Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

OSHITUKULWA SHOKUKONAKONWA 49

Osho hatu lihongo muLeviticus shi na sha nokuungaunga navamwe

Osho hatu lihongo muLeviticus shi na sha nokuungaunga navamwe

Hola omukweni ngaashi u lihole mwene.” — LEV. 19:18.

EIMBILO 109 Ohole ya xwama tai di komutima

EXUKU LOSHITUKULWA *

1-2. Oshike twa kundafana moshitukulwa sha dja ko, noshike hatu ka kundafana moshitukulwa eshi?

MOSHITUKULWA sha dja ko, otwa kundafana omayele oo taa dulu oku tu kwafela muLeviticus etukulwa 19. Pashihopaenenwa, movelishe onhi 3, Jehova okwa li a lombwela Ovaisrael va kale va fimaneka ovadali vavo. Otwa kundafana nghee hatu dulu okutula moilonga omayele oo kunena, mokufila oshisho ovadali vetu palutu, pamaliudo nopamhepo. Movelishe oyo tuu oyo, Kalunga okwa li a lombwela oshiwana shaye shi kale hashi dimbuluka Eshabata. Otwe lihonga yo kutya nonande katu li koshi yomhango i na sha nEshabata, ohatu dulu okutula moilonga efinamhango olo, mokukala hatu kongo efimbo tu lipyakidile noinima yopamhepo. Ngeenge otwa ningi ngaho, ohatu ka ulika kutya ohatu kendabala okukala ovayapuki, ngaashi Leviticus 19:2 nosho yo 1 Petrus 1:15, ve tu lombwela.

2 Moshitukulwa eshi, ohatu ka kundafana eevelishe da wedwa po okudja muLeviticus etukulwa 19. Mbela etukulwa eli otali tu hongo shike shi na sha nokukenukila ovo ve na omaunghundi opalutu, okukala ovanashili moinima yopangeshefa nosho yo okuulikila vamwe ohole? Otwa hala okukala ovayapuki ngaashi Kalunga. Paife natu ka taleni nghee hatu dulu oku shi ninga.

KALA HO KENUKILE OVO VE VA OMAUNGHUNDI OPALUTU

Leviticus 19:14 ote tu londwele tu ungaunge ngahelipi novafitamatwi nosho yo novapofi? (Tala okatendo 3-5) *

3-4. Metwokumwe naLeviticus 19:14, ovafitamatwi novapofi ova li ve na okuungaungiwa navo ngahelipi?

3 Lesha Leviticus 19:14. Jehova okwa li a teelela oshiwana shaye shi kale hashi kenukile ovo ve na omaunghundi opalutu. Pashihopaenenwa, okwa li a lombwela Ovaisrael kutya kave na okutuka, ile okufingaela omufitamatwi. Okufingaela oko okwa li kwa kwatela mo okuningila umwe omatilifo, ile oku mu ula sha shii. Osho kasha li tuu oshinima shinyemateka okuningila omufitamatwi! Molwaashi iha kala e udite osho tashi popiwa, iha dulu okunyamukula, opo e liamene.

4 Shikwao vali, movelishe 14 otwe lihonga kutya ovapiya vaKalunga kave na ‘okutula oshipundukifo mondjila yomupofi.’ Embo limwe ola popya shi na sha naavo ve na omaunghundi opalutu, la ti: “Moshitukulwa shokOushilo woPokati, ovanhu va tya ngaho ova li hava ungaungiwa navo nonyanya nokumonifwa oixuna.” Otashi dulika umwe, oo ehe na ko nasha, a tule oshipundukifo mondjila yomupofi, opo e mu yahameke, ile ve mu yole. Osho osha li elihumbato lii neenghono! Jehova okwa li a yandja oshipango osho, opo a kwafele oshiwana shaye shi mone kutya osha pumbwa okukala hashi kenukile ovo ve na omaunghundi opalutu.

