KULONGA 48

“Yikalayi beeselele”

“Yikalayi beeselele”

‘Yikalayi mu mwikeelo wenu oso selele’​—1 MP. 1:15, Kilombeeno Kipya 2014.

LOONO 34 Tutambukileyi mu kululama

KI’ABAKUILA MUANKA *

1. Elango kinyi dibatushishe Mpyele mutumibua kui bena Kidishitu ba mafuku aye, na buakinyi dino elango ndilombene kumueneka bu di bukopo kuiditumikila?

SUNGA tuekala na lukulupilo lua kuenda muiyilu sunga lua pa nsenga, tui balombene kupetela bukuashi patulaluula elango dia Mpyele mutumibua dibadi mupe bena Kidishitu bedibue muimu ba mu siekele a kumpala. Mpyele bafundile’shi: “Anka bu bi yawa benwitanyine eselele, anwe namu ikalayi mu mwikeelo wenu oso selele, mwanda mbifundwe’shi: ‘Yikalayi selele, mwanda ami neselele.’” (1 Mp. 1:15, 16, Kilombeeno Kipya 2014) Muyile ano mayi tubauku biatudi balombene kuambula Yehowa, muikale kileshesho kikata kia buiselele. Tui balombene, na abitungu tuikale beselele mu muikelo wetu. Bino bi kumueneka bu bibukopo muanda tui bantu bashi bapuidikie. Na Mpyele namu badi shi mupuidikie naye namu badi mukite bilubilo bi bungi, kileshesho kiaye akilesha’shi tui balombene ‘kuikala beselele.’

2. Nkonko kinyi yatutaluula mu uno muisambo?

2 Mu uno muisambo, atutaluula ino nkonko ayilondo: Buiselele nkinyi? Bible etulongiesha kinyi pabitale buiselele bua Yehowa? Mushindo kinyi watudi balombene kuikala beselele mu muikelo wetu? Nkuipushena kinyi kui pankatshi pa buiselele buetu na kipuano kietu na Yehowa?

BUISELELE NKINYI?

3. Bantu be bungi bena mueneno kinyi pabitale muntu eselele, na mbalo kinyi yatudi balombene kupetela mianda i bungi bua kuuka abilesha buiselele?

3 Bantu pabanangushena muntu eselele a bapuandikisha bantu bashi na muloo, abafuala bilamba bia lulanguilo na abekala nsaa yoso anka bashingile. Anka bantu beselele tabekala bino nya. Muinyi Yehowa eselele, abamuitanyina bu “Efile Mukulu a muulo.” (1 Tim. 1:11) Boso abamulanguila bena “muloo.” (Mis. 144:15) Yesu badi mutopekie baaba boso babadi abafuala makandio ala, bua kulesha’shi mbelekene na bangi bantu na babadi abakitshi mianda ya kalolo bua’shi bantu be bamone. (Mat. 6:1; Mak. 12:38) Atue bena Kidishitu atuimena nka pa kiakia akiakula Bible pabitale kuuka akilesha buiselele. Tuibashinkamishe’shi Efile Mukulu etu eselele na sha kifulo nta mulombene kuituelela miya yatushi balombene koobesha kukokiela nya. Biabia nsaa ayitulungula Yehowa’shi: “yikalayi beeselele,” tuibashinkamishe’shi tui balombene kui bikala. Anka, kumpala kuatudia kuikala beselele mu muikelo wetu abitungu tubande kupusha akilesha kuikala beselele.

4. Bino bishima “eeselele” na “buiselele” abipushisha kinyi?

4 Buiselele nkinyi? Mu Bible, kishima “eeselele” na “buiselele” akilesha kintu sunga muntu e na muikielo wi selele na lulanguilo luiselele sunga abashabatopeka. Kino kishima nkilombene kulesha dingi kintu sunga muntu abadi batule pa buaye bua kufubila Efile Mukulu. Mu ungi ngakuilo, biabia su tuibekale selele na muikelo wetu awikala selele, na atulanguila Yehowa mu mushindo wadi mukumine na atuikala naye mu kipuano ki buwa. Abitukanyisha ngofu muanda sunga biatushi bapuidikie Yehowa eselele, kadi akumina kuikala netu mu kipuano bu kuuku etu. Biabia tuina lutumbu lukata bua uno muabi ukata watudi nao, bu abitulongiesha Bible pabitale buiselele bua Yehowa.

