Guruka oze aha biriho

Guruka oze aha birimu

EKICWEKA EKY’OKWEGA 49

Omu Kitabo ky’Abaleevi Nitwegamu oku Twine Kutwariza Abandi

Omu Kitabo ky’Abaleevi Nitwegamu oku Twine Kutwariza Abandi

‘Kunda mutaahi waawe, nk’oku orikwekunda.’—LEV. 19:18.

EKYESHONGORO 109 Tukundane Munonga Twihire aha Mutima

EBIRAAGAMBWEHO *

1-2. Twegire ki omu kicweka eky’enyima, kandi nituza kwega ki omuri ki?

OMU kicweka eky’enyima, tureebire obuhabuzi oburi omu Abaleevi eshuura 19. Nk’eky’okureeberaho, omu mushororongo 3, Yehova akeehangiriza Abaisraeli kuha abazaire baabo ekitiinisa. Tureebire oku hati turikubaasa kugyendera aha buhabuzi obwo, turikureebera abazaire baitu omu by’omubiri, enyehurira, n’eby’omwoyo. Omu mushororongo nigwo gumwe, abaheereza ba Ruhanga aba ira bakaijukibwa obukuru bw’okweza Sabato. Twegire ngu n’obu hati turaabe tutakiri ahansi y’ekiragiro kya Sabato, nitubaasa kugyendera aha musingye ogurimu turikuguma nitugira bw’obwire kuta omutima aha by’omwoyo. Twakora tutyo, nitworeka ngu turiyo nituteeraho kuba abarikwera, nk’oku Abaleevi 19:2 na 1 Petero 1:15 harikworeka.

2 Omu kicweka eki, nituza kugumizamu kushwijuma Abaleevi eshuura 19. Nitubaasa kwega ki omu shuura egi aha bikwatiraine n’okufayo aha baine obumuga aha mubiri, okuba ab’amazima omu by’obushuubuzi, n’okukunda bagyenzi baitu? Nitwenda kuba abarikwera nk’oku Ruhanga ari orikwera, mbwenu hati ka tureebe eki turikubaasa kwega.

OKUFAYO AHA BAINE OBUMUGA BW’AHA MUBIRI

Abaleevi 19:14 nihagamba ki aha ku twine kutwariza abafiire amatu nari abahumire? (Reeba akacweka 3-5) *

3-4. Kurugiirira aha Abaleevi 19:14, abafiire amatu n’empumi bakaba baine kutwarizibwa bata?

3 Shoma Abaleevi 19:14. Yehova akaba naayenda ngu abantu be bafeyo aha baine obumuga bw’omubiri. Nk’eky’okureeberaho, bakaba bataine kukyeena omuntu ofiire amatu. Okukyeena oku kukaba nikutwariramu okutiinatiinisa omuntu, nari okumujuma. Eki buzima kiba kiri ekintu kibi na munonga aha muntu ofiire amatu! Akaba atarikubaasa kuhurira eki baamugambaho, n’ahabw’ekyo akaba atarikubaasa kugira eki yaagarukamu kwehozaho.

4 Kandi, omu mushororongo 14 nitwega ngu abaheereza ba Ruhanga bakaba bataine ‘kutega empumi eky’okugiteeza entsibo.’ Ekitabo kimwe nikigamba aha bantu abaine obumuga aha mubiri kiti: “Omuri Asia eya ira bakaba nibakira kubaitsa omwaga n’okubatwariza kubi.” Obundi omuntu w’omwaga akaba naabaasa kuta ekintu omu maisho g’empumi amutegye agwe, obundi ahabw’okwenda kusheka kyonka. Ekyo buzima ti kikorwa ky’embabazi! Yehova akahwera abantu be kukireeba ngu baine kugirira embabazi abaine obumuga, arikutaho ekiragiro.

