Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 49

Kuzê ki Levítico ta inxina-nu sobri modi ki nu debe trata otus algen?

Kuzê ki Levítico ta inxina-nu sobri modi ki nu debe trata otus algen?

‘Ama bu prósimu sima bu ta ama bu kabésa.’ — LEVÍTICO 19:18.

KÁNTIKU 109 Nu ama kunpanheru di korason

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1-2. Kuzê ki nu odja na kel studu ki pasa, i kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

NA KEL studu ki pasa, nu prende alguns lison na Levítico kapítlu 19. Pur izénplu, na versíklu 3, nu prende ma Jeová fla israelitas pa ruspeta ses pai ku ses mai. Tanbê nu odja modi ki nu pode aplika kes konsedju, óras ki nu ta djuda nos pai ku nos mai ten kes kuza ki es meste, nkoraja-s i djuda-s bira más amigu di Jeová. Tanbê na kel mésmu versíklu, nu prende ma Jeová fla israelitas ma es devia kontinuaba ta guarda sábadu. Nbóra oji nu ka ta guarda sábadu, nu prende ma nu pode sigi prinsípiu di kel lei li, óras ki nu ta tra ténpu tudu dia pa bira nos amizadi ku Jeová más fórti. Asi, nu ta mostra ma nu sta ta sforsa pa ser santu, sima Levítico 19:2 i 1 Pedro 1:15, ta fla.

2 Na kel studu li, nu sta ben kontinua ta prende más sobri Levítico kapítlu 19. Nu ta ben odja kuzê ki kel kapítlu li pode inxina-nu sobri, (1) mostra konsiderason pa kes algen ki ten algun difisénsia, (2) ser onéstu óras ki nu ta faze nogósiu ku otus algen i (3) mostra amor pa otus algen. Nu krê ser santu sima Jeová é santu. Nton nu ben odja kuzê ki nu pode prende.

MOSTRA BONDADI PA KES ALGEN KI TEN ALGUN DIFISÉNSIA

Modi ki Levítico 19:14 ta fla ma nu debe trata kes algen surdu i kes ségu? (Odja parágrafus 3 ti 5.) *

3-4. Sima sta na Levítico 19:14, modi ki israelitas debe trataba kes algen surdu i kes ségu?

3 Levítico 19:14. Jeová krê pa se sérvus mostra bondadi pa kes ki ten algun difisénsia. Pur izénplu, Jeová fla israelitas ma es ka debe maldisuaba un surdu. Kel-li krê fla ma es ka devia amiasa-l ô pâpia mal di el. Faze kel-li éra un grandi maldadi! Pamodi kel algen surdu ka ta konsigi obiba kuzê ki otus algen staba ta fla i nen el ka ta konsigi defendeba.

4 Tanbê na versíklu 14, Jeová fla israelitas ma es ka debe poba ‘dianti di un ségu un kuza ki el pode tropesaba na el’. Un livru ki ta pâpia sobri kes algen di kel ténpu ki tinha difisénsia, fla: “Na ténpu antigu, na Israel i na kes lugar ki ta fikaba pértu di el, txeu bês [es] ta sploraba i es ta maltrataba kes algen ki tinha difisénsia.” Talvês, alguns algen mau pode poba un kuza na frenti di un ómi ségu pa poba el ta kai ô pa es fazeba el trósa. Kel-li éra maldadi! Kel lei ki sta na versíklu 14, ta djudaba povu di Jeová odja ma es debe mostraba bondadi pa kes algen ki tinha algun difisénsia.

5. Modi ki nu pode mostra konpaxon pa kes algen ki ten algun difisénsia?

5 Jizus mostra txeu konpaxon pa kes algen ki tinha algun difisénsia. Lenbra kuzê ki el manda fla Juan Batista: ‘Gósi algen ségu sta ta odja, mankus sta ta anda, kes leprozu sta ta fika linpu, kes surdu sta ta obi, kes mortu sta ta resusitadu’. Dipôs ki kes algen odja milagris di Jizus, es ‘lova Deus.’ (Lucas 7:20-22; 18:43) Dja ki nos é sérvus di Jeová, nu krê imita Jizus i mostra konpaxon pa kes algen ki ten algun difisénsia. Pur isu, nu ta sforsa pa mostra bondadi, konsiderason i ten paxénxa ku es. É klaru ki Jeová ka da-nu puder di faze milagri. Má nu ten priviléjiu di pâpia di notísias sábi ku kes algen ki é ségu, sobri un paraízu undi tudu algen ta ben ten saúdi perfetu i un amizadi fórti ku Deus. (Lucas 4:18) Kes notísia sábi li sta ta djuda txeu algen bira más amigu di Deus.