“ESELELE, EESELELE, EESELELE NYI YEHOWA”

5. Nkinyi kiatudi balombene kulongiela kui ba mikeyilu basha lulamato pabitale Yehowa?

5 Yehowa eselele mu mishindo yoso. Atuuku bino muanda ba serafime kuamba’shi ba mikeyilu abashalaa kulupuna nsulu luaye. Abakuile’shi: ‘Eeselele, eeselele, eeselele Yehowa sha biluilo.’ (Yesh. 6:3) Biabia bua’shi bekale mu kipuano ki buwa n’Efile Mukulu abo eselele, abitungu ba mikeyilu bekale beselele​—na dingi abo benyi beselele. Biabia su muikeyilu a Yehowa umune e pano pa nsenga mulombene kuikasha yaya mbalo selele. Bino nyi bibadi bifikile Moyise pabadi kumpala kua ebuula aditembe kaalo.​—Efi. 3:2-5; Yos. 5:15.

Uno muaku “Bwiselele mbwa Yehowa” ubadi ufunde ku ka kilonda kabadi kubilamba bibadi ba tshite-muakuidi abafuala (Tala kikoso 6-7)

6-7. (a) Muyile Efilu 15:1, 11, mushindo kinyi ubadi Moyise muleshe’shi Yehowa eselele? (b) Nkinyi ki badi akitentekiesha bena Isaleele’shi Efile Mukulu eselele? (Tala kifuatulo kia ku kipusu.)

6 Kunyima kua Moyise kukunkusha bena Isaleele na kuabuka kalunga kamonga badi muibashinkamishe’shi Efile Mukulu abo Yehowa eselele. (Badika Efilu 15:1, 11.) Bena Ejipitu babadi abalanguila b’efile ba madimi tababadi na muikelo wi selele nya. Bi mumune na baba babadi abalanguila b’efile ba bena Kanana. Mu lulanguilo luabo babadi mpa na abalambula bana na kukumina kutambuka masandi mu mushindo awinyongosha ngofu. (Lv. 18:3, 4, 21-24; Miy. 18:9, 10) Anka, Yehowa muilekene na bano b’efile boso ba madimi ta mulombene kukumina’shi balanguidi baye bakite kintu su nkimune ki butete nya. Muanda aye eselele mu mianda yoso. Bino bibadi bipushike kalolo mu bifundue biabasangana mu ka kilongo ka kilonda kia olo, kabadi kalamikibue ku kilamba kia tshite-muakuidi. Kubadi kufundibue mayi aamba’shi: “Bwiselele mbwa Yehowa.”​—Efi. 28:36-38, NWT.

7 Mukandu ubadi ufunde ku kano ka kilongo ka kilonda kia olo ubadi aushinkamisha bantu boso a beumono’shi Yehowa eselele binyibinyi. Bibadia kuikala naminyi kui muina Isaleele shibaadi na mushindo wa kumona kano ka kilongo ka olo muanda’shi ta mulombene kuifubuila pepi na tshite-muakuidi? Badia kukutua uno mukandu wina muulo su? Nya! Muina Isaleele oso badia kupusha uno mukandu bu bibabadi ababadika uno muiya kumpala kua bana balume, bakashi, mpa na bana. (Miy. 31:9-12) Su bodia kuikala panka bodi mulombene kupusha ano mayi aamba’shi: “Nami Yehowa Efile Mukulu enu, . . . yikalayi beeselele mwanda ami nee eeselele.” ‘nuina kya kwikala beeselele mwanda ami Yehowa nee eeselele.’​—Lv. 11:44, 45; 20:7, 26.