5. Ongahelipi hatu dulu okukenukila ovo ve na omaunghundi opalutu?

5 Jesus okwa li ha kala e uditile olukeno ovo ve na omaunghundi opalutu. Dimbuluka etumwalaka olo a li a tumina Johannes omuninginifi, a ti: ‘Ovapofi paife ove wete ko, oingudu otai ende, ovanashilundu otava velulwa, ovafitamatwi ove udite ko, novafi otava nyumunwa.’ Konima eshi va mona oikumwifilonga aishe oyo Jesus a longa, ‘ovanhu aveshe ova hovela okutanga Kalunga.’ (Luk. 7:20-22; 18:43) Ovakriste ohava kala va hafa, eshi tava hopaenene Jesus mokuulikila olukeno ovo ve na omaunghundi opalutu. Ohatu ulike yo kutya otu na ko nasha navo nohatu ve lididimikile. Ohatu dulu okuulika omaukwatya oo, nonande Jehova ine tu pa eenghono dokulonga oikumwifilonga ngaashi Jesus. Ashike otu na oufembanghenda wokuudifila ovo ve na omaunghundi opalutu naavo va twika pamhepo kombinga yonghundana iwa i na sha noparadisa. Moparadisa omo otamu ka kala ovanhu ve na oukolele we lixwapo wopalutu nowopamhepo. (Luk. 4:18) Onghundana iwa oyo otai kwafele nale ovanhu vahapu va tange Kalunga.

KALA OMUNASHILI MOINIMA YOPANGESHEFA

6. Ongahelipi etukulwa 19 laLeviticus tali tu kwafele tu ude ko nawa Oipango Omulongo?

6 Natu ka tale nghee eevelishe dimwe metukulwa 19 laLeviticus, tadi tu kwafele tu ude ko nawa Oipango Omulongo. Pashihopaenenwa, oshipango oshitihetatu otashi ti: “Ino vaka.” (Ex. 20:15) Umwe otashi dulika a diladile kutya shimha ashike ita kumu sha shihe fi shaye, kungaho ota dulika koshipango osho. Ashike mboli otashi dulika ha vake meenghedi dimwe di lili.

7. Ongahelipi tashi dulika omushingifi a tauluke oshipango oshitihetatu shi na sha nokuvaka?

7 Omushingifi otashi dulika a diladile kutya iha vake, molwaashi iha kufa oinima oyo ihe fi yaye. Ndele mbela oha kala alushe omunashili, ngeenge ta ningi ongeshefa navamwe? Jehova okwa popya muLeviticus 19:35, 36, a ti: “Mokutokola kweni inamu tokola noipupulu, noinamu longifa oiyelekifo inai yuka: oshiyelekifo shoule, noshiyelekifo shoudjuu, noshiyelekifo shoshimbale. Kaleni mu noshiyelekifo sha yuka shoudjuu, nomamanya a yuka okuyelekifa, noshiyelekifo sheefa sha yuka noshiyelekifo shahin sha yuka.” Omushingifi oo ha longifa oiyelekifo inai yuka, opo a nyokome ovalandi vaye, kungaho ota vake. Natu ka taleni kunghee eevelishe dikwao metukulwa 19 laLeviticus, da yelifa oshinima osho.

Metwokumwe naLeviticus 19:11-13, Omukriste ota dulu okulipula shike shi na sha nokuungaunga noinima yopangeshefa? (Tala okatendo 8-10) *

8. Ongahelipi ouyelele oo u li muLeviticus 19:11-13 wa kwafela Ovajuda va kale ve na omhepo yokudulika koshipango oshitihetatu, nongahelipi osho tashi dulu oku tu kwafela?

8 Lesha Leviticus 19:11-13. Leviticus 19:11 ota ti: “Nye inamu vaka.” Ovelishe 13 oya kwatakanifa okuvaka nokuhakala omunashili moinima yopangeshefa, ya ti: ‘Ino fininika mukweni,’ ile ino mu kengelela. Onghee hano, okukengelela vamwe moinima yopangeshefa osha faafana ashike nokuvaka. Oshipango oshitihetatu osha popya kutya okuvaka okwa puka. Ashike ouyelele oo tau hangwa muLeviticus owa kwafela Ovajuda va ude ko nghee tava dulu okutula moilonga efinamhango olo li li movelishe oyo. Sha hala okutya nghee tava dulu okukala ovanashili moinima aishe. Otashi ke tu etela ouwa, ngeenge otwa kala tu shii kutya Jehova okwa tala ko ngahelipi oipupulu nosho yo okuvaka. Ohatu dulu okulipula kutya: ‘Metwokumwe naLeviticus 19:11-13, mbela ope na apa nda pumbwa okuninga omalunduluko? Mbela onda pumbwa okuninga omalunduluko e na sha noinima yange yopangeshefa, ile nelihumbato lange koilonga?’

