Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

ONTHELE YOKULILONGESWA 49

Oityi Omukanda wa Levítico Utulongesa Tyayemba Kokutekula Vakwetu?

Oityi Omukanda wa Levítico Utulongesa Tyayemba Kokutekula Vakwetu?

“Kala noluembia na mukuenyi ngetyi ove ulihole.” — LEV. 19:18.

OTYIIMBO 109 Kala Nohole Yokomutima

ETYI MATULILONGESA *

1-2. Ovipuka patyi twelilongesile monthele yokwalamba, ovipi matulilongesa monthelei ei?

MONTHELE yokwalamba twamona onondunge tupola mokulilongesa okapitulu 19, momukanda wa Levítico. Tala, movelesikulu 3 yati Siovaa watumine ova Isilayeli valinge onthilo ovohe. Twelilongesa okuti no onthwe hono, tupondola okulinga onondunge ngoombo mokuhumba ovo tate, atuvekuatesako mwetyi vakamba, no mekongoko liavo, nokuvepameka vatule omutima, nokuvekwatesako moupanga wavo na Huku. Omovelesikulu oyo ñgoo, ovanthu va Huku vatilwe vena okutavela otyitumino tyo Tyasapalo. Pahe twatiwa mbili hono twahalandula vali otyitumino otyo, mahi tupondola okutavela etyi tyipopia, mokuovola omuvo apeho wokulinga ovipuka viayemba kefendelo lietu. Mokulinga ovipuka ovio, omo matulekesila okuti twesuka nokukala ovasukuki ngetyi tyipopia Levítico 19:2 na 1 Petulu 1:15.

2 Monthele ei matulilongesa ñgoo okapitulu 19 komukanda wa Levítico. Oityi okapitulu aka ketulongesa tyayemba kokulinga okankhenda vana valemana, tyayemba kokuhavake pokulinga oniñgoso, no kolwembia? Onthwe twahanda okusukuka nga Huku omusukuki, naina tutalei matupolo-mo vali tyonondunge.

OKULINGA OKANKHENDA AVA VALEMANA

Oityi omukanda Levítico 19:14 upopia tyayemba kokutekula ovamphoki nonompholo? (Tala opalangalafu 3-5) *

3-4. Tyityipopia Levítico 19:14, oityi ovamphoki nonompholo ankho vena okulingwa?

3 Tanga Levítico 19:14. Siovaa watumine ova Isilayeli valinge okankhenda vakwavo valemana. Tala vala, ova Isilayeli ankho kavapondola okupopia omapita ompholo. Okukupopia oko omapita, mwati nokumutukana, nokumupenye. Okulinga otyipuka ngo otyo ankho hatyiwa-ko! Mokonda omphoko, upondola eheivi eli nokupopiwa, kamalingi-ale natyike mapopiwa umwe vala.

4 Movelesikulu 14 nkhee twapopilwa-mo ñgoo vali okuti, ovafendi va Huku, kavatele otyipuka ‘mondyila omumphoki elipunduke-mo.’ Omukanda umwe upopia etyi vokwalemana vakondya wati: “Kohale ko Medio Oriente, ankho vokwalemana vati umwe ovo valingwa okanthyinda, ovo valingwa onya.” Mokutala ava vokuna onya, vapondola ankho vapaka umwe otyihingi mondyila omumphoki elipunduke-mo, okuti hatyo vemulinga ovipuka vivemana ounye otyo vayola. Vena umwe onya! Otyitumino Siovaa apele ovanthu vae, ankho tyikuatesako ovanthu vetyimono okuti vena okulinga onkhenda ava valemana.