8. Nkinyi kiatulongiela ku Bena-Levi 19:2, na 1 Mpyeele 1:14-16?

8 Atukiebe kumona binobino muanda kampanda ubabakuile kui Yehowa ubabadi balombene kubadikila bena Isaleele boso watupete mu Bena-Levi 19:2. Yehowa balunguile Moyise’shi: “Esambe na kakongie kashima ka bena Isaleele we balungule’shi, ‘Yikalayi beeselele mwanda nee eeselele, ami Yehowa Efile Mukulu enu.’” Mpyele badi mutemune kino kifundue nsaa ibalunguile bena Kidishitu’shi “Yikalayi beeselele.” (Badika 1 Mpyeele 1:14-16.) Binyibinyi tatui muushi mua muiya wa Moyise nya. Anka mianda ibabadi bafunde kui Mpyele ayilesha’shi tui balombene kulongiela mianda i bungi ku mukanda wa Bena-Levi 19:2, awamba’shi, Yehowa eselele na boso bamufule, abitungu bekitshishe bua kuikala beselele. Mu binyibinyi bino nyi abitungu kuikala kui boso bena lukulupilo lua kuenda muiyilu sunga lua pa nsenga mu mpaladiso.​—1 Mp. 1:4; 2 Mp. 3:13.

‘YIKALAYI MU MWIKEELO WENU OSO SELELE’

9. Buakinyi abitungu tutalule kalolo mukanda wa Bena-Levi shapitre 19?

9 Bubiatukiebe kusankisha Efile Mukulu eselele, tuina lukalo lua kulonga mushindo wa kuikala beselele. Yehowa etupa malango bua kumona mushindo wa kuikala beselele. Tui balombene kupeta dino elango di buwa mu Bena-Levi shapitre 19. Mungi muntu abetamina bu Marcus Kalisc badi mulongie kina ebelu bafundile’shi: “Uno shapitre ebuwa bukile apushika kalolo, apatuula mianda mu mishindo ilekenelekene, na atuusha mianda yoso ina muulo i mu mukanda wa Bena-Levi, uno shapitre ena muulo ukata mu mukanda oso wa Bena-Levi, na mu mikanda itano ya kumpala ya mu Bible.” Binobino tutaleyi angi ma verse a mu uno shapitre ena malongiesha ebuwa pabitale mianda ya mu nshalelo etu a kuifuku na efuku. Tutentekiesheyi’shi Bena-Levi shapitre 19 abanga na ano mayi a aamba’shi: “Yikalayi beeselele.”

Muiya utale baledi wi mu Bena-Levi 19:3, ngulombene kutakula bena Kidishitu bua kunangushena ku kinyi? (Tala kikoso 10-12) *

10-11. Muyile Bena-Levi 19:3, abitungu tukite kinyi buatudia kuikala beselele mu muikielo, na buakinyi bino bi na muulo?

10 Kunyima kua kulungula bena Isaleele’shi abitungu bekale beselele, Yehowa bakuile dingi’shi: “Muntu na muntu a munkatshi mwenu anemekye nsh’ê na nyin’ê . . . Nami Yehowa Efile Mukulu enu.”​—Lv. 19:2, 3.

11 Bua kuakula kalolo, bina muulo kukokiela buludiki bu’Efile Mukulu, pabitale kukokiela baledi. Tentekiesha bibakuile Yesu nsaa ibabamuipuishe kui mungi muntu’shi: “Mulambukishi kinyi ki buwa kyandya kukita bwa kupeta muwa wa looso?” Kipindi kia lualuulo lua Yesu kui uno muntu kibadi’shi, abitungu onemekie nshobe na nyinobe. (Mat. 19:16-19) Yesu badi mutopekie ba Fadiseo na Balambukishi ba bishila muanda babadi abakitshi muabo mooso bua kupela kupasukila baledi baabo. Pa muanda wa biabia “mbayipe eyi di’Efile Mukulu.” (Mat. 15:3-6) “Mu eyi di’Efile Mukulu” mubadi muiya wa katano wa mu miya ekumi, ubadi na mukamiko watupete mu Bena-Levi 19:3​—awakuila pabitale kunemeka nsh’obe na nyin’obe. (Efi. 20:12) Wawa mukamiko wi kunyima kua muiya awamba’shi: “Yikalayi beeselele mwanda ami, neselele ami Yehowa Efile Mukulu enu.”

