Exeni ambe enga jataka

Índisi jimbo nirani

SEMANA 48

“Pímbinhasïnta je”

“Pímbinhasïnta je”

“Pímbinhasïnta je iámindu ambe jimbo” (1 PED. 1:15).

PIREKUA 34 Méntkisï sési ambe úaka

AMBE ENGACHI EXEAKA *

1. ¿Náki konseju íntsaaspi apostoli Pedru imeeri erachichani, ka andisï úpirini ísï xarharani eskaksï no úpiringa ísï úni?

NO ARHIPARINI engachi erokuarhini jaka auandarhu o echerirhu irekani, uaatijtsïni marhuacheni i konseju enga apostoli Pedru íntsaapka primeru siglurhu anapu kristianuechani. Karaspti: “Pímbinhasïnta je iámindu ambe jimbo ísï eska na pímbinhasïika ima engaksïni erakuka, jimboka karakata jarhaska: ‘Pímbinhasïnta je jimbokani ji pímbinhasïiska’” (1 Ped. 1:15, 16). ¿Ambejtsïni jorhendasïni i uandakuecha? Eskachi uaaka májkueni úni eska Tata Diosï Jeoba, enga kánikua pímbinhasïika. Uaakachi ka jatsiskachi para pímbinhasïini imani ambe jingoni engachi újka nájkiruka ísï xarharaaka eskachi no uaaka ísï úni jimbokachi pekadoriska. Apostoli Pedrujtu uánikua uelta no úspti sési úni ambe ma, peru imeeri ejemplujtsïni xarhatachesïndi eskachi uaaka pímbinhasïini.

2. ¿Náki kurhamarhikuechanchi mókuantani jaua ini jorhenguarhikua jimbo?

2 Ini jorhenguarhikua jimbo, arini kurhamarhikuechanchi mókuantani jauaka: ¿ambe arhikuekasïni pímbinhasïini?, ¿ambejtsïni jorhendasïni Biblia Tata Diosï Jeobaeri pímbinhasïkueri ambe?, ¿nénachi uaa pímbinhasïini imani ambe jingoni engachi újka? ka ¿néna sáno májkueniski pímbinhasï jarhani ka Tata Diosï Jeobaeri amigueni?

¿AMBE ARHIKUEKASÏNI PÍMBINHASÏINI?

3. ¿Ambeksï eranhaskasïni uánikuecha eska jindeeska kʼuiripu ma enga pímbinhasïika, ka nanichi uaa míteni ambe enga meru jindeeka pímbinhasïini?

3 Uánikuechaksï eratsesïndi eska pímbinhasïini jindeeska ima kʼuiripu enga relijioniri anapu ambe xukuparhantajka ka enga no sáni tsípinharhijka, peru pímbinhasïini no indeni ambesï arhikuekajti. Biblia uandasïndi eska Jeoba enga pímbinhasïika, jindeeska ‘Tata Diosï ma enga felisika’ (1 Tim. 1:11TNM). Ístu arhisïndi eska ima ireta enga imani kómarhijka felisiska (Sal. 144:15). Jesúsi no sési uandaspti imeecheri engaksï kʼérati xukuparhakua jukenga ka engaksï ambakiti ambe ueenga parakaksï máteruecha exeapiringa (Mat. 6:1; Mar. 12:38). Kristianuechachi míteska ambe enga arhikuekajka pímbinhasïini imani ambe jimbo enga Biblia uandajka. Ka míteskachi eska juchaari Tata Diosï enga pímbinhasïika ka uékpitiini, nójtsïni méni úrapiringa imani ambe engachi no uaaka úni. Ísï jimbo, engajtsïni Tata Diosï Jeoba arhijka “Pímbinhasïnta je”, jindeesti jimbokachi uaaka ísï úni. Ísïisti, parachi pímbinhasïini imani ambe jingoni engachi újka, jatsiskachi para sési kurhanguni ambe enga arhikuekajka pímbinhasïini.