5. Oñgeni no onthwe tupondola okulinga okankhenda ava valemana?

5 Sesusi nae walingile onkhenda ava valemana. Tala ondaka atumine ikapopilwe Suau Batisita, watile endei kapopiei muti: “Ovamphoki veete-po, ovilema vikahi nokueenda, vokuna otyilundu vekahi nokuveluka, onompholo mbukahi nokuiva-ko, vokuankhia vekahi nokututiliswa.” Ovanthu vamwene omaelema Sesusi alingile “vahilivikile Huku.” (Luka 7:20-22; 18:43) Ovakilisitau navo tyivehambukiswa unene tyokulinga nga Sesusi, valinga umwe onkhenda ava valemana. Naina no onthue ovanthu ovo tuvelinga okankhenda, tuvelinga onthilo, tupwa elundo tuvekwateseko. Otyili, Siovaa hono ketutumu tulinge omaelema. Mahi tuna ehambu liokupopila ovamphoki na vana vehei Huku, okuti mouye omupe ovilema mavikalingwa nawa, mavakati umwe ovo veli nawa ovo vena oupanga na Huku. (Luka 4:18) Onondaka ombo mbukahi nokukuatesako ovanthu ovanyingi veli nokuhilivika Siovaa.

WAHAVAKE POKULINGA ONIÑGOSO

6. Oñgeni okapitulu 19 komukanda wa Levítico ketukwatesako atunoñgonoka nawa Ovitumino Ekwi?

6 Ono velesikulu mbumwe mbokapitulu 19 komukanda wa Levítico mbutukuatesako tunoñgonoke nawa Ovitumino Ekwi. Nkhele tala otyitumino tya tyinana, otyitumino tyokwati: “Wahavake.” (Êx. 20:15) Umwe upondola okuti ame soka hikwate viaamwene, tyehetyange hikwate ndyitavela otyitumino otyo. Mahi hamwe uvaka mokulinga ovipuka vimwe vali ovikwavo.

7. Oñgeni omunthu apondola okuliatela kotyitumino tyokwati wahavake?

7 Wokulinga ononiñgoso upondola okuti ame ndyikahi nawa, ame hivake, mokonda kenekwate tyaamwene. Mahi oñgeni eli nokulinga ononiñgoso mbae? Momukanda wa Levítico 19:35, 36, Siovaa wapopia okuti: “Mwahaelekei neevi vivaka, mwahayongei neevi vivaka, mwahapeyalei neevi vivaka. Ovipeyalo vienyi vilinge viotyili, evi mweeleka navio vilinge viotyili, neevi muyonga navio vilinge viotyili.” Naina omunthu tyina aeeleka, hamwe apeyala novipuka vinganala vakwavo nae uli nokuvaka. Ono velesikulu ononkhuavo mbokapitulu 19 komukanda wa Levítico mbutyilekesa umwe nawa.

Okutala etyi tyipopia Levítico 19:11-13, oityi Omukilisitau ena okulipula tyayemba konondando mbae? (Tala opalangalafu 8-10) *

8. Ngetyi tyipopia Levítico 19:11-13 oityi tyakuatesileko ova Sundeu okutavela otyitumino tya tyinana? Otyo tyitulongesa-tyi?

8 Tanga Levítico 19:11-13. Omukanda wa Levítico 19:11 wehimbika nonondaka mbati: “Wahavake.” Pahe ovelesikulu 13 aipopi okuhavakela monondando, aiti: “Wahavake mukwenyi.” Naina tyina wahalingi ovipuka viotyili pokulinga oniñgoso, oumphulu, okuvaka. Mokonda Otyitumino tya tyinana ankho tyiti omunthu kapondoka okuvaka, ovipuka ovikwavo omukanda wa Levítico upopia ankho vikwatesako ova Sundeu avanoñgonoka etyi vatilwa mwahavakei. No onthue tyina tusoka kwetyi Siovaa apopia tyiyemba koumphulu, tutyivila okulinga ovipuka tyahavake. Tyahanda tulipule okuti: ‘Tyipopia Levítico 19:11-13, okuti ame pena ndyilinga tyahanda ndyityiyekepo? Ndyina evi ndyina okuviukisa movipuka ndyilinga no pokulinga ononiñgoso?’