12. Mukuipushena na elango diatupete mu Bena-Levi 19:3, ndukonko kinyi alutungu’shi tui ipushe?

12 Nsaa yatunangushena ku muiya ya Yehowa wadi muitupe pabitale kunemeka baledi betu, abitungu kuiyipusha obe nabene’shi. ‘Ami namu nanemeka baledi bande su?’ Su bosangana’shi mu mafuku akile tuekalanga onemeka baledi boobe, ata kitshibilo binobino kia kubanga kui banemeka. Mu binyibinyi tue mulombene kushintula mianda yodi mukite mu mafuku akile nya. Anka we mulombene kuikitshisha mobe mooso bua kukisha nsaa ibungi pamune na baledi boobe na kuibakuasha mu mianda ibungi. Pangi we mulombene kuilumbula bua kukisha nsaa ibungi pamune nabo, sunga’shi pangi we mulombene kukita bi bungi bua kuibakuasha, bu kuibaudila bintu biabadi nabio lukalo, kuibakuasha buakulama kipuano kiabo ki buwa na Yehowa na buabadia kutungunuka na kumufubila. Su bokitshi bino abikala bipushene na abiakula Bena-Levi 19:3.

13. (a) Ndingi elango kinyi diatusangana mu Bena-Levi 19:3? (b) Lelo uno mushindo kinyi watudi balombene kuambula kileshesho kia Yesu kia tupete mu Luuka 4:16-18?

13 Bena-Levi 19:3 etulongiesha ungi muanda kampanda pabitale kuikala beselele. Akula pabitale kunemeka Sabaato. Bena Kidishitu ta be muushi mua uno muiya nya, sunga mbiabia abitungu tutungunukie na kunemeka Sabaato ya lubingo looso. Biabia tui balombene kulongiela mianda i bungi ku mushindo ubadi bena Isaleele abanemeka Sabaato na miabi ibabadi abapetela kuanka. Efuku dia Sabaato dibadi efuku dia kuikisha na kushala ku nshibo, na dia kukita mianda ya mu kikudi. * Nyi buakinyi mu diadia efuku, Yesu badi na kiubishi kia kuendanga ku sinagoge a mu kiakia kibundi kiadi mushale buadia nkabadika Eyi di’Efile Mukulu. (Efi. 31:12-15; badika Luuka 4:16-18.) Muiya w’Efile Mukulu wi mu Bena-Levi 19:3 wa “kulama Sabaato” ngulombene kuitusukuma buatudia kuata nsaa ya midimo yetu ya kuifuku na efuku bua’shi tukite bibungi mu mianda ya mu kikudi. Opusha’shi we mulombene kukita bibungi bua kushintuula ingi mianda bua’shi omone bia kunemeka uno muiya su? Su buekala wata nsaa efuku dioso ya kukita mianda ya mu kikudi, okekala mu kipuano kibuwa na Yehowa, na muanda wi na muulo ukata wekala selele.

NYINGISHA KIPUANO KIOBE NA YEHOWA

14. Mbia binyibinyi kinyi bia kitako biabadi bambuule mu Bena-Levi shapitre 19?

14 Bena-Levi 19 ambuula dingi bia binyibinyi bia kitako bilombene kuitukuasha buatudia kulama buiselele. Mu verse a 4 afudisha na bino bishima abiamba’shi: “Nami Yehowa Efile Mukulu obe.” Kino kishima sunga bino binangu atuibipete misusa 16 mu uno shapitre. Bino abitutentekiesha uno muiya wa kumpala awamba’shi: “Nami Yehowa Efile Mukulu obe . . . Twekalanga na bangi beefile kumpala kwande.” (Efi. 20:2, 3) Muina Kidishitu oso akumiina kuikala selele, abitungu ashinkamishe’shi takui kintu su kimune sunga muntu ena muulo ukata kukila kipuano kiaye na Efile Mukulu aye. Bu biatudi bafuale eshina dia bu ba Temue ba Yehowa, abitungu tuate kitshibilo kia kusumbula bikitshino bioso bilombene kukayisha eshina diaye diselele.​—Lv. 19:12; Yesh. 57:15.