4. ¿Ambeksï arhikuekasïni uandakuecha pímbinhasï ka pímbinhasïtini?

4 ¿Ambe arhikuekasïni pímbinhasïini? Bibliarhu, uandakuecha pímbinhasï ka pímbinhasïtini, arhikuekasïndiksï eska kʼuiripu ma limpiu jarhaska imeeri jánguecha jingoni ka Tata Diosï jingoni. Ístu, i uandakuechaksï úpirindi arhikuekani arhutakata jarhani para Tata Diosïni marhuakuni. Ísï jimbo, uaakachi pímbinhasïini engachi limpiu jauaka juchaari jánguecha jingoni, engachi ísï kómarhiska Tata Diosï Jeobani eska ima na uéjka ka engachi ambakiti pájperakua ma jatsiska imani jingoni. Ískuchi pakarasïnga engachi eratsentajka eskachi jucha engachi imperfektueka, uaaka Tata Diosï Jeobaeri amigueni, enga kánikua pímbinhasïika.

“PÍMBINHASÏ, PÍMBINHASÏ, PÍMBINHASÏSTI TATA DIOSÏ JEOBA”

5. ¿Ambejtsïni jorhendasïni Tata Diosï Jeobaeri ambe ánjelicha engaksï sési marhuakujka?

5 Tata Diosï Jeoba iámindu ambe jimbo pímbinhasïisti. Indeni ambeksïsï uandapti máru ánjelicha engaksï serafini arhinhajka ka engaksï Tata Diosï Jeobaeri tronurhu no iauani jaka, uandasptiksï: “Pímbinhasï, pímbinhasï, pímbinhasïsti Tata Diosï Jeoba ejersituecheri” (Is. 6:3). Ísïisti, paraksï úni xáni ambakiti pájperakua ma jatsini Tata Diosï jingoni, imeechaksï jatsisti para pímbinhasïini ka ísïistiksï. Ísï jimbo, enga Tata Diosï Jeobaeri ánjeli ma jurheenga Echerirhu, lugarirhu enga ima niáreenga úsïreendi pímbinhasïntani. Inde ambesï úkuarhipti enga Moisési andarhierapka anhatapuni enga kurhini japka (Éx. 3:2-5; Jos. 5:15).

Kʼéri saserdoti jukajtsïtini pásïreendi turbanti ma enga plaka orueri ma jukapka nani enga uandeenga “Tata Diosï Jeobaeristi pímbinhasïkua” (Exe je párrafu 6 ka 7)

6, 7. a) Eska na uandajka Éxodo 15:1, 11, ¿néna xarhataspi Moisési eska Tata Diosï pímbinhasïiska? b) ¿Ambe miátantaasïreeni israelitechani eska Tata Diosï pímbinhasïiska? (Exe je dibujuni enga ueenakuarhu jaka i rebistarhu).

6 Enga Moisési na parhikutaapkia israelitechani mari Charhapitirhu, uandaspti eska Tata Diosï Jeoba, pímbinhasïiska (arhinta je Éxodo 15:1, 11). Imeecha engaksï Ejiptu anapu diosïchani kómarhiauenga, méntkuksï no sáni pímbinhasïispti. Ka nijtu imeecha engaksï Kanaáni anapu diosïchani kómarhiauenga, jimbokaksï uándikuasïreenga imeecheri uájpeechani ka ikichakueni jásï ambeksï úsïreendi seksueri ambe para imeecheri diosïcha (Lev. 18:3, 4, 21-24; Deut. 18:9, 10). Peru Tata Diosï Jeoba no ísïisti eska ima diosï no jurhimbiticha, jimbokajtsïni no méni kurhachesïnga eskachi imani ambe uaaka engajtsïni no sési pʼikuastajka. Ima méntku iámindu ambe jimbo pímbinhasïisti. Para miátantani israelitechani indeni ambe, kʼéri saserdoti turbanti ma jukajtsïsïreendi enga plaka ma orueri jukapka, jima arhisïreendi: “Tata Diosï Jeobaeristi pímbinhasïkua” (Éx. 28:36-38).

