1-2. Ta eo jaar etale ilo katak eo l̦o̦k juon, im ta eo jenaaj etale ilo katak in?

ILO katak eo l̦o̦k, jaar kõnono kõn jet naanin kakapilõk ko me el̦ap aer jipañ jãn Livitikõs jebta 19. Ñan waanjoñak, ãinwõt an kwal̦o̦k ilo eoon 3 (UBS), Jeova ear jiroñ ri-Israel ro ñan kautiej ro jemãer im jineer. Jaar kõnono kõn wãween ad maroñ jerbale naanin jiroñ in rainin ilo ad lale aikuj ko an ro jemãd im jined ilo kanniõk, ilo eñjake, im ilo tõmak. Ilo ejja eoon in wõt, kar kakeememej armej ro an Anij kõn aorõkin aer aikuj kõjparok raanin Jabõt. Jaar katak bwe meñe jejjab pãd ium̦win kien eo kõn kõjparok raanin Jabõt ilo raan kein, ak jemaroñ jerbale naanin kakapilõk eo jãn kien in ikijjeen ad ekkeini ad kõm̦m̦an iien ilo jikejuul̦ ko ad ñan kõm̦m̦ani men ko me rej m̦õttan ad kabuñ ñan Jeova. Ilo ad kõm̦m̦ane men in, jenãj kwal̦o̦k bwe jej kate kõj ñan kwõjarjar, ãinwõt an Livitikõs 19:2 im 1 Piter 1:15 jiroñ kõj bwe jen kwõjarjar.

² Ilo katak in, jenãj wõnm̦aanl̦o̦k im kõnono kõn Livitikõs jebta 19. Ta eo jebta in ej katakin kõj kõn kwal̦o̦k ad jel̦ã l̦õmn̦ak kõn ro ewõr joñan maroñ ko ippãer ilo kanniõk, kõn m̦ool ilo jerbalin peejnej, im kõn ad kwal̦o̦k yokwe ñan ro ri-turid ak ro jet? Jekõn̦aan bwe jen kwõjarjar ãinwõt an Anij kwõjarjar, kõn men in jen lale ta eo jemaroñ katak.

3-4. Ekkar ñan Livitikõs 19:14, ewi wãween aer kar aikuj in kõm̦m̦an ñan ro rejarroñroñ im ro repilo?

³ Riit Livitikõs 19:14, UBS. Jeova ear kõtmãne bwe armej ro an ren kwal̦o̦k aer l̦õmn̦ak kõn ro me ewõr joñan maroñ ko ippãer ilo kanniõk ak ãnbwin. Ñan waanjoñak, ri-Israel ro rar aikuj in jab ko̦o̦le juon eo ejarroñroñ. Ko̦o̦le ej kitibuj an  juon kaamijak juon armej ak ko̦o̦le ilo naan. Men in ej juon men elukkuun nana ñan kõm̦m̦ane ñan juon eo ejarroñroñ! Armej in ejjab maroñ roñ ta ko rej ba kõn e, innem ejjab maroñ jojomare e make.

⁴ Bareinwõt ilo eoon 14 (UBS), jej katak bwe kar jiroñ ri-karejar ro an Anij ñan “jab likũt juon menin l̦atipñõl im̦aan ial̦ eo an juon ri-pilo.” Juon bok ej kõmel̦el̦e kõn ro me ewõr joñan maroñ ko ippãer ilo kanniõk ak ãnbwin im ba: “Ilo Middle East ilo iien ko etto, ekkã [aer] kar lãj im nana aer kõm̦m̦an ñan rein.” Bõlen jet ro rejaje l̦õmn̦ak kõn ro jet remaroñ kar likũt juon men im̦aan juon eo epilo kõn aer kõn̦aan kõjorrããne ak kajjirere kake. Ej juon men elukkuun nana! Ikijjeen kakien in, Jeova ear jipañ armej ro an ñan kile bwe rar aikuj in kwal̦o̦k tũriam̦o ñan ro me ewõr joñan maroñ ko ippãer.

5. Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k tũriam̦o ñan ro me ewõr joñan maroñ ko ippãer ilo kanniõk?

⁵ Jesus ear kwal̦o̦k tũriam̦o ñan ro ewõr joñan maroñ ko ippãer ilo kanniõk ak ãnbwin. L̦õmn̦ak kõn ennaan eo ear jilkinl̦o̦k ñan Jon ri-Peptaij, ear ba: “Ro rar pilo rej kiiõ lol̦o̦kjen̦, ro rar jaje etetal rej etetal, ro rar lõba rerreo kiiõ, ro rar jarroñroñ rej roñl̦o̦kjen̦, [im] ro rar mej rebar mour.” Ãlikin an armej ro lo menin kabwilõñlõñ ko Jesus ear kõm̦m̦ani, “er aolep rar nõbar Anij.” (Luk 7:20-22; 18:43) Kũrjin ro rej m̦õn̦õn̦õ in anõke joñak eo an Jesus ñan kwal̦o̦k tũriam̦o ñan ro ewõr joñan maroñ ko ippãer ilo kanniõk ak ãnbwin. Kõn men in jej kwal̦o̦k jouj, ad jel̦ã l̦õmn̦ak kõn rein, im meanwõd ñan er. Jejel̦ã bwe Jeova ear jab letok kajoor ñan ad kõm̦m̦ani menin kabwilõñlõñ ko. Ijoke, ewõr ippãd jeraam̦m̦an eo ñan kwal̦o̦k ñan ro repilo ilo kanniõk im ilo tõmak kõn ennaan eo em̦m̦an kõn juon pedetaij, ijo me enaaj bar em̦m̦an ãjmour ko ad ilo kanniõk im ilo tõmak. (Luk 4:18) Ennaan in em̦m̦an em̦õj an jino kõm̦m̦an bwe elõñ ren lel̦o̦k nõbar ñan Anij.

6. Ewi wãween an mel̦el̦e ko ilo Livitikõs jebta 19 kadepakpakl̦o̦k mel̦el̦e ko kar kwal̦o̦k ilo Kien ko Joñoul?

⁶ Jet iaan eoon ko ilo Livitikõs jebta 19 rej kadepakpakl̦o̦k ak kaalikkarl̦o̦k mel̦el̦e ko kar kwal̦o̦k ilo Kien ko Joñoul. Ñan waanjoñak, kien eo kein karalitõk ej ba: “Kwõn jab ko̦o̦t.” (Ex. 20:15) Juon emaroñ l̦õmn̦ak bwe men  eo wõt ñe ear lukkuun lale bwe en jab bõk juon men me ejjab an, innem mel̦el̦ein bwe ej pokake kien in. Ijoke, emaroñ ko̦o̦t ilo wãween ko jet.

7. Ewi wãween an juon ri-wiakake maroñ rupe kien eo kein karalitõk kõn ko̦o̦t?

⁷ Juon ri-wiakake emaroñ kwal̦o̦k an utiej bũruon kõn an jañin kar bõk jabdewõt men me ejjab an. Ak ta kõn wãween an peejnej? Ãinwõt an kwal̦o̦k ilo Livitikõs 19:35, 36 (UBS), Jeova ear ba: “Kom̦win jab m̦on̦e ak ko̦o̦te jabdewõt armej ilo ami kõjerbal jabdewõt kein joñak ko rebõd. Kom̦win kõjerbal aolep kain kein joñak ko rem̦ool im jim̦we.” El̦aññe juon ri-wiakake ej kõjerbal juon kein bo̦un ak juon kein joñak ejjab jim̦we ñan m̦on̦e ro rej wia jãne, ej ilo juon wãween ko̦o̦t jãn er. Eoon ko jet ilo Livitikõs jebta 19 rej kaalikkare men in.

