Skip to content

Skip to table of contents

MWAHA ONTHOKORORIWA 48

“Mukhale ootteela”

“Mukhale ootteela”

Khalani nyuwo tho ottela mmikhaleloni mwanyu mothene.”—1 PED. 1:15.

ETXIPO 34 Mweetteke Moororomeleya

ELE NINKELA AHU OXUTTERA *

1. Miruku heeni murummwa Pedru aleenlaawe akristu oopatxera, ni heeni nnoonaahu weera miruku iyo ti sooxupa ovarele muteko?

NIHIWEHAKA yoowehereraahu wakhala weera ninkela okhalaka wiirimu naari elapo yavathi, ootheene hiyo onoowera okhavihereya ni miruku sa murummwa Pedru avanhaawe makristu a seekulu yoopatxera. Pedru olempe ha: “Mene ntoko yowo owitthanenni oraiye ottela, khalani nyuwo tho ottela mmakhaleloni mwanyu motheene va wi yolempwa: ‘Mukhale ottela niwoko miyo kiri otteela.’” (1 Ped. 1:15, 16) Ni masu ala anoonihera weera hiyo, nnoowera omutakiha Yehova yoowo ori ntakihero na mutthu ootteela. Hiyo nnoowera ni onoowereya okhala ootteela mwa mikhalelo sahu sootheene. Etthu eyo pooti woonaka weera ti yoohiwereya, mwaha woowera atthu oottheka. Mene muneenene Pedru annattheka, mene ntakihero nawe ninoonihera weera hiyo onoowera ‘okhala ootteela’.

2. Makoho heeni ninrowaahu waakhula yoosomeene yeela?

2 Yoosomeene yeela ninrowa waakhula makoho ala: Biblya onnixuttiha eheeni voonima sa otteela wa Yehova? Nnawere hayi okhala ootteela mmikhaleloni mwahu? Ovarihana heeni okkhanle okhala ootteela ni okhala nthamwene a Yehova?

OKHALA OOTTELA TI HEENI?

3. Atthu antxipale anuupuwela eheeni yaiwaka masu voohima sa mutthu ootteela, ni ninrowa ophwanya woowi miruku sootthuneya?

3 Atthu antxipale yaiwaka masu oweera okhala ootteela, anamupuwela mutthu ohitheya-theya, ni onwara ikuwo sinoonihera weera owo okhalano ettiini. Mene khoiyono ti yeeyo onthonyiheraaya okhala mutthu ootteela. Biblya onnamwiitthana Yehova okhala ‘Muluku ohakalala’. (1 Tim. 1:11) Ni atthu anamukokhorela yoowo anneeriwa “ohakalala”. (Nsal. 144:15) Yesu ahaxuxula atthu yaawara ikuwo soohiyana ni waasivela opaka itthu sa exariya weera yooniweke ni atthu akina. (Math. 6:1; Mar. 12:38) Wahiyo akristu, etthu enoonihera weera naatthu ootteela tiile Yehova onnixuttihaawe moorwela mBiblyani. Hiyo ninnaroromela weera Muluku ahu ansivelo, ni ootteela khaarowa onireya muritti neeraahu nihiwere oteexa. Mwa yeeyo, Yehova anlelaka weera “nikhaleke oottela,” hiyo khannihovela weera nnoweera. Eekhaikhai weera, nihinaakuve okhala ootteela, onnatthuneya osuwela eheeni entaphulelaaya okhala ootteela.

4. Masu oweera “ootteela” ni “okhala ootteela” entaphulela eheeni?

4 Okhala oottela ti heeni? MBiblyani, masu oowera “oottela” naari “okhala ootteela” entthuna otaphulela okhala mutthu oohittheka naari ootteela wa mukhalelo wa mmupuweloni naari wa ettiini. Masu awo tho pooti ontaphulela weera okhala oovirikana ni moota nnanvarelaahu muteko Muluku. Ni masu makina hiyo ninooneya okhala ootteela, wakhala weera nookhalano muupuwelo woohittheka. Ni naamukokhorelaka Yehova moota owo ontthunaawe ni okhalano onthamwene woolipa ni yoowo. Miruku sooweera hiyo nnookhalano onthamwene woolipa ni Muluku ahu ootteela, sinnanitteeliha murima. Otepa weene emaara Biblya onixuttihawe voohima sa okhala ootteela wa Yehova.