SER ONÉSTU ÓRAS KI BU TA FAZE NOGÓSIU

6. Modi ki Levítico kapítlu 19, ta djuda-nu ntende midjór kes 10 Mandamentu?

6 Alguns versíklu di Levítico kapítlu 19, ta djuda-nu ntende midjór kes 10 Mandamentu. Pur izénplu, kel oitavu mandamentu ta flaba: ‘Bu ka debe furta.’ (Êxo. 20:15) Un algen pode pensaba ma el staba ta sigi kel mandamentu li, si nunka el ka furtaba nada di algen. Má Levítico kapítlu 19, ta djuda-nu ntende ma talvês el staba ta furta di otus manera.

7. Di ki manera un algen ki ta fazeba nogósiu pode ka sigiba kel oitavu mandamentu?

7 Un algen ki ta fazeba nogósiu pode atxaba ma el éra onéstu sô pamodi nunka el ka furtaba nada di ningen. Má sénpri el éra onéstu óras ki el ta fazeba nogósiu ku otus algen? Na Levítico 19:35, 36, Jeová fla: ‘Ka nhos uza medidas dizonéstu óras ki nhos ta midi kunprimentu, pézu ô volumi. Nhos debe uza balansa izatu, pézu izatu, un medida izatu pa kuzas séku i un medida izatu pa kuzas líkidu.’ Si un algen ki ta fazeba nogósiu, tenta uzaba pézu ô medida ki ka éra izatu pa ngana se klientis, na verdadi el staba ta furta-s. Otus versíklu di Levítico kapítlu 19, tanbê ta mostra kel-li klaru.

Kuzê ki un sérvu di Jeová ki ten un nogósiu pode pergunta dipôs di lé Levítico 19:11-13? (Odja parágrafus 8 ti 10.) *

8. Modi ki kes informason ki sta na Levítico 19:11-13, djuda israelitas ntende midjór kel oitavu mandamentu i kuzê ki el pode djuda-nu faze oji?

8 Levítico 19:11-13. Na komésu di Levítico 19:11, ta fla: ‘Ka nhos furta.’ I versíklu 13, ta fla: ‘Ka bu ngana bu prósimu’. Si un algen é dizonéstu óras ki el ta faze nogósiu, nton el sta ta furta. Kel oitavu mandamentu ta dexa klaru ma furta é eradu. Kes informason ki sta na livru di Levítico, ta djudaba israelitas ntende modi ki es pode aplikaba prinsípiu di kel lei i modi ki es pode sérba onéstu na tudu kuza ki es ta fazeba. É inportanti nu midita na kuzê ki Jeová ta pensa sobri furta i ser dizonéstu. Pur isu nu debe pergunta: ‘Óras ki N ta pensa na Levítico 19:11-13, ten algun kuza ki N meste muda na nha vida? N meste muda nha manera di faze nogósiu ô di trabadja ku otus algen?’

9. Modi ki kel lei ki sta na Levítico 19:13, ta protejeba kes trabadjador na Israel?

9 Un sérvu di Jeová ki ten otus algen ta trabadja ku el, tanbê meste ser onéstu di otu manera. Na Levítico 19:13, ta fla: ‘Bu ka debe fika ku saláriu di un trabadjador noti interu, ti ki manxe.’ Na Israel, maioria di algen ta trabadjaba na agrikultura i es ta resebeba na fin di kada dia. Nton si un algen nega pagaba un trabadjador, el ka ta tinha dinheru pa daba se família kumida na kel dia. Pur isu, Jeová fla kel-li: ‘El sta pasa nisisidadi i se vida ta dipende di kel saláriu.’ — Deut. 24:14, 15; Mat. 20:8.

10. Kuzê más ki nu pode prende na Levítico 19:13?

10 Oji txeu trabadjador ta resebe pa dia i otus ta resebe pa simana ô pa mês. Ka ta nporta kal ki é situason, kel prinsípiu ki sta na Levítico 19:13, inda ta sirbi pa nos. Alguns patron ta splora ses npregadu i es ka ta paga-s kel dinheru ki es merese. Es sabe ma kes trabadjador pode ka ten undi bai i pur isu es ta seta kalker saláriu. Na verdadi, kes patron sta ta ‘fika ku saláriu’ di un trabadjador. Un sérvu di Jeová ki ten pesoas ta trabadja pa el, debe leba kel-li asériu i ser justu. Gósi nu ben odja otu lison ki nu pode prende na Levítico kapítlu 19.

MOSTRA AMOR PA OTUS ALGEN

11-12. Kuzê ki Jizus dexa klaru kantu el fla kes palavra di Levítico 19:17, 18?