8. Ewi wãween an mel̦el̦e ko kar tipdiki me rej wal̦o̦k ilo Livitikõs 19:11-13 kar jipañ ri-Ju ro ñan jerbale naanin kakapilõklõk eo ilikin kien eo kein karalitõk, im ewi wãween ad maroñ bõk tokjãn?

⁸ Riit Livitikõs 19:11-13, UBS. Naanin kõppel̦l̦o̦k ko ilo jinoin Livitikõs 19:11 rej ba: “Kom̦win jab ko̦o̦t.” Eoon 13 ej kwal̦o̦k kõn wãween an jerbalin m̦on̦ ilo peejnej ekkejell̦o̦k ippãn ko̦o̦t, ej ba: “Kom̦win jab kowadoñe . . . jabdewõt armej.” Innem alikkar bwe jerbalin m̦on̦ ilo peejnej ej ekkejell̦o̦k ippãn ko̦o̦t. Kien eo kein karalitõk ej ba bwe enana ko̦o̦t, bõtab mel̦el̦e ko kar tipdiki me rej wal̦o̦k ilo Livitikõs rar jipañ ri-Ju ro ñan mel̦el̦e wãween aer maroñ jerbale naanin kakapilõklõk eo ilikin kien in, mel̦el̦ein, wãween aer m̦ool ilo aolep men ko rej kõm̦m̦ani. Jemaroñ bõk tokjãn ñe jenaaj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn jerbalin m̦on̦ im ko̦o̦t. Jemaroñ kajitũkin kõj make: ‘Ilo aõ l̦õmn̦ak kõn Livitikõs 19:11-13, ewõr ke men en̦ ilo mour e aõ me ij aikuj in kakõm̦anm̦anl̦o̦k? Ij aikuj in ke kõm̦m̦an oktak ilo wãween aõ jerbalin peejnej ak wãween aõ jerbal?’

9. Ewi wãween an kar kien eo ilo Livitikõs 19:13 kõjparok ri-jerbal ro?

⁹ Ebar wõr juon wãween m̦ool ilo jerbal me juon Kũrjin eo im ewõr an peejnej ej aikuj in l̦õmn̦ak kake. Livitikõs 19:13 (UBS) ej kõjjem̦l̦o̦k kõn naan kein: “Kom̦win kõl̦l̦ã on̦ããn ro kom̦ij kõjerbal er ilo juon raan, im jab dãpij men ko on̦ãer ñan raan eo juon.” Jerbalin kallib ilo kar Israel eo etto, kar aikuj in kõl̦l̦ãiki ri-jerbal ro ilo jem̦l̦o̦kin juon raan in aer jerbal. Ñe kar jab kõl̦l̦ãiki ri-jerbal rein, men in enãj kar kõm̦m̦an bwe en ejjel̦o̦k ippãn ri-jerbal eo jããn eo enaaj aikuji ñan naajdik baam̦le eo an ilo raan eo. Jeova ear kõmel̦el̦e im ba: “Eaikuji m̦ani ko im ear kõjatdikdik bwe kwõnaaj lel̦o̦k ñane [ak, “ej aikuji men eo on̦ããn ñan an mour,” NW].”—Dut. 24:14, 15, UBS; Matu 20:8.