5. Abaine obumuga nitubaasa kubagirira tuta embabazi?

5 Yesu akaba naagirira embabazi abaine obumuga aha mubiri. Ijuka ebigambo ebi yaatumire ahari Yohaana Omubatizi. Akagira ati: “Empumi zihumwirwe, ebirema nibigyenda, ababembe bashemeziibwe, ebifa-matu nibihurira, abafu bazoirwe.” Abantu ku baareebire eby’okutangaaza bya Yesu, ‘bakasiima Ruhanga.’ (Luk. 7:20-22; 18:43) Abakristaayo nabo nibatooreza Yesu barikufayo aha baine obumuga. N’ahabw’ekyo nitubagirira embabazi, nitubafaho, kandi nitubagumisiriza. Itwe Yehova tatuhaire obushoboorozi bw’okukora eby’okutangaaza nka Yesu. Kwonka twine omugisha gw’okugambira abahumire amaisho genyini nari abahumire omu by’omwoyo, amakuru marungi agarikukwata aha paradiso ahu abantu baraabe baine amagara marungi. (Luk. 4:18) Amakuru marungi aga gahweraire abantu baingi kuhimbisa Ruhanga.

OKUBA AB’AMAZIMA OMU BY’OBUSHUUBUZI BYAITU

6. Abaleevi eshuura 19 neeshoboorora eta omu bwijwire ebiri omu Biragiro Ikumi?

6 Emishororongo emwe omu Abaleevi eshuura 19 neeshoboorora omu bwijwire ebiri omu Biragiro Ikumi. Nk’eky’okureeberaho, ekiragiro kya munaana omu bugufu nikigira kiti: “Otariiba.” (Kur. 20:15) Omuntu naabaasa kuteekateeka ngu kasita ayegyendesereza kutatwara ekintu ekitari ekye, naaba naayorobera ekiragiro eki. Kwonka, naabaasa kuba naiba omu miringo endiijo.

7. Omushuubuzi naabaasa kuhenda ata ekiragiro kya munaana ekirikukwata aha kwiba?

7 Omushuubuzi naabaasa kugira ngu tihaine eki aibire ahabw’okugira ngu tihaine kintu ky’ondiijo eki atwaire. Kwonka shi naatwaza ata omu mishuuburo ye? Nk’oku kiri omu Abaleevi 19:35, 36, Yehova akagira ati: “Mutarikora ebitari by’oburyo omu kucwa emanja, omu kugyera oburaingwa, nari oburemeezi nari obwingi. Mugire eminzaani ehikire, amabaare gahikire, eefa ehikire na hiini ehikire.” Omushuubuzi owaabaire akoresa eminzaani etahikire nari ebipimiso ebitahikire kubeiha abaguzi, akaba aba naabaiba. Twashwijuma gye Abaleevi eshuura 19 nitureeba gye enshonga egyo.

Kurugiirira aha Abaleevi 19:11-13, Omukristaayo aine kwebuuza ki aha bikwatiraine n’eby’obushuubuzi? (Reeba akacweka 8-10) *

8. Obushonshorekye oburi omu Abaleevi 19:11-13 bukahwera buta Abayudaaya kugyendera aha kiragiro kya munaana, kandi itwe nitubaasa kugasirwa tuta?

8 Shoma Abaleevi 19:11-13. Ebigambo by’okubanza omu Abaleevi 19:11 nibigira biti: “Mutariiba.” Omushororongo 13 nigworeka ngu okwiba n’okutaba w’amazima omu by’obushuubuzi biine akakwate, harikugira ngu ‘otarinyaga’ mugyenzi waawe. N’ahabw’ekyo okunyaga omu by’obushuubuzi kwine akakwate n’okwiba, n’okuryangatanisa. N’obu ekiragiro kya munaana kiraabe nikikwata aha kwiba butunu, obushonshorekye oburi omu Abaleevi bukaba nibuhwera Abayudaaya kwetegyereza oku baabaire baine kugyendera aha musingye gw’ekiragiro ekyo. Nitubaasa kugasirwa twateekateeka aha miteekateekyere ei Yehova aine aha butari bwesigwa n’okwiba. Nitubaasa kwebuuza tuti: ‘Kuhikaana n’Abaleevi 19:11-13, omu bikorwa byangye haine ahu nyine kweshwijuma? Nyine kukora empinduka omu by’obushuubuzi byangye, nari omu bikorwa byangye aha murimo?’