9. Oñgeni otyitumino tyomu Levítico 19:13 ankho tyiyakulila ovaundapi?

9 Pena otyipuka otyikwavo Omukilisitau ulinga oniñgoso esukisa okutala nawa. Omukanda wa Levítico 19:13 onondaka mbokwamanuhula mbati: “Wahaanyene ondyambi yomuundapi, okala nayo atee kunthikovela.” Kohale ankho pova Isilayeli, vokuundapa momapia omunthu ankho uundapa komutenya tyina apetuka afetwa. Ine ou aundapela waanyena ondyambi yae akala nayo atee kunthikovela, vomeumbo liae vakalala nondyala. Siovaa wati: “Omunthu ngoo wahepa, utei kondyambi yae.” — Deut. 24:14, 15; Mat. 20:8.

10. Onondunge patyi tupola mu Levítico 19:13?

10 Hono ovanthu ovanyingi valingilila vafetwa vala konthyulilo yohanyi, kavafetwa monthiki. Mahi no hono onondunge mbuli mu Levítico 19:13, tuna okumbutavela. Vamwe hono vaundapelwa, valia mu vakuavo, pokufeta ovaundapi vavo veveavela vala oumbongo wehehi. Mokonda vetyii okuti ovaundapi vetupu vali apa venda nako mavaundapa umwe vala movilinga ovio vavasa, vahekulu vovilinga vevepa umwe vala oumbongo wehehi. Mahi ngootyo vahekulu vovilinga ovio, veli ‘nokwaanyena ondyambi yovaundapi vavo.’ Omukilisitau una ava vemuundapela una okusoka nawa otyipuka otyo. Pahe tutalei vali otyikwavo tulilongesila momukanda wa Levítico 19.

HUMBA VANTHU VAKWENYI NGETYI ULIHOLE

11-12. Oityi Sesusi atoneka vali etyi popia omukanda wa Levítico 19:17, 18?

11 Huku utala umwe nawa evi tulinga ovanthu vakwetu, ketuti vala mwahalingei onya vakwenyi kwapwa. Otyo tutyimona tyina tutanga Levítico 19:17, 18. (Tanga.) Tala umwe otyitumino etyi tyayandyuluka nawa: “Kala nonthyole na vakwenyi, ngetyi nove ulihole.” Okulandula otyitumino otyo, tyesukisa unene haunene tyina wahanda okukala omukilisitau uhambukiswa Huku.

12 Tala etyi Sesusi atoneka onondaka otyitumino tyili mu Levítico 19:18, tyilekesa okuti tyesukisa unene. Omu faliseu umwe wapulile Sesusi ati: “Otyipi otyitumino otyinene vali Povitumino viapelwe Moisesi?” Sesusi emuti, “otyitumino otyinene vali” okukala nonthyole na Siovaa Huku yove nomutima wove auho, nomuenyo wove auho, nonondunge mbove ambuho. Pahe apopi onondaka mbuli Levítico 19:18 ati: ‘Tya vali tyelifwa no otyo, otyetyi: Una okukala nohole na munthele yove ngetyi ulihole.’” (Mat. 22:35-40) Ovipuka ovinyingi tupondola okulinga mavipopi okuti tuhole vakwetu, mahi tutale ñgo vali etyi tulilongesa mbokapitulu 19 komukanda wa Levítico.

13. Oñgeni etyi tyalingile Suse tyituyandyululila etyi pahe tyahonekwa mu Levítico 19:18?

13 Tyimwe tulinga matyipopi okuti tuna oluembia na vakuetu, okulinga etyi tyipopia Levítico 19:18, etyi yati: “Wahakondolele mukueyi otyivi notyivi.” Ovanyigni pu onthwe twamona-mona-le omunthu wapakela mukwavo vaundapa nae onkhongo, pamwe oyou valongeswa nae, pamwe o umwe mombunga, — avakala umwe ngootyo omanima nomanima! Wahalimbweko okuti novakulu va Suse, tete vemupakelele onkhongo, konyima pahe ngatyo vemulingi onya. (Gên. 37:2-8, 25-28) Soka mahi Suse ehevelingi omapita! No pu etyi umwe akala omutumini wa vali mo Isitu, ankho pahe utyivila okuvelinga omapita, ovakulu vae evelingi onkhenda. Suse kapakelele onkhongo. Suse walingile umwe onondunge mbapopiwa mu Levítico 19:18. — Gên. 50:19-21.

