Skip tu di aatikl

Skip tu lis a tapik

STODI AATIKL 49

Di Buk a Leviticus Teech Wi How fi Chreet Adaz

Di Buk a Leviticus Teech Wi How fi Chreet Adaz

“Yu mos lov yu nayba sayhn laik how yu lov yuself.”—LEV. 19:18.

SANG 109 Lov Wan Anada Fahn di Haat

WEH WI WAHN DISKOS? *

1-2. Weh wi mi diskos eena di aatikl bifoa dis wan, ahn weh wi wahn diskos eena dis aatikl?

EENA di aatikl bifoa dis wan, wi mi diskos sohn helpful advais fahn Leviticus chapta 19. Fi egzampl, eena vers 3 wi reed dat Jehoava tel di Izrelait dehn fi rispek dehn payrents. Wi mi diskos how wee tudeh ku aplai da advais wen wi tek kayr a wi payrents fizikal, imoashanal, ahn spirichwal needz. Eena da sayhn vers, Gaad mi rimain ih peepl dat ih mi impoatant fi mek dehn kip di Sabat. Wi laan dat eevn doa wi noh haftu obay di laa bowt di Sabat tudeh, wi ku stil aplai di prinsipl a da laa wen wi du sohnting fi Jehoava evri day. Wen wi du dat, wi wahn shoa dat wi di chrai wi bes fi bee hoali, laik weh Leviticus 19:2 ahn 1 Peeta 1:15 seh wi shuda du.

2 Eena dis aatikl, wi wahn kantinyu diskos Leviticus chapta 19. Bikaaz wi waahn bee hoali laik how Gaad hoali, mek wi si how dis chapta ku teech wi how fi bee kain tu dehn wan weh ga wahn disabiliti, how fi bee aanis wen wi di du bizniz, ahn how fi shoa lov tu adaz.

BEE KAIN TU DEHN WAN WEH GA WAHN DISABILITI

Weh Leviticus 19:14 seh bowt how wi fi chreet sohnbadi weh def er blain? (Paragraaf 3-5) *

3-4. Akaadn tu Leviticus 19:14, how dehn mi fi chreet wahn persn weh def er blain?

3 Reed Leviticus 19:14. * Jehoava mi ekspek ih peepl fi bee kain tu dehn wan weh ga wahn disabiliti. Fi egzampl, hihn mi tel di Izrelaits dat dehn noh fi insolt wahn def persn. Da insolt kuda mi bee dat dehn chretn di persn er seh sohnting bad bowt ahn. Dat da sohnting reeli meen fi du tu wahn def persn! Hihn kudn hyaa weh dehn mi-di seh bowt ahn, soh ih kudn difen ihself.

4 Pahn tap a dat, eena vers 14 wi laan dat Gaad servant dehn neva fi “put sohnting eena wahn blain persn way.” Wahn buk seh dis bowt peepl weh ga wahn disabiliti: “Eena di paas, rong di Midl Ees, peepl yoostu tek advantij a peepl weh blain an abyooz dehn.” Maybi sohnbadi wuda put sohnting fronta wahn blain persn jos soh dat ih ku geh hert er soh dat dehn ku laaf aata ahn. Dat reeli meen! Di laa eena vers 14 mi help Jehoava peepl fi si dat dehn fi shoa kompashan tu peepl weh ga wahn disabiliti ahn weh adaz tek advantij a.

5. How wi ku shoa kompashan tu dehn wan weh ga wahn disabiliti?

5 Jeezas mi shoa kompashan tu dehn wan weh ga wahn disabiliti. Memba di mesij weh hihn mi sen tu Jan di Baptis: “Peepl weh mi blain ku si now ahn peepl weh mi kripl ku waak now. Peepl weh mi ga leprosi geh heel ahn peepl weh mi def ku hyaa now, [ahn] di ded kohn bak tu laif.” Afta di peepl si Jeezas miraklz, “dehn staat tu prayz Gaad tu.” (Look 7:20-22; 18:43) Kristyanz waahn fala Jeezas ahn shoa kompashan tu dehn wan weh ga wahn disabiliti. Soh wi kain ahn payshent wid dehn. Af koars, Jehoava noh giv wi di powa fi du miraklz laik Jeezas. Bot wi ga di aana fi tel dehn wan weh kyaahn si er dehn wan weh spirichwali blain bowt di gud nyooz a wahn paradais wehpaat evribadi wahn bee perfek ahn ga wahn gud rilayshanship wid Gaad. (Look 4:18) Dis gud nyooz don di help wahn lata peepl fi prayz Gaad.