15. Ma verse a tupete mu Bena-Levi shapitre 19 pabitale milambu aetutakula mu kukita kinyi?

15 Bena Isaleele babadi baleshe’shi mbakumiine Yehowa bu Efile Mukulu abo pabo kukokiela miya yaye. Bena-Levi 18:4 amba’shi: “Fubilaayi byuubishi byande, buulayi-meeso bwa kulonda mayi ande. Nnaami Yehowa Efile Mukulu eenu aakula.” Shapitre 19 afudisha na angi mayi pabitale ‘milambu’ ya bena Isaleele. Bu kileshesho, mu verse 5-8, 21, 22 akula pabitale milambu ya nyema. Bino bioso abadi balombene kuibikita mu mushindo wibuwa wabashi balombene ‘kusabulusha kintu kishidilue kia Yehowa.’ Su tuabadika ano ma verse oso ngalombene kuitutakula mu kusankisha Yehowa na kumupa milambu yadi mukumiine na ayimutumbisha, bu biabetutekie bua kuibikita mu Bena-Ebelu 13:15.

16. Nkinyi akitutentekiesha kuilekena kui pankatshi pa abafubila Efile Mukulu na basha bamufubila?

16 Buatudia kuikala beselele abitungu bantu betumone’shi tui belekene na bano boso basha bafubila Efile Mukulu. Bino bi kuikala bukopo ingi nsaa. Bena kalasa netu, bena mudimo netu, na bena kifuko netu bashi ba Temue ba Yehowa, mbalombene kuitutakula pa bukopo bua kukita ingi midimo ayitukutshishua kulanguila Yehowa mu mushindo wadi mukumiine nsaa yabakitshi bino, abitungu tuate kitshibilo ki na muulo. Nkinyi kilombene kuitukuasha bua buata kitshibilo ki buwa? Tutaleye mayi a kulonga ena muulo ukata atupete mu Bena-Levi 19:19 aakula’shi: “Tofwalanga kilamba kii na bipese bya bilamba biilekeelene bitele na mpeko ibidi iilekeene.” Uno muiya ubatuesheshe kuilekena pankatshi pa bena Isaleele na ingi miilo ibadi ibefunyishe. Lelo uno, su muina Kidishitu afuala kilamba ki na buanda builekene ta bi bubi nya, bu bilamba bina butongo poliestere na bingi bintu. Anka, tatui balombene kuikala bu bangi bantu abalanguila na kukita bikitshino bishikuene na abilongiesha Bible sunga bekala bena kalasa netu, bena mudimo netu, sunga bena kifuko netu bashi ba Temue ba Yehowa. Tui bafule bena kifuko netu na tui bafule bakungishanyi netu. Anka, bitshibilo biatuata mu nshalelo etu abilesha’shi atukokiela Yehowa sunga bino bitshibilo biekala abitufuishisha nkalakashi kui bantu betuifunyishe. Tutentekieshe’shi bua kuikala ku lupese lu’Efile Mukulu. Abitungu kuikala beselele sunga bantu bepa buabo, muanda bino bina muulo ukata.​—2 Kod. 6:14-16; 1 Mp. 4:3, 4.

Malongiesha kinyi abadi alombene kupeta bena Isaleele mu mukanda wa Bena-Levi 19:23-25, na bibakulongiesha namu kinyi? (Tala kikoso 17-18) *

17-18. Ndilongiesha kinyi dina muulo diatupete mu Bena-Levi 19:23-25?

17 Kishima “Nami Yehowa Efile Mukulu enu” kibadi akitentekiesha bena Isaleele’shi mbalombene kuata kipuano kiabo na Yehowa na muulo ukata mu nshalelo abo oso. Mushindo kinyi? Bena-Levi 19:23-25 alesha mushindo umune. (Badika.) Tubande kunangushena bino bishima bibabidi abipusha kui bena Isaleele kunyima kuabo kutuela mu Nsenga ya Mulayilo. Su muntu akuna mutshi autusha bikuba bia kudia, tabadi mulombene kudia bino bikuba munda a bipua bisatu nya. Mu kipua kia kananka badi mulombene kuapula biabia bikuba bioso bua kulambula Efile Mukulu mu ntempelo. Nka penda mu kipua kia katano mubadi mulombene yawa sha mutshi kudia bikuba kia ku mutshi waye. Uno muiya ubadi ukuashe bena Isaleele bua badia kupusha’shi ta babadi balombene kutula nkalo yabo pa mbalo ya kumpala nya. Babadi balombene kukulupila mui Yehowa aye ebapeya bintu, na kutula lulanguilo luaye pa mbalo ya kumpala mu nshalelo abo. Na Yehowa namu ku luaye lupese badi mulombene kui bapasukula bua’shi bekale na bia kudia bi bungi. Efile Mukulu badi ebanyingisha buabadia kuikala na kalolo kakutusha bia buuntu ku ntempelo aye, muikale mbalo ya lulanguilo luaye.