14. Oityi tutila onondunge mbuli mu Levítico 19:18, nahono mbuundapa?

14 Tyalingile Suse tyokweevela ahapakela vakwavo onkhongo, otyo Ovakilisitau vahanda okuhambukiswa Huku, vena okulinga. Otyo tupu tyapopiwa melikwambelo Sesusi alingile, omu etuti twesukisa okwevela vakwetu. (Mat. 6:9, 12) Omu apositolu Paulu nae wapopila Ovakilisitau okuti: “Muhakondolelei vakuenyi otyivi notyivi.” (Loma 12:19) Tupu wati: “Tualeiko okukoleleya ovipuka vakuenyi vemulingaa nokulievela nomutima auho alo umwe inkha pena ou wemulinga otyipuka tyinumanesa.” (Kolo. 3:13) Onondunge ombo mba Siovaa kambupiluluka. Ambuho mbutunda vala mu Levítico 19:18, no hono tuna okumbutavela.

Ngetyi tuhapondola okukuata-kuata potyipute, tupu hahe vali okuhakalela vala okusoka koviponyo vakuetu vetulinga. Tuhesukei navio. (Tala opalangalafu 15) *

15. Oityi tyipondola okuelekwa novipuka tulingwa, opo tuliatele-ko?

15 Tala vala nkhele. Otyipuka walingwa yekuihama, tyikahi ngovipute. Tyiti umwe ovipute vimwe ovitutu vala vimwe ovinene. Pamwe pokuteta otyipuka tyimwe, ukati umwe ñgaa waponyonena momunwe wove. Tyipondola umwe okwiihama unene, mahi ukati ñgaa tyatula, atyiveluka. Pakalaa onthiki ike, pamwe onombali, nokuti vala welitetele kutyii vali. Novipuka vimwe vakwetu vetulinga vitwiihama, ovitutu. Umwe epanga liove upondola apopi otyipuka tyikunumanesa, pamwe ekulingi etyi tyekwiihama, mahi tyahanda okuhasete atumupolela-po vala. Mahi ine otyipute weliteta tyalinga otyinene wenda konondotolo, hamwe mambunyiki-po, pamwe ambukutupo. Ine ukalela vala okukuata-kuatapo, otyipute matyilingi vala otyinene. Omunthu nae otyo alinga umwe ngootyo soka-ko, tyina umwe emulinga etyi tyemwiihama. Upondola umwe pamwe okusoka vala ehimbwe kotyipuka alingwa tyanumanesa, pamwe asoko vala kwevi vakwavo valinga vinumanesa. Mahi ngwe hahe vali okutavela onondunge mbapopiwa momukanda wa Levítico 19:18!

16. Tyityipopia Levítico 19:33, 34, oñgeni ova Isilayeli ankho vena okutekula onongendi? Oityi tulilongesila-ko?

16 Siovaa etyi apopila ova Isilayeli okuti vena okulinga vakwavo olwembia, ankho katile valinga vala vavo olwembia, ova Isilayeli vala kwapwa. Ankho weveti vena umwe okulinga nolwembia nononthunda-vilongo vakala navo. Onondaka ombo mbapopiwa umwe nawa mu Levítico 19:33, 34. (Tanga.) Onthunda-vilongo ankho vena okwitekula ‘ngetyi ngwe velitekula no vavo,’ ova Isilayeli ankho vena okuvehumba ngetyi navo velihole. Soka, ova Isilayeli ankho vena umwe okuyeka nononthunda-vilongo novahepi vapupulule momapia avo. (Lev. 19:9, 10) Otyitumino otyo tyokulitekula nawa nononthunda-vilongo, ovakilisitau navo vetyilandula hono. (Luka 10:30-37) No onthwe hono tulitekula nawa novalume, novakai, novana, tulilinga onthilo na vakwetu.