BEE AANIS WEN YU DI DU BIZNIZ

6. How Leviticus chapta 19 help wi fi andastan di Ten Komanment dehn beta?

6 Som a di vers dehn eena Leviticus chapta 19 eksplayn weh deh eena di Ten Komanment dehn. Fi egzampl, di ayt komanment jos seh: “Yu noh fi teef.” (Ex. 20:15) Wahn persn mait tink dat az lang az hihn noh tek sohnting weh noh bilangz tu hihn, den hihn wuda di obay da koman. Bot, hihn ku di teef eena ada wayz.

7. How wahn biznizman ku goh gens di ayt komanment weh seh dat wi noh fi teef?

7 Wahn biznizman mait tink dat hihn noh di teef bikaaz ih noh di tek notn weh noh bilangz tu hihn. How bowt di way ih du bizniz? Eena Leviticus 19:35, 36, Jehoava mi seh: “Yu fi bee aanis wen yu di mezha di lent a sohnting, di wayt, er di valyum. Yu fi yooz wahn skayl weh karek, wahn karek wayt mezhament, wahn karek jrai mezhament, ahn wahn karek likwid mezhament.” If wahn biznizman yooz wahn skayl er mezhament weh noh karek fi cheet ih kostoma, ih akchwali di teef fan ahn. Sohn ada vers eena Leviticus chapta 19 aalso mek dat klyaa.

Bays pahn weh Leviticus 19:11-13 seh, weh wahn Kristyan mait aks ihself bowt how ih di du bizniz? (Paragraaf 8-10) *

8. How Leviticus 19:11-13 mi help di Jooz fi aplai di prinsipl a di ayt komanment, ahn weh dat ku help wi fi du?

8 Reed Leviticus 19:11-13. * Di biginin a Leviticus 19:11 seh: “Yu noh fi teef.” Vers 13 seh: “Yu noh fi cheet yu nayba.” Soh if sohnbadi cheet wen ih di du bizniz, ih di teef. Di ayt komanment seh dat ih rang fi teef. Bot da di deetaylz eena Leviticus mi help di Jooz fi andastan how dehn mi fi aplai di prinsipl a dis laa, weh da fi bee aanis eena evriting weh dehn du. Ih gud fi mek wi tink bowt how Jehoava feel wen sohnbadi teef. Wi ku aks wiself: ‘Wen Ai tink bowt Leviticus 19:11-13, Ai need fi mek chaynjiz eena mi laif, espeshali eena di way Ah du bizniz?ʼ

9. How di laa da Leviticus 19:13 mi protek di werka dehn?

9 Dehn ga wahn nada ting weh wahn Kristyan need fi kansida, espeshali if ih ga ada peepl di werk far ahn. Di laas paat a Leviticus 19:13 seh: “Yu noh fi hoal bak di pay fahn wahn werka aal nait til di neks maanin.” Da Izrel, moas a di peepl mi werk az faamaz, an enibadi weh mi haiya wahn werka mi fi pay ahn da di en a eech day. If wahn werka neva geh pay da di en a di day, ih praabli neva mi wahn ga di moni weh ih need fi feed ih famili fi da day. Jehoava tel dehn: “Hihn [di werka] ga tingz weh ih need an ih laif pen pan ih pay.”—Deut. 24:14, 15; Mach. 20:8.