9. Ongahelipi omhango oyo tai hangwa muLeviticus 19:13 tai amene ovanailonga?

9 Ope na vali onghedi imwe yokukala ovanashili oyo Omukriste, oo e li omuyandji woilonga, a pumbwa okukaleka momadiladilo. Leviticus 19:13 oya ti: “Ino kala nondjabi yaau te ku longele fiyo omongula.” MuIsrael shonale, ovanailonga vahapu, ovo va li hava longo momapya nosho yo ovo va li hava kutwa ashike pakafimbo, ova li hava futwa pexulilo lefiku keshe. Ngeenge omunailonga okwa kala ina pewa ondjabi yaye pexulilo lefiku, osha li tashi ke mu imba aha dule okufiloshisho eemhumbwe dovaneumbo laye defiku olo. Jehova okwe shi yelifa a ti: “Osheshi ye ohepele, ndele a hala ondjabi yaye.”​—Deut. 24:14, 15; Mat. 20:8.

10. Oshike hatu lihongo muLeviticus 19:13?

10 Kunena, ovanailonga vahapu ohava futwa lumwe, ile luvali momwedi, ndele ihava futwa efiku keshe. Ashike nande ongaho, efinamhango olo li li muLeviticus 19:13, otali longo yo nokunena. Ovayandji voilonga vamwe, ohava ungaunga shihe li pauyuki novanailonga vavo moku va futa ondjabi inini shi dulife pwaasho va longela. Ohava kala ve shii kutya ovanailonga ovo otashi dulika va pumbwa oilonga neenghono. Onghee ove na ashike okutwikila okulonga nonande ondjabi oinini unene. Kungaho, ovayandji voilonga ovo otava ‘anyene ondjabi yaao te va longele.’ Omukriste, oo e li omuyandji woilonga, okwa pumbwa okushilipaleka alushe kutya oha ungaunga nawa novanailonga vaye. Natu tale vali kutya oshike hatu dulu okulihonga muLeviticus etukulwa 19.

KALA U HOLE OVANHU VAKWENI NGAASHI U LIHOLE MWENE

11-12. Jesus okwa li ta divilike shike, eshi a tofa muLeviticus 19:17, 18?

11 Eshi Kalunga e tu lombwela kutya katu na okweetela vamwe oshiponga, okwa teelela tu ninge shihapu shihe fi ashike oku va yahameka palutu. Osho otu shi liwetele muLeviticus 19:17, 18. (Lesha.) Okwa yelifa a ti: “Hola omukweni ngaashi u lihole mwene.” Osho osho Omukriste keshe e na okuninga, ngeenge okwa hala okukala a hokiwa kuKalunga.

12 Natu ka taleni kunghee Jesus a divilika efimano loshipango osho shi li muLeviticus 19:18. Omufarisai umwe okwa li a pula Jesus, a ti: “Oshipango shinenenene shomOmhango oshilipi po?” Jesus okwa nyamukula a ti kutya “oshipango shinenenene noshotete,” osho okuhola Jehova Kalunga koye nomutima woye aushe, nomwenyo woye aushe nomadiladilo oye aeshe. Opo nee Jesus okwa tofa muLeviticus 19:18, a ti: “Oshitivali sha fa shikwao, osheshi: ‘Kala u hole mukweni ngaashi u lihole mwene.’” (Mat. 22:35-40) Ope na eenghedi dihapu omo hatu dulu okuulikila vamwe ohole, nadihapu domudo ohatu dulu oku di lihonga muLeviticus etukulwa 19.

13. Ongahelipi ehokololo lopaMbiibeli laJosef tali dulu oku tu kwafela tu ude ko nawa Leviticus 19:18?

13 Onghedi imwe omo hatu dulu okuulikila vamwe ohole, omokutula moilonga omayele oo taa hangwa muLeviticus 19:18. Ovelishe oyo oya ti: “Ovanhu vomoshiwana shoye ino va kwatela onghone noino va tonda.” Vahapu vomufye otu shii ovanhu ovo hava kala va handukila ovanailonga vakwao, ovanafikola vakwao, ovapambele, ile nokuli oilyo yomaukwaneumbo avo, nohava kala ve va kwatela onghone oule womido. Dimbuluka kutya ovamwaxe vaJosef omulongo ova li ve mu tonde neenghono, naasho oshe ke va ningifa va katuke eenghatu dihe li pandunge omolwoutondwe. (Gen. 37:2-8, 25-28) Ashike Josef ka li a ungaunga navo nai. Eshi a ka mona ondodo yopombada, okwa li ta dulu oku va shunifila owii, ndele okwe va fila onghenda. Ka li e va kwatela onghone. Ashike okwa li a katuka metwokumwe nomayele, oo lwanima a ka shangwa muLeviticus 19:18. — Gen. 50:19-21.