HATYETYI VALA TYIPOPIWA MU LEVÍTICO 19 MAHI PENA VALI

17-18. (a) Omukanda wa Levítico 19:2 no wa 1 Petulu 1:15 vitutuma tulinge-tyi? (b) Otyilinga patyi otyinene omu apositolu apopia tuna okulinga?

17 Omukanda wa wa Levítico 19:2 no wa 1 Petulu 1:15 vitutuma tusukuke. Ono velesikulu ononyingi mbuli momukanda wa Levítico okapitulu 19 mbutupopila etyi tunaa okulinga opo tupandwe na Siovaa. Monthele ei, twelilongesa ono velesikulu mbupopia ovipuka tuesukisa okulinga ne evi tuna okulityilika. * Ovihonekwa vyo Vakilisitau mo Geleku, navio vilekesa okuti Siovaa uhanda tukale ovasukuki. Mahi pena otyipuka otyikuavo Petulu apopia.

18 Namphila tufenda apeho Siovaa, tulingila vakuetu ovipuka oviwa, mahi Petulu pena vali otyipuka otyikuavo etupopila. Etyi apopia okuti tuna okukala ovasukuki movituwa vietu aviho, Petulu pahe apopi vali ati: “Pongiyei omitima vienyi na mulinge ovilinga.” (1 Pet. 1:13, 15) Ovilinga patyi? Petulu wapopila ovalembulwa okuti vena ‘okuivisa ovituwa oviwa vya Una weveihana.’ (1 Pet. 2:9) Ovakilisitau aveho hono vekahi nokulinga otyilinga otyo tyikuatesako vali ovanthu tyipona ovilinga ovikuavo. Tuna elao limwe enene liokukala ovanthu va Huku yetu omusukuki, nokuivisa nokulongesa ovanthu! (Malu. 13:10) Tyina tulinga etyi tuelilongesa momukanda Levítico 19, tulekesa okuti tuhanda okuhambukiswa Huku nokuhole vakuetu. Tupu tulekesa okuti tuhanda “okukala ovasukuki” movituwa vietu aviho.

OTYIIMBO 111 Ovipuka Vitukalesa Nehambu

^ pal. 5 Onthue Ovakilisitau katulandula Ovitumino Viapelwe Moisesi, mahi movitumino ovio muna ovipuka ovinyingi tupondola okulinga ne evi tuna okulityilika. Okulilongesa-vyo matyitukuatesako atukala noluembia na vakwetu, atulingi evi vihambukiswa Huku. Onthele ei maitukwatesako tutale ouwa tupola kwetyi tyapopia omukanda wa Levítico, mokapitulu 19.

^ pal. 17 Monthele ei nonthele yokualamba, katuelilongesile onovelesikulu mbupopia, okapungulula, okuaamba vakuetu, okulityilika ohonde, ounganga, okutapesa, nokulinga oundalelapo. — Lev. 19:15, 16, 26-29, 31. — Tala “Omapulo OvatangiMomutala ou Womulavi.

^ pal. 52 ONONDAKA MBOKUHANGUNUNA OLUTALATU: Omukuatate ukuatesako mukuavo ompholo wavela, okupopia nondotolo.

^ pal. 54 ONONDAKA MBOKUHANGUNUNA OLUTALATU: Omukuatate ufeta omuundapi wae.

^ pal. 56 ONONDAKA MBOKUHANGUNUNA OLUTALATU: Omphange wehesukile nokapute okatutu ena. Okuti notyipute otyinene kemesuku natyo?