18 Muiya wi mu Bena-Levi 19:23-25 awuitutentekiesha mayi a Yesu abakuile mu Muisambo waye wa pa Muengie. Bakuile’shi: “Tanukalakashwanga mwanda . . . wa kianukadi na kianukatomo.” Yesu bakuile dimo’shi: “Mwanda Nshenu a mwiyilu awuku’shi nwina bintu bioso biabia lukalo.” Biabia Efile Mukulu aketupa biabia bioso biatudi nabyo lukalo, nka bu biapeya na tonyi. (Mat. 6:25, 26, 32, Kilombeeno Kipya 2014) Atukulupila’shi Yehowa aketupasukila. Na atutusha bia “buuntu bya lusa” mu bu fiefie bua kukuasha bantu be na lukalo. Atutusha dingi makuta bua kupua nkalo ya mu kakongie. Yehowa amono patulesha kalolo bua kukuatshishena lulanguilo luaye, na aye namu aketufutu. (Mat. 6:2-4) Su tuina kalolo abilesha’shi tukuete kupusha dilongiesha di mu Bena-Levi 19:23-25.

19. Mushindo kinyi ubakukuasha kino kipindi kia shapitre a mukanda wa Bena-Levi kibatukatuka mu kulonga?

19 Tubakatuka mu kumona nka penda ma verse apela a mu Bena-Levi shapitre 19, abetukuasha bua kuuka mushindo wa kuikala selele bu bi Efile Mukulu etu. Nsaa yatumuambula atuikitshisha bua ‘kuikala mu muikelo wetu oso selele.’ (1 Mp. 1:15, Kilombeeno Kipya 2014) Baba boso bashabafubila Yehowa bakuete kumona muikelo wetu wi buwa. Kushi mpaka, bino abitakula bangi buabadia kutumbisha Yehowa. (1 Mp. 2:12) Anka mu Bena-Levi shapitre 19 mui malongiesha e bungi alombene kuitukuasha. Mu muisambo aulondo atukamono angi ma verse a mu uno shapitre alombene kuitukasha buatudia kunangushena, ku ingi mianda ya mu nshalelo ilombene kuitukuasha, buatudia ‘kuikala beeselele’ bu abitunyigisha Mpyele.

LOONO 80 “Tompa omone’shi Yehowa e buwa”

^ par. 5 Tuibafule Yehowa ngofu na atukumina kumusankisha. Yehowa eselele, na atekie balanguidi baye namu bekale selele. Bino bikuikala bibofule kui bantu bashi bapuidikie su? Oolo, mbibofule. Patutaluula kalolo elango dia Mpyele mutumibua kui bena Kidishitu na malango a Yehowa kui bena Isaleele a kala, abitukuasha bua kuuka mushindo wa kuikala beselele mu muikelo wetu oso.

^ par. 13 Bua kuuka bi bungi pabitale Sabaato na malongiesha e bungi atudi balombene kuikupetela, tala muisambo awamba’shi: ‘“Kwi nguba” a kufuba na a kwikisha’ wi mu Kitenta kya Mulami kia mu 12/2019.

^ par. 57 BI MUBIFUATULO: Muana mulume akisha nsaa na baledi baye, batuala mukashi aye na bana baye bua kuibatembela, na ena kiubishi kia kuisambanga nabo ku kamo nsaa yoso.

^ par. 59 BI MUBIFUATULO: Ungi kidime muina Isaleele atala bikuba bia ku mitshi ibadi mukune.