10. Ta eo jemaroñ katak jãn Livitikõs 19:13?

¹⁰ Ilo raan kein, elõñ ri-jerbal ro rej kõl̦l̦ã juon ak ruo alen ilo juon allõñ, ejjab aolep raan. Meñe ãindein, ak naanin kakapilõklõk eo ilo Livitikõs 19:13 (UBS) ej jerbal wõt ñan rainin. Ewõr jet bo̦o̦j ejjab jim̦we wãween aer kõm̦m̦an ñan ri-jerbal ro aer ikijjeen aer kõl̦l̦ãiki ri-jerbal ro joñan eo me elukkuun dik jãn joñan eo ekkar bwe ren kar kõl̦l̦ãiki er kake. Rejel̦ã bwe ri-jerbal rein remaroñ lukkuun aikuji jerbal in im rej aikuj jããn, eñin unin rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jerbal meñe edik kõl̦l̦ã eo aer. Innem jemaroñ ba bwe kain bo̦o̦j rot in ej ‘dãpij men ko on̦ããn’ ri-jerbal ro. Juon Kũrjin me ewõr an peejnej enãj aikuj in bõk ñan bũruon boin in. Kiiõ jen lale ta ko jemaroñ bar katak jãn Livitikõs jebta 19.

11-12. Ta eo Jesus ear kaalikkare ilo an kar ãliji naan ko jãn Livitikõs 19:17, 18?

¹¹ Anij ejjab baj kõtmãne wõt bwe jen jab ko̦kkure ak kõjorrããne ro jet, ak elõñl̦o̦k men ko ekõn̦aan.  Jemaroñ lo men in ilo Livitikõs 19:17, 18 (UBS). (Riit.) L̦õmn̦ak kõn naanin jiroñ in me elukkuun alikkar: “Kwõn yokwe ri-turum̦ ãinwõt am̦ yokwe eok make.” Elukkuun aorõk ñan an juon Kũrjin kõm̦m̦ane men in el̦aññe ekõn̦aan bwe en kabuñbũruon Anij.

¹² L̦õmn̦ak kõn wãween an kar Jesus kaalikkar aorõkin naanin jiroñ eo ilo Livitikõs 19:18 (UBS). Juon Parisi ear kajjitõk ippãn Jesus im ba: “Kien ta eo eaorõktata ilo Kien eo?” Jesus ear uwaake im ba bwe “kien eo m̦oktata im eaorõktata” ej ñan yokwe Jeova kõn aolepen bũruod, aolepen ad mour, im kõn aolepen ad l̦õmn̦ak. Innem Jesus ear ãliji naan ko ilo Livitikõs 19:18, ilo an kar ba: “Kien eo kein karuo eitõn ãinwõt kien eo m̦oktata im ej eñin: ‘Kwõn yokwe ri-turum̦ ãinwõt am̦ yokwe eok make.’” (Matu 22:35-40) Ebwe an lõñ wãween ko ñan kwal̦o̦k ad yokwe ro ri-turid, ak jemaroñ katak jet iaan wãween ko jemaroñ kõm̦m̦ane men in jãn Livitikõs jebta 19.

13. Ewi wãween an bwebwenato eo kõn Josep kaalikkar boin eo me kar kwal̦o̦k tokãlik ilo Livitikõs 19:18?

¹³ Juon wãween ñan kwal̦o̦k ad yokwe ro ri-turid ej ilo ad jerbale naanin jiroñ eo ilo Livitikõs 19:18 (UBS). Ej ba: “Kwõn jab idenon̦e . . . im pal̦e.” Elõñ iaad em̦õj ad lo an wãween in wal̦o̦k, an juon dãpij an illu ippãn juon eo ej jerbal ippãn, juon eo ej jikuul̦ ippãn, juon nukũn, ak juon eo ilowaan baam̦le eo an​—emaroñ ium̦win elõñ iiõ! Keememej bwe l̦õm̦aro joñoul jein Josep rar dãpij aer illu ippãn Josep, im men in ear tõll̦o̦k er ñan kõm̦m̦ane juon men me ear kaalikkar aer dike e. (Jen. 37:2-8, 25-28) Ak elukkuun oktak wãween an kar Josep kõm̦m̦an ñan er! Ke ear wõr juon an jerbal eutiej im emaroñ kar ukotl̦o̦k nana eo l̦õm̦aro jein rar kõm̦m̦ane ñan e, ear oktak im kwal̦o̦k an tũriam̦okake er. Josep ear jab dãpij an illu. Ijoke, ear jerbale naanin jiroñ eo me kar je tokãlik ilo Livitikõs 19:18.​—Jen. 50:19-21.