11 Nu ka ta trata otus algen mariadu, má Jeová krê pa nu faze mutu más di ki kel-li. Nu pode odja kel-li klaru na Levítico 19:17, 18. (Lé.) Jeová fla: ‘Ama bu prósimu sima bu ta ama bu kabésa.’ Nu ka ta konsigi agrada Deus si nu ka mostra kel amor li.

12 Jizus mostra ma kel mandamentu na Levítico 19:18, é txeu inportanti. Un bês, un farizeu pergunta Jizus: ‘Kal ki é mandamentu más inportanti di Lei?’ Jizus fla ma kel mandamentu ‘más inportanti i ki é primeru’ é Ama Jeová di tudu nos korason, alma i menti. Dipôs el fla kes palavra di Levítico 19:18: ‘Kel sugundu, sima kel-li, é: “Ama bu prósimu sima bu kabésa.”’ (Mat. 22:35-40) Nu pode mostra amor pa otus algen di txeu manera i Levítico kapítlu 19 ta inxina-nu modi ki nu pode faze kel-li.

13. Modi ki izénplu di Juzé ta djuda-nu aplika kel konsedju ki sta na Levítico 19:18?

13 Un manera di nu mostra amor pa otus algen, é óras ki nu ta sigi kel konsedju ki sta na Levítico 19:18. El ta fla: ‘Bu ka debe vinga nen guarda rankor’. Kuazi nos tudu, nu konxe un algen ki fika maguadu, talvês ti pa anus, ku un koléga di trabadju, di skóla ô ku un algen di família! Lenbra ma kes 10 irmon di Juzé fika uma xatiadu i es faze-l un grandi maldadi, sô pamodi es guarda rankor. (Gén. 37:2-8, 25-28) Má Juzé aji di manera diferenti di se irmons! Kantu el atxa xansi di vinga di es, el ka faze kel-li, má el purdua-s. Juzé ka guarda mágua. Envês di kel-li, el faze kuzê ki ben skrebedu dipôs na Levítico 19:18. — Gén. 50:19-21.

14. Kuzê ki ta mostra ma kel prinsípiu ki sta na Levítico 19:18, ti inda ta sirbi pa nos?

14 Oji sérvus di Jeová meste imita izénplu di Juzé. El púrdua se irmons i el ka guarda rankor. Na kel orason di Pai-Nosso, tanbê Jizus mostra ma é inportanti nu púrdua kes algen ki ta peka kóntra nos. (Mat. 6:9, 12) Apóstlu Polu da un konsedju kuazi sima kel-li, kantu el fla: ‘Ka nhos vinga, nhas irmon’. (Rom. 12:19) Tanbê el insentiva-s: ‘Nhos kontinua ta suporta kunpanheru i ta púrdua kunpanheru di korason, sikrê algen tene algun razon di kexa kóntra kel otu.’ (Col. 3:13) Kes prinsípiu di Jeová ka muda. Pur isu, kel prinsípiu ki sta na Levítico 19:18, ti inda ta sirbi pa nos ténpu.

É ka bon fika ta mexe na un pankada. Di mésmu manera, fika ta pensa na kuzas mariadu ki algen faze-u é ka bon. É midjór dexa-s pa la. (Odja parágrafu 15.) *

15. Ki konparason ta djuda-nu ntende ma é inportanti nu púrdua di korason?

15 Fika tristi ô maguadu pode ser sima da un pankada. Alguns pankada é pikinoti, má otus é más gravi. Pur izénplu, un algen pode korta se dédu ku un fódja di papel. Kel pankada pode ti duê txeu, má talvês é ka mutu gravi. Dipôs di un ô dôs dia, talvês ta fika difísil di sabe na undi ki el da pankada. Má óras ki un pankada é más gravi, un algen meste bai na dotor pa toma pontu i pa el podu liga na el. Si kel algen fika ta mexe na kel pankada, el ka ta sara i el pode fika más piór. Alguns kuza ki otus algen ta faze kóntra nos, pode ser sima un pankada pikinoti. Pur izénplu, un amigu pode fla ô faze algun kuza ki magua-nu i nu ta konsigi purdua-l. Má otus kuza é sima un pankada más gravi i si nu ka toma kuidadu, nu pode fika ta mexe na kel frida ô fika ta pensa tudu óra na modi ki kel algen magua-nu. Kel-li ta prujudika-nu más txeu inda. Di sertéza, é mutu más midjór nu sigi kel konsedju di Levítico 19:18!

16. Sima sta na Levítico 19:33, 34, modi ki Jeová kreba pa israelitas trataba stranjerus i kuzê ki nu ta prende ku kel-li?