“OTTELA, OTTELA, OTTELA TI YAHVÉH”

5. Eheeni malaika ororomeleya a Yehova annixuttihaaya?

5 Yehova tootteela ni toohittheka wa mikhalelo sootheene. Hiyo ninnasuwela eyo mwaha wa yeele yaahimwale ni maserafi—malaika yaawo enkhala vakhiviru ni ehitxe ya Muluku. Malaika awo yaahimme: “Ottela, ottela, ottela ti Yahvéh anakhotto.” (Yes. 6:3) Ekhaikhai weera malaika weera ekhaleno onthamwene woolipa ni Muluku ootteela, ontthuneya weera awo ekhale ootteela—ni awo tootteela. Mweekhaikhai nlaika na Yehova naphiya nipuro nri poothe, nipuro nno ninnakhala nootteela. Ni tiyeeyo yeereñye ni ehuhu ya Mose vaavo onnaawe niphuwa nipattaka mooro.—Ott. 3:2-5; Yeh. 5:15.

Masu “Ottela ti wa Yahvéh” ereene vatthaabwani va ewooru nlaya na mulipa namakeya (Nwehe yoosoma 48, eparagrafu 6-7)

6-7. (a) Mose ahimexenxe hayi otteela wa Muluku va Ottimula 15:1, 11? (b) Eheeni yaakhavihera ana a israeli wuupuwelela okhala ootteela wa Yehova? (Nwehe elataratho ya vakaapani.)

6 Ana a israeli elapuwakaru ephareya yooxera, Mose aathaliha voohima sa Yehova Muluku aya weera tootteela. (Mmusome Ottimula 15:1, 11.) Mukhalelo wa atthu yaakokhorela amuluku a wixipitu, khawaakhanle wootteela. Etthu emoharu yannereya ni atthu yaakokhorela amuluku oKanani. Okokhorela waya waahela mpuwa waavaha amakeya aanamwane ni mukhalelo wa okonihana woohira. (Onam. 18:3, 4, 21-24; Ola. 18:9, 10) Wa mukhalelo mukina Yehova kharowa waavekela ale enamukokhorela opaka itthu seera sihaahele mwiitti. Yehova tori erimarima ya okhala ootteela. Etthu yaakhavihera ana a israeli wuupuwelela, yaari elamina ya eworu yeeyo awaraawe namakeya mutokweene. Elamina eyo, yaalempwa masu ala: “Ottelihera Yahvéh.”—Ott. 28:36-38.

7 Mutthu ti mutthu ana a israeli, oona masu yaalempwale va elaamina, annuupuwela weera Yehova tootteela. Vano ankha atthu akina yaahiwera omwattamela namakeya mutokweene weera yoone masu ale? Neereke khayaawera wuupuwela weera yaari masu ootthuneya? Hooye, mwaha wooweera, mutthu ti mutthu ana a israeli aahiwa osomwa wa masu ale variyari va alopwana, anamwane ni athiyana. (Ola. 31:9-12) Waakhanle weera mwaari vaavaawo, nyuwo mwaamwiiwa masu awo: “Miyo ka Yahvéh Muluku anyu . . . Mukhale ottela niwoko miyo ka ottela.” “Mwittelihere miyo, niwoko miyo ka ottela.”—Onam. 11:44, 45; 20:7, 26.