10. Weh lesn wi ku laan fahn Leviticus 19:13?

10 Tudeh, werkaz noh geh pay evri day. Moas a dehn wuda geh pay wan er too taimz fi di mont. Bot di prinsipl da Leviticus 19:13 stil aplai tudeh. Sohn baas tek advantij a dehn werkaz ahn pay dehn les dan weh dehn sopoas tu pay dehn. Dehndeh baas noa dat dehnya werkaz need wahn jab, soh di werkaz kantinyu werk eevn if dehn onli geh wahn lee bit a pay. Wi ku seh dat dehndeh baas di ‘hoal bak di pay fahn wahn werka.ʼ Wahn Kristyan weh ga peepl di werk far ahn need fi mek shoar dat ih fyaa wid dehn. Mek wi si wat els wi ku laan fahn Leviticus chapta 19.

LOV YU NAYBA SAYHN LAIK HOW YU LOV YUSELF

11-12. How Jeezas mi shoa dat di koman eena Leviticus 19:17, 18 veri impoatant?

11 Gaad noh waahn wi hert adaz, bot ih ekspek wi fi du moa dan dat. Wi ku si dat da Leviticus 19:17, 18. (Reed.) * Jehoava seh: “Yu mos lov yu nayba sayhn laik how yu lov yuself.” Wahn Kristyan haftu du dis if ih waahn pleez Gaad.

12 Jeezas mi shoa dat di koman eena Leviticus 19:18 veri impoatant. Wahn taim wahn Farisee mi aks Jeezas: “Wich wan a di komanment dehn a di Laa a Moaziz da di moas impoatant wan?” Jeezas ansa ahn an seh dat “di fers komanment ahn di moas impoatant wan” da fi lov Jehoava wid wi hoal haat, wi hoal soal, ahn wi hoal main. Den Jeezas mi koat fahn Leviticus 19:18; ih seh: “Di sekant wan da dis: ‘Yu fi lov yu nayba jos laik how yu lov yuself.ʼ” (Mach. 22:35-40) Dehn ga lata wayz how wi ku shoa lov tu adaz. Wi ku laan wat da som a dehndeh wayz fahn Leviticus chapta 19.

13. How di Baibl akonk a Joazef help wi fi andastan Leviticus 19:18 beta?

13 Wan way how wi ku shoa lov fi wi nayba da wen wi aplai weh deh eena Leviticus 19:18. Ih seh: “Yu mosn tek rivenj pahn eni a yu oan peepl dehn, ahn yu mosn hoal malis needa.” Wahn lata wi mait noa peepl weh hoal malis gens wahn werkmayt, skoolmayt, er wahn famili memba—sohntaim eevn fi yaaz! Memba dat Joazef ten breda dehn mi reeli hayt hihn, ahn bikaaz dehn mi hayt ahn soh moch dehn en op di du sohnting reeli bad. (Gen. 37:2-8, 25-28) Laytaraan, Joazef mi geh wahn hai pozishan an ih mi ga atariti. Hihn kuda mi tek rivenj pan ih breda dehn bot hihn mi shoa dehn mersi an ih fergiv dehn. Joazef neva hoal malis. Insteda dat, hihn mi du weh Leviticus 19:18 seh.—Gen. 50:19-21.

14. How wi noa dat wi stil need fi obay di prinsipl dehn da Leviticus 19:18?

14 Kristyanz weh waahn pleez Gaad ku fala Joazef egzampl. Hihn mi fergiv ih breda dehn insteda tek rivenj pahn dehn. Dis da egzakli weh Jeezas mi seh wen ih mi teech ih disaipl dehn fi pray. Hihn mi seh dat wi fi fergiv adaz weh sin gens wi. (Mach. 6:9, 12) Sayhn way soh, di apasl Paal mi tel di Kristyan dehn: “If sombadi du unu sohnting bad, noh chrai mek dehn pay fi weh dehn du unu.” (Roam. 12:19) Hihn mi aalso inkorij dehn fi: “Kantinyu fi put op wid wan anada ahn fergiv wan anada wid aala [dehn] haat, eevn if sombadi du sohnting fi hert [dehn].” (Kol. 3:13) Jehoava prinsipl dehn noh chaynj. Wi stil need fi obay di prinsipl dehn a di laa weh deh da Leviticus 19:18.