16 Kantu Jeová fla israelitas ma es devia amaba ses prósimu, el ka krê flaba ma es devia amaba sô kes algen ki éra israelita. Na verdadi, tanbê es debe mostraba amor pa kes stranjeru ki ta viveba djuntu ku es. Kel-li sta klaru na Levítico 19:33, 34. (Lé.) Jeová kreba pa israelitas trataba stranjeru di mésmu manera ki es ta trataba kunpanheru i pa israelitas amaba stranjeru sima es ta ‘amaba ses kabésa’. Pur izénplu, sima kes israelita, kes stranjeru póbri tanbê tinha direitu di panhaba kes réstu di kumida na kanpu. (Lev. 19:9, 10) Oji tanbê sérvus di Jeová meste sigi kel prinsípiu di mostra amor pa stranjerus. (Lucas 10:30-37) Modi? Oji ten milhons di algen ki é imigranti i talvês un di kes algen li ta mora pértu di bo. Nu meste trata kes ómi, mudjer i kriansas ku amor i ruspetu.

UN TRABADJU INPORTANTI KI NU DEBE FAZE

17-18. (a) Kuzê ki Levítico 19:2 i 1 Pedro 1:15 ta fla pa nu faze? (b) Ki trabadju inportanti apóstlu Pedru insentiva-nu pa nu faze?

17 Na Levítico 19:21 i 1 Pedro 1:15, ta fla-nu ma nu meste ser santu. Má nu ta atxa otus versíklu di Levítico kapítlu 19, ki ta djuda-nu ntende kuzê ki nu meste faze pa nu ten aprovason di Jeová. I dja nu pâpia di alguns versíklu di es kapítlu, ki ta djuda-nu odja alguns kuza ki nu debe faze i otus kuza ki nu ka debe faze. * Skrituras gregu ta mostra ma Jeová ti inda krê pa nu aplika kes prinsípiu li na nos vida. Má apóstlu Pedru pâpia di otu kuza ki tanbê nu meste faze.

18 Adora Jeová i djuda otus algen é kuzas txeu inportanti. Má apóstlu Pedru pâpia di otu kuza. É kuzê? Antis di Pedru insentiva-nu pa nu ser santu na tudu ária di nos vida, el fla: ‘Nhos pripara menti pa trabadju’. (1 Ped. 1:13, 15) Di ki trabadju Pedru staba ta pâpia di el? Pedru fla kes kriston skodjedu ku spritu santu ‘“pa spadja kes kualidadi rei di bon” di Kel ki txoma-s’. (1 Ped. 2:9) Kel-li é trabadju di pregason. Tudu sérvus di Jeová oji ten priviléjiu di prega i inxina. Kel-li é trabadju más inportanti ki ta djuda txeu algen. É un priviléjiu grandi faze párti di povu santu di Deus i partisipa sénpri na trabadju di prega i inxina ku zelu! (Marcos 13:10) Nton, nu faze nos midjór pa aplika kes prinsípiu di Levítico kapítlu 19. Di kel manera li nu ta prova ma nu ta ama Jeová i nos prósimu, i nu ta mostra ma nu krê ‘ser santu’ na tudu ária di nos vida.

KÁNTIKU 111 Nu ten txeu motivu pa sta kontenti

^ par. 5 Sérvus di Jeová ka meste sigi Lei di Muizés, má kel Lei li ta pâpia sobri txeu kuza ki nu debe faze i otus kuza ki nu ka debe faze. Prende sobri es ta djuda-nu mostra amor pa otus algen i pa Jeová. Kel artigu li, ta ben djuda-nu ntende modi ki nu pode aplika na nos vida kes lison ki nu ta prende na Levítico kapítlu 19.

^ par. 17 Alguns versíklu ki nu ka pâpia di es na kel studu li i na kel studu ki pasa, ta pâpia sobri trata tudu algen igual, ka pâpia mal di otus algen, kume sangi, fitisaria ku bruxaria, dibinhason i konportamentu seksual mariadu. — Lev. 19:15, 16, 26-29, 31. — Odja “Perguntas ki leitoris ta faze” na kel revista li.

^ par. 52 SPLIKASON DI FOTU: Un irmon ta djuda un otu irmon surdu pâpia ku un dotor.

^ par. 54 SPLIKASON DI FOTU: Un irmon ki ten un inpréza di pintura sta ta paga se trabadjador.

^ par. 56 SPLIKASON DI FOTU: Un irman ta konsigi skese faxi di un pankada pikinoti na se dédu. Má el ta konsigi faze mésmu kuza ku un prubléma más gravi?