7 Náki uéjki kʼuiripu enga exenga imani plakani, sési mítetini jarhasïreendi eska Tata Diosï Jeoba kánikua pímbinhasïiska. Peru, enga israelita ma no ueenga plakani exeni jimboka no úsïreenga andarhierani kʼéri saserdotini, ¿úpirini míteni eska Tata Diosï Jeoba pímbinhasïiska? Jo. Iámindu israelitechaksï úsïreendi kurhaani indeni uandakuechani jiáni enga Lei arhinhanteenga achamasïchani japarini, uarhiitichani ka sapiichani japarini (Deut. 31:9-12). Engachi jima japiringa kurhauapiringachi ini uandakuechani: “Ji jindeeska Jeoba chaari Tata Diosï, [...] ka chájtsï jatsiska para pímbinhasïini jimbokani ji pímbinhasïiska” ka “chájtsï jatsiska para pímbinhasïini jimbokani ji, Jeoba, pímbinhasïiska” (Lev. 11:44, 45; 20:7, 26).

8. ¿Ambejtsïni jorhendasïni ambe enga arhijka Levítico 19:2 ka 1 Pedru 1:14-16?

8 Ju je eratsentani máru ambe engaksï arhiminhanteenga israelitecha ka enga Levítico 19:2 jimbo jaka. Tata Diosï Jeoba arhispti Moisésini: “Uandontskuarhi iámu ireta Israeli jingoni ka arhia: ‘Jatsiskajtsï para pímbinhasïini jimbokani ji, Jeoba chaari Tata Diosï, pímbinhasïiska[’]”. Jamberi apostoli Pedru ini uandakuechani úraapti enga arhiapka imeeri erachichani: “Pímbinhasïnta je” (arhinta je 1 Pedru 1:14-16). Ísïisti eskachi nóteru úsïngia ambe enga Moisésiri Lei uandeenga, peru ambe enga Pedru karapka, xarhatasïndi eska ísïiska ambe engachi jorhenguarhijka Levítico 19:2 jimbo: eska Tata Diosï Jeoba pímbinhasïiska ka eska imeecha engaksï xénchajka jatsiskaksï para jánguarhintani pímbinhasïini. Ka i ambe jindeesti para iáminduecha, para imeecha engaksï auandarhu niuaka irekani ka para imeecha engaksï Echerirhu irekaaka paraisurhu ma (1 Ped. 1:4; 2 Ped. 3:13).

“PÍMBINHASÏNTA JE IÁMINDU AMBE JIMBO”

9. ¿Andisï sési jaki eskachi jorhenguarhiaka ambe enga arhijka Levítico kapitulu 19?

9 Jimbokachi uékasïnga jaiapanherantani Tata Diosïni, jatsiskachi para míteni ambechi uaa úni parachi pímbinhasïini ísï eska ima. Parachi úni ísï úni, Tata Diosï Jeobajtsïni ambakiti konsejuechani íntskuasïndi. Máru konsejuechaksï Levítico kapitulu 19 jimbo jarhasti. Marcus Kalisch enga sési jorhenaka ebreueri ambe, karaspti: “Jamberi i xáni sési jásï kapitulu jindeeti enga sánderu kompletueka ka enga sánderu mámaru ambe uandajka, ka ixú jarhasti máru ambe enga kánikua jukaparhakueka i librueri o asta jamberi Biblieri orheta sinko libruecheri”. Ju je exeani máru bersikuluechani i kapitulueri engajtsïni ambakiti ambe jorhendajka para juchaari irekua. Engachi exeani jauaka, ju je miántani eska ante de íntsaantsïni konsejuechani, kapitulu 19 ueenasïnga ini uandakuecha jingoni “Jatsiskajtsï para pímbinhasïini”.