Sayhn laik how ih noh help wi if wi kip di dig wahn kot, ih noh wahn help wi if wi kip di tink bowt weh sohnbadi seh er du fi hert wi feelinz. Wi fi chrai wi bes fi put dat bihain wi. (Paragraaf 15) *

15. Weh iloschrayshan help wi fi andastan wai ih impoatant fi fergiv ahn ferget?

15 Tink bowt dis iloschrayshan. Wen sohnbadi hert wi feelinz, wi ku kompyaa it tu wahn kot. Som a dehn mait smaal, wail adaz mait biga. Fi egzampl, wen wi oapm wahn enviloap, wi mait geh wahn lee paypa kot pahn wi finga. Dat ku hert wahn lat, bot di payn noh wahn laas lang an ih wahn heel. Afta wan er too dayz, wi mait noh eevn si weh di kot mi deh. Sayhn way soh, som a di tingz weh adaz du tu wi noh mait impoatant. Fi egzampl, wahn fren mait seh er du sohnting widowt tink ahn hert wi feelinz, bot ih eezi fi mek wi fergiv dehn. Bot if wi geh wahn deepa kot, wahn dakta mait haftu stich it op. If wi kip di dig di kot, wi onli wahn di mek ih geh wers. Wahn persn weh geh ih feelinz hert mait di du sohnting laik dat if ih kip di tink bowt how bad ih feel ahn humoch di persn hert ahn. Bot dehn wan weh hoal malis onli di mek it wers fi dehnself. Ih moch beta if dehn wuda obay di kongsl da Leviticus 19:18!

16. Akaadn tu Leviticus 19:33, 34, how di Izrelait dehn mi fi chreet di farinaz, ahn weh wee ku laan fahn dat?

16 Wen Jehoava mi koman di Izrelait dehn fi lov dehn nayba, hihn neva meen dat dehn onli fi shoa lov tu dehn wan weh da fahn di sayhn rays er nayshan az dehn. Hihn mi aalso tel dehn fi lov di farinaz weh mi liv monks dehn. Wi ku fain dat da Leviticus 19:33, 34. (Reed.) * Jehoava mi waahn di Izrelait dehn fi chreet wahn farina laik if ih “da rait fahn deh,” ahn fi “lov ahn” sayhn laik how dehn lov dehnself. Fi egzampl, di laa mi seh dat di Izrelait dehn shuda mek di farinaz ahn di poa peepl pik op grayn ahn froots weh di werkaz lef bihain eena di feel. (Lev. 19:9, 10) Di prinsipl a da laa stil aplai tu Kristyanz tudeh. (Look 10:30-37) Eena weh way? Peepl fahn aal oava moov fi goh liv da difrent konchri, som a dehn mait liv rait rong yoo. Ih impoatant fi mek wi chreet dehnya man, uman, ahn chiljren wid rispek.

WAHN IMPOATANT WERK WEH NOH GEH MENSHAN EENA LEVITICUS CHAPTA 19

17-18. (a) Weh Leviticus 19:2 ahn 1 Peeta 1:15 inkorij wi fi du? (b) Weh impoatant werk di apasl Peeta inkorij wi fi du?

17 Leviticus 19:2 ahn 1 Peeta 1:15 inkorij Gaad peepl fi bee hoali. Wahn lata ada vers eena Leviticus chapta 19 help wi fi andastan weh wi ku du fi mek Jehoava pleez wid wi. Wi don diskos sohn vers weh help wi fi si weh wi shuda du ahn weh wi shudn du. * Di Kristyan Greek Skripchaz aalso shoa wi dat Jehoava stil waahn wi aplai dehnya prinsiplz eena wi laif. Bot di apasl Peeta mi ad sohnting els.