14. Ta eo ej kaalikkar bwe naanin kakapilõk eo ilo Livitikõs 19:18 ej jerbal wõt ñan rainin?

¹⁴ An kar Josep jol̦o̦k an l̦õm̦aro jein bõd ijello̦kun an dãpij an illu ak idenon̦e er, ej juon joñak ñan Kũrjin ro me rekõn̦aan kabuñbũruon Anij. Waanjoñak in an ej bareinwõt errã l̦o̦k wõt ippãn jar eo an Jesus, ear rõjañ kõj ñan jol̦o̦k bõd ko an ro rej bõd n̦ae kõj. (Matu 6:9, 12) Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, Paul ear rõjañ Kũrjin ro  m̦õttan im ba: “Kom̦ ro rejitõnbõro ippa, kom̦win jab idenon̦e ñan kom̦ make.” (Rom 12:19) Ear bareinwõt rõjañ er: “Kom̦win kijenmej wõt ippãn doon im m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an doon bõd jekdo̦o̦n ñe ewõr unin an juon inepata n̦ae bar juon.” (Kol. 3:13) Naanin kakapilõk ko an Jeova rejjañin oktak. Naanin kakapilõk ko ilikin kien eo ilo Livitikõs 19:18 ej jerbal wõt ñan rainin.

15. Ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦ane juon waanjoñak ñan jipañ kõj mel̦el̦e kõn unin ad aikuj in jol̦o̦k an ro jet bõd im mel̦o̦kl̦o̦ke bõd eo?

¹⁵ L̦õmn̦ak kõn juon waanjoñak. Jemaroñ keidi an juon metak ñan juon kinej ilo ãnbwin. Jet kinej reddik; im jet rel̦l̦ap. Ñan waanjoñak, ñe jej m̦wijm̦wij vegetable ak m̦õñã ñe jej kõmat, jemaroñ m̦wijiti jidik addiin peid. Emaroñ lukkuun kõmmetak, ak ejjabto ejako an metak. Ãlikin juon ak ruo raan jemaroñ jab keememej ia eo ear m̦wijm̦wij. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt ñe ro jet rej kõm̦m̦an bõd n̦ae kõj ak rejjab lukkuun l̦ap. Ñan waanjoñak, emaroñ wõr juon m̦õttad me emaroñ ba ak kõm̦m̦ane juon men me emaroñ kõmetak kõj ilo an jab jel̦ã kake, ak jemaroñ m̦õkaj im jol̦o̦k an bõd. Bõtab el̦aññe en kar wõr juon ad kinej el̦ap, taktõ eo emaroñ kiiji im kore ijo ejorrããn. El̦aññe jenãj pãddo jibwe kinej eo, eban em̦m̦anl̦o̦k ak enãj nanal̦o̦k wõt. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe juon emaroñ kõm̦m̦ani men ko me rej ãinl̦o̦kwõt men in ñe ej lukkuun metak jãn juon armej. Emaroñ l̦ap an l̦õmn̦ak kõn an metak im kõn joñan an armej eo kar kõmetake. Ijoke ro rej dãpij aer illu, rej ko̦kkure er make. Alikkar bwe em̦m̦anl̦o̦k ñan pokake naanin jiroñ eo ilo Livitikõs 19:18!

16. Ekkar ñan Livitikõs 19:33, 34, en kar ewi wãween an ri-Israel ro kõm̦m̦an ñan ruwamãejet ro, im ta eo jemaroñ katak jãn men in?