9. Ekiragiro ekiri omu Abaleevi 19:13 kikaba nikirinda kita abapakasi?

9 Hariho enshonga endiijo erikukwata aha kuba ow’amazima ei Omukristaayo omushuubuzi aine kuteekateekaho. Abaleevi 19:13 nihahendera hati: “Otariraara n’ebihembo ebi omukozi akoreire okuhitsya omu kasheeshe.” Omu Baisraeli abahingi, abapakasi bakaba baine kushashurwa aha muheru gwa buri izooba. Okwanga kushashura omukozi ogwo kikaba kimuremesa kutunga esente z’okuriisa eka ye eizooba eryo. Yehova akashoborora ati: “Ahabw’okuba n’omworo, kandi ebihembo bye nibyo ataireho omutima.”—Bir. 24:14, 15; Mat. 20:8.

10. Nitubaasa kwega mashomo ki omu Abaleevi 19:13?

10 Obunaku obu, abakozi baingi tibarikushashurwa buri izooba beitu omurundi gumwe nari ebiri omu kwezi. Kwonka, omusingye oguri omu Abaleevi 19:13 na hati nigukikora. Abantu abamwe nibaryangatanisa abakozi baabo barikubashashura esente nkye munonga kukira ezi bashemeire kubaha. Nibamanya ngu abakozi aba nibabaasa kuba bataine ky’okukora, kureka okugumizamu nibakorera otusente tukye. Omu muringo ogu, nibaba nibaima ‘omukozi ebihembo ebi akoreire.’ Omukristaayo oine abakozi, aine kuteekateeka aha nshonga egi. Hati ka tureebe ekindi eki turikubaasa kwega omu Abaleevi eshuura 19.

OKUKUNDA MUGYENZI WAAWE NK’OKU ORIKWEKUNDA

11-12. Yesu akahamiiriza nshonga ki obu yaajuriza Abaleevi 19:17, 18?

11 Ruhanga naayenda ngu tukore ekirikukira aha kwetantara kutwariza kubi abantu. Nitubaasa kureeba eki omu Abaleevi 19:17, 18. (Kishome.) Yetegyereze ekiragiro ekirikwetegyerezibwa gye eki: ‘Kunda mutaahi waawe, nk’oku orikwekunda.’ Okutwaza omu muringo ogu, ni kikuru aha Mukristaayo orikwenda kushemeza Ruhanga.

12 Yetegyereze oku Yesu yaahamiriize obukuru bw’ekiragiro ekiri omu Abaleevi 19:18. Omufarisaayo akabuuza Yesu ati: “Ekiragiro ekikuru omu biragiro ni kiiha?” Yesu akagarukamu ngu ‘ekiragiro kikuru kandi eky’okubanza’ n’okukunda Yehova n’omutima gwaitu gwona, amagara gaitu goona, n’obwengye bwaitu bwona. Bwanyima Yesu akajuriza ebiri omu Abaleevi 19:18, aharikugira ngu, ‘ekya kabiri ekirikukishusha n’eki: Kunda mutaahi waawe nk’oku orikwekunda.’ (Mat. 22:35-40) Hariho emiringo mingi oku turikubaasa kworeka ngu nitukunda bataahi baitu, kwonka nabwo nitubaasa kugira eki twayega omu Abaleevi eshuura 19.

13. Ebirikukwata ahari Yosefu nibishoboorora bita omusingye oguri omu Abaleevi 19:18?

13 Omuringo gumwe ogu turikworeka ngu nitukunda bataahi baitu, n’okugyendera aha buhabuzi oburi omu Abaleevi 19:18. Nihagira ngu ‘otarihoora [enzigu] n’obu kwakuba okugira enziika.’ Baingi ahariitwe nitukira kureeba abantu abarikugirira enziika abu barikukora nabo, abu barikushoma nabo, abanyabuzaare, nari ab’amaka gaabo, kumara emyaka! Ijuka ngu beene ishe Yosefu ikumi bakamugirira enziika, baahendera bakozire ekikorwa kya rwango. (Kut. 37:2-8, 25-28) Kwonka we Yosefu akabatwariza omu muringo gw’omutaano. Ku yaatungire obushoboorozi kandi arikubaasa kweshashuza, akabagirira embabazi. Tarabiikire enziika. Kureka, akakora ebirikuhikaana n’omusingye oguri omu Abaleevi 19:18.—Kut. 50:19-21.