14. Oshike tashi ulike kutya otwa pumbwa natango okudulika komafinamhango, oo taa hangwa muLeviticus 19:18?

14 Oshihopaenenwa shaJosef shokudimina po vamwe, ponhele yoku va kwatela onghone, ile oku va tonda, otashi longo yo kOvakriste ovo va hala okuhafifa Kalunga. Osho oshi li metwokumwe neilikano lomwene wetu, omo Jesus e tu ladipika tu kale hatu dimine po ovo va nyona kufye. (Mat. 6:9, 12) Omuyapostoli Paulus naye okwa li a yandja omayele a faafana kOvakriste vakwao, a ti: “Inamu alulila omunhu owii.” (Rom. 12:19) Okwa li yo e va ladipika a ti: “Twikileni okulididimikilafana nokudiminafana po nehalo liwa ngeenge mwa ningafana nai.” (Kol. 3:13) Omafinamhango aJehova ihaa lunduluka. Omafinamhango, oo a kanghamena komhango oyo tai hangwa muLeviticus 19:18, otaa longo yo nokunena.

Ngaashi ashike shihe li pandunge okukala hatu kumakuma poshipute sho venevene, osha fimana yo okuhenuka okulipula unene shi na sha nanghee twa udifwa nai. Natu kendabale oku shi dimbwa filufilu (Tala okatendo 15) *

15. Efaneko lilipi tali dulu oku tu kwafela tu ude ko nawa kutya omolwashike twa pumbwa okudimina po vamwe?

15 Natu taleni kefaneko tali shikula. Okuudifwa nai pamaliudo otaku dulu okufaafanifwa nomunhu e na oipute. Oipute imwe ohai kala inini, imwe ohai kala ya kula. Pashihopaenenwa, ngeenge to teleke, to tete nande oikwambidi, otashi dulika u litete komunwe. Otashi dulika u lulume neenghono pakafimbo, ashike itashi ku etele ouyahame tau kalelele. Konima yefiku, ile avali, otashi dulika nokuli uha dimbuluke kutya owa li we liteta komunwe. Sha faafana, omafimbo amwe, oinima ii oyo hatu ningilwa ihai kala naanaa ya kwata moiti. Pashihopaenenwa, kaume otashi dulika a popye sha shii, ile e tu ningile sha shii, opo e tu yahameke, ndele ohatu dulu oku mu dimina po noupu. Ashike ngeenge oshipute osha kula, ndokotola ota dulu oku shi hondja, ndele ta mange po nomalapi. Ngeenge otwa kala hatu kumu poshipute, itashi ka veluka, ponhele yaasho otashi ke tu yahameka ashike. Shinyikifa oluhodi, omunhu ota dulu okuninga sha faafana, ngeenge a udifwa nai neenghono. Otashi dulika a kale te lipula lwoikando shi na sha nanghee a udifwa nai pamaliudo nosho yo kutya okwa udifwa nai shi fike peni kumukwao. Ndele ovo hava kwata onghone ohave liyahameke ashike vo vene. Inashi fimana tuu okudulika komayele oo taa hangwa muLeviticus 19:18!

16. Metwokumwe naLeviticus 19:33, 34, ongahelipi ovanailongo muIsrael shonale va li ve na okuungaungiwa navo, naasho otashi tu hongo shike?

16 Eshi Jehova a lombwela Ovaisrael va kale ve hole ovanhu vakwao, ka li ashike ta ti kutya ove na ashike okukala ve hole ovo vomuhoko wavo, ile vomoshilongo shavo. Ponhele yaasho, ova li yo ve na okukala ve hole ovanailongo ovo ve li mokati kavo. Osho osha yelifwa nawa muLeviticus 19:33, 34. (Lesha.) Omunailongo okwa li e na okuungaungiwa naye ngaashi “omudalelwa mo womoshilongo.” Ovaisrael ova li ve na okukala ve ‘mu hole’ ngaashi ve lihole vo vene. Pashihopaenenwa, ova li ve na okupitika ovanailongo nosho yo eehepele di mone ouwa melongekido li na sha nokupupudulula. (Lev. 19:9, 10) Efinamhango li na sha nokuulikila ovanailongo ohole otali longo yo nokunena. (Luk. 10:30-37) Ngahelipi mbela? Kunena, ope na ovanhu omamiliyona ovo va tembukila koilongo imwe, notashi dulika vamwe hava di popepi naave. Onghee osha fimana okuungaunga nefimaneko novalumenhu, novakainhu nosho yo nounona va tya ngaho.