8. Mwaha wa heeni oraaya wootthuneya osoma ele enahimaaya yoolepa ya Onamakeya 19:2 ni 1 Pedru 1:14-16?

8 Vano ninrowa othokorara ele Yehova arummawe osommwa vahoolo wa ana a israeli. Yaari masu amphwanyeya va Onamakeya 19:2. Va, Yehova amuleela Mose: “Olokolole ni muloko wothene wa ana a israeli ni walele yawo: ‘Mokhale ottela niwoko miyo Muluku anyu ka ottela.’” Pooti weeraka Pedru ahima masu ene yaala a yoolepa ela ehuhu alenlaawe akristu weera wannatthuneya “okhala ootteela.” (Mmusome 1 Pedru 1:14-16.) Ekhaikhai weera hiyo khanintthara nlamulo na Mose. Mene naari vaareene hiihaawo, Pedru onnahima masu elempwale va Onamakeya 19:2, naari neere, Yehova tootteela, ale anamusivela yoowo, annilipehera weera ekhale ootteela. Eyo enneereya wa atthu ootheene ehiwehaka yooweherera aya wakhala weera anrowa okhalaka elapo ya vathi naari anrowa okhalaka wiirimu.—1 Ped. 1:4; 2 Ped. 3:13.

“MUKHALE OOTTEELA MMIKHALELONI MWANYU MOOTHEENE”

9. Eheeni oraaya wooreera osoma ebuukhu ya Onamakeya ekapiitulu 19?

9 Yootthunaahu ori omuhakalaliha Muluku ahu ootteela. Mwa yeeyo, ninnatthuna osuwela moota ninrowaahu okhala ootteela. Yehova onnanivaha miruku soovareleya muteko sa moota nneeraahu nipake eyo. Miruku iyo nimphwanya ebuukhu ya Onamakeya ekapiitulu 19. Musomi mmoha a eheberi, Marcus Kalisch, olempe ha: “Ekapiitulu ela, ti yoovareleya muteko, ti yoosuweliwa ni impari saya ti sootthuneya sa ebuukhu ya Onamakeya wa ibuukhu ithanu soopatxera seiyo sinsuweliwa okhala Pentateuco.” Nnoorowa othokorora iversu imoha-imoha sa ekapiitulu ela sinrowa onixuttiha itthu sovareleya muteko sa nihuku ti nihuku. Mpuwa mwa yoosomaahu ela, muupuweleke weera sooxuttiha saya sinwa vahoolo wa masu ala: “Mukhale ootteela.”

Nlamulo voohima sa wattittimiha atitha ni ameya nri va Onamakeya 19:3 niwoperera akristu opaka eheeni? (Nwehe eparagrafu 10-12) *

10-11. Eheeni yoolepa ya Onamakeya 19, enihimaaya weera nipakeke, ni mwaha wa heeni oraaya wootthuneya opaka eyo?

10 Yehova ahimakaru weera ana a israeli wannatthuneya okhala ootteela, owo ahatxeerera ni masu ala: “Mutthu ti mutthu awove amayawe ni atithawe . . . miyo Yahvéh Muluku anyu.”—Onam. 19:2, 3.

11 Moohihovela, hiyo khontthuneya okuxera mathela ni nlamulo Muluku onivanhaawe noowattittimiha asitithahu. Muupuweleke etthu mulopwana mmoha amukonhaawe Yesu, owo amukonhe há Yesu: “Eheni kintthuneyaka opaka yoorera wera kakhele ekumi yohimala?” Waakhula wa Yesu waahela mpuwa masu oowera mulopwana ole wannatthuneya waattittimiha atithawe ni ameyawe. (Math. 19:16-19) Yesu ahaxuxula anamalepa ni afarisi mwaha woowera awo yannapaka sootheene weera, ekhootte muritti woowakosoopa asitithaya. Mwaha wa yeeyo, Yesu aweerela weera ‘yannananariha masu a Muluku’. (Math. 15:3-6) “Masu a Muluku” yahela mpuwa nlamulo na naathanu wa malamulo muloko nenno ninsomaahu va Onamakeya 19:3. (Ott. 20:12) Nootthikela tho wuupuwelela nlamulo nimphwanyeya va Onamakeya 19:3,—ninhima weera mwattittimihe apapinyu ni ameyanyu,—ninwa vahoolo wa masu ala: “Mukhale ottela niwoko miyo Yahvéh Muluku anyu ka ottela.”

12. Moota heeni nneeraahu nivareleke muteko nlamulo nri va Onamakeya 19:3, ni nikoho heeni nintthunaahu wiipakela?

12 Nuupuwelelaka nlamulo na Yehova voohima sa waattittimiha makholo, apaale nyuwo pooti wiikoha: ‘Keereke kinnakhumela nnene?’ Wakhala weera munnuupuwela weera mwannatthuneya opaka etthu khalayi, vano nyuwo pooti opaka etthu. Ekhaikhai weera nyuwo khamunwera otxentxa itthu ivinre, mene mulakele okhuma vanano vaava opaka itthu weera mwaakhavihere makholo anyu. Nyuwo pooti wiithanlela oviriha ehuhu yintxipale ni yaawo. Kapena nyuwo pooti wiithanlela tho waakhavihera ni itthu sa weerutthuni, sa omunepani naari sa mmuupuweloni. Mwapaka eyo, nyuwo muneereke ovarela muteko nlamulo nri va Onamakeya 19:3.

13. (a) Miruku heeni nimphwanyaahu va Onamakeya 19:3? (b) Ninrowa omutakiha hayi Yesu ni ntakihero nilempwale va Luka 4:16-18?

13 Onamakeya 19:3 ennanixuttiha etthu ekina voohima sa okhala ootteela. Eversu ela, enahima sa othokorora esaabado. Makristu a vaanaano khantthara nlamulo na Mose, nto khantthuneya othokorora esaabado isemana sootheene. Naari vaareene hiiho, ninnaxuttera etthu ni ana a israeli moota yaathokororaaya esaabado, ni moota waraaya wootthuneya opaka eyo. Esaabado yaari ehuhu ana a israeli yeeraaya yitthuweke ni evareke miteko sa omunepani. * Ti yeeyo nto nihuku na esaabado, Yesu arowaawe musinagoga weera asome masu a Muluku. (Ott. 31:12-15; mmusome Luka 4:16-18.) Nlamulo na Muluku nlempwale va Onamakeya 19:3 nnahima ha: “Musunke isabado saka,” masu ala annanikhavihera osunkera ehuhu nihuku ti nihuku weera nivare miteko sa omunepani. Neereke nyuwo munnuupuwela weera onnatthuneya opaka matxentxo wa mukhalelo ene yoowo? Wakhala weera nyuwo munnisunkera ehuhu weera muthokorore itthu sa omunepani, nyuwo munimunnuwihera onthamwene anyu ni Yehova ni eyo, etthu yootthuneya weera hiyo nikhale ootteela.

MULIPIHE ONTHAMWENE ANYU NI YEHOVA

14. Ekhaikhai heeni yootthuneya enttittimiheriwa va Onamakeya ekapiitulu 19?

14 Onamakeya ekapiitulu 19 ennahima ikwaha sintxipale otthueneya waya oovirelela okhala ootteela. Eversu ya 4 enimalihera ni masu ala: “Ti yomi Yahvéh Muluku anyu.” Masu ala ennatthikeliwa ikwaha 16 va ekapiitulu ela. Eyo ennanuupuxera nlamulo noopatxera: “Yomi Yahvéh Muluku anyu . . . Ti yomi Muluku á ohikhaleno miluku sikina oholo wa ekhove á.” (Ott. 20:2, 3) Akristu ootheene antthuna okhala ootteela, onnatthuneya ororomela weera kiyaavo etthu eneera enanarihe onthamwene aya ni Muluku. Mwaha wooweera ninnakuxa nsina na Anamoona a Yehova nave nohithanlela ohipaka etthu yeera enanarihe naari onyohola nsina nootteela na Yehova.—Onam. 19:12; Yes. 57:15.

15. Iversu sa Onamakeya ekapiitulu 19 sinuuluma sa amakeya, sinooperera opaka eheeni?

15 Ana a israeli wiiwelela waya malamulo a Muluku, yannoonihera weera awo yannaakhulela weera, Yehova Muluku aya. Onamakeya 18:4 oneera ha: “Nnya musunke malamulo aka ni mukhapelele soruma saka wera mwetteleke seiyo ti yomi Yahvéh Muluku anyu.” Ekapiitulu 19 ennahela mpuwa sooruma iyo yaavahiwaaya ana a israeli. Mwa ntakihero, eversu 5-8, 21, 22 sinnuuluma sa amakeya yaavahiwa asinama. Amakeya awo yannatthuneya ovahiwa ni mukhalelo wooreerela, weera ‘ehinyoholihe itthu sootteela sa Yehova’. Osoma iversu iya, sinnanikhavihera otthuna omuhakalaliha Yehova, ni onvaha amakeya oniwakhulelaawe ntoko enihimwaaya va Aheberi 13:15 yeeyo enooperera opaka eyo.

16. Nlamulo heeni nri va Onamakeya 19 ninnikhavihera wuupuwelela ovirikana okhanle ni atthu ammukokhorela Muluku ni ale ahimmukokhorela?

16 Weera nikhale ootteela ontthuneya weera nikhale ovirikana ni atthu akina. Eyo etthu yooxupa. Ikwaha ikina ale ninsomaahuno oxikola, ninvaraahuno muteko, amusi ahu ni atthu akina, pooti onyesereriha opaka etthu yeera enanarihe okokhorela wahu. Eyo yeereya vale, hiyo onnatthuneye opaka yoothanla yootthuneya. Eheeni enrowa onikhavihera opaka yoothanla eyo? Ori wuupuwelela malamulo ootthuneyaxa eri va Onamakeya 19:19. Vawo aneera: “Ohiware malaya etthaviwe ni mikhoyi mili soovirikana.” Nlamulo nna, nannakhavihera ohilikana ana a israeli ni maloko makina yaakhala vakhiviru vaya. Mahikwaano khaiyene ti woonanara owara ikuwo iyo, mwa ntakihero, ekuwo sipakiwe ni nthxotxe, ni poliéster. Mene hiyo ninnoona okhala soonanara soororomela sa atthu ni sookhovelela seiyo sihinvarihana ni Biblya, itthu iyo sinnannanara naari sivariwaka ni ale ninsomaahuno oxikola, ale ninvaraahuno muteko naari amusi ahu. Ekhaikhai weera hiyo ninnasivela emusi ahu, nave ninnilipihera weera naasiveleke anamwattamanani ahu nnaamweera vaareene hiiho, ehuhu nintthuneyaahu opaka yoothanla mweekumini mwahu, ninnathanla okhala oovirikana ntoko atthu a Yehova. Ti yootthuneya hiyo opaka eyo natthunaka okhala ootteela, ninatthuneya tho okhala ovirikana ni atthu ahimmukokhorela Muluku.—2 Akor. 6:14-16; 1 Ped. 4:3, 4.

Eheeni ana a israeli yaaxuttenraaya ni nlamulo na Onamakeya 19:23-25 ni nyuwo muxunttenre eheeni ni iversu iya? (Nwehe eparagrafu 17-18) *

17-18. Etthu eheeni yootthuneya nixuttenraahu va Onamakeya 19:23-25?

17 Masu oweera “Ti miyo Yahvéh Muluku anyu” yaahakhavihera ana a israeli ohela nipuro noopatxera onthamwene aya ni Yehova. Moota heeni? Onamakeya 19:23-25 ennaakhula. (Musome.) Muupuwele masu yaleeliwaaya ana a israeli evolowakaru elapo yoolaiheriwa. Mulopwana aphatteya muri awe onima sowima, owo ahitxe sowima sa mwiri ole mpuwa mwa iyaakha tthaaru. Eyaakha ya naaxexe sowiima sannatthuneya orohiwa opeweni wa Muluku. Eyaakha ya naathanu, yaakhuleliwaaya otxa soowima sa miri yaphatteñyaya. Nlamulo nna nahakhavihera ana a israeli wiiwexexa ootthuneya waya ohela nipuro noopatxera sootthuna sa Muluku. Awo yannatthuneya omuroromela Yehova yowo aakhavihera ni ohela nipuro noopatxera omukokhorela yoowo. Yehova amurowa okosoopa soohawela saya sootheene ohela mpuwa sootxa. Muluku awooperera weera ekhaleke oovaha itthu saya opeweni, ni nipuro akokhoreliwaawe.