14. Niki ekirikworeka ngu emisingye eri omu Abaleevi 19:18 neekikora na hati?

14 Yosefu okusaasira beene ishe omu mwanya gw’okubiika enziika nari kuhoora enzigu, n’eky’okureeberaho aha Bakristaayo abarikwenda kushemeza Ruhanga. Kandi nikihikaana n’okushaba kw’eky’okureeberaho, ahakuba Yesu akatuhiga kusaasira abarikutushagiza. (Mat. 6:9, 12) Nikyo kimwe, entumwa Paulo akahabura Abakristaayo bagyenzi be ati: “Imwe abarikukundwa, muteehoorera enzigu.” (Rom. 12:19) Kandi akabahiga ati: ‘Mugumisiririzane, kandi ku haraabe hariho oine eki arikufa na mugyenzi we, musaasirane.’ (Kol. 3:13) Emisingye ya Yehova terikuhinduka. Emisingye eri omu kiragiro ekiri omu Abaleevi 19:18 neekikora na hati.

Nk’oku kitari kirungi kuguma nootoneka ekironda, ti kirungi kuguma nooteekateeka aha bi bakushobeize. Oine kuteeraho kubyehuzya (Reeba akacweka 15) *

15. Nitubaasa kukoresa ky’okureeberaho ki kworeka ngu twine kusaasira abandi kandi tukeebwa?

15 Teekateeka aha ky’okureeberaho eki. Okwehurira kubi nikibaasa kugyeragyeranisibwa n’ebironda. Ebironda ebimwe ti by’amaani, ebindi n’eby’amaani. Waaba noigura nk’ebahaasa, neebaasa kukusharaho kakye aha rukumu. Buzima noohurira obusaasi, kwonka akashare ako nikarahuka kukira. Bwanyima y’ekiro kimwe nari bibiri, noobaasa kuba otakiijuka ahu kabaire kari. Nikyo kimwe, ebishobyo ebimwe nibiba bitari by’amaani. Nk’eky’okureeberaho, munywani waawe naabaasa kugamba nari kukora ekintu atabandize kuteekateeka kikushaashe, kwonka noobaasa kurahuka kumusaasira. Beitu twaba twine ekironda kihango, omushaho naaba aine kukibaziira kandi akakishemba. Kwonka twaguma nitutoneka ekironda ekyo, nituguma nitwereetera obusaasi. Eky’obusaasi, omuntu naabaasa kukora nikyo kimwe yaaguubwa kubi munonga. Naabaasa kuguma naateekateeka aha kwehurira kubi kwe n’obusaasi obu omuntu yaamureeteire. Kwonka abo abarikubiika enziika, nibaba bari nk’abarikwetoneka. Ka kyakubaire kirungi kworobera obuhabuzi oburi omu Abaleevi 19:18!

16. Kurugiirira aha Abaleevi 19:33, 34, abashuhuuki omuri Israeli bakaba nibareebererwa bata, kandi ekyo nitukyegyeraho ki?

16 Yehova okugira ngu Abaisraeli baine kukunda bataahi baabo, akaba atarikumanyisa ngu bakunde ab’oruganda rwabo nari ab’eihanga ryabo bonka. Bakaba baine n’okukunda abashuhuuki abari omuribo. Eki nikyo kirikugambwaho butunu omu Abaleevi 19:33, 34. (Kishome.) Omunyaihanga akaba aine kutwarwa “nk’enzaarwa” kandi Abaisraeli bakaba baine ‘kumukunda’ nk’oku barikwekunda. Nk’eky’okureeberaho, Abaisraeli bakaba baine kwikiriza enzaarwa n’omunyaihanga omworo kugasirwa omu ntebeekanisa y’okuhuumba. (Lev. 19:9, 10) Omusingye gw’okukunda abashuhuuki nigukwata n’aha Bakristaayo obunaku obu. (Luk. 10:30-37) Guta shi? Hariho abafuruki nyamwingi omu ihanga ryanyu, obundi abarikutuura haihi naiwe. Ni kikuru ngu abashaija aba, abakazi, n’abaana tubatwarize omu muringo gw’ekitiinisa.