OSHINIMA SHA FIMANA OSHO INASHI TUMBULWA METUKULWA 19 LALEVITICUS

17-18. (a) Leviticus 19:2 nosho yo 1 Petrus 1:15 otave tu ladipike tu ninge shike? (b) Oshilonga sha fimana shilipi omuyapostoli Petrus e tu ladipika tu longe?

17 Leviticus 19:2 nosho yo 1 Petrus 1:15 otava ladipike ovapiya vaKalunga va kale ovaladi. Eevelishe dihapu metukulwa 19 laLeviticus otadi tu kwafele tu mone kutya oshike twa pumbwa okuninga, opo tu kale twa hokiwa kuJehova. Otwa kundafana yo eevelishe dihapu, odo da popya kombinga yoinima iwa oyo twa pumbwa okuninga, naayo ii oyo twa pumbwa okuhenuka. * Omishangwa dopaKriste dOshigreka otadi ulike kutya Jehova okwa teelela natango tu kale hatu dulika komafinamhango oo. Ndele omuyapostoli Petrus okwa weda ko yo oshinima shimwe vali.

18 Nonande otashi dulika hatu kufa ombinga moinima i lili noku lili yopamhepo nohatu longele yo vamwe ouwa, Petrus okwa ladipika Ovakriste va ninge vali oshinima shimwe sha fimanenena. Fimbo Petrus ina hovela oku tu ladipika tu kale ovayapuki moinima aishe, okwa ti: “Longekidileni omadiladilo eni oilonga idjuu.” (1 Pet. 1:13, 15) Oilonga oyo idjuu oya kwatela mo shike? Petrus okwa lombwela ovamwaxe Ovakriste ovavaekwa a ti kutya ove na ‘“okuudifa keshe pamwe” shi na sha nouwa waKalunga, oo e va ifana.’ (1 Pet. 2:9) Ovakriste aveshe kunena ove na oufembanghenda wokukufa ombinga moshilonga osho sha fimanenena, osho hashi etele ovanhu ouwa muhapu. Kashi fi tuu oufembanghenda kufye tu li ovayapuki okukufa ombinga pandjikilile nosho yo nouladi moilonga yokuudifa nokuhonga! (Mark. 13:10) Ngeenge otwa kala hatu dulika komafinamhango oo taa hangwa muLeviticus etukulwa 19, ohatu ka ulika kutya otu hole Kalunga novanhu vakwetu. Ohatu ka ulika yo kutya otwa hala okukala “ovayapuki” moinima aishe.

EIMBILO 111 Otu na omatomheno okukala twa hafa

^ okat. 5 Ovakriste kave li koshi yOmhango yaMoses, ashike Omhango oyo oya tumbula oinima ihapu oyo tu na okuninga, ile okuhenuka. Ngeenge otwe lihongo kombinga yayo, otai ke tu kwafela tu ulikile vamwe ohole notu hafife Kalunga. Moshitukulwa eshi, ohatu ke lihonga nghee hatu dulu okutula moilonga oilihongomwa oyo tai hangwa muLeviticus etukulwa 19.

^ okat. 17 Didilika kutya moshitukulwa eshi, naashi sha dja ko, inatu kundafana eevelishe odo da popya kombinga yokuhakala nokatongo, okulundila vamwe, okulongifa ohonde, okukufa ombinga moumhulile, okunyanekela nosho yo oluhaelo. — Lev. 19:15, 16, 26-29, 31. — Tala oshitukulwa “Omapulo a dja kovaleshi” moshifo eshi.

^ okat. 52 OMASHANGELO OMAFANO: Ondombwedi yaJehova tai kwafele omumwatate omufitamatwi a dule okupopya nandokotola.

^ okat. 54 OMASHANGELO OMAFANO: Omumwatate, oo e na ongeshefa yokupainda, ta futu omunailonga waye.

^ okat. 56 OMASHANGELO OMAFANO: Omumwameme ota dulu okudimbwa noupu okapute kanini oko e na. Ndele mbela ota ka ninga ngoo sha faafana, ngeenge okwa ningi oshipute sha kula?