¹⁶ Ke Jeova ear jiroñ ri-Israel ro ñan yokwe ro ri-turier, ear jab mel̦el̦ein bwe ren kwal̦o̦k wõt yokwe ñan ro me rar jãn ejja aelõñ eo aer. Ijoke, kar jiroñ er bwe ren bareinwõt yokwe ruwamãejet ro ipel̦aakier. Jej lo an alikkar ennaan in ilo Livitikõs 19:33, 34. (Riit.) Kar kajjitõk bwe ren watõk juon ruwamãejet ãinwõt juon eo im ear ‘l̦otak iol̦apeer,’ im ri-Israel ro rar aikuj in “yokwe e” ãinwõt aer yokwe er make. Ñan waanjoñak, ri-Israel ro rar aikuj in kõtl̦o̦k bwe ruwamãejet ro im ro rejeram̦õl ren ae ilo jikin kallib ko aer. (Liv. 19:9, 10) Naanin kakapilõk in ñan yokwe ruwamãejet ro ej jerbal wõt ñan Kũrjin ro rainin. (Luk 10:30-37) Ewi wãween? Elõñ milien ruwamãejet ro ipel̦aakin  lal̦ in me rar em̦m̦akũt jãn aelõñ ko aer, im ejjel̦o̦k pere bwe ewõr jet iaaer me rej jokwe ilo jikin eo kwõj jokwe ie. Eaorõk bwe jen kwal̦o̦k kautiej ñan em̦m̦aan, kõrã, im ajri rein.

17-18. (1) Ta eo Livitikõs 19:2 im 1 Piter 1:15 ej rõjañ kõj ñan kõm̦m̦ane? (2) Ta jerbal eo eaorõk me rijjilõk Piter ear rõjañ kõj ñan kõm̦m̦ane?

¹⁷ Ilo Livitikõs 19:2 im 1 Piter 1:15 kar rõjañ armej ro an Anij bwe ren kwõjarjar. Elõñ eoon ko jet ilo Livitikõs jebta 19 me remaroñ jipañ kõj ñan loe ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani bwe Jeova en buñbũruon ippãd. Em̦õj ad etali eoon ko me rej kwal̦o̦k jet wõt iaan men ko rem̦m̦an jemaroñ kõm̦m̦ani im jet iaan men ko rejjab em̦m̦an me jej aikuj kõjparok jãni. * Ilo Jeje ko jãn Kajin Grik, ej kwal̦o̦k bwe Jeova ekõn̦aan bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jerbali naanin kakapilõk kein ilo mour ko ad. Bõtab ewõr juon men rijjilõk Piter ear kakkobaba kake.

¹⁸ Meñe jemaroñ bõk kun̦aad ilo elõñ iaan jerbal ko an Jeova im kõm̦m̦ani elõñ men ko rem̦m̦an, ak ewõr juon men eaorõk me Piter ear lukkuun kaalikkar bwe jen kõm̦m̦ane. M̦okta jãn an kar rõjañ bwe jen kwõjarjar ilo aolep men ko jej kõm̦m̦ani, Piter ear rõjañ kõj im ba: “Kõpooj l̦õmn̦ak ko ami ñan jerbal.” (1 Pit. 1:13, 15) Jerbal in ej kitibuj ta? Piter ear ba bwe rũkkapit ro jatin Christ renaaj “kwal̦o̦k ilo jikin ko otemjej kõn joñan an em̦m̦an Eo ear kũr” er. (1 Pit. 2:9) Aolep Kũrjin ro rainin ewõr ippãer jeraam̦m̦an eo ñan kõm̦m̦ane jerbal eo eaorõktata, jerbal eo me el̦aptata an nãj wal̦o̦k men ko rem̦m̦an jãne. Ej juon jeraam̦m̦an ñan armej ro rekkwõjarjar an Anij ñan niknik im kijejeto ilo aer bõk kun̦aaer ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im katakin! (Mark 13:10) Ñe jej niknik im tiljek ilo ad jerbali naanin kakapilõk ko ilo Livitikõs jebta 19, jej kam̦ool bwe jej yokwe Anij eo ad im ro ri-turid. Im jej kam̦ool bwe jekõn̦aan “kwõjarjar” ilo aolep men ko jej kõm̦m̦ani.