OMUSINGYE MUKURU OGURI OMU ABALEEVI ESHUURA 19

17-18. (a) Ebiri omu Abaleevi 19:2 na 1 Petero 1:15 bishemereire kutukwataho bita? (b) Entumwa Petero akatuhiga kukora murimo ki omukuru?

17 Omu Abaleevi 19:2 na 1 Petero 1:15 nihahiga abantu ba Ruhanga kuba abarikwera. Emishororongo endiijo mingi omu Abaleevi eshuura 19 neebaasa kutuhwera kureeba eki turikubaasa kukora kusiimwa Yehova. Twaheza kushwijuma emishororongo erikworeka ebintu birungi ebi twine kukora n’ebimwe ebitahikire ebi twine kwetantara. * Ebyahandiikirwe eby’Orugriika nibyoreka ngu twine kugyendera aha misingye niyo emwe. Kwonka entumwa Petero naayongyeraho ekintu ekindi.

18 N’obu turaabe nitubaasa kwejumba omu by’omwoyo bingi, kandi tukakora n’ebindi bintu birungi, hariho ekindi kintu kikuru eki Petero arikworeka ngu twine kukora. Petero atakatugambiire kuba abarikwera omu micwe yaitu yoona, akatuhiga ati: “Mwezirikye mugume emitima” ahabw’omurimo. (1 Pet. 1:13, 15) Okwezirika ahabw’omurimo nihatwariramu ki? Petero akagira ngu beene Ishe Kristo abashukirweho amajuta bakaba nibaija “[kurangirira] oburungi bw’Owaabeetsire.” (1 Pet. 2:9) Nangwa, Abakristaayo boona hati baine omugisha gw’okukora omurimo ogu ogurikukirayo obukuru, ogurikuhwera munonga abantu kukirira kimwe ogundi murimo gwona. Itwe abantu abarikwera ka twine omugisha gw’amaani ogw’okwejumba omu murimo gw’okubuurira abantu n’okubeegyesa! (Mak. 13:10) Twateeraho kugyendera aha misingye eri omu Abaleevi eshuura 19, nitworeka ngu nitukunda Ruhanga waitu n’abataahi. Kandi nitworeka ngu nitwenda “kuba abarikwera” omu mitwarize yaitu yoona.

EKYESHONGORO 111 Ebirikutureetera Kushemererwa

^ kacw. 5 Abakristaayo tibari hansi y’Ebiragiro bya Musa, kwonka Ebiragiro nibigamba ebintu bingi ebi twine kukora n’ebi tutaine kukora. Okubyegaho nikibaasa kutuhwera kugirira abandi rukundo, n’okushemeza Ruhanga. Ekicweka eki nikigamba aha ku turikubaasa kugasirwa omu mashomo agari omu Abaleevi eshuura 19.

^ kacw. 17 Emishororongo etaagambwaho omu bicweka ebi neekwata aha kutashoroora, okugambuura abandi, okurya eshagama, eby’obufumu, okuragura ebirikuza kubaho, n’ebikorwa by’obushambani.—Lev. 19:15, 16, 26-29, 31.—Reeba “Ebibuuzo Kuruga omu Bashomi” omu Munaara gw’Omurinzi ogu.

^ kacw. 52 ENSHOBOORORA Y’EBISHUSHANI: Ow’eishe-emwe naahwera mugyenzi we ofiire amatu kushoboororera omushaho.

^ kacw. 54 ENSHOBOORORA Y’EBISHUSHANI: Ow’eishe-emwe oine ekitongore ky’okusiiga erangi naashashura omukozi omushaara gwe.

^ kacw. 56 ENSHOBOORORA Y’EBISHUSHANI: : Munyaanyazi-itwe naabaasa kwehuzya akaronda kakye. Kwonka shi naabaasa kwehuzya ekihango?