¿Ambeksï jatsiski para kurhamarhikuarhini kristianuecha engaksï na arhintaakia Levítico 19:3 enga taaticheri ambe uandajka? (Exe je párrafu 10 a 12). *

10, 11. ¿Ambe uandasïni Levítico 19:3 eskachi jatsiska para úni, ka andisï jukaparhakue eskachi ísï uaaka?

10 Enga Tata Diosï Jeoba na arhiapkia israelitechani eskaksï jatsispka para pímbinhasïini, ístu arhiaspti: “Mándani arhintsï jatsiska para janhanharhini chaari naandini ka chaari taatini [...]. Ji jindeeska Jeoba chaari Tata Diosï” (Lev. 19:2, 3).

11 Jatsiskachi para kurhajchani Tata Diosïri juramukuani enga uandajka eskachi jatsiska para janhanharhiani juchaari taatichani. Ju je miántani ambe enga Jesúsi arhipka achamasïni ma enga kurhamarhipka: “¿Ambe ambakiti ambe uaa ji parani tsípikua méntkisï jatsini?”. Ka Jesúsi arhispti eska ma ambe enga jatsipka para úni jindeespka janhanharhini imeeri taatini ka imeeri naandini (Mat. 19:16-19). Jesúsi asta no sési uandaspti fariseuecheri ka kararicheri jimbokaksï jirinhakuntasïreenga paraksï no kurhajchani Tata Diosïri juramukuani. Jimbosï arhiapti eskaksï ‘ísku ambeeranxapka Tata Diosïri mandamientuni’ (Mat. 15:3-6). Jesúsi xarhatakuaxapti eskaksï imeecha no kurhajchaxapka kintu mandamientuni Diesi mandamientuecheri ka enga ístu karakata japka Levítico 19:3 jimbo (Éx. 20:12). Ju je miántani ménderu eska juramukua enga Levítico 19:3 jimbo jaka para janhanharhiani taatichani, ísï tátsekua jarhaska ari uandakuecheeri “Jatsiskajtsï para pímbinhasïini jimbokani ji, Jeoba chaari Tata Diosï, pímbinhasïiska”.

12. ¿Ambechi úpirini kurhamarhikuarhini seguni ambe enga uandajka juramukua enga Levítico 19:3 jimbo jaka?

12 Iámindu kristianuechaksï jatsipirindi para kurhamarhikuarhini: “¿Janhanharhiaxaki juchiiti taatichani ísï eskarini Tata Diosïni na arhijka?”. Engachi exeska eskachi no úxapka iámindu ambe engachi jatsika para úni, ju je jánguarhintani ísï úni. Ísïisti eskachi no uaaka mójtakuni ambe engachi úkia, peru iásï para orhepani uaakachi jánguarhintani parachi úni ambe ma imeecha jingoni ka imeecha jimbo. Jamberichi uaaka sánderu imeecha jingoni jarhani. ¿Uaachi jarhuataani paraksï sánderu sési pájperani Tata Diosï jingoni, paraksï sési pʼikuarherani o sentabu ambe jingoni? Engachi ísï uaaka, úni jauakachi ambe engajtsïni juramuchijka Levítico 19:3.

13. a) ¿Náki máteru konseju jarhaski Levítico 19:3 jimbo? b) ¿Nénachi uaa ísï úni eska Jesúsi na úpka jimini Lukasʌ 4:16-18 jimbo?

13 Jarhasti máteru ambe engachi jorhenguarhijka Levítico 19:3 jimbo pímbinhasïkueri ambe. Jimini arhisïreendi eska ma jatsipka para mintsikuarhini sábadu. Iásï kristianuechachi nóteru juramuminhasïngia Moisésiri Lei jimbo, jimbosï nóteru uétarhijtia eskachi arhutaaka jurhiatikua ma para mintsikuarhini, peruchi útasï uaaka uánikua ambe jorhenguarhini engaksï israelitecha ueenga ka kóntperatechani engaksï intsïnhauenga indeni ambe jimbo. Jatsisptiksï para mintsikuarhini sábadu ka kómarhini Tata Diosï Jeobani. * Jimbosï Jesúsi inde jurhiatikua nireendi sinagogaecharhu para Tata Diosïri Karakatani arhintani (Éx. 31:12-15; arhinta je Lukasʌ 4:16-18). Juramukua enga Tata Diosï íntspipka jimini Levítico 19:3 jimbo para mintsikuarhini sábadu, úpirindi úni eskachi juchajtu arhutaaka tiempu parachi Tata Diosï Jeobani marhuakuni. ¿Exesïnchi eskachi jatsiska para sánderu sési úni ini ambe? Engachi pauani pauani arhutaska tiempu parachi Tata Diosï Jeobani marhuakuni, sánderuchi sési pájperaaka imani jingoni. Ka i ambe kánikua jukaparhakuesti parachi pímbinhasïini.

JU JE SÁNDERU SÉSI PÁJPERANI TATA DIOSÏ JEOBA JINGONI

14. ¿Ambe jukaparhakua ambe uandasïni iámu Levítico kapitulu 19 jimbo?

14 Levítico kapitulu 19 uánikua xanhari uandasïndi ambe máeri enga kánikua jukaparhakueka ka engajtsïni jarhuataaka parachi seguirini pímbinhasïini. Kʼamarhukuni jámani bersikulu 4 arhisïndi: “Ji jindeeska Jeoba chaari Tata Diosï”. I uandakuecha ka máteru i járhaticha 16 xanhariksï jarhasti ini kapitulu jimbo. I ambejtsïni miátantasïndi primeru Diesi Mandamientuecheri enga arhijka: “Ji jindeeska Jeoba chiiti Tata Diosï [...]. Asï jatsia máteru diosïchani sino jíndentku” (Éx. 20:2, 3). Iámindu kristianuecha engaksï uékajka pímbinhasïini, jatsistiksï para jánguarhintani paraka no ma ambe sánderu jukaparhakueuaka eska sési pájperani Tata Diosï jingoni. Ka jimbokachi Jeobaeri testigueska, nóchi uékasïnga úni ambe ma enga no sési pakatapiringa Tata Diosïri nombrini enga pímbinhasïika (Lev. 19:12; Is. 57:15).

15. Bersikuluecha engaksï Levítico kapitulu 19 jimbo jaka ka engaksï kéjtsïtakueri ambe uandajka, ¿ambejtsïni jarhuatapirini úni?

15 Israelitechaksï xarhatasïreendi eskaksï jiókuarhisïreenga Tata Diosï Jeobani, engaksï kurhajchauenga imeeri juramukuechani. Levítico 18:4 uandasïndi: “Kurhajchaa je juchiiti juramukuechani, ka ísï jáma je eskaksï juchiiti leicha na arhijka ka ísï ú je. Ji jindeeska Jeoba chaari Tata Diosï”. Máru juramukuecha engaksï israelitecha intsïnhaapka, kapitulu 19 jimboksï jarhasti. Pori ejemplu, bersikuluecha 5 a 8, 21 ka 22 animalicheri kéjtsïtakuecheri ambe uandasïndi. I ambe jatsispti para sési úkuarhini para no ikichakueni jásï ambe úni “ambe ma enga pímbinhasïika para Tata Diosï Jeoba”. Arhiantani ini karakatechani jarhuatapirindijtsïni parachi jaiapanherantani Tata Diosï Jeobani ka parachi kʼéri ambe arhini imani ambe jingoni enga ima jaiapanhentajka, ísï eskajtsïni na arhijka Ebreu 13:15.

16. ¿Náki konseju enga Levítico 19 jimbo jaka miátantasïntsïni eska imeecha engaksï Tata Diosïni marhuakujka no májkueniska eska máteru kʼuiripuecha?

16 Para pímbinhasïini, jatsiskachi para xarhatani eskachi máteru jásï kʼuiripueska. I ambe úkua jukasïndi jimboka ménichani eskuelarhu anapu kompanieruecha, ánchikuarhitarhu anapuecha, familiaricha engaksï no jakajkutika ka máteruecha, uaakajtsïni arhini eskachi imani ambe uaaka engajtsïni no jurajkuaka marhuakuni Tata Diosï Jeobani. Enga i ambe úkuarhiaka, jatsiskachi para sési erakuni úni ambe ma. ¿Ambejtsïni jarhuataa? Ju je exeni ambakiti konseju ma enga Levítico 19:19 jimbo jaka, ma parti arhisïndi: “Asï [...] jukanta je xukuparhakua ma enga tsimani járhati piruakuecha jingoni jeuetakuarhitini jauaka”. I lei úsïreendi eskaksï israelitecha xarhatapiringa eskaksï no májkuenispka eska máteru iretecha. Iásï, no no sési jarhasti eskachi jukaaka xukuparhakua enga tsimani ambe jingoni úkata jauaka komu lana ka algodoni o máteru ambe jingoni. Joperu kʼóru no sési japirindi eskachi ísïipiringa eska ima kʼuiripuecha engaksï imani ambe jakajkujka ka úni enga no terukuntajka Biblia jingoni, no arhiparini engaksï eskuelarhu anapu kompanierueuaka, ánchikuarhitarhu o enga familiari máeuaka. Ísïisti, kánikuachi xénchaasïnga juchaari familiarichani ka uékperakua jingonchi kaasïnga máteruechani. Peru engachi jukaparhakua ambe erakujka úni, uékasïngachi xarhatani eskachi Tata Diosï Jeobaeri marhuaricha ménderueni jásïiska. Ju je miáni eska engachi uéjka pímbinhasïini, jatsiskachi para támu jarhani para Tata Diosï (2 Kor. 6:14-16; 1 Ped. 4:3, 4).

¿Ambeksï jorhenguarhispi israelitecha indeni uandakuecha jingoni engaksï Levítico 19:23-25 jimbo jaka, ka ambejtsï jorhenguarhisïni chá? (Exe je párrafu 17 ka 18). *

17, 18. ¿Ambe jukaparhakua ambejtsïni jorhendasïni Levítico 19:23-25?

17 Uandakuecha “Ji jindeeska Jeoba chaari Tata Diosï” jarhuataapti israelitechani exeni eska sánderu jukaparhakua ambe jindeespka sési pájperani Tata Diosï Jeoba jingoni. Ju je exeni nénaksï úpirini ísï úni seguni ambe enga arhijka Levítico 19:23-25 (arhinta je). Ju je eratsentani ambe engaksï arhikuekeenga i uandakuecha para israelitecha engaksï na inchapkia imani Echeri jimbo engaksï Aiaminhapka. Enga nema anhatapu ma ikareenga enga fruta íntspienga, no úsïreendi akuni tanimu uéxurhini ka máteru uéxurhini jimbo jatsisïreendi para Tata Diosïri templurhu páni, asta sinko uéxurhini jimbo, dueniu úsïreendi arhani frutani. Jamberi i lei jarhuataapti israelitechani kurhanguni eskaksï no jatsispka para orheta peerani imeecheri ambe. Jatsisptiksï para mintsikani eska Tata Diosï Jeoba íntsaapiringa ambe engaksï uétarhinchapiringa ka méntkisïksï orheta peerani imani marhuakuni. Ima úpirindi eskaksï no kueratanchapiringa tʼirekua. Ka Tata Diosï pʼímarhiaspti parakaksï kánikua íntspipiringa sentabu templurhu, jima enga kómarhinheenga.

18 Lei enga Levítico 19:23-25 jimbo jaka, miátantasïndijtsïni ambe enga Jesúsi uandapka Juátarhu enga Arhijtsïkpipka: “Asï jáma je jaakuarhini [...] ambe engajtsï tʼireaka o ambe engajtsï itsïmaaka”. Ka ístu uandaspti: “Chaari Taati auandarhu anapu mítetixati eskajtsï iámindu ini ambe uétarhinchasïnga”. Tata Diosïjtsïni íntskuati ambe engachi uétarhinchaaka, ísï eska na újka pájaruecha jingoni (Mat. 6:25, 26, 32). Mintsikasïngachi eskajtsïni Tata Diosï Jeoba kuidariuaka. Ístu, jarhuataasïngachi imeechani engaksï uétarhinchani jarhajka ka listuchi jarhasïnga parachi maiampini ambe enga kúnguarhikuarhu uétarhiaka. Tata Diosï Jeoba exesïndi eskachi intsïmpitiiska ka imajtsïni maiamuntaati (Mat. 6:2-4). Engachi intsïmpitiiska, xarhatanchi jauaka eskachi kurhanguska ambe engajtsïni jorhendajka Levítico 19:23-25.

19. ¿Nénaksïni marhuacheski ambe engachi exeka máru bersikuluecharhu Levítico 19 jimbo?

19 Ambe engachi exeka máru bersikuluecharhu Levítico kapitulu 19 jimbo, uánikua ambejtsïni jorhendasti engachi uaaka úni parachi pímbinhasïini ísï eska Tata Diosï Jeoba. Engachi ísï újka eska ima, xarhatasïngachi eskachi jánguarhintasïnga pímbinhasïini imani ambe jingoni engachi újka (1 Ped. 1:15). Uánikuecha engaksï no marhuakujka Tata Diosï Jeobani exestiksï na engachi sési jámajka ka máruksï niárasti kʼéri ambe arhini ini ambe jimbo (1 Ped. 2:12). Peru Levítico kapitulu 19 uánikua ambeterujtsïni jorhendasïndi. Máteru jorhenguarhikua jimbochi exeaka máteru bersikuluechani engajtsïni jarhuataaka exeni ambe engateruchi uaaka úni parachi pímbinhasïini eska na uandapka apostoli Pedru.

PIREKUA 80 Exe je na enga xáni sési kámpijka Jeoba

^ párr. 5 Tata Diosï Jeobaeri marhuarichachi xénchasïnga imani ka uékasïngachi jaiapanherantani. Ima pímbinhasïsti ka uékasïndi eskachi juchajtu pímbinhasïuaka. ¿Uaachi ísï úni nájkirukachi no perfektueka? Jo. parachi exeni ambe engajtsïni jarhuataaka pímbinhasïini iámindu ambe jimbo engachi újka, exeakachi máru konsejuechani enga apostoli Pedru íntsaapka imeeri erachichani ka ambe enga Tata Diosï Jeoba arhipka ireta Israelini.

^ párr. 13 Exentaakajtsï sánderu informasioni sábadueri ambe ka ambe engachi jorhenguarhijka íri ambe jorhenguarhikuarhu “‘Jarhasti tiempu ma’ para ánchikuarhini ka para mintsikuarhini”, enga uéraka rebistarhu Aianhpiri disiembri de 2019.

^ párr. 57 AMBE ENGAKSÏ XARHATAJKA IMAJENICHA: Erachi ma imeeri taaticha jingoni jarhasti, nirasti pʼorhembiani imeeri témba ka uájpa jingoni ka jánguarhintasïndi uandajpaani jarhani.

^ párr. 59 AMBE ENGAKSÏ XARHATAJKA IMAJENICHA: Israelita ma enga anhatapu ma ikaraka, frutani erarutaxati.