18 Nlamulo nlempwale va Onamakeya 19:23-25 ninnanuupuxera masu Yesu uulummawe va mwaako. Owo enneere: “Muheteteye . . . exeni muneranyu mutxe nari exeni muneranyu nwure.” Ni owo avirelela: “Nto atithinyu ari wirimu annatxiha, vano nyuwo ni asipalame mutokwene tani.” Muluku onoothokorora soohawela sahu, ntoko onatxihawe ipalame. (Math. 6:25, 26, 32) Hiyo ontthuneya omuroromela Yehova yoowo onnikhavihera, mohisuweliwa hiyo ninnavaha sovelela sahu weera nakhavihere ale ari othoiwa. Nave tho hiyo ninnahakalala naavelelaka soovelela sahu weera nikhavihere sotthuna sa muloko. Yehova onnoona ovaha wahu ni onoorowa onitthuvela. (Math. 6:2-4) Naakhalaka ovaha ninnoonihera weera ninniwexexa yoolepa ya Onamakeya 19:23-25.

19. Eheeni yoosivenleni vaavo nathokororaahu yoolepa ya Onamakeya?

19 Hiyo noone paahi impari vakaaneene sa Onamakeya ekapitulu 19, ni impari iyo soonikhavihera wiiwexexa moota nneeraahu niwere okhala ooteela ntoko Muluku ahu. Naamutakihaka yoowo ninnoonihera weera ninnatthuna ‘okhala ootteela mwa mikhalelo sahu sootheene’. (1 Ped. 1:15) Atthu antxipale ahinanvarela muteko Yehova, annahelela enamoona mikhalelo sahu sooreera. Mwekhaikhai eyo ennavuwiha Muluku ahu Yehova. (1 Ped. 2:12) Ekhaikhai weera sookhala itthu sintxipale nikhanlaahu ooxuttera ni ebuukhu ya Onamakeya ekapiitulu 19. Yoosoma enttharelana enoorowa wuuluma iversu ikina sa ekapiitulu ene yeela ni enoorowa onoonihera mikhalelo mikina sa mwekumini mwahu sineera sinikhavihere “okhala ootteela,” ntoko murummwa Pedru onooperenraawe.

ETXIPO 80 “Mweererye, ni Moone Wira Yehova Tooloka”

^ eparag. 5 Hiyo ninnamusivela Yehova ni nintthuna omuhakalaliha. Yehova tootteela ni onitthuna weera ale ammukokhorela ekhaleke ootteela. Neereke eyo enoowereya wa atthu oohikwanela? Aani, enoowereya. Nthokororaka moowixera miruku murummwa Pedro avanhaawe akristu oopatxera, ni miruku Yehova aavahaawe ana a israeli, inoorowa onikhavihera okhala ootteela mwa mikhalelo sootheene.

^ eparag. 13 Weera musuwele itthu sintxipale voohima sa esaabado ni etthu enxuttihaaya, nwehe yoosoma ya Owehaweha a Dezembro a 2019 eneera “Wookhala okathi woovara muteko ni woophumura”.

^ eparag. 57 YOOTAPHUELA YA EFOOTU: Mwaana mwaamulopwana oothelene onnaviriha ehuhu ni asitithawe, ni onnaakuxa amwariye ni mwaniye weera axekure ni onnilipihera waapwattha-pwattha.

^ eparag. 59 YOOTAPHUELA YA EFOOTU: Namalima mwisraeli onnawehexexa sowima sa mwiri aanlawe.