18 Wi mait wership Jehoava regyula ahn du gud tingz fi adaz, bot Peeta mi inkorij Kristyanz fi du wan impoatant ting. Bifoa Peeta mi inkorij wi fi bee hoali eena evriting weh wi du, hihn mi seh: “Pripyaa unu main fi akshan.” (1 Peeta. 1:13, 15) Weh hihn mi-di taak bowt? Peeta mi seh dat Krais anointid bradaz wuda “‘anonks tu peepl evriway bowt di kainisʼ a di Wan weh kaal” dehn. (1 Peet. 2:9) An aal Kristyanz ga di aana fi du dis impoatant werk weh help peepl moa dan eni ada ting weh wi du tudeh. Da wahn privilij fi mek Gaad peepl preech ahn teech az moch az dehn kud wid zeel! (Maak 13:10) Wen wi du wi bes fi aplai di prinsipl dehn da Leviticus chapta 19, wi proov dat wi lov wi Gaad an adaz. Ahn wi shoa dat wi waahn “bee hoali” eena evriting weh wi du.

SANG 111 Di Ting Dehn Weh Mek Wi Feel Hapi

^ par. 5 Kristyanz noh haftu obay di Laa weh Gaad mi gi Moaziz, bot da Laa taak bowt wahn lata tingz weh wi shuda du ahn shudn du. Ih ku help wi fi shoa lov tu adaz ahn pleez Gaad. Dis aatikl wahn help wi fi andastan how wi ku aplai di lesn dehn fahn Leviticus chapta 19 eena wi laif.

^ par. 3 Leviticus 19:14: “‘“Yu noh fi kaal dong eevl pahn wahn def man er put sohnting eena di way a wahn blain man, ahn yu fi fyaa yu Gaad. Ai da Jehoava.”’”

^ par. 8 Leviticus 19:11-13: “‘“Yu noh fi teef, yu noh fi chrik, ahn yu noh fi cheet wan anada. 12 Yu noh fi tel wahn lai eena mai naym ahn disrispek di naym a yu Gaad. Ai da Jehoava. 13 Yu noh fi cheet yu nayba, ahn yu noh fi teef. Ahn yu noh fi hoal bak di pay fahn wahn werka aal nait til di neks maanin.”’”

^ par. 11 Leviticus 19:17, 18: “‘“Yu noh fi hayt yu brada eena yu haat. Noh hoal bak fahn karek yu nayba, soh dat yu noh sin lang wid ahn. 18 Yu mosn tek rivenj pahn eni a yu oan peepl dehn, ahn yu mosn hoal malis needa, ahn yu mos lov yu nayba sayhn laik how yu lov yuself. Ai da Jehoava.”’”

^ par. 16 Leviticus 19:33, 34: “‘“If wahn farina liv monks unu eena unu lan, yu noh fi chreet ahn bad. 34 Di farina weh liv monks unu fi bee laik sohnbadi weh da rait fahn deh; ahn yu fi lov ahn sayhn laik how yu lov yuself, bikaaz yoo da-mi wahn farina eena di lan a Eejip tu. Ai da Jehoava yu Gaad.”’”

^ par. 17 Sohn ada vers fahn Leviticus 19 weh wi neva diskos eena dehnya aatikl taak bowt how wi noh fi shoa fayvritizm, slanda adaz, eet blod, praktis spiritizm, reed han fi pridik di fyoocha, ahn bowt sekshwal imoraliti.—Lev. 19:15, 16, 26-29, 31.—Si “Kweschanz Weh Peepl Aks” eena dis magazeen.

^ par. 56 DI PICHA: Wahn Witnis help wahn def brada fi kamyoonikayt wid wahn dakta.

^ par. 58 DI PICHA: Wahn brada weh ga wahn payntin bizniz gi fi hihn werka ih pay.

^ par. 60 DI PICHA: Ih eezi fi mek wahn sista ferget bowt di smaal kot weh ih get. Yu tink shee wuda du di sayhn ting if ih geh